8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse
õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine(Rooma õiguse põhimõtetel põhinevad paljude Euroopa riikide 17.-29. saj.tsiviilkoodeksid).+Algas suur pühakute elulugude ehk hagiograafiate üleskirjutamine, mis on tänini olulised ajalooallikad. 8.Millal saab alguse Frangi riik ning milliseid piirkondi see hõlmas? Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481. Hõlmas Gallia piirkonda, piirnes Reini jõe, Aplide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega. 9.Mis on laiskade kuningate ajastu ning millised muutused see kaasa toob? 7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mis tähendas seda, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Tõi kaasa selle, et majordoomuste vahel kujunes rivaliteet ning 687. aasta kuulutas Asutraasia majordoomus Pippin Heristalist end ainsaks majordoomuseks ning ühendas taas uuesti Frangi riigi. 10. Iseloomusta Karl Suure impeeriumit. KARL SUUR 768-814
võistluses teiste mitte ristitud germaanlaste vastu. 6-7sajandil frangi riigi võimsus nõrgenes põhjuseks oli vana tava ,et kuninga surma järel riik jagatakse poegade vahel.See tõi kaasa kodussõjad.niisuguse riigi kindlustamise perioodilkerkisid esile majortoomused.Need olid kuninga lähemad abilised ,kes pidid kuningale nõu andma majandus küsimuste alal ,kuid järk järgult koondasid nad enda kätte tegelikuse võimu. 7saj nim. Frangi riigis laiskade kuninate sajandiks.Seda olukorda kasutasid majortoomused,kes alistasid omavahelist võistlust võimu pärast.8saj sai ainukeseks Major omuseks Karl Martell. 8saj olid araablased vallutanud Hispaania ja alistasid sissetungi frangiriiki.Karl martell suutis 732 aastal Poirterre lahingus purustada araablaste väe ning nad taganesid hispaaniasse.Tänu sellele jäi Euroopas riskiusk püsima.Kuna hispaanias olevate araablaste oht püsis Karl jagas oma sõjameestele maid, et nad suudaksid
vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel. 7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust:
aastane. Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks – taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuseajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid
Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid tagaplaanile ja see oli kirikule meelepärane, sest õige kristlane pidi armastama eelkõige oma jumalat, mitte aga vastassugupoolt. Kirik toonitas, et mees on naise pea, naine peab kõigest alluma mehele, kellel on õigus oma kaasale mõõdukal määral ihupuhtustki jagada, nii nagu seda teeb õpetaja laiskade või üleannetute koolipoistega. Vaimulike vagadust rõhutati nende välimuse ning riietusega. Vaimulikku seisusesse vastuvõetud isikul pügati pealagi paljaks taolist soengut nimetati tonsuuriks. Igapäevases elus kandsid vaimulikud lihtsa tegumoega maaniulatuvat tumedat riietust. Jumalateenistuse ajaks pandi aga selga parimatest riidesortidest õmmeldud valged pidurõivad. Ilmselt Bütsantsi kiriku eeskujul hakkasid kõrgvaimulikud kandma kalleid ja värviküllasid
