Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aine võib olla pealt näha ohutu, kuid võib tekkida tugev vastureaktsioon. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Allergiat võib esineda igas vanuses. Ained, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingid antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kõhulahtisus, iiveldus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: ühed mis on üliägedad ning
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti
Häälekähisemine Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon anafülaksia. Allergiline riniit Allergiline riniit avaldub nina kiheluse, aevastamise, vesise eritise või limaskesta tursena (ninakinnisus). Allergilise nohu võivad esile kutsuda mitmesugused allergeenid: puude ja taimede õietolm, olme- ja kodutolm, koduloomade karvad ja nahaosakesed ning hallitusseente eosed. Samuti raskendavad nohu kulgu tubakasuits ja õhu keemiline saaste. Sümptomeid võivad tekitada ka ristallergiat põhjustavad toiduained. Allergiline nohu on astma riskitegur. Allergilise nohuga inimestel on terve inimesega võrreldes kolm korda suurem risk haigestuda astmasse. Allergia diagnoosimise meetodid: · Naha torketest ehk prick test Testi põhimõtteks on naha kokkuviimine allergeeniga
LOÜ vabaneb ka tsitruseliste ja sibula koorimisel formaldehüüd ehk metanaal Puitplaatmööbel, puitlaast ja saepuruplaadid PVC põrandakattematerjalid EI saa testida! Halb ventilatsioon, kodukemikaalid, kodud energiasäästlikeks muutunud, kodukeemiavahendid (KKV) Eelistada lihtsama keemilise koostisega, sensitive tooted, kaitsevahendite kasutamine Tubakasuits riskitegur allergiahaiguste kujunemisel ALLERGEENID Tolmulestad (Dust Mite) jne. Kodutolm tolmu- ja aidalestad, koduloomad, prussakad Kus? Madratsid, pehme mööbel, põrand Kodutolmulest (Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae) 80-90% kodusest lestapopulatsioonist, nende elutsükkel 31 päeva (eluiga 120 päeva), soodne temperatuur 20 25°C, õhuniiskus 40 50%, pime keskkond, tolmulestad on pimedad Põhja Euroopas Dermatophagoides farinae (kuiv keskkond) Dermatophagoides pteronyssinus (Euroopa, niiske keskkond)
Jaotatakse:*taimsed *loomsed allergeenid Muna, lehmapiim, kaunviljad, apelsin, maasikas, liha, punased- oranžid juurviljad(tomat, porgand, punapeet), teraviljad Allergeen *naha kaudu sisenevad allergeenid (loomade karv-nahk, sünteetilised riided, olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit Allergiline dermatiit Kehavälistest faktoritest põhjustatud nahapõletik, tekib siis, kui organismi rakud on ülitundlikud
¤ Inimene ei tohiks valida elukutset, kus puututakse kokku kemikaalide, loomade või mitmesuguse tolmuga. ¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid! Astmanähte vallandavad tegurid: ¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest, loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained ¤ viirusinfektsioonid ¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid ¤ teatud ravimid (nt. aspiriin) ¤ toidulisandid ¤ külm õhk, ilmamuutus ¤ füüsiline pingutus ¤ olemasolevaid astmanähte võib süvendada ka närvipinge Vallandavad faktorid on igaühel erinevad. Neid peab teadma ja oskama vältida! 7.1. ASTMA RAVIMID Astma ravimid jagunevad 2 gruppi: 1
liselt. Kaks nädalat on keskmine kasutusaeg, loomulikult peab ka meeles pidama, et taimed hakkavad mõjuma mõne aja pärast, näiteks alles nädala pärast ja olulist rolli mängib ka regulaarsus, kui on ette nähtud kuur, siis tuleb seda ka igapäevaselt täita. 3. ALLERGILISED LÖÖBED ,,Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Aller- geenideks, mille suhtes on organism ülitundlikuks muutunud, võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Nahanähtudena avalduv aller- Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp gia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kuplad ( urtikaaria )" ( TheMerckManual, 1992). Allergilise lööbega haigus on nõgestõbi ehk urtikaaria. Haigusel ei ole tegelikult nõgestaimega mingit seost
Naha mädapõletik ei ole nakkav. Allergia Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes. Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. VORMID väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. RAVI/SOOVITUS Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine.
· Määratakse metallide sulamite elementkoostist. Pulbrid ja puisteained üks tahke aine eksisteerimise vormidest. · Pulbrid 100-500m, · Puistmaterjalid - >500m, · Tolm 10-30m. Agregaadid nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad. Aglomeraadid tugevad kehad, tugevate sidemetega, lõhkuda pole võimalik. Pulbrid: kips, kriit, jahud, tärklis, portlandtsement. Puistematerjalid: kvartsiliiv, killustik, kiviliiv. Tolm: savid, saviosakesed. Kodutolm: kristalsed kvarts, kaltsiit, dolomiit, amorfsed nahaosakesed ja tektsiiliosakesed. Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel. Poorid pulbrilistele kehadele iseloomulikud augukesed osakeste vahel ja sees (avatud, suletud, läbitavad) · Mikropoor - <1 nm,
õhuga piirkondades (kuigi ei välista saastatud õhu kahulikku mõju kopsudele, kuid see ei olevat enamasti allergeense päritoluga) Antibiootikumide kergekäeline kasutamine (mikrofloora muutus) Uued toiduainete tootmistehnoloogiad; SAMAS: Janeway’st => puuduvad tõendid, et muutused inimeste toitumises seletaksid allergia esinemise suurenemist. Tubakasuits, tolmud (taimed, kodutolm), putukamürgid, loomsed valgud, ravimid (penitsilliin jt). Muutusi organismi mikroobikoosluses peetakse kõige usutavamaks allergia leviku suurenemise põhjuseks, sealhulgas muutused antibiootikumide kasutamise tõttu ja lastel Th2 reaktsioonide esinemine Th1 stimuleerivate infektsioonide puudumise tõttu. Allergia teket mikroobikoosluse muutuste tõttu toetab ka allergia tekke hügieeni hüpotees: liigne hügieen põhjustab allergiate leviku
annaabi.ee 
