Demüeliniseerivate häirete päritolu 1. Allergilised Experimental allergic encephalomyelitis Acute disseminated encephalomyelopathy Acute hemorrhagic encephalomyelopathy Experimental allergic neuritis Guillian-Barre syndome (tõenäoline) 2. Teadmata päritolu Multiple sclerosis Devic's disease 3. Infektsiooniline päritolu (aeglased viirusinfektsioonid) Progressive multifocal leukoencephalopathy Visna (lammastel) Näited humaanmeditsiinist Polüskleroos Immuunrakkude rünnak müeliinile Muutused KNS-i valgeaines Optiline neuriit Nägemisnärvi põletik Devic'i tõbi Immuunsüsteem ründab müeliini http://www.firstaidforfree.com/a-guide-to-multiple-sclerosis- for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia Müeliinkest õheneb ja kaob Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaati Haruldane
Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob, subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei
Tihti kasutab autistlik laps ,,mina" asemel ,,sina". Zestid ja miimika võivad olla puudulikud. Vaimne võimekus on neil enamasti langenud. Juhtub ka, et autistlik laps osutub mingil alal väga andekaks. Koolieas ilmnevad tõsised õppimisraskused. 3 Tekkepõhjused Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. Nendeks on peetud näiteks üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos. Oletatud on ka väikeaju arengu häiret. 1. Perekondlik autism 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta 8,5 % Kuni 60 % autistidest võib oletada geneetilisi põhjuseid. Arvatakse ka, et autism võib olla tekkinud ema rasedusaegsete infektsioonide (viiruste), ravimite kasutamise, toksiliste seisundite,
tootmise. Selle tagajärjel tekib ka rohkesti mälurakke, mis on juba olemas, kui sama haigustekitaja hiljem uuesti organismi satub. Millel põhineb vaktsineerimine? - inimese immuunmälul Milline on Sinu arvamus inimese vaktsineerimise vajalikkusest? Kuidas toimivad autoimmuunhaigused? - Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid. Nimeta autoimmuunhaigusi - reumatoidartriit,skleroos suhkurtõbi ( I tüüpi) Mis on allergia? - immuunsüsteemi reaktsiooni ohutule ainele Mis on äratõukereaktsioon? - immuunreaktsioon siirdatud koe või organi vastu Milliseid sobivaid tingimusi vajavad rakkudes aset leidvad reaktsioonid? - õige temperatuur, piisav vee kogus, õige keskonna PH tase, ei tohi sisaldada mürke Milliseid parameetreid on vaja hoida teatud vahemikus, et eluks vajalikud protsessid saaksid tõrgeteta toimida?
intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia). Pervasiivseid arenguhäireid tuleb diagnoosida siiski vaid käitumises avalduvate iseloomulike tunnuste alusel, vaatamata mõne muu haiguse kaasnemisele või mitte. Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida. Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb
teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma
· Raugematu töövõime, kui on olemas motiiv ja soodsad tingimused · Hoolikus- täpsus ülesande täitmisel, väga ilus käekiri (Townsted 1993, Johnson 1997, Lovaas 1998, Kuzemtsenko 2003.) Tekkepõhjused: Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud. Geneetilised haigused ( 60 % autistidest võib oletada geneetilist põhjust): · Downi sündroom · Retti sündroom · Tuberoosne skleroos · Fenüülketonuuria · Fragiilse X sündroom Muud põhjused: · Sünnitraumad · Prenataalsed haigused (punetised) · Põhjus teadmata (Lovaas 1998.) Esinemissagedus Erinevate uuringute andmetel on autismi ja autismisarnaste arenguhäirete esinemissagedus 5-6 juhtu 10000 inimese kohta. Uusimatel andmetel on see kasvanud 15 juhtu 10000 kohta. Arvestades Eesti rahvaarvu võib autismiga inimeste arv olla 700- 2100. Poistel avaldub 3-4 korda sagedamini kui tüdrukutel
Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega; · -60 %- l autistidest võib oletada geneetilist põhjust. Kromosoomide muutused: · fragiil-X; XYY jt. Ema rasedusaegsed infektsioonid (viirused), ravimid, toksilised seisundid (alkohol, rasedustoksikoos, suitsetamine, puudulik või ebaõige toitumine. Neurofibromatoos, tuberoosne skleroos, Ito hüpo-melanoos jt. närvisüsteemi haigused. 2 http://autismeesti.ee/index.php?id=28 (09.02.2013 kell 10:01) 3 Olemus 4 5 6 7 Kui sai üha selgemaks, et autistlik käitumine on lapse arenguhäire, mitte psühhootiline häire, tekkis küsimus: milliste võimete puudulikkus on primaarne?
