Allosteerilised ensüümid e regulatoorsed ensüümid ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Molekuli konformatsioon muutub efektori sidumise tulemusel. Bioloogiline roll: omavad võtmepositsiooni ainevahetusreaktsioonide reguleerimisel. Regulatoorne tsenter e allosteeriline tesenter tsenter millega reguleeritakse reaktsiooni kiirust (ensüümi aktiivsust) sidudes ensüümile efektor (modulaator). Allodsteerilise regulatsiooni mudelid: MWC allosteerilised valgud võivad eksisteerida kahes olekus: lõdvestatud (R) ja pingestatud (T) olekus. Selle mudeli järgi *kõik oligomeersed valgu subühikud peavad olema samas olekus (substraadi (S) puudumisel domineerib T-olek); *S seondub palju kõvemini R- kui T-olekus valgule; *Kooperatiivsus seisneb selles, et S sidumine kasvatab R
muutuse mille tagajärjel aktiveeritakse sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm Sekundaarsed signaalmolekulid on näiteks: adenosiin 3`,5`-monofosfaat ehk tsükliline AMP ehk cAMP 1,2-diatsüülglütserool inositool-1,4,5-trisfosfaat Sekundaarne signaalmolekul aktiveerib proteiin kinaase Proteiin kinaasid fosforüleerivad märklaudensüümi Metaboolne vastus Signaaliülekande süsteem on modulaarne Retseptor Vahendaja (transducer) Efektor Glükogenolüüsi stimulatsioon maksarakkudes hormoon glükagooni poolt Retseptor transmembraanne valk Vahendaja G-valk Efektor adenülaadi tsüklaas Modulaarne ülesehitus võimaldab sama põhimõtte alusel kontrollida erinevaid metaboolseid protsesse: Erinevates rakkudes erinevad retseptorid Erinevad vahendajaid, erinevad sekundaarsed signaalmolekulid, erinevad efektid jne.
füsioloogiline tähtsus seisneb võimes siduda hapnikku (heem otseselt seotud hapnikuga). Müoglobiin esineb lihasrakkudes, hemoglobiin erütrotsüütides. Hemoglobiinis on neli heemi, müoglobiinis üks. Iga heem seob ühe O2 molekuli. Allosteeriline effektor – molekul, mis mõjutab ensüümi aktiivsust, seondudes allosteerilisse saiti (mitte aktiivsaiti, st. ei konkureeri substraadiga). Positiivne allosteeriline efektor, negatiivne allosteeriline efektor (allosteeriline inhibiitor). Aktiivne tsenter – ensüümi piirkond, kuhu seondub substraat ning mis sisaldab reaktsiooniks vajalikke aminohapete kõrvalahelaid. Katalüütiline tsenter – kõikide aminohapete kõrvalahelad, mis on vajalikud reaktsiooni läbiviimiseks. Michaelis Menteni võrrand Vmax, KM, kcat, kcat/KM Konkurentne inhibiitor – molekul, mis on võimeline seonduma ensüümi aktiivsaiti ning
Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri.
Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel nihkub tasakaal R-oleku kasuks. Substraat S on positiivne homotroopne efektor e allosteeriline efektor. Ta toimib kooperatiivselt, s.o soodustab iseenda sidumist. Molekule, mille sidumine mõjutab teiste ligandite sidumist, nim heterotroopseteks efektoriteks. Positiivne heterotroofne efektor e. Allosteeriline aktivaator soodustab S sidumist. Negatiivne heterotroopne efektor e allosteeriline inhibiitor vähendab S sidumist. 5. Hemoglobiin ja müoglobiin on hapniku transpordi ja säilitamise valgud. Müoglobiin on monomeerne (153
Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb ) PIIRDENÄRVISÜSTEEM närvirakud, mis on igal poole kehas Retseptor võtab ärrituse kk vastu Aferentsed närvirakud saadavad info KNS. Eferentsed närvirakud analüüsitud info vastuvõtt KNS'st ja saatmine elunditesse. Efektor elund, mis reageerib ärritusele. Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur.