mille käigus taaselustati inkvisitsioon, oli luterlus saavutanud suure populaarsuse. Tekkinud usutülide käigus käivitus Prantsusmaal isegi kodusõda katoliiklaste ja hugenottide ( nii nimetati Prantsusmaal ketsereid) tõttu, mis lõppes ketserluse keelu lõpetamisega. Inglismaal aga kuulutati protestantism riigi ametlikuks religiooniks. Inglismaa kuningavõim oli väga suur ning isegi katolik kirik ei suutnud kuningale seal vastu hakata. Sveitsis kasvas sallumatus lodevate ja laiskade vaimulike suhtes, keda lihtrahvas pidi ülal pidama. Ulrich Zwingli ja Johann Calvin olid reformaatorid, kes olid inspireeritud Martin Lutherist. Enamus reformaatoreid ( nt. Martin Luther, Zwingli ) olid indulgentside äri vastu. Samuti taunisid nad pühakute kummardamist, arvamust, et paavst on jumalik olend ning soovisid kirikualade võõrandamist. Reformatsioon oli kindlasti äärmiselt vajalik ning mitte miski ei sünni ilma põhjusta. Katoliku
· Jan van Eyk-,,Arnolfini abielupaar", ,,Autoportree", ,,Kantsler Rolini Madonna", paraadportree · Rogier van der Weyden-,,Kristuse ristilt võtmine" · Hieronymus Bosch-,,Lõbude aed", ,,Risti kandmine" 2)Kõrg- · Albrecht Düren-sakslane, ,,Autoportree", ,,Neli ratsanikku", ,,Püha Miikaeli võitlus lohega", ,,Aadam ja Eeva" · Hans Holbein-,,Henri VIII", ,,Saadikud" · Mathias Grünewald-,,isenheimi altar" · Pieter Brueghel vanem-,,Jahimehed", ,,Laiskade maa", ,,Maastik Ikarose hukkumisega", ,,Pimedad", ,,Talupoja pulm", maastikumaalid Barokk · Taotleb rahutust ja dünaamilisust · Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj · Sujuvad värviüleminekud, soojad toonid ilma teravate piirjoonteta, heleda ja tumeda kontrastid, erinevate materjalide loomutruu edasiandmine · Pingelised ja hoogsad stseenid, rõhutatud diagonaalsuunad, ebatavalised
ristida. Edaspidi toetas katolikukirik Chlodovech'i tema ettevõtmistes. 2) Tegi Pariisi pealinnaks. 3) Lasi kokku koguda ja kirja panna frangirahva kirjutamata seadused (tavaõigus). ,oööest kujunes saaliõigus. 5. Karl Martell. Pärast Chlodovech'i surma Frangi riik lagunes ja merovingide kuningad kaotasid igasuguse võimu. Algas ,,laiskade kuningate ajajärk" (- kuningad olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused ehk kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid). Majordoomuste vahel puhkes võitlus ja ainsaks majordoomuseks sai Pippin. Tema surma järel toimus väike kodusõda ja seejärel sai valitsejaks Karl Martell, kelle valitsusaega võib pidada murranguliseks: 1) Purustas araablased Portiers' lahingus 732
Neli korda aastas tehti õpilaste käitumisest, tähelepanelikusest, hoolsusest ja edukusest ametlik kokkuvõte. Pandi välja üldhinded, mis allkirja vastu tehti teatavaks ka lapsevanematele. Üldhinnete alusel koostati pingerida ning õpilased seati klassi istuma edukuse ja hoolsuse järgi. Klassi parim õpilane priimus istus alati esimeses pingis. Tema ülesanndeks oli päeva raamatusse hilinejate ja puudujate märkimine ning korra järele valvamine. Hooletute ja laiskade jaoks oli nn paranduspink. Seal istumist loeti eriti häbistavaks. Avalikud eksamid koolikursuse lõpetamiseks toimusid Tallinna Kubermangugümnaasiumis kuni 1844. Aastani juunis, hiljem detsembris. Tartus aga nii juunis kui ka detsembris. Lõputunnistusele kantud seitmse eksamiaine hinded määrasid tunnistuse üldnumbri ning sellega kaasnevad õigused. Tunnistus 1 eeldas ülekaalukalt väga häid hindeid, number 2.
