rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A
paremal kopsul fissura obliqua’st IV roide kõrgusel rinnakuni VERESOONED Pulmonaalringe - Arterid – jagunevad ja kulgevad koos bronhidega tsentraalses sidekoes samanimeliste struktuuriühikute sees - Veenid – perifeerses sidekoes struktuuriühikute vahel - Alveolaarkapillaaristik puhkeoleku ehk läbivoolukapillaarid – lühikesed, laiad reservkapillaarid – pikad, kitsad BRONHIAALSOONED RINNAKELME - PLEURA - Pleura pulmonalis – kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - Pleura parietalis – rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - Nende vahel cavitas pleuralis - Pleura parietalis vahelihasmine pleura – pleura diaphragmaticus roidmine pleura – pleura costalis keskseinandmine pleura – pleura mediastinalis pleura kuppel – cupula pleura - Recessus costodiaphragmaticus
lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m. cricoarythenoideuse posterior’i funktsioon tõmbab lihasejätket taha mediaalselt, mistõttu häälejätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas ja häälepilu laieneb ! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku.
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna
surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse. Väljahingamise ajal diafragma lõtvub ja liigub ülespoole ning omandab kupli kuju. Rindkereõõne ruumala väheneb pikisuunas. Lõtvudad välised roietevahelised lihased, seesm roietevah lih tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ka rindkereõõne ruumala väheneb ka klgsuunas
...........................................................................7 1.5. Ohud tervisele..............................................................................................................8 1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused.............................................................................8 1.5.2. Pleuranaastud.......................................................................................................8 1.5.3. Pleura paksenemine..............................................................................................8 1.5.4. Asbestoos..............................................................................................................9 1.5.5. Mesotelioom..........................................................................................................9 1.5.6. Asbestist põhjustatud kopsuvähk.........................................................................10 3
ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha
Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.
Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused(kopsualveoolid). Rinnakelme e pleura-sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat. Kopsupleura-kopsuga tihedalt kokku kasvanud. Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest
rinnajuha Mediastinum inferius Mediastinum anterius - kitsas ruum südamepauna ja rinnaku vahel RINNAKELME - PLEURA - sidekude ja lümfisõlmed - Pleura pulmonalis kopsu kattev serooskelme (ligamentuk pulmonare Mediastinum medium juures läheb üle keskseinandmiseks pleuraks) - alumise keskseinandi tsentraalne osa - Pleura parietalis rinnaõõnt vooderdav seinmine leste - süda koos kopsuveenide, alumise õõnesveeni ja südamepaunaga
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid.
Õhu juhtimine ja hääle tekitamine Bronhiaalpuu ehitus Hingetoru ja U-kujulised kõhred kaela sisepinnal, kokku kasvanud söögitoruga Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, ja põhimik seinapleura, pleuraõõs) Mediaalse pinna keskosa nõgusus kopsu värat Kopsujuure moodustavad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid, lümfisooned Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Kopsusagarad jagunevad
Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks. · Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Pleuraõõs suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel
• Esimesena Soome aladel 2500 eKr savinõude tugevdamiseks • 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib mikroskoopiline tolm, mis sissehingamisel satub organismi. • Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. • Haiguse kulg on pikaajaline. Kaitse • Hingamisteede kaitsemask, ohutusriietus • Ohutu transport jäätmekohta • Loobuda suitsetamisest • Maha matta Tootmine Kasutatud kirjandus • http://www.bbc.co.uk/news/world-10 623725 • http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ ohutegurid/asbest • http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ eterniidi-kaitlemise-teeb-kalliks-ved u?id=51147058
Bronhiaalarterite kaudu saabuva arteriaalse verega varustatakse kopsukude hapniku ja toitainetega, bronhiaalveenid kannavad venoosse verega kopsudest välja ainevahetuse jääkproduktid. Kummagi veresoonte süsteemi peenimate harude vahel on anastomoosid. TartuTervishoiu Kõrgikool 7 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid KOPSUKELME pleura Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Sisemine ehk vistseraalne leste (nn. kopsukelme) on kopsu koega tihedalt kokku kasvanud, välimine ehk seinapidine leste (nn. rinnakelme) on kokku kasvanud rinnaõõne seinaga ja jaguneb 3 osaks: roidekelme, vahelihasekelme ja keskseinandikelme. Rinnakelme on eriti valutundlik. Kopsukelme lestmete vahele jääb pilutaoline ruum - pleuraõõs, milles leidub
paremas 3. Sagarad jagunevad segmentideks, paremas 10 ja vasakus 9, igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru iga segmenti võib käsitleda funktsionaalselt iseseisva kopsuna. 91. Bronhiaalpuu Peabronh paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid, mis omakorda hargnevad bronhioolodeks 92. Rinnakelme e pleura Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud, seinmine kelme katab rindkere siseseinu ja keskseinandit. Mõlema pleura vahele jääb pilujas suletus ruum pleuraõõs. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga, kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand
tumise risk veelgi. Materjalide kasutamisel, kulumisel ja käitlemisel, mis sisaldavad asbesti, satub õhku asbestitolmu, mis ei sadestu, ning on seepärast ohtlik. Asbesti sisalduvate materjalide lammutamisel võib õhku sattuda vastavat tolmu väga palju. Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid. Lisaks asbestiga kooselamisele, võib ka temast lahtisaamine olla probleemne. Asbestist tulenevad haigused on pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos,mesotelioom ja kopsuvähk. Pleuranaastud on piiritletud tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel kopsukelme lestmel. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 aasta jooksul. Kui asbestikiud satuvad kopsu, siis võib tekkida kopsukelme põletik, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aastat peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnuseks on õhupuudus, valu hingamisel ja hingeldus
· Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad
Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperitonaalses ruumis, ümbr rasv. Trachea asub tag mediastinumis, ees sternum, taga oesophagus.Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline. Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves
Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis-funktsionaalsed üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 31.Bronhiaalpuu ehitus Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal kolmeks ja vasakul kaheks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhideks. Viimased omakorda hargevad bronhioolideks 32.Rinnakelme Eristatakse kahte lestet: Seinmine pleura - katab rindkereõõne sisepinda ja diafragmakupleid Kopsupleura katab kopsude välispinda (kinnitub kopsu välispinnale) ja ümbritseb kopse sagarate kaupa ulatudes interloobiumitesse Pleuraõõs on inimkeha suuruselt teine seroosõõs, normaalselt on õõs teoreetiline, kuna pleuralestmed on kontaktis teineteisega: seinmine pleura ulatub vastu kopsupleurat, kuid ei ole normaalselt sellega liitunud võimaldades libisevat liikumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk.
Hingetoru jaguneb kaheks bronhiks – vasakuks ja paremaks. Need omakorda peenemateks harudeks, mida kutsutakse bronhioolideks. Bronhioolid lõpevad kopsu alveoolides (???). Kopsu koesse jäävad bronhioolid, alveoolid ja nende seintes paiknevad veresooned. Kopsud paiknevad rindkereõõnes ja on ümbritsetud roiete ja roietevaheliste lihastega. Kopsukude on vahetult ümbritsetud kopsukelme ehk pleuraga (???). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma. Hingamisel on elunditel ka abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased.
limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e. koehingamine - s.o hapniku ärakasutamine oksüdatsiooniprotsessides rakkudes ja kudedes.
Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus
Kopsuvärat Seesmisel pinnal keskkohast veidi tagapool on kopsuvärat e. hiilus, paremal on see laiem ja lühem kui vasakul. Kopsuväratis sisenevad kopsu peabronhid, närvid ja lümfi ning veresooned kõik kokku koos katva kopsukelme e. kopsupleuraga moodustavad kummagi kopsu kopsujuured Kopsualveool Kopsu kõige väiksem anatoominefunktsionaalsne ühik on kopsualveool e. kopsusomb, mis teostab kopsu peamist ülesannet gaasivahetust. Pleura Kopsukelme, millega on kops kaetud. See moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Pleuraõõs Kopsukelme lestade vaheline ruum Pleuraõõnes a. on õhku b. ei ole õhku Mediastiinum ehk kahe pneumaõõne vahele jääv ruum Bronhiaalpuu Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. 9
Üldise ainevahetuse kopsukoes eneses tagab suur vereringe, mis koosneb bronhiaalarteritest ja bronhiaalveenidest. Arterite kaudu varustatakse kops hapniku ja toitainetega, veenid kannavad venoosse verega välja jääkproduktid. 15. Selgitage mõisted: Kopsuvärat lad. k. hilus pulmonis kopsu mediaalsel pinnal olev süvend Kopsujuur lad. k radix pulmonis Kopsualveool - kõige väiksem anatoomilis - funktsionaalne ühik ehk somb. Pleura - ehk kopsukelme, serooskelme. Kops on sellega kaetud. Pleuraõõs - kopsukelme lestmete vahele jääv pilutaoline ruum Pleuraõõnes ei ole õhku Mediastiinum ehk keskseinand, selleks nim, ruumi mida täidavad kahe kopsu vahel olevad elundid. Bronhiaalpuu - kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised
Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo napisat,a mozes tolko 3 ljubie) : veri, lümf, luud, kõhrkoe, rasvkude ja sidekude
1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e. pleuriidid Pleuriit on pleura e. kopsukelme põletik tekib vedelik pleuraõõnde. Tavaliselt kopsupõletiku tüsistus. Äge bronhiit - hingamisteede limaskesta äge põletik, tekib limaskesta turse ja sellega koos suurenenud rögaeritus. Kopsuturse - veenirõhu tõusul tekkiv vedeliku kogunemine kopsukoe rakuvaheruumi ja alveoolidesse. Kopsutuberkuloos - Tuberkuloosihaiguse põhjustaja on mikroob Mycobacterium tuberculosis
moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs). Rinnakelme e pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kopsupleurat ja seinmist pleurat. Kopsupleura on kopsuga tihedalt kokku kasvanud, seinmine pleura katab rindekere siseseinu ja keskseinandit. Kopsupleura läheb kopsujuure piirekonnad üle seinapleuraks. Mõlema pleura vahele jääb suletud pilujas õõs – pleuraõõs. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist.