Lümfotsüüdid Rakuline immuunvastus T-lümfotsüüdid Lümfotsüütide tüübid · B-lümfotsüüdid (B = bone marrow; Bursa Fabricii) · T-lümfotsüüdid (T = tüümus) · T- ja B-lümfotsüüte ei ole võimalik nende morfoloogia järgi eristada, küll on see võimalik immunotsütokeemilistel meetoditel identifitseerides spetsiifilisi pinnamarkereid · CD-4 => helperid; CD-8 => efektor rakud jne. Cluster designation T- ja B-lümfotsüüdid · B-lümfotsüüt => plasma rakk · B mälurakk => kiire reaktsioon teistkordsel sama antigeeni ekspositsioonil · T tsütotoksiline rakk · T abistaja rakk (helper) AIDS · T supressor rakk · T mälurakk · NK (natural killer) lümfotsüüt Oma ja võõras · Inimese kõikide rakkude plasmamembraan sisaldab suuri valgumolekule põhilist koesobivuskompleksi (MHC major
Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks. Närv Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine. See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk
allosteerilise tsentriga. Toimuv ensüümi konformatsiooni muutus muundab aktiivtsentri ruumilist ehitust nii, et S-di sidumine ja katalüüs on oluliselt efektiivsem. · Allosteeriline inhibitsioon seostub efektor E-mmi inhibeeriva allosteerilise tsentriga. Toimuv ensüümi konformatsiooni muutus muundab aktiivtsentri ruumilist ehitust nii, et afiinsus S-le väheneb, st langeb ka ensüümi katalüütiline aktiivsus. On pöörduv. Regulatsiooni biokeemilis-kliinilised aspektid (konkurentne pöörduv inhibitsioon)
puudumisel domineerib T-olek · S seondub palju kõvemini R- kui T-olekus valgule · Kooperatiivsus seisneb selles, et S sidumine kasvatab R populatsiooni, mis omakorda suurendab S jaoks kättesaadavate tsentrite arvu, kiirendades sidumist · Ligandid, nagu S, on positiivsed homotroopsed efektorid · Molekule, mille sidumine mõjutab teiste ligandite sidumist, nimetatakse heterotroopseteks efektoriteks. - Positiivne heterotroopne efektor e. allosteeriline aktivaator soodustab S sidumist - Negatiivne heterotroopne efektor e. allosteeriline inhibiitor vähendab S sidumist LIISI KINK 37 BIOKEEMIA test I Allosteeriliste üleminekute MWC mudel Dimeerne valk eksisteerib ühes kahest võimalikult tasakaalsest konformatsioonist. Substraadi sidumine nihutab tasakaalu R vormi kasuks. Substraat S on positiivne homotroopne
keelealune närv). c) Seganärvid - sisaldavad nii tsentripetaal- kui ka tsentrifugaalkiude, nad juhivad erutuse mõlemas suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145. Selgitage mõisted: efektor, retseptor (eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, ganglion, tuum, hallaine, valgeaine: a) Efektor - on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse - lihasesse või näärmesse. b) Neuromuskulaarne sünaps - on motoorne närvilõpe vöötlihases.
vastus). Antikeha vastus T-rakuvahendatud vastus B- ja T-lümfotsüütide arengu erinevused. Mõlemad saavad alguse toruluust ühisest lümfoidsest eellasrakust. T- rakkude puhul, liigub eellasrakk tüümusesse, tekib tüomotsüüt, lümfisõlmes ja põrnas tekib antigeeni toimel T-rakk Lümfoidsest eellasrakust luus arnebe luus homopoeetiline tüvirakk, mis areneb lümfoidseks eellasrakuks jaareneb B-rakk. Puhkavate ning aktiveerunud (efektor) T- ja B-rakkude erinevused. Puhkav rakk on normaalne. Effektor B rakk on täitnud Golgi kompleksiga (toodetakse antikehi) Effektor T-rkk toodab tsütokiine Kapilaarijärgsete veenulite tähtsus lümfotsüütide verevoolust lümfisõlme tungimises. Veenulist väljuvad B ja T lümfotsüüdid lümfisõlme. Lümfotsüüdid suruvadennast läbi enodeetli rakkude B-lümfotsüütide areng ja antikehade tootmine.