wikispaces.com/Imperialism++Group+C Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni isikuvabadus eraomand demokraatia käsitleti ainuvõimalikuna kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks http://modul2historie.wikispaces.com/4.+Imperialismen,+delingen+av+verden Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine http://americanabolitionist.liberalarts.iupui.edu/punishment.htm Koloniaalimpeeriumid Inglismaal 1909. a 45 milj in, kolooniates aga 349 milj katsed koloniaalvaldusi ümber jagada teravdasid vastuolusid suurriikide vahel http://wps.ablongman.com/long_divine_appap_7/23/5933/1518971.cw/content/index.html Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi
riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800
Kes on merovingid ja kes on karolingid? Merovingid- Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia. Karolingid- Karl Martellist Põlvnenud Frangi kuningate dünastia. Dünastia- valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad. Miks läks võim u 8.sajandil Frangi riigis Majordoomuste kätte? Kodusõjad nõrgendasid Merovingide võimu. Ajapikku jäid nad riigiasjade korraldamisest päris kõrvale, nii et ajaloos mäletatakse neid laiskade kuningatena. Samal ajal koondus kogu võim paleeülemate kätte. Paleeülemad olid edukad sõjaväejuhid. Kes on Pippin Lühike ja kes Karl Suur? Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg. Pippin Lühike astus 751. Aastal viimaks otsustava sammu: kõrvaldas troonilt viimase merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg. Karl suur oli Karolingide dünastia silmapaistvaim valitseja.
Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ tegelaskond on väga mitmekülgne. Kirjeldatud on eesti külaelanikke ja nende uskumuse järgi olemasolevaid mütoloogilisi olendeid. Kivirähki tegelased kujutavad ühiskonnas esinevaid tüüpe ning kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Teoses põimuvad omavahel reaalsus ning fantastika. Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne. Samuti varastati teineteise tagant ehk kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid, kes olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma
Chlodovechil ka vaimulike toetus, mis tähendas seda, et nii mõnigi pahategu jäi karistamata.4 6. sajandist muutis eelpool mainitud valitseja võimu päritavaks ja riigist hakati mõtlema, kui kuninga omandist, mis jagunes meessoost järeltulijate vahel.5 Pärast esmakuninga Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist. Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle ühtseks riigiks. Laiskade kuningate ajastu algas 7. sajandi keskpaigas, mil tegelik võim läks majordoormuste kätte. Majordoormused kes vastutasid üldise korrashoiu pärast kuningakojas. Hiljem hakati nõnda nimetama ka suurmaapidajaid ja erinevate piirkondade valitsejaid. 1 Tiit Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22. 2 Neil Grant, Keldid. Igapäevaelu, (Tallinn: Koolibri, 2005), 11. 3 Aleksejev et al., Inimene, ühiskond, kultuur, II, (Tallinn: Koolibri, 2000), 22.
(2) Võtsid nee vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, bütsantsist tulid valav osa vaimulikust ja ilmalikusr kirjandusesr,kirkuõigus ja kiriklik kunst. 8. Mis oli Frankide ajaloos olulisem pöördepunkt?(1) Ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. 9. Mida kujutas endast saali õigus?(1) Saali õigus, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. 10. Millal algas ,,laiskade kuningate ajastu"?(1) 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigi nn. laiskad kuningate ajastu. 11. Kuidas sai Chlodovehist üks võimsamaid valitsejaid?(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks. 12. Kes oli Karl Martell, tema tähtsamad ettevõtmised?(3) Oli Pippin Herusralisti järeltulija.Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13
7. Clodovechi järeltulijad. Merovingid ja majordoomused Seitsmenda sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Majordoomused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmajapidajaid ja piirkondade valitsejaid. 8. Pippin Lühike ja tema järeltulija Karl Suur Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja.
