2011/2012 sügis 1. Determinandid: omadused, miinorid, alamdeterminandid. Crameri meetod lineaarvõrrandisüsteemi lahendamiseks. Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse skalaari, ning on üks olulisemaid matemaatilisi konstruktsioone lineaarvõrrandsüsteemi uurimisel. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA Maatriksi A determinanti tähistatakse tavaliselt , või . Determinant on defineeritud vaid ruutmaatriksile. Determinandi põhiomadused 1. Maatriksi determinandi väärtus ei muutu maatriksi transponeerimisel: det(A) = det(AT). 2. Determinant on null, kui determinandi 1 rida või veerg : 1. koosneb nullidest 2. on võrdne mõne teise vastava rea või veeruga 3
Ricardo: persona cerrada, usa la estrategia del desconfiado y observador. Fernando: es frio y calculador; solo piensa en sus intereses. Enrique: persona insegura, usa la estrategia del "sabe lo todo" Carlos: utiliza la estrategia del todo por el todo; es una persona callada y muy inteligente. Julio: es seguro y preparado, calificado para el puesto Actualidad: La globalización es uno de los factores dinámicos de esta sociedad, probablemente el acontecimiento más determinante y cambiante del mundo y de su cultura en las últimas décadas, generador de alabanzas y controversias. Podemos hablar de líderes, de cualificación profesional, de ética empresarial, de desigualdades, de economía, tecnología y globalización, pero lo que aparece en el primer plano son los instintos naturales y sociales del ser humano. El ser humano de hoy tiende, por lo general y como podemos ver en la película, al egoísmo natural de buscar su bien
4 0 2 1 1 5 A =3 7 2 ja B =- 2 3 1 . 3 6 - 2 0 7 - 5 4 1 2 3. Leida A2 3A + 5E. Kui A = . Determinant. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n . . . . a n1 an2 ... a nn DA = . Arvutuseeskiri on olemas II ja III järku determinantide arvutamiseks: a11 a12 a 21 a 22 1. DA = = a11a22 a12a21; a11 a12 a13 a 21 a 22 a 23 a31 a32 a33 2
3 6 -2 2 3. Leida A 3A + 5E. Kui A = 0 7 -5 . 4 1 2 Determinant. Determinandiks nimetatakse ruutmaatriksiga seotud arvu, mis on arvutatud teatud eeskirja kohaselt. Determinante tähistatakse DA: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n DA = . . . . . a n1 an2 ... a nn Arvutuseeskiri on olemas II ja III järku determinantide arvutamiseks: a11 a12 1. DA = a 21 a 22 = a11a22 a12a21; a11 a12 a13 2. DA = a 21 a 22 a 23 = a11a22a33 + a12a23a31 + a21a32a13 -
absoluutväärtust sisaldavaid Võrrandisüsteemid, võrrandeid; kus vähemalt üks 5) lahendab võrrandisüsteeme; võrranditest on 6) lahendab tekstülesandeid lineaarvõrrand. võrrandite (võrrandisüsteemide) Kahe- ja abil; kolmerealine 7) kasutab arvutialgebra determinant. programmi determinante Tekstülesanded. arvutades ning võrrandeid ja võrrandisüsteeme lahendades. Võrratuse mõiste ja Õpilane: Loodusained Võrratused. omadused. 1) selgitab võrratuse omadusi (päikekiire Trigonomeetria I. Lineaarvõrratused. ning võrratuse ja langemisnurga
moodustamise teel tsüsteiiniga, mille jääk järgnevalt dekarboksüleeritakse. Edasi konjugeeritakse tekkinud ühendiga ülejäänud koensüümi osa. Pantoteenhappest moodustatud koensüümid funktsioneerivad atsüüli kandjatena mitmesugustes metabolismi reaktsioonides, sealhulgas TCA tsüklis, rasvhapete oksüdatsioonil ja rasvhapete sünteesil. CoA funktsioneerimisel on oluline SH rühm, mida kasutatakse atsüüli sidumiseks. Molekuli ülejäänud struktuur on erinevaid determinante sisaldav osa, mis on vajalik spetsiifilise kompleksi moodutamiseks mitmesuguste ensüümidega. Selle struktuuri vahendusel seob ensüüm kofaktori ja orienteerib ta vajalikus positsioonis efektiivse reaktsiooni toimumise eesmärgil. Vaba CoA tähistatakse sagely CoASH, et paremini välja tuua SH rühma olemasolu. Pantoteenhapet on piisavas koguses enamikes toitainetes Mitme koensüümi funktsioneerimise näiteks ühe kompleksi koosseisus on püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks
Crameri teoreem lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks See teoreem kehtib meelevaldsete lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamiseks, kus võrrandite ja tundmatute arvud on võrdsed. Lisaks peavad võrrandisüsteemid olema korrastatud. Kui lineaarse võrrandisüsteemi maatriksi determinant on nullist erinev, siis avalduvad tundmatud murdudena, mille nimetajaks on süsteemi maatriksi determinant ja mille lugejad on maatriksi, mis saadakse süsteemi maatriksist vastava tunmatu kordajate veeru asendamisel vabaliikmete veeruga, determinandid. Kui maatriks täidab Crameri teoreemi eeldusi, siis öeldakse, et tegemist on Crameri peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (r...