tegevusse - nii lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe ● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared - sel juhul on af. ja ef. neuroni vahel üks või mitu lülitusneuoronit ● refleksikaare osad: 1) retseptor e ärritust vastu võttev organ 2) aferentne neuron e toomanärv 3) refleksikeskus - närvirakkude kogum pea- või seljaajus (KNS) 4) eferentne neuron e viimanärv 5) tööelund e efektor (lõppelund) REFLEKSIAEG ● aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse/ aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni ● refleksiaja moodustavad: - ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg - erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas - erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses - närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi - ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile
142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades.
Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja
3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e. patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud. 2.Vegetatiivsed refleksikaared on pikemad: neil on motoorses osas 2 neuronit – keskusest väljub pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele, postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile. Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud
Spetsiifilised, peamiselt lümfoidkoest koosnevad elundid, mis on paigutunud teiste kudede suhtes selliselt, et oleks tagatud maksimaalne tõenäosus patogeenide ja lümfotsüütide kontaktiks. Sekundaarsed lümfoidorganid on seega sageli spetsiifiliste immuunreaktsioonide toimumispaigaks. Tertsiaarne lümfoidne kude: ag poolt sekundaarsetes organites aktiveeritud immuunrakud võivad lümfisõlmedesse jääda või pöörduda lähteorganisse (kops, maks, aju) tagasi efektor- ja mälurakkudena ja moodustada seal organiseeritud lümfoidse koe kogumikke. Luuüdi: Luuüdis asuvatest vereloome tüvirakkudest (HSC) arenevad välja kõik punased ja valged vererakud ning trombotsüüdid. Luuüdis valmivad ka B- rakud. Luuüdi strooma rakud toodavad vereloomeks ja immuunrakkude arenguks vajalikke tsütokiine: IL3, IL7, CSF. Tüümus: Tüümus asub südame kohal otse rinnakuluu all. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelirakud
blokeerida reaktsiooni osaliselt või täielikult. Ei aita S konts tõstmine. Ebakonkurentne – inhibiitor reageerib eelnevalt tekkinud ES kompleksiga, mitte vaba ensüümiga. Oluline multisubstraatsete enüümreaktsioonide puhul. Pöördumatu inhibitsiooni korral ei taastu ensüüm, inhibiitorit pole võimalik eemaldada ensüümvalku lõhkumata Ensüümidel on peale aktiivtsentri ka allosteriilsed tsentrid, sinna seostub regulaator/efektor. Kui efektor seostub, siis ensüümi konformatsioon muutub => aktiivtsenter muutub => S sidumine ja katalüüs on oluliselt efektiivsem. Inhibitsioon vastupidi (on pöörduv). 19. Isoensüümid Isoensüümid on sama reaktsiooni katalüüsiv ensüümide perekond, mille esindajate erinev molekulaarehitus tagab erinevad füüsilis-keemilised omadused. Sama geneesiga ühe ja sama ensüümi molekulaarvormid: Lähedaste geenide produktid