Chlodovech. 486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks (nende, kelle usuks oli ristiusu vorm ariaanlus). Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist (frankide tavaõigus), mis kirjutati ladina keeles ja hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad (nn laiskade kuningate ajastu), mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers’ lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada
Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate dünastia, kelle aluspanija oli kuningas Meroving, kelle järeltulija oli Chlodovech. c. Laiskade kuningate ajastu, majordoomused Chlodovechi surres jagati Frangi riik poegade vahel. Neist said majordoomused, kes kogusid enda alla arvukaid sõltlasi. d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes said 732. aastal Portiesi lahingus lüüa. Karl Martell pani alguse maa läänistamisele, et hoida alluvaid sõltuvuses ja ustavuses. 5
· Albert Einstein · õpiti analüüsima inimese alateadvusest (Freud) · ehitatakse üha kõrgemaid hooneid ja pikemaid sildu (Kasari sild eestis) · valmivad üha suuremad laevad (Titanic) · valmis lennuk (vennad Wrightid) · autotööstuses võeti kasutusele konveier 3. rassism · rassism oli 20. Aastasaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma · valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine.
Frangi riik. Iseseisev keltide Gallia aeg, mis kestis 1. Sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus; Rooma-Gallia aeg; merovingide 5-8 saj ja karolingide ajal 8-10 saj. Gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal. Kuningas Chlodovech võttis selle vastu katoliikluse vormis. Frangi riigi neli erinevat piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia ja Alemannia. 7. Sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Nad kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid , hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Karl Suur valitses 768-814. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused:Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi raskeratsavägi, kuid see nõudis süjameestelt väga kalli varustuse ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks
väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas kangelaslikkust. Rikkuse armastus, selle nimel töötamine, palju pidusid, kriitiline suhtumine aadlikkesse. 22. Selgita: Majordoomus-kuninga majapidamise juhatajad ja väeülemad, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejad Vasall- alamfeodaal Laiskade kuningate ajajärk – ajajärk Frangi riigis peale Chlodovechi surma, mil Merovingide kuningad kaotasid oma võimu, olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused – kuninga majapidamise juhatajad ja väepealikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade asevalitsejad majordoomus – kuninga majapidamise juhataja ja väepealik, hiljem suurmaapidaja ja piirkondade asevalitseja Senjöör- suurfeodaal
Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik. Esimene suurem riiklik moodustis, mis kujunes Lääne-Rooma riigi aladele, oli Frangi riik. Riigi rajab Chlodovech I (481-511). Ta võtab vastu ristiusu 496. Peale tema surma riik jaotati tema pärijate vahel. 7. sajandi keskpaigas alas nn laiskade kuningate ajastu, mil võim koondus majordoomuste (kojaülemate) kätte. Karl Martell (688-741), kes 732. a Poitiers´ lahingus peatab araablaste vallutuse. Pippin Lühike (741-768), kes 754. ja 756. aastal korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile alasid. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tänutäheks kroonib paavst ta kuningaks. Karl Suur (768-814) laiendas oma valdusi kirdes Saksimaa, kagus Itaalia ja edelas Püreneede suunal
õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel jagati riik ta kolme poja vahel frangi pärimisõigus nägi ette maa jagamist kõigi meessoost järeltulijate vahel. Merovingid olid kogu oma valitsemisaja hõivatud pärilusvõitlusega, mis sageli oli vägagi verine. 7. sajandist alates olid troonil nõrgad valitsejad. Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida- Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj
mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine) Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna; kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Kolonialism katsed koloniaalvaldusi ümber jagada teravdasid vastuolusid suurriikide vahel. 1899-1902 Inglise-Buuri sõda; 1896 India Rahvuskongress; Hiinas 1900 bokserite ülestõus. Globaliseerumine olulisele kohale tõusis kaubandus: riigid muutusid järjest rohkem
486 vallutatakse suurem osa Galliast. 496 võtab Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks (nende, kelle usuks oli ristiusu vorm ariaanlus). Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist (frankide tavaõigus), mis kirjutati ladina keeles ja hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad (nn laiskade kuningate ajastu), mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714741 valitses karl Martell, ta loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Tema juhtimisel purustavad frangid 732. aastal Poitiers' lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada
9. 496.a ristiusu vastuvõtmine. * Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja Lääne- Rooma katolikust kirikust. *See aitas valitsejal oma võimu märkimisväärselt kindlustada. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäende alustada sõda naaberhõimude vastu ja oma mõjuvõimu laiendada. Ka kirik toetas teda ja pigistas silma mõne koha pealt kinni. 10. SAALI ÕIGUS see kujutas endast kirja pandus saali frankide tavaõigust. 11. Nn Laiskade kuningate ajastu oli 7. sajandi keskpaigast alates. See tähendas, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte ja kuningal polnud sisuliselt sõnaõigust. Majordoomus- algselt oli ta kuningakoja ja majapidamise korrashoiu eest vastutav isik, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaapidajat ja piirkondade valitsejaid. Igas piirkonnas oli majordoomus maaülikkonna juht. 12. Karl Martell oli frangi riigi majordoomus, kes sellest loobus ja võttis endale Frangi hertsogi
rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon Henry Ford autotehase esimesed konveierid Ferdinand Zeppelini õhulaev tsepeliin Vennad Wrightid esimene lennuk Guglielmo Marconi esimene raadiosaade Titanic 3. Rassism, antisemitism, sovinism Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust; vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimiseks. Antisemitism toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust). Seoses välispoliitika aktiviseerumisega kasvas sovinism (marurahvuslus, suurriiklik patriotism, mis vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele Poola aladele. 4
) ja kristlaste tagakiusamine; Milano edikt; Piibel ja selle struktuur. 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. 13. Frangi riigi kujunemine, õp (II osa) lk 22-31. Frangi riigi rajaja Chlodovech (Merovingide dünastia 1. valitseja), Merovingid 5.-8. sajandini: nn laiskade kuningate ajastu ja majordoomuste esiletõus. Pippin Heristalist. Karolingide võimuletulek: Karl Martell ja Portiers’ lahing (miks peetakse teda Euroopa tsivilisatsiooni päästjaks?). Karl Martelli järglased: Pippin Lühike ja Karolingide dünastia teke; Karl Suur ja tema tähtsus ajaloos. Mis oli Karolingide renessanss. Frangi riigi lagunemine ja Verduni leping. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused
Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomus, kes riigis kuningatelt võimu haaras. *Karl Martell oli Pippin Heristlise poeg. Tema pani piiri araablaste rünnakule Poitiersi lahinguga 732.a. *Pippin Lühike oli Karl Martelli poeg ja Frangi riigi kuningas. Tema rajas kirikuriigi, mis kestis aastatel 754-1870.
Valitseja püsimise nimel oli kirik valmis nii mõnegi koha pealt silma kinni pigistama. Merovingid, majordoomused. Merovingide võim päritav. Saali õigus - saali frankide tavaõiguse üleskirjutus, Chlodovechi valitsemisajal. 6 saj lõpul kujunes Frangi riigis Neustria, Austraasia, Burgundia, Alemannia. Kuninga valdused jagati poegade vahel, ainsana ellu jäänud poja surma järel Chlodovechi elutöö lagunemine. 7. saj Frangis laiskade kuningate ajastu, tegelik võim majordoomuste käes. Need olid kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad, piirkondade valitsejad, maaülikkonna juhid. Nende vahel tekkis rivaliteet ja 687. aastal kuulutati ainsaks majordoomuseks Pippin Heristalis, kes toetus valitsemispoliitikas väike- ja keskfeodaalide kihile ja ühendas uuesti Frangi riigi. Järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis Frangi hertsogi tiitli.
- vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis) Kolonialism - kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire - 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning
naabrite, burgundide ja läänegootide vastu. Clodovech muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. 6. sajandi lõpust hakkasid Frangi riigi siseselt kujunema neli eri piirkonda: Neustria Lääne ja LoodeGallias keskusega Pariisis; Austraasia KirdeGallias; Burgundia endise burgundide riigi alal; Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist 7. sajandi keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mil riiki valitsesid majordoomused; kuningavõim nõrgenes. 687. aastast oli see amet Austraasia Pippiniidide ülikusuguvõsa käes. Sellesse suguvõssa kuuluv Karl Martell (714-74) loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike
Kolmandat teed ei ole, sest niipea, kui on tekkinud kalduvus kroonilisele alkoholismile, ei saa inimene enam kunagi piirduda ainult mõõduka alkoholi tarvitamisega. Sageli hakatakse alkoholi tarvitama jõudetundidel. Harimata inimeste juures oli sellise "ajaviite" vormi kasutamine varematel aegadel teatud määral võib-olla paramatus, kuid tänapäeval võib vaba aja sisustamiseks leida hoopis paremat. Nagu teada, on alkoholi varemalt nimetatud ka "laiskade mõnuaineks". Kes tahab aga meist tänapäeva teguderohkel ajal olla logeleja? Praegu on vabade tundide sisustamiseks olemas ääretu palju tegevust, mis laiendab inimese teadmisi ja huvideringi, arendab vaimseid võimeid, toob kasu igapäevasele tööle. Ajalehed ja ajakirjad, raadio ja televiisor on pärast kolhooside ja sovhooside elektrifitseerimist maal tavaliseks, kõigile kättesaadavaks muutunud. Neist kuuleb-näeb igaüks oma huvidele vastavat. Rändkinode lai võrk
Chlodovech frangi riigi kuningas 5.-6. saj, kes võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis (see tugevdas ta võimu) tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati Saali õiguse kirjaliku seadusekogu kirjapanekut. Tema ajal vallutati enamik Galliast, Burgundia ja Nemaania. Saali õigus Chlodovechi poolt üles lastud kirjutada saali frankide tavaõiguste kogu. Frangi riigi laiskade kuningate ajastu - 7.sajandil olnud ajasu, kui tegelik võim oli majordoomuste käes Majordoomus kuningakoja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, hiljem suurmaapidajad ja piirkondade valitsejad. Pippin Heristalist Frangi kuningas, kes ühendas uuesti frangi riigi. Karl Martell - Frangi riigi majordoomus ja hertsog, kelle ajal võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. Ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Ta oli Euroopa ristiusu päästja
Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia kuninga valdused jagati poegade vahel 7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine
Akvitaania maakond) 2) Kirde-Gallias Austraasia, mille koosseisu kuulusid põlised frankide alad mõlemal pool Reini ja Maasi jõge. 3) Burgundia,. Mis kujutas endast varasemat burgundide riigi territooriumi 4) Alemannia (osa praegusest Saksamaast, Ida-Prantsusmaast ja Sveitsist) Chlodovechi riik tükeldati tema kolme poja vahel. üks neist jäi ellu ja korjas isa valdused taas kokku kuid pärast tema surma, hakkas riik lagunema. 7 saj keskpaigast algas nn laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Need kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavaid isikuid, hiljem hakati selle nimetusega tähistama suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejaid. Majaordoomuste vahel käis pidev võitlus, kuid 687. Valiti riigis ainus majaordoomud, kelleks oli Pippin Heristalist. Tema ühendas uuesti Frangi riigi. 714 sai tema