juhtudel paigaldamise ja hooldamise juhendid; 2) mõju teisele tootele, kui võib põhjendatult eeldada nende koos kasutamist; 3) toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave; 4) võimalik oht toote kasutamise korral tarbijate riskirühmadele, eriti lastele ja vanuritele Kuidas märgistatakse asbesti sisaldavaid tooteid? Missugust haigust põhjustab asbest organismis? Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk Kuidas vältida asbestiga kokkupuudet? Asbestiga kokkupuute vältimiseks kasutatakse isikukaitsevahendeid kaitseriietus, kaitsekindad, kaitsejalatsid ja hingamisteede kaitsevahendid
peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis jämesool intestinum crassum munandikott scrotum
principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum kops pulmo tühisool jejunum välisnina nasus externus niudesool ileum kopsuvärat hilus pulmonis soolehatud vili intestinales kopsujuur radix pulmonis maksavärat porta hepatica kopsukelme pleura sapipõis vesica fellea / keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria
kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise haigusega seotud vaevustele. 1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa) Märg ehk eksudatiivne pleuriit jaguneb veel omakorda kolmeks erinevaks liigiks, mille kõigi põhitunnuseks on vedelik pleuraõõnes. (Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis.
täisarv) rakukest ehk pantser. Pantsri ehitus ja peenstruktuur on olulise tähtsusega, kuna sellel põhineb kogu kaasaegne süstemaatika ja diatomeede määramine. Pantser koosneb kahest poolmest, mis kumbki tekib eri tuuma-põlvkondade jooksul vahetult pärast mitoosi. Rakukesta võib võrrelda Petri tassiga. Pantsri välimist poolmet nimetatakse epiteekaks, sisemist hüpoteekaks (Olli, 2014). Poolmetel on kummalgi omakorda kaks osa: kaan ehk valva ja vöö ehk pleura. Lisaks võib kaane ja vöövahel olla lisaäärised. Nende arvel suureneb raku maht. Igal liigil on oma iseloomulik kuju ja muster (Javois, 2011). Ränimaterjal ladestub kindla ornamenteeritud mustrina. Morfoloogiliselt eristatakse sulgränivetikaid, mis on bilateraalsümmeetrilised, ja ketasränivetikaid, mis on radiaalsümmeetrilised. (Olli, Stramenopiilid). Fülogeneetiliselt on ürgsem ehitustüüp ketasränivetikatel (Olli, 2014).
(arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart) 33) Nimeta inimese keskmine vererõhuväärtus. Süstoolne RR 120-130mm/Hg Diastoolne RR 60- 80mm/Hg 34) Milline on inimese normaalne kehatemperatuur mõõdetuna pärasoolest? 37 kraadi. 35) Kirjelda inimese kopsusid. Parem ja vasak kops, täidavad kogu rindkereõõne, jaotuvad sagarateks, kopsudes bronhid hargnevad, alveoolid, katab kopsukelme e. pleura. 36) Mis on hingamiselundkonna põhifuntsioon? Sisse- ja väljahingatava õhu liikumine ja gaasivahetus. 37) Mis toimub kopsualveoolide ja kapillaaride vahel? Gaasivahetus. 38) Kuidas toodab inimese organism soojust? 39) Millise elundi juurde kuulub erutustekke juhtesüsteem? Südame juurde. 40) Kuidas nimetatakse normaalset südametöö rütmi? Siinusrütm 41) Millistest teguritest oleneb hingamismaht ja sagedus? Vanus, tervis, füüsiline koormus. 42) Nimeta paremhümatoossed elundid
Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ning rindkereõõne seesmise pinna vahele jääb õhuke ja atmosfäärirõhust madalama rõhuga (alarõhuga) pleuraõõs. Seetõttu järgivad kopsud rindkere mahu muutusi passiivselt, sest neis pole lihaseid (!). Sissehingamisel tõmbuvad roietevahelised lihased (kergitades rinnakorvi) ja diafragma (minnes kõhu suunas lamedamaks) kokku, suurendades seega rinnaõõne ruumala. Väljahingamisel on vastupidi: lihased lõtvuvad, rinkere langeb ja diafragma kumerdub
03.15 PULMONOLOOGIA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Pulmonoloogia on arstiteaduse ning anatoomia ja füsioloogia haru, mis käsitleb hingamiselundite ehitust ja talitlust ning kõiki hingamisteede ja kopsuhaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat, sh terviseedenust. (Vikipedia, 2014). Käsitletavate haiguste alla kuuluvad näiteks tuberkuloos, astma erinevad vormid, hingamisteede allergilised seisundid (sh bronhiidi ja riniidi ehk nohu erinevad vormid) pleura- ehk kopsukelmehaigused, keskseinandi haigused, unehäired jne. Eestis on võimalik saada eriarstiabi Haigekassa lepingupartneritelt piirkondlikul tasandil Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK), keskhaigla tasandil Ida- Tallinna Keskhaigla kahes üksuses, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Lasnamäe Medicumis ja Pärnu Haiglas, mis pakuvad vastavalt võimalusi ambulatoorsele, päeva- ja statsionaarsele ravile (Haigekassa)
Tertsiaarne hüpotüreoidism (hüpotalamuse patoloogia) Hüpotüreodismi nähud: Nägu on ilmetu, pundunud ja kahvatu. Nahk on külm ja kuiv, nahaalune kude on paksenenud, võib esineda turse • Hääl on kähisev ja madal, kõne on aeglane, sageli esineb kuulmise häireid • Mõtlemise häired, unisus, depression, letargia • Isu on vilets, seedetrakti motoorika on vähenenud ja tavaline on kõhukinnisus • Lihaste nõrkus • Süda võib olla laienenud, võib esineda vedelik perikardi-, pleura- ja peritoneumi õõnes • Sageli esineb aneemia, hüperlipideemia • Juuste karedus ja väljalangemine • Menstruaaltsükli häired, menoraagia • Külma talumatus Kudedes kuhjuvad hüdrofiilsed glükoosaminoglükaani d, nt. hüaluroonhape, põhjustavad veega agregeerumisel müksödeemi. Hüpertüreodism Graves´i tõbi kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) retseptori stimulatsioon IgG antikehade poolt – 80% juhtudest. • TSH-st sõltumatu üleproduktsioon (toksiline adenoom
hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi. Süsinikdioksiidi transporditakse verega (2p) hemoglobiin erütrotsüütides (nimeta transportija) Hingetoru hargnemist nimetatakse (2p) a) bifurcatio tracheae b) hingetoru- kahendharuks c) bifuratio aortae
Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapniku vaegus veres Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres Asfüksia lämbumine Pneumotooraks - õhkrind
ei moodusta närvipõimikuid. 3 10. Millistest seljaajunärvidest moodustuvad NÄRVIPÕIMIKUD, nende suurimad harud ja innervatsiooni piirkonnad: 1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest
diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine.
Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa.
) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE, SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID. VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS. KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE
lümfisooned. 90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani
90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid) Kops jaguneb lõhede varal sagarateks: Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti-sagarikud-alveoolid 91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) Peabronh jaguneb: Parem Vasak 3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani
ja väljahingamisel. Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral. 4 Rinnavärina nõrgenemist võib tunda vedelikuesinemisel pleuraõõnes või pleura paksenemise korral. Tunneme seda palpatsioonil ja kuuleme auskultatsioonil (hindamine kuulub arsti kompetentsi). Pleurahõõrdumiskahin on tunda palpeerides ja auskulteerides on kuuldav kare hingamiskahin. Trahhea asetsus Asetseb tsentraalselt ja on imikueas liikuv. (Kallas jt 1999, Whaley & Wong 2007.) 5.2.3. Hingamiselundkonna perkussiooni metoodika ja hindamine Perkuteeritakse vajadusel nii lamavas, istuvas kui ka seisvas asendis. Kirjeldatakse
10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos(põhjustajaks rauatolm); 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja
-Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine,
annaabi.ee 