Oluline multisubstraatsete enüümreaktsioonide puhul. Pöördumatu inhibitsiooni korral ei taastu ensüüm, inhibiitorit pole võimalik eemaldada ensüümvalku lõhkumata. Pöördumatud inhibiitorid moodustavad kovalentse või väga tugeva mittekovalentse või väga tugeva mittekovalentse sideme ensüümiga. Ensüümidel on peale aktiivtsentri ka allosteriilsed tsentrid, sinna seostub regulaator/efektor. Kui efektor seostub, siis ensüümi konformatsioon muutub => aktiivtsenter muutub => S sidumine ja katalüüs on oluliselt efektiivsem. 19. Isoensüümid e. isosüümid Isoensüümid on geneetiliselt sõltumatud ensüümivalgud, mis katalüüsivad sama reaktsiooni sama substraadiga; on ensüümid, mida kodeerivad erinevad geenid, kuid mis katalüüsivad samu reaktsioone. Tavaliselt erinevad isoensüümid üksteisest nii kineetiliste näitajate, kui regulatoorsete omaduste poolest. 20
Regulatsioon on kahesugune: · Neuraalne regulatsioon, mis toimub närvisüsteemi abil. · Humoraalne regulatsioon, mis toimub bioaktiivsete ainete kaudu(nt. hormoonide kaudu). Refleks on organismi vastus, kohanemis reaktsioon ärritusele. Refleksi liikumise teed nimetatakse refleksikaareks, koosneb 5st osast: · Vastuvõtja retseptorrakk. · Aferentne närvikiud e. tundenärv. · KNS e. kesknärvisüsteem(pea- või seljaaju). · Liigutaja närv e. motoorne närv e. eferentne närv. · Efektor e. lihas(organ millesse antakse käsk). REGULATSIOON 1. Energia bilanss tasakaal kujuneb siis, kui energiatootimine ja kasutamine on võrdne. Energiat saadakse toidu ja joogiga. Energia kulub ainevahetuseks, kasvuks, osa energiast kaob füüsilise tööga, väljaheidetega, uriiniga ning metapoolse soojuskaona. 2. Termoregulatsioon ja soojus bilanss. Inimene on püsisoojane endoterne organism, kelle norm temperatuur on 37°C. Mida kiirem on ainevahetus, seda
funktsioonidel. Manustatud ravim kui keemiline ühend siseneb keemiliste reaktsioonide maailm. Signaaliülekande ahelas signaal võimendub. Ravimi toime avaldub rakus, raku osadele-organellidele. Ravim mõjutab rakkudel elutalitlust, muutes füüsikalis-keemilisi tingimusi rakuvälises keskkonnas, rakumembraanide ioonkanaleid, rakkude metabolismi ensüümide/nukleiinhapete kaudu ning toimides regulatoorsetele protsessidele. Ravim, retseptor, efektor, ioontransport, ensüümide aktiveerimine/pärssimine, ainevahetus, mediaatorite/hormoonide vabanemine, raku funktsioonide elavdamine/pärssimine -> elundite funktsiooni muutus. Mis on ravimi molekulaarsed sihtmärgid rakus? Makromolekulid; lipiidid (membraani lõhkumine), süsivesikud (väga spetsiifiline), nukleiinhapped (DNA protsessid), valgud (enamik ravimeid), struktuuri- ja transportvalgud (vähe ravimeid), ensüümid (inhibiitorid),
sensoorseid närvikiude keskusesse. Retsiprookre innervatsioon- see näitab kuivõrd mitmekesine peab olema närvisüsteemi talitlus, et tegevus saaks olla efektiivne ja koordineeritud. Refleksikaare osad: Retseptor ehk sensor - võtab ärrituse vastu. Sealt juhitakse mööda aferentsed ehk sensoorseid närvikiukde keskusse (on enamasti KNS) Keskus, sealt läheb mööda täidesaatvaid ehk eferentseid kiude efektorini Efektor, sealt tagajärjeks on reaktsioon. Kui need lähevad lihastesse, siis need on motoorsed Kui lähevad näärmele, siis need on sekretoorsed Refleks juhtimise seisukohalt ei saa olla efektiivne ilma tagasisideta, selle teel informeeritakse keskust sellest, kas toimunud reaktsioon oli piisav või mitte, kas lähte olukord taastus või mitte või pidigi see muutuma ja kas see oli piisav või mitte.