õpilasel oleksid alati eesmärgid, mis vastavad tema arengu võimalustele! Õpilaste suhtes on üldreeglina nõudlik see õpetaja, kes ka enese suhtes on nõudlik. Kui õpetaja ise ei suuda suitsetamisest loobuda, on tal raske rääkida lastele suitsetamise kahjulikkusest. Kui õpetaja lükkab kontrolltööde parandamise päevast-päeva edasi, kipub ta vastu tulema õpilaste palvele järgmine kontrolltöö ara jätta. Selline õpetaja võib teenida hea õpetaja kuulsuse laiskade õpilaste silmis. Tegelikult aga laseb ta õpilastel niisama veeta aega, mida võiks kasutada hoopis otstarbekamalt. Enne kui hakata nõudmisi esitama õpilastele, tuleb need nõudmised esitada endale. Sellest on aga veel vähe. Karm õpetaja võib hästi vastata õpetajaideaalile, kuid ta ei sobi õpetajaks, kui ta ei arvesta lapsi. Kõrge nõudlikkus enese suhtes võib viia liigse nõudlikkuseni laste suhtes. Selletaoline
sajandi teisest poolest eKr 3. sajandini pKr kestunud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus 3. Merovingide Gallia aeg, mis kestis 5.-8. sajandini 4. Karolingide Gallia aeg, mis kestis 8.-10. sajandini Keda petakse fraandi riigi rajajaks? Frangi riik rajati 6. sajandil. Selle esimeseks kuningaks sai Chlodovech Merovechi suguvõsast, kelle järgi sai ka nime Merovingide dünastia, kes haarasid kog Gallia alad enda võimu alla. Iseloomusta laiskade kuningate ajastut, kes olid majorduumused, neist tuntuim? Nii nimetatud laiskade kuningate aeg algas 7. sajandil, kus tegelik võim koondus majorduumuste kätte. Majordumused kujutasid endast algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud, aga hiljem hakat selle nimetusega kutsuma suurmaapidajaid ja piirkondade valitsejai. Igas piirkonnas oli majorduumus maaülikonna juht.
teiste pakkumised · õppis ära ladina keele -> liitlassuhted Itaalia ülikutega, katoliku kirikuga · 496 (?) võttis vastu ristiusu · vallutas mitmeid alasid: alemannide, läänegootide valdused (riik suurenes kolm korda) · alustati saali õiguse koostamist · Pärast Chlodovech I surma jagati riik: - Neustria - Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing
Ka see plaan kukkus läbi. · Kunstnik pakkus end ka Milano toomkiriku ehitamist lõpule viima kui arst-arhitekt. · "Kirik peab algama ringist ja ruudust." · Leonardo maalis 14-aastast Ceciliat, Moro armukest. "Daam hermeliiniga" asub Krakovi maaligaleriis. "Cavallo" · Leonardo hakkas saama palju tellimusi ning rajas bottega. · Leonardo nõuanded maalikunstnikule: "Vanamehi peab kujutama laiskade ning aeglaste liigutustega, vanaeitseid resoluutsete ja nobedatena. " "Hea maalikunstnik peab tähele panema kahte asja: inimest ja tema mõttemaailma, mille ta on peitnud oma sisimasse, see ongi kõige tähtsam." "Maalikunst on inimese kõige kõrgem kunst." · 1487. a sai Leonardo käsu luua Francesco Sforza ratsamonumendi ning selle loomisega pidi ta võistlema Verrocchio monumendiga. · "Cavallo" ehk "Hobune" seda sõna kasutas Leonardo
usaldusväärse pildi. Ta kiidab aastasadu viljeldub põllundust, loomakasvatuts, kalandust, käsitööoskusi, hõbeda töötlemist, laevandust. Lätlaste juures täheldab ta kõrgemat kultuurilist taste. Lätlaste taluhooned olid puhtamad ja ruumikamad ning neil olid klaasaknad. Nende tubades leidus mööbliesemeid ja seal ei peetud koduloomi. Lätlased tundsid vooditekki. Lätlasi iseloomustas töökate, viisaka käitumise ja puhaste elukommetega rahvana. Eestlasi iseloomustas aga laiskade, kavalate, kättemaksuhimuliste, joomarlusele andunute, räpäastena. Hupel pidas eesti ja läti talupoegade pahede põhjuseks nende "orjust". Hupeli "Majanduskäsiraamat" kui tema topograafia täiendus Selles annab mõisnikele nõu, mis aitaks paremini korraldada tööd mõisamajanduses. Annab näpunäiteid maaharimise ja põllunduse, loomakasvatuse, metsanduse. Lisas käsiraamatusse ka rahvapäraseid ravivahendeid. Põhiliselt oli see mõeldud mõisavalitseja tööjuhendiks.