ja tähistatakse tähega D. Murru lugejas olevate determinantide elemendid on aga saadud süsteemi determinandist vastava tundmatu kordajate asendamisel a 2 ab b 2 ab u v u v u 2 v 2 d) e) f) vabaliikmetega. Neid determinante tähistatakse lühidalt tähtedega Dx ja Dy. a 2 ab b 2 a b u v u v u 3 v 3 a1 x + b1 y = c1 477. Lahenda võrrandisüsteemid determinantide abil. Seega võrrandisüsteemi lahend esitub kujul
3 8 % '3 x y 15 4 & '4 x y Determinantide kasutamine võrrandsüsteemi lahendamisel. Keerulisemate võrrandisüsteemide lahendamiseks on kasulik kasutada determinante. Teist järku determinandiks nimetatakse arvu D, mis saadakse neljast arvust koosnevast tabelist järgmise arvutuseeskirja abil: D ' /0 /'a b &a b 00 a b 000 1 2 2 1 a1 b1 0 2 2 0 a1 x % b1 y ' c1
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamine tilk verd PCR DNA segmentides, analüüs ja tuvastamine Meditsiin Geeniteraapia haigust tekitav geen on isoleeritud, teatakse selle geeni poolt kodeeritud valkude biokeemilisi funktsioone organismis. Geenidefekt kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige rakkudesse. Molekulaarne diagnostika võimalik tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene, siis toimub ravi või hooldus selle põhjal. Eriti oluline on sünnieelne diagnostika. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretus põllumajanduses mais(viljakam), nisu (stressikindel), tomatid (suurus, värvus, kuju), koduloomade tõuaretus (rohkem piima või liha). Kunstlik seemendamine. Transgeensed organismid: · soovitavate tunnuste lisami...
äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad.
Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad.
· Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. · Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2. hallitusseened(aastaringsed, sessoonsed) 3
KOHANIMEDE STRUKTUUR. Saab eristada liht- ja liitnimesid. Tavaks eristada osi järgmiselt: diakrooniline jaotus: determinant, atribuut. determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks. See on kõik muu, mis determinant ei ole. Atribuut on eristav osa, determinant paneb nime klassidesse-rühmadesse. Valedeterminant on tavaliselt omastavas käändes. Rahvakeeles determinante dubleeritakse: lähedased nimed pannakse kokku. Kui determinant nimes puudub, siis räägitakse elliptilisest nimest. Ellips e väljajätt. Arvatud, et nimed determinandita on vanad nimed, tänapäeval on asutusnimedel on determinant juurdemõeldav. Loodusnimedes on elliptilisust vähem, aga võimalik. Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada
Antigeenid jagunevad T-rakkudest sõltuvateks ja T-rakkudest mitte-sõltuvateks. See tähendab seda, et immuunvastus on T-rakk-vahendatud või mitte. T-sõltuvad antigeenid ei stimuleeri otseselt antikehade produktsiooni, vajavad selleks T-rakkude abi. T-sõltuvateks antigeenideks on valgud. Ehituselt on nendele antigeenidele iseloomulik omada väheseid koopiaid mitmetest antigeensetest determinantidest (st neil on palju antigeenseid determinante, kuid need on erinevad). T-rakkudest sõltumatud antigeenid stimuleerivad otseselt B-rakke tootmaks antikehi. B-rakud aktiveeruvad polüklonaalselt, st antigeen suudab aktiveerida B-raku kloone, mis on spetsiifilised ka teistele antigeenidele. Selle järgi saab T-sõltumatud antigeenid jagada kaheks tüübiks. Tüüp I suudab B-rakke polüklonaalselt aktiveerida, tüüp II mitte. T-sõltumatud antigeenid on polüsahhariidid. Ehituselt on T-
Patogeenidest pärit antigeenide äratundmise mehhanism on B- ja T-rakkudel täiesti erinev. Tsütosooli valgud lagundatakse proteaasi poolt. Valgud transporditakse MHC I ja TAPtransporteri kaudu.Transporterist läheb valk läbi. Kinnitub MHC I-le ning eraldub TAP- ist moodustades vesiikuli. MHCII transpordib rakku tulnud petiidiks lagundatud entigeeni raku pinnale B-rakkude poolt sünteesitud antikehad tunnevad ära patogeenide pinnal või lahuses olevate molekulide antigeenseid determinante (epitoope). T-rakud tunnevad ära üksnes nende valguliste antigeenide peptiide, mis on tekkinud peremeesrakkudes ja esitletakse nende pinnal MHC (HLA) valkude poolt. T-rakud toimivad lokaalselt infektsiooni kohas ning seostuvad peptiidi esitleva rakuga vahetult T-rakkude retseptori kaudu. Rakuvälise valgulise antigeeni töötlemine ja esitlemine abistaja-T-rakkudele või tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele.