molekul annab selle antigeeni infosignaali Tlümfotsüüdile edasi. T-rakud sünteesivad veel CD4 ja CD8 pinnamolekule vahekorras 21:1 CD4+ kasuks. nimetatakse Tüümuses kõrvaldatakse need T rakud, kes tunnevad organismile omaseid valk . Th ja Tc =2:1 (kui tasakaal rikutud, siis autoimmuunhaigused ja im.puudulikkus). T raku membraani retseptor TCR tunneb ära AG + MHC kompleksi, seejärel T rakk hakkab prolifereeruma ja differentseeruma efektor ja mälu T rakkudeks. CD4+ nimetatakse T-helperiks (Th). Tekitavad ägedat põletikulist reaktsiooni ja potentseerivad B-lümfotsüüte antikehade tootmisel. Eristatakse CD4+ kahte subtüüpi vastavalt erinevate tsütokiinide (tsütokiin immuunsüsteemi hormoon, valgeliblesid mõjutav valguline aine) produktsioonile. Th1 vastus toodab tsütokiine, aktiveerib põlet.vastust ja makrofaage. Th produtseerib interleukiin-1 (IL-1) ja interferoon (IFN-). Th2 vastus
Refleksikaar võiks seega koosneda järmistest osadest: 1 2 3 4 5 RETSEPTOR ---------------- REFLEKSIKESKUS ---------------- TÖÖELUND aferentne neuron eferentne neuron Refleksikaare osad: 1. retseptor e. ärritust vastuvõttev organ 2. aferentne neuron e. toomanärv 3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus 4. eferentne neuron e. viimanärv 5. tööelund e. efektor NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid. Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel. Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained. Koostanud M. Kolga 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.sruweb.com/~walsh/cns_pns.jpg
ülitundlikkusreaktsioonid. Mürgitamm Ameerikas. Ülitundlikkusreakstioon pentadeltakatehhool, seostub vere albumiiniga ja kompleksis esitletakse lümfotsüütidele. Retseptorspetsiifiliste autoantikehade poolt põhjustatud ülitundlikkus mõnedes käsitlustes klass V ülitundlikkus. 8. loeng Rakuline immuunvastus Märklauaks nakatunud ja ebanormaalsed rakud : viirused rakusisesed bakterid kasvaja rakud Efektor rakud - rakud mis osalevad teiset oranismi rakkude likvideerimisel antigeenspetsiifilised CD8+ tsütotoksilised T lümfotsüüdid (TCL) CD4+helper T lümfotsüüdid (DTH) mittespetsiifilised NK makrofaagid,neutrofiilid,eosinofiilid Aktiivsus sõltub tsütokiinide efektiivsest lokaalsest kontsentratsioonist, signaalmolekulide. Kas reaktsioon toimib kas on aeglane või väga tugev.