(Autismist, 2014). 7 Autismi põhjused ja ravi Autismi täpsed põhjused pole endiselt teada ning neid otsitakse siiani. Teadlased on aga välja uurinud asjaolu, et ajutegevuse muutuste põhjuseks on geneetilste- ja keskkonnategurite kombinatsioon.(Autismist, 2014) Kõikidest ASH juhtumitest on ainult 10% võimalik tuvastada kindlad põhjused. Need hõlmavad geneetilisi häireid nagu näiteks tuberoosne skleroos, Angelmani sündroom, Downi sündroom või haruldasi keskkonnamõjusid, näiteks sünnieelne kesknärvisüsteemi infektsioon punetiste- või tsütomegaloviirusest. (Põhjused, 2014) Viimastel aastatel on uuringutes avastatud uusi potentsiaalseid geneetilisi mutatasioone, mis viitavad sellele, et need võivad olla autismi tekke põhjuseks ning mitte kõik juhtumid ei ole pärilike tegurite tulemus (Põhjused, 2014). Kindel on aga see, et autismi ei põhjusta vanemate
Funktsioonid: ● Valkude kogumine ja keemiline modifitseerimine ● Sekretoorsete graanulite tootmine ja eritamine (eksotsütoos) ● Plasmamembaani regeneratsiooniks vakuoolide tootmine ● Lüsosoomide tootmine ● Mukopolüsahhariidide ja lima süntees ● Vee sisalduse regulatsioon rakus (*taimerakus pektiini ja hemitselluloosi süntees) Patoloogiad ● Creutzfeldt-Jakob’i haigus ● Amüotroopne lateraalne skleroos (ALS) - tegu on kesknärvisüsteemi motoorsete neuronite haigusega (motoneuronites Golgi aparaadi lagunemine), mille põlvkonniti dominantsena päranduv variant on määratud geeni SOD1 poolt. Vigaste motoorsete neuronite poolt innerveeritavad jäsemete lihaskiud kõhetuvad (atroofia). Haiguse avaldumise sagedus populatsioonis on keskmiselt 1:15 000. ! 6. Peritsentriolaarne aine, selle roll ja selle defektsusega seotud patoloogiad (nimeta 3). (Б43) 26 !
endast kujutab.Lääts paikneb silma sees ning on pehme, läbipaistev veresoonteta kude. See muudab oma kuju väikeste lihaste mõjul ning see võimaldab silmal fokuseerida nii lähedale kui ka kaugele. Läätse ümbritseb kapsel, mis on vajalik läätsele kuju tagamiseks ning selle toitmiseks, aga ka lihaste kinnitumiseks. Tüüpiliseks muutuseks, mis vananemisel läätses toimub, on nukleaarne või lentikulaarne skleroos. See kujuneb välja koeral 810 aasta vanuselt ning on tähelepandav sellega, et silmad muutuvad hallikaks, hõbedaseks või sinakaks. Toon on silmas sügavamal, mitte pinnal. Sarvkesta pind jääb selgeks ja silmaiiris (värvunud osa silmas) on selgesti nähtav. Kae defineeritakse kui silmaläätse ja/või läätsekapsli osaline või täielik hägusus. Kui kae on täielik ja haarab mõlemat silma, on tulemuseks nägemise kadu
Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk) · Kromosoomanomaalia · Mõned ainevahetushäired · Vesipea ja muud ajuväärarengud · Mõned rasked krampidega kulgevad haigused või rasked hingamisseiskude hood 12
verevalum. Retinopaatiat liigitatakse silmapõhja muutuste järgi. Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev. Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Diabeetiline nefropaatia on suhkurtõve tüsistusena esinev neerupäsmakeste, neerutuubulite ja veresoonte kahjustus, mida iseloomustab valgu eritumine uriiniga, tursed ja kõrge vererõhk. Vere liigse suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerupäsmakeste kapillaarid ja tekib päsmakeste skleroos. Neerude talitlus häirub. Tekib krooniline neerupuudulikkus. Sümptomid Neerukahjustus võib kujuneda aastate jooksul täiesti sümptomiteta. Esmane leid on tavaliselt kõrge vererõhk ja siis turste esinemine. Iseloomulik on just süstoolsevererõhu tõus, diastoolne tõuseb harvem. Tursed on algul mõõdukad, haiguse süvenedes võivad kujuneda üle terve keha. Prognoos Tekkinud neerukahjustust välja ravida pole võimalik. Aeglustada saab vaid selle kulgu.