Suuremad kui picornaviirused (45…75 nm), ümbrisega. Genoom kodeerib varaseid ja hiliseid valke. Neil on kaks või kolm glükoproteiini, mis moodustavad ühe oga. Glükoproteiinide C-terminus on kapsiidile ankurdatud, mistõttu ümbris pakib ennast tihedalt ümber kapsiidi, võtab kapsiidi kuju. Kapsiidivalgud perekonnas on sarnased, antigeenselt ristreaktiivsed. Ümbrise glükoproteiinid ekspresseerivad unikaalseid antigeenseid determinante, mis erinevaid viiruseid eristavad, ja ka ühiseid, mis grupisiseselt samad. Viirus kinnitub spetsiifilistele retseptoritele erinevatel rakutüüpidel, erinevatel viirustel on erinev koetropism Epidemioloogia. • Infitseerib ainult inimesi, saadakse enamasti lapseeas. • Levib hingamisteede sekreetidega. • Levikut soodustab levimine sümptomite puudumisel / enne nende avaldumist, ülerahvastatus, lasteaiad.
väga palju uuritud: juhtmise aspekti (vt joonis 2). Selline vaatepunkt uurib, kas ja kuidas saab kinnisvaraturu tsükleid integreerida äriprotsesside juhtimisse. Joonis 2. Juhtimise aspektist lähtuv kinnisvaraökonoomika. Allikas: Schulte ja Schäfers (2000), viidatud Wernecke et al. (2004) kaudu, autori tõlge. Juhtimislikest aspektidest lähtudes eristatakse strateegia-, funktsiooni- ja faasipõhiseid aspekte. Faasipõhised aspektid selgitavad kinnisvaraturu tsükli ajutisi determinante. Funktsioonispetsiifiline lähenemine keskendub seostele ärijuhtimise funktsioonidega. Strateegiaga seotud aspektid on seotud investorite, ettevõtete ja avaliku sektori kinnisvara portfelli juhtimisega. (Wernecke et al. 2004: 1) Kinnisvaratsükli juhtimist 11 saab kasutada portfelli haldamisel, turunduses ning kinnisvaraturu analüüsis. Avaliku kinnisvara juhtimisel ning ehitusturul ei oma tsüklilisus suurt mõju, rohkem tuleks
a21 a22 a23 = -a21 12 13 + a22 11 13 - a23 11 12 a32 a33 a31 a33 a31 a32 a31 a32 a33 a21 a22 a a a a = +a13 - a23 11 12 + a33 11 12 a31 a32 a31 a32 a21 a22 V~ orduste kehtivuse kontrollimise j¨atame lugejale. 3 Determinantide omadusi ja arvutamine Arendusvalemid on determinantide arvutamiseks u¨ldiselt liiga t¨o¨o- mahukad. Mugavam on arvutada determinante allj¨argnevate oma- duste abil. Enne aga defineerime kolmnurkse determinandi. 3.1 Kolmnurkne determinant ¨ Utleme, et determinant on kolmnurksel kujul ehk kolmnurkne, kui tema peadiagonaalist allpool (¨ ulalpool) asetsevad elemendid on nullid. 3.2 Determinantide omadusi Teoreem 2. Determinantidel on j¨ argmised omadused. 1) Kolmnurkne determinant v~ ordub peadiagonaali elementide korrutisega.