Bad, Bak, Bid) ning initsiaatori kaspaasid (2, 8, 9, 10) 2) Elektrofaas – rakk hakkab kahanema ja tekitab protsess muutub pöördumatuks a. Mitokondriaalse membraani-potentsiaali kadumine, tsütokroom C ja ATP vabanemine tsütosooli b. Moodustub apoptosoom – Cyt C seondub APAF-1’ga (apoptoosi proteaasi aktiveeriv faktor 1) ning omakorda kaspaas 9’ga c. Apoptosoom aktiveerib efektor-kaspaasid: kaspaas-3 ja -7 d. Aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks e. AIF (apoptoosi indutseeriv faktor) kontrollib kromatiini kondenseerumist ja tuuma fragmenteerumist 3) Degradeerimise faas – mitmed ensümaatilised mehhanismid on aktiveeritud (efektor-kaspaasid 3,6 ja 7), degradeeritakse valgud ja DNA a. Fosfatidüülseriini translokatsioon plasmame
· Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon Tagasisideme mehhanismidega:
143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest
· Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentne (motoorne) närv · Efektor (täidesaatev organ) · Humoraalne regulatsioon- Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel (Humoraalne regulatsioon on organismi talitluse regulatsioon verre või lümfi eraldatavate bioloogiliselt aktiivsete orgaaniliste ühendite kaudu.) · Autoregulatsioon- Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudetaNäiteks: Verevoolu autoregulatsioon Tagasisideme mehhanismidega:
143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse Retseptor- (tundenärvilõpmed), dendriitide lõpmed, asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast Eksteroretseptor- võtavad vastu ärrituse väliskeskkonnast Interoetseptor- võtavad vastu erutust sisekeskkonnast Proprioretseptor- võtavad vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest, liigesekihnudest
Perifeerselt valgeaine – kimpude ja juhteteedega seotud müeliinkestad 3.18. Refleksikaar. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 13 Tee, mda mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: retseptor - võtab vastu ärrituse. Aferentne e sensoorne närv - annab erutuse AP näol KNS-i. Refleksikeskus: paikneb KNS-is, sisaldab 1 või mitu neuronit. Eferentne e. motoorne närv - kannab erutuse KNS-ist lõpp- organisse e efektorisse. Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas). 3.19. Reflekside tundmise tähtsus kliinilises meditsiinis. Meditsiinis kasutatakse reflekside tundmist, et hinnata närvisüsteemi tervist. 3.20. Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi talitluse põhijooned. Kontrollib silelihaste, südamelihase, näärmerakkude talitlust reflekside abil. Reguleerib keha sisekeskkonna homöostaasi.
Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses. Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele järgnevate sündmustena. Ärritaja e stiimul põhjustab sensoris erutuse tekke, mis levib aferents juhteteed pidi refleksikeskusesse kesknärvisüsteemis ja sealt eferentse juhtetee kaudu efektorelundile (lihasele või näärmele), mille tegevusaktiivsus muutub. Refleksi juurde kuulub ka saavutatud tulemuste kontroll, nn tagasiside tegevuse tulemuse kohta. Reflekse saab klassifitseerida järgmiselt: 1) Eferentse neuroni järgi
Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C-termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N-
Mittepeptiidseid antigeene tunnevad ära T rakud: TCR+CD4-+CD8-; TCR+CD8+, TCR+CD4-+CD8- . Nii humoraal kui rakulises imm.vastuses on kesksel kohal T rakkude aktivatsioon ning klonaalne ekspansioon. Th- rakkude aktivatsioon algab Th TCR-CD3 kompleksi interaktsiooniga APC pinnal. Initsieeritakse biokeemiliste sündmuste kaskaad, mis indutseerib resting Th rakku to enter the cell cycle (Go--Gi); Th prolif. ja differentseeruvad mälu ja efektor-rakkudeks. Th rakus aktiveeritakse mitmed geenid, millede produktid on olulised interaktsioonides AG-ga ja äratundmisel. 1) vahetud (ekspresseeritakse 30' peale AG äratundmist); kodeerivad transkriptsioonifaktoreid c-Fos, c-Myc, c-Jun, NF-AT, NF-kB. 2) varajased (1-2h jooksul); kodeerivad erinevaid tsütokiine: IL-2; IL-3; IL-6; IFN jt). 3) hilised geenid ekspresseeritakse enam kui 2p hiljem st.peale AG tundmist; kodeerivad adhesioonimolekule. Aktiveeritakse erinevad signaalirajad.