haigus, esinevad häired 24 tunni vältel, kuid oluliselt halveneb seisund õhtul ja öösel. Umbes 60% haigetest on öelnud, et analoogsed vaevused esinevad ka nende lähisugulastel. Sümptomid võivad avalduda ainult stressiga seotud eluperioodil või olla sagedased ja korduda igal ööl. Rahutute jalgade sündroomi põhjus ei ole teada. Seda on kirjeldatud mitmesuguse geneesiga peaaju- ja perifeerse närvisüsteemi kahjustusega haigetel (Parkinsoni tõbi, amüotroofiline leteraal skleroos, neuropaatia). Praegu ollakse seisukohal, et RLSi patogeneesis on olulisel kohal dopamiiniga ülekantavate impulsside ülekande häire ajus. Haiguse patogeneesis on erilisel kohal rauapuudus organismis, kuna raud osaleb dopamiini sünteesis. Hinnanguliselt esineb RLSi 510%-l rahvastikust, vanemaealistel sagedamini 50%-l üle 65aastastest. RLSi riskiteguriteks on rauadefitsiit organismis, samuti pikaajaline antidepressantide kasutamine
Clamydia pneumonia infektsioon- hingamisteede eritiste kaudu leviv patogeen- infitseerib lisaks ülemistele hingamisteedele ka kopsukude- nakkus levib piisknakkusena Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3. Haigused, mida seostatakse Chlamydia pneumonia infektsiooniga- astma- ateroskleroos- südame pärgarterite skleroos- müokardi infarkt jt spetsiifised analüüsid –antikehade olemasolu veres – IgA IgG IgM. Infektsioosne mononukleoos. Tekitajaks Epstein – Barr’i viirus. Haiguspilt: kõrge palavik- kurgumandlite ja neelu äge põletik- lümfisõlmede suurenemine kaelal, kubeme ja kaenlaaluses piirkondades- põrna, maksa suurenemine. Oht põrna rebendiks! Diagnoosi kinnitavad spetsiifilised vereanalüüsid + haiguspilt Raviks ei kasutata antibiootikume, tegemist viirusinfektsiooniga
Betazerk ehk beetahistiin parandab sisekõrva vereringet, pärsib nüstagmi. Vältida stressi ja vajadusel kasutada nõrgatoimelisi rahusteid (lexotanil). Kirurgilist ravi kasutatakse neil haigetel, kellel on sagedased Meniere'i haiguse atakid, mis ei allu tablettravile. 16. Otoskleroos: kliiniline pilt, ravimeetodid Haiguse asukoht on ovaalakna servade ja stapese plaadi servade vahel. Stapese plaat ei liigu seal korralikult -> skleroos -> impulsse ei kanta enam edasi ja kujuneb progresseeruv kuulmise langus. Otoskleroos ehk otospongioos on primaarne labürindi luulise kapsli ja kuulmeluukeste düstroofiline haigus, mis avaldub kliiniliselt jaluse jäigastumise ehk anküloosina. 90%-l juhtudest on käsnja luu tekkekohaks jaluseplaadi eesimine piirkond, mis põhjustab plaadi fikseerumise esikuaknas ja konduktiivse kuulmislanguse. 30%-l haigetest on luulise kapsli otosklerootilisi muutusi ka teoakna piirkonnas
Betazerk ehk beetahistiin parandab sisekõrva vereringet, pärsib nüstagmi. Vältida stressi ja vajadusel kasutada nõrgatoimelisi rahusteid (lexotanil). Kirurgilist ravi kasutatakse neil haigetel, kellel on sagedased Meniere'i haiguse atakid, mis ei allu tablettravile. 16. Otoskleroos: kliiniline pilt, ravimeetodid Haiguse asukoht on ovaalakna servade ja stapese plaadi servade vahel. Stapese plaat ei liigu seal korralikult -> skleroos -> impulsse ei kanta enam edasi ja kujuneb progresseeruv kuulmise langus. Otoskleroos ehk otospongioos on primaarne labürindi luulise kapsli ja kuulmeluukeste düstroofiline haigus, mis avaldub kliiniliselt jaluse jäigastumise ehk anküloosina. 90%-l juhtudest on käsnja luu tekkekohaks jaluseplaadi eesimine piirkond, mis põhjustab plaadi fikseerumise esikuaknas ja konduktiivse kuulmislanguse. 30%-l haigetest on luulise kapsli otosklerootilisi muutusi ka teoakna piirkonnas