mitte ühe, vaid mitme ajendiga, mis on omavahel keerulistes hierarhilistes suhetes. Nende seas on olemas juhtivad ajendid, mis stimuleerivad käitumist, annavad sellele isiksusliku tähenduse. 4.1. Ühiskondlikult ohtliku tegevuse motivatsioonilise sfääri väljaselgitamine ja analüüs on vajalikud kurjategija asotsiaalse olemuse ja sotsiaal-psühholoogilise loomuse mõistmiseks. See analüüs lubab avada ka kurjategija isikuomaduste sotsiaalset sisu ning kuritegeliku käitumise tüüpi ja determinante, ning kuritegeliku käitumise sotsiaal-psühholoogilise mehhanismi tähtsamaid vahendeid. 5. Kuriteoennetus on tulemuslikum kui töö kuritegude tulemustega, seoses millega kaasaegses ühiskonnas on ilmne kuritegude profülaktika viktimoloogiliste võimaluste uurimise vajalikkus. 5.1. Isiksuse kujunemise ja arengu optimaalsed tingimused, kasvatuslik-profülaktiline mõjutamine on vajalikud profülaktilises mõttes, sest need soodustavad viktimoloogilisel alusel
1 Õppevahend: Molekulaarbioloogia üldkursuse lühikonspekt Põhiline õpik on B. Lewin "Genes" V ja VI väljaanne, edasises tekstis on viiteid Genes VI joonistele (kui pole eraldi märgitud) ja üksikutel teemadel detailsematele materjalidele. Kursiivis on esitatud lõigud, mis on mõeldud täindavaks lugemiseks aga ei ole "kohustuslikud". Sissejuhatus Molekulaarbioloogia on termin, mis võeti kasutusele selle sajandi teisel poolel peale esimeste makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist. Esialgu tähistaski see termin just struktuurset bioloogiat molekulaarsel tasemel. Seega on molekulaarbioloogia oma algses tähenduses keemia ja füüsika meetodeid kasutav bioloogia osa, mis tegeleb bioloogiliste makromolekulide ruumilise struktuuri ja struktuuri ning funktsiooni vaheliste seoste kindlakstegemisega. Hiljem,...
Determinandi väärtus |A| ei muutu, kui nn. arendamine toimub ridade asemel veergudega. Definitsioon 1.13 Determinanti Mij nimetatakse maatriksi A elemendile aij vastavaks miinoriks, mille saame, kui kustutame maatriksis A seda elementi läbiva rea ja veeru. Märkus 1.2 Determinandi väärtuse leidmiseks arendame seda maatriksi mingi rea või veeru järgi (kasulik on valida selline, kus on palju nulle). Edasi saab tekkinud ühe võrra madalamat järku determinante omakorda arendada mistahes rea või veeru järgi jne. Siinjuures on enne arendamist kasulik determinanti natukene lihtsustada. Olgu antud n-järku determinant a11 a12 ··· a1j ··· a1n a21 a22 ··· a2j ··· a2n .. .. .. .. .. .. . . . . . .
glükoos (negatiivne mõju). RpoS ei ole ainuke faktor, mis kontrollib statsionaarses faasis indutseeritud geenide avaldumist. Rakkude süsiniku-nälgimisel on tuvastatud 20 S-st sõltumatu valgu induktsioon. Mis põhjustab promootori äratundmise ES poolt? ES poolt transkribeeritavad promootorid on sageli äratuntavad ka E70 poolt (v. a. fic promootor). Osade S-st sõltuvate promootorite puhul on leitud spetsiifilisust määravaid determinante promootori -10 regioonist. Võrreldes erinevate S-st sõltuvate promootorite järjestusi, on välja pakutud konsensusjärjestus CTATACT. Andmed on mõnevõrra vastuolulised. Mitmed katsetulemused viitavad sellele, et tegelikult S- spetsiifilist konsensusjärjestust polegi teatud tingimustel on teatud promootorid ES poolt paremini äratuntavad kui E70 poolt. Näiteks geenide osmY ja osmB puhul on näidatud, et 0,5 M või
Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on 93 varieeruvad, C segment aga konstantne
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
Iga antikeha (immunoglobuliin, Ig), mis seondub spetsiifiliselt ainult tema poolt äratuntava bioloogilise võõrmaterjaliga (antigeeniga), koosneb neljast polüpeptiidahelast kahest identsest raskest ahelast ja kahest identsest kergest ahelast. Kergeid ahelaid on kahte tüüpi (kapa ja lambda ahelad). Igas ahelas on konstantsed alad, mis on aminohappeliselt järjestuselt identsed sama klassi kuuluvate antikehade piires ning varieeruvad alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