3.1.2. transkriptsiooni attenuatsioon 3.2. Post-transkriptsiooniliselt 3.2.1. RNA elueaga 3.3. Translatsiooniga 3.3.1. translatsiooni initsiatsiooniga 3.3.2. translatsiooni elongatsiooniga 3.4. Post-translatsiooniliselt 3.4.1. valkude lagundamisega Allosteeriline regulatsioon. Allosteerilisel ensüümil on aktiivtsenter, mis viib reaktsiooni läbi, ning allosteerilisesse taskusse seondub efektor, mis pole substraat ega vii reaktsiooni läbi. Efektor on vajalik ensüümi aktiivtsentri konformatsiooni muutumiseks. Efektor võib olla nii positiivse kui negatiivse mõjuga ensüümi aktiivsusele. Allosteerilise aktivatsiooni korral on ensüümi aktiivsuseks vaja efektori seondumine allosteerilisse taskusse, allosteerilise inhibitsiooni korral efektori seondumine muudab ensüümi inaktiivseks või pärsib ensüümi tööd. Allosteeriline regulatsioon on olemas ka
Näiteks: Tingitud reflex o Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema o Seedimise kefaalne faas Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt Neuraalne regulatsioon: Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon
144) Närvi mõiste - sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp 145) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus 1) SENSOORSED – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 146) Selgita mõisted: EFEKTOR – on motoorsete närvirakkude aksonite lõpmed, mis kutsuvad lõppelundis esile efekti 34 RETSEPTOR – on sensoorsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi. 1) Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) 2) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi
126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 127) Selgita mõisted: EFEKTOR on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine)
1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID – sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 69 127) Selgita mõisted: EFEKTOR – on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine)
126) Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus? 1) SENSOORSED e. TUNDENÄRVID sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 127) Selgita mõisted: EFEKTOR on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. SÜNAPS neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid ühe neuroni
25 C. Juhtsuurus e nõutav suurus on 30C. Oletame, et alguses on vee temperatuur ka 25 C. See madal veetemperatuur on häiring. Lülitame kontrollkarbi e tsentraalse regulaatori sisse. Juhet mööda tuleb talle signaal, et vesi on liiga külm- juhe on aferentse tee analoog. Tsentraalne reguleerija otsustab, et on vaja veetemperatuuri tõstvat vastust. Kontrollkarbi ja kuumutaja vahel on juhe –eferentne tee. Kuumutaja on efektor. 5 0 Nõutav väärtus e set point e SEADEPUNKT võib olla konstantse või muutuva väärtusega.Näiteks palaviku puhul on temperatuuri nõutav väärtus kõrgem kui normaalselt. pH ja osmootne rõhk on üsna püsivate nõutavate väärtustega. Vt eespool regulatoorsete mehhanismide jaotus.
Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika.
·Metaboolseatsidoosikorral intensiivistub kopsude ventilatsioon, uriin on happelisem ja ammoniaagirikas. NÄRVKUDE ·Närvikude koosneb närvirakkudest e neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsioonig agliiarakkudest. ·Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. ·Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüoniste soomast(d= 4...200m)ja jätketest. ·Teiste närvirakkude ja efektor elunditega on nad ühendatud jätkete abil. Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-ja multipolaarseid närvirakke. ·Viimati nimetatutel on palju lühikesi jätkeid- dendriite-ning üks pikk jätke-neuriite akson, mida ühes katetega nimetatakse närvikiududeks. Pikemad võivad ulatuda seljaajust varbani, olles seega üle meetri pikad, paksus on aga ainult 0,1...2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid. AKSONAALNE TRANSPORT ·Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises
põrn; limaskestadega assotsieerunud lümfoidkoed; serooskelmetega kehaõõned (pleura, peritoneum); nahk. Igas lahtris algatatud immuunvastuse efektormehhanismid toimivad vastavalt selle „lahtri” piires. Immuunvastuse lokaalse lahterduse tagamine toimub selle kaudu, et naiivsetele T rakkudele antigeenide esitlemisel programeeritakse T rakud igas „lahtris” erinevalt. Seetõttu on erinevates „lahtrites” efektor-T-rakkudel erinevad adhesioonimolekulide ja kemokiinretseptorite komplektid, mis tagavad nende rakkude koespetsiifilisemat pesastumist. Erinevate „lahtrite” koerakud ekspresseerivad vastavaid adhesioonimolekulide ligande ja toodavad vastavaid kemokiine. Lokaalsetes „lahtrites” kontrollivad lümfotsüütide liikumisi koespetsiifilise adhesiooni ja kemokiinide mõjud. Sekretoorne IgA: Kuigi osa IgA (teda on umbes 3 g/l s.h. IgA1 80% ja IgA2 80%) antikehadest tehakse
Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste. Vöötlihaskude: Lihaskiud on pikad, hulktuumsed Valgusmikroskoobis on ristipidi vöödilised Alluvad tahtele Paiknevad skeletilihastes Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon on kiire Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks, see on müofibrilli ehituslik ja talituslik üksus. 24. Lihaskontraktsiooni mehhanism ja energeetika
Näiteks Ran-GTP ja eksportiin. 45 29. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Tuumakeses sünteesitakse rRNA-sid- RNA pol 1; snRNA- RNA pol 3, osad ka pol 2 poolt 30. Mis vahe on miRNAl ja siRNAl? MikroRNAd (miRNA; 21-22 nukleotiidi) on leitud eukarüootidest ja on aktiivsed RNA interferentsis, kus efektor kompleks miRNA-st ja RNA ensüümidest võib lõhkuda mRNA, millele miRNA on komplementaarne, takistada mRNA transleerimist või kiirendada selle lõhkumist. Small interfering RNAd (siRNA; 20-25 nukleotiidi) saadakse sageli viiruslike RNA-de lõhkumisest. siRNA käitub RNAi-s sarnaselt miRNA-le. 31. Kirjelda hnRNP A1 tuumast ekspordi protsessi. Missugused valgud selles osalevad? Kuidas rakk kontrollib, et see protsess on ühesuunaline? Missugune tsütoplasmaatiline valk on selle protsessi
Näiteks histidiini kinaasi puhul toimub autofosforüleerumine, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle konserveerunud histidiini jäägile valgu C- termiaalses transmitter-domäänis. See omakorda on signaaliks tsütoplasmaatilisele regulaatorile. Regulaatori N-terminaalses vastuvõtvas (receiver) domäänis asub konserveerunud aspartaatjääk. Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu
puhkeolekus terve normaalkaalus oleva inimese andmeid. Arteriaalsete hingamisgaaside ja pH konstantsuse eest vastutav regulatsioonikontuur: kemoretseptorid (sensor) mõõdavad reguleeritavate suuruste (PO2, PCO2, pH) tegelikud väärtused (aktiivsus muutub neile vastavalt), neid võrreldakse nõutavate väärtustega (PO2 = 95 mmHg, PCO2 = 40 mmHg, pH = 7.4) hingamisneuronite (tsentraalne regulaator) poolt. Respiratoorsete neuronite aktiivsuse muutumine avaldub hingamislihaste (efektor) töö muutumisena - muutub ventilatsioon. Eduka regulatsiooni tunnuseks on hingamisgaaside osarõhkude suhteline stabiilsus arteriaalses veres. Füüsilise töö ajal - Lihaste hapnikutarbe suurenedes tuleb intensiivistada hingamist ja hingamisgaaside transporti vereringega. Ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui -mahu (jääb reeglina vähemaks kui pool VC-d) arvel, treenitud inimesel võib VE kasvada kuni 130 l/min. Füüsilise töö ajal paraneb
Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon NÄRVIRAKK (Neuron) Närviraku välisehitus Närvirakk koosneb rakukehast (läbimõõt 5 - 100 µm) ja jätkeist pikkusega kuni 1 m. Kaht tüüpi jätked kannavad nimetust dendriit ja akson. Aksoni harud lõpevad lõpp-plaatide ehk terminaalplaatidega, mida on 1000 - 10 000 tk. ühe raku kohta. Paljude neuronite aksonit katab müeliintupp, mis on jaotatud
annaabi.ee 