Vaskulaarsed häired (vaskulaarsed), nagu insult, TIA (mööduv isheemiline atakk) ja subarahnoidaalne verejooks. Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia. Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia. Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi. Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid. Et neuronid üldiselt ei taastu ega regenereeru, ei ole neurodegeneratiivseid haigusi võimalik välja ravida. Haiguse progresseerudes suureneb närvirakkude degeneratsioon, lõpuks neuronid hävinevad. Selle
Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas- puhastab veresooni (hiina oma) Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene
35. Oimusagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Võimetus planeerida komplekseeritud liigutusi Spontaansuse kaotus teistega suheldes Painduvuse kadumine mõtlemises Eri kehaosade liikumisvõimetus (halvatus) Võimetus keskenduda ülesannetele Tujude muutused (emotsionaalselt labiilne) Muutused sotsiaalses käitumises Muutused isiksuses Raskused probleemide lahendamisega afaasia Keskmine temporaal skleroos Tavalisem põhjus komplekseks krambiks on mesiaalne (keskmine) temporaalne skleroos, mis ilmneb kuni 65 % patsientidest, kes teevad läbi oimusagara operatsiooni. Oimusagara kahjustused põhjustada krampe, sisaldades hea- ning pahaloomulisi kasvajaid, ajukoore düsplaasiat (arenguhäiret), vaskulaarset väärarengut ja posttremaatilist ajuvigastust. Kortikaalne düsplaasia on keskne ala ebanormaalses aju arengus. Kuigi haiguslik ala on olemas juba enne sündi
läbilaskvust ja hävitab mittetäisväärtuslikud uudissooned. Laserraviga püütakse peatada silmapõhja tüsistuste edasiarenemist. Laserravi vajaduse otsustab silmaarst. Silmapõhja sidekoestumisel ja ka klaaskeha verevalumi korral aitab ainult operatiivne ravi. 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia) Neerudes on juussooned e kapillaarid keerdunud päsmakesteks. Vere liigne suhkrusisaldus võib neid väikeseid veresooni kahjustada ja areneb skleroos. See omakorda tingib neerude verevarustuse halvenemise. Neerude talitus häirub ja uriini hakkab erituma valku, tekib nn mikroalbuminuuria. Hiljem võib erituva valgu hulk suureneda ja organismis areneb valgupuudus. Seoses veresoonte kahjustusega käivitub mehhanism, mis tõstab vererõhku. Eristatakse staadiume: I staadium (mikrovalk uriinis, võimalik kõrgenenud vererõhk) II staadium (valk uriinis, kõrgenenud vererõhk)
· viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, · hormoonid (östrogeen), · ravimid, · ristreaktiivsed antigeenid, · mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi. Tagajärgede erinevusest hoolimata on autoimmuunsete haiguste tekkes mitu sarnast joont, andes alust arvata, et haiguste põhjustes ja arengus mängivad sageli rolli samalaadsed tegurid. Oluline osa immuunreaktsioonis on T- lümfotsüütidel ja antikehadel. T-lümfotsüüdid on oma ja võõra antigeeni äratundmise aluseks. Nemad koos
(närvirakud, kardiomüotsüüdid); - võõrkehade ümber; Põletiku lõpe 1. Paranemine (ennistus) soodne lõpevorm 2. Patoloogiliste seisundite teke - rohke granulatsioonkoe vohamine; - morfoloogilised muutused funktsioonihäire; - ägeda põletiku üleminek krooniliseks; a) parenhümatoossetes elundites: - armid: piirdunud sidekoelised alad, mis asendavad funktsionaalse koe; - skleroos : arkmkoe tihkestumine sidekoe kootumine; - tsirroos: parenhüümi ümberehitus vohavast sidekoest tingituna; - kavernid e. tühikud b) õõneselundites: - stenoos: õõneselundi valendiku ahenemine armkoe kootumisest; - limaskesta atroofia; - limaskesta hüpertroofia; - polüübid; c) serooskelemetel: - adhesioonid e. liited - obliteratsioon e. umbumus d) sünoviaalmembraanidel: - anküloos e. liigesjäikus 7) Põletiku tüsistused:
südamerike (opereeritud või opereerimata); esinevad korduvad urotrakti infektsioonid, hematuuria või proteinuuria; urotrakti anomaaliad; perekonnas on kaasasündinud neeruhaigusi; teostatud organ-transplantatsioon; esineb halvaloomuline kasvaja või on tehtud luuüdi transplantatsioon; laps saab ravimeid, mis tõstavad vererõhku; esinevad muud hüpertensiooniga kulgevad haigused (neurofibromatoos, tuberkuloos, skleroos); esinevad intrakraniaalse rõhu tõusu sümptomid (Viigimaa jt 2006, Hockenberry & Barrera 2007). Arteriaalne hüpertensioon. Primaarset hüpertensiooni lapse- ja noorukieas seostatakse aldosterooni aktiivsuse tõusuga. Umbes 10% juhtudel läheb see üle hüpertooniatõveks. Püsivat hüpertensiooni esineb alates puberteedieast (Uibo jt 2010). Peamisteks riskifaktoriteks lastel on pärilik eelsoodumus, ülekaalulisus, rasvumine. Soodustavateks
polüklonaalne aktivatsioon. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks liigeseid kahjustav reumatoidartriit, kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) või pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi. Tagajärgede erinevusest hoolimata on autoimmuunsete haiguste tekkes mitu sarnast joont, andes alust arvata, et haiguste põhjustes ja arengus mängivad sageli rolli samalaadsed tegurid. Oluline osa immuunreaktsioonis on T- lümfotsüütidel ja antikehadel. Tlümfotsüüdid on oma ja võõra antigeeni äratundmise aluseks. Nemad
maksast ja rasvkoest. Esialgsetele mürgistuse sümptomitele nagu roidumus, väsimus, anoreksia, difuussed valud alakehas ja raske aneemia järgnevad neerukahjustuse sümptomid. Nendeks on üksteisele järgnevalt alanenud kontsentreerumisvõime, alanenud neerusisene verevool, vähenenud glomerulaarne filtratsioon, millega kaasnevad neeru kogu- ja mikroskoopilised muutused sealhulgas nekroos, fibroos, glomerulaarne hüaliniseerumine ja vahekoe skleroos. Järgneb surm ureemia läbi. Ohratoksiinid on ka teratogeenid ja genotoksilised kantserogeenid, põhjustades hiirtel hepatoomi ja neeruadenoomi. OTA-le spetsiifilisteks toimeteks raku tasemel on mõju gükoosi ainevahetuse ja anioonide transpordiga seotud ensüümidele, mis viivad rakusisesele alkaliniseerumisele. 24. Botulismi toksiin. Enamik (60-90%) toidumürgitustest on põhjustatud bakterite poolt. Bakterid võivad põhjustada: mürgitust e. intoksikatsiooni (näit
konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised haigused nagu Alzheimeri tõbi ja skleroos. Raskematel juhtudel muutub inimene invaliidiks,kes ei mäleta midagi eelnevast elust, ei tunne ära tuttavaid ja lähedasi, vajab täielikku hooldamist. Samas pole ka harvad juhud, kus inimene säilitab kuni kõrge eani terava mõistuse, loomevõime ja on füüsiliseltki päris kõbus. Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme
konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse fluiidne komponent(väljendub mõtlemise kiiruses ja probleemilahenduse kerguses) areneb ja hakkab siis taandarenema. Mõtlemisvõime kristalliseerunud komponent , mis toetub talletatud spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele , võib aga täiustuda kuni kõrge eani. 8) Raugaeas (75 ja üle) süveneb taandareng.Tihti süvendavad taandarengut easpetsiifilised haigused nagu Alzheimeri tõbi ja skleroos. Raskematel juhtudel muutub inimene invaliidiks,kes ei mäleta midagi eelnevast elust, ei tunne ära tuttavaid ja lähedasi, vajab täielikku hooldamist. Samas pole ka harvad juhud, kus inimene säilitab kuni kõrge eani terava mõistuse, loomevõime ja on füüsiliseltki päris kõbus. Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Viimast näitab lapse võime lahendada teatud raskusastmega probleeme
võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise: väheneb õppimisvõime, nõrgeneb mälu, nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Suureneb tung püsivuse ja harjumuspärase järele- in muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja intelligentsuse liikuv komponent hakkab taandarenema. 8. Raugaeas (üle 75 eluaasta) süveneb taandareng. Mitmed haigused- Alzheimeri tõbi, skleroos. Mõistus nürineb. Lev Võgotski vaimse arengu käsitlus. Lähima arengu tsoon- vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Lapsevanemad või õpetajad võivad last arenemisel aidata. Siis võib juhtuda, et mingil arenguetapil formaalselt võrdseteks hinnatud vilumuste ja oskustega lastest areneb üks teisest kaugemale (see, kelle lähima arengu tsoon on avaram), kuid teise areng pidurdub. Just vanemad ja
on seotud heaolu tasemega o Mitokondrite düsfunktsioonist tulenev ebapiisav energia tootmine Põhjused geenid/keskkond tasandil - Geneetilised tegurid o ei ole leitud ühte autismi põhjustavat geeni, tuvastatud on mitmeid, mis autismiga isikutel on kahjustatud (vt www.omom.org) o autismispektri häireid esineb mitmete geneetiliste haiguste korral: fragiilne X, tuberkuloosne skleroos, Angelmanni sündroom, Sanfilippo sündroom jt. o Kahel monosügootsel kaksikul suurem tõenäosus autismi kujunemiseks kui kahel disügootsel o Autismiga lastel on pärilikult nõrgem immuunsüsteem - Keskkondlikud tegurid (üksi ei põhjusta, koos geenidega) o viirused (nt punetised emal, tsütomegaloviirus) - Mürgid ja keskkonna reostus o Vaktsiinid? (uuringud ei kiinita) o Nt Leonmenster, Massachusetts linnas oli kahtlaselt kõrge autisimi esinemissagedus,
autoantigeenide suhtes Autoantikehade organ(koe)spetsiifilisus määrab sageli ära haiguse organ(koe)spetsiifilisuse Sama tüüpi haiguste sagedasem koosesinemine Erinevate haiguste korral võivad koekahjustuse immuunmehhanismid olla erinevad Organspetsiifikata e generaliseerunud autoimmuunhaigused e süsteemsed sidekoehaigused: nt süsteemne erütematoosne luupus (SEL), reumatoidartriit, polümüosiit ja dermatomüosiit, süsteemne skleroos, Sjörgeni sündroom. Neile on iseloomulik patoloogilise protsessi süsteemsus, mis on tingitud sellest, et autoantikehad reageerivad mitmesuguse lokalisatsiooniga rakkudega. Kui on tegemist süsteemsete nähtudega, on alati vajalikud verepilt, uriinianalüüs, neeru ja maksa funktsiooni näitajad. Selle kõrval on enamlevinud testiks (just reumatoloogias) ANA määramine. ANA testi sensitiivsus ning spetsiifilisus on kõige kõrgem just süsteemse luupuse korral, oluliselt madalam
Limbiline süsteem [mälu, emotsioonid ] kahjustus - tuumorid, vaskulaarene ajuhaigus, sclerosis Parietaalsagara multiplex, entsefaliit, amüotroofne lateraalne skleroos kahjustus amnestiline sündroom; emotsioonide pidurdamatus ja agressiivne käitumi Dominantse (tavalisel vasem) sagara kahjustus: aleksia koos agraafiaga; Basaalganglionide kahjustus
annaabi.ee 