d) VIII X saj Karolingide Gallia 2. Frangi riigi algus (Merovingide aeg) - V VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast kaval, julm, salalik abiellus Burgundia kuningatütrega, et saada uusi maid võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu "saali õigus" tema järeltulijate ajal võimuvõitlus - VII saj. nn Laiskade Kuningate ajastu MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu majordoomus Karl Martell sai Frangi hertsogiks 732 Poitiers'i lahingus peatati araablased sõjaväereform: lõi frangi raskeratsaväe , mis püsis üle 600 aasta (sõduri varustuses pikk mõõk ja sadulajalused) sai kiriku toetuse Pippin Lühike VIII saj tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik
maalikunstnikule". Tooksin siinkohal ka mõned välja: ,,Kiitust ei vääri see maalikunstnik, kes maalib hästi ainult üht asja. Maalikunstnik peab olema igakülgne ning eraklik; ta peab tallele panema, mida näeb, ja üksipäini iseendaga rääkima. Ja kui maalikunstnik niimoodi toimib, siis näib, et tema ise on teine loodus." See nõuanne käis täpselt Leonardo enda kohta. Tundub, nagu igas lauses ta räägiks iseendast. ,,Vanamehi peab kujutama laiskade ja aeglaste liigutustega, jalad põlvedest nõtku, ja kui nad seisavad, siis on mõlemad jalad ikka teineteisest ühekaugusel; vanamehed on kühmas, pea ettepoole kaldu ja käes pole kuigi laiali." Kui nende õpetussõnade järgi ühte vanameest maalil kujutada arvan, et sellest tuleks küll üks täitsa õige vanamees. ,,Maalikunst on inimese kõige kõrgem kunst." Ma ei oska päris täpselt öelda, kas see ka tõsi on, kuid kahtlemata on maalikunst üks aega
Kui 5.saj sai frankide kuningaks Merovingide soost Chlodovech, haarati enda alla kogu Gallia. Ta võttis vastu ristiusu (katoliikluse vormis) , mis kindlustas märkimisväärselt tema võimu. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodoveckile hea ettekäände alustada sõda ariaanlastest naaberhõimude vastu. Chlodovech muutis võimu päritavaks ja lasi kirja panna Saali õiguse. Frangi riigis polnud pealinna. Kuningas rändas riigis ringi. 7.saj koondus võim majordoomuste kätte (algas nn laiskade kuningate ajajärk) 687.a kuulutati Pippin Heristal (keskmine) ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulijaks Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Suur võttis kasutusele kannused. Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu ja kristlaste kaitsmises. KARL SUUR 768- 814 Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid,
saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel. Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. Nii saigi frankide peajõuks ratsavägi. loomulikult oli selliste täisvarustuses ratsameeste ülalpidamine kallis
· 496 võeti vastu ristiusk · Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu frankide tavaõigusest ja Rooma õigusest · Frangi riigi territoorium laienes pidevalt u 7-daks saj koosnes järgmistest piirkondadest: o Neustria ja Austraasia o Akvitaania o Burgundia o Alemannia · 8-dal saj lisandus: o Kaskoonia o Tüüringi o Baierimaa · 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega · Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell, kes oli Pippin II sohipoeg Tema aega iseloomustas: · Nimetas end hertsogiks · 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale · Pani aluse rüütlite sõjaväele · Jaluste kasutuselevõtt
toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida? 2
Teleka vaatamise magamine Magamise Kinno minemise Kinno minemise Sportimise (trenn) Kinno minemise Söömise Teleka vaatamise Off-roadin Sportimise (trenn) Seks Kinno minemise Kinno minemise Muusika! loeksin Kinno minemise Sportimise (trenn) Teleka vaatamise Arvutis mängimise Kinno minemise Õppimise Õppimise Sportimise (trenn) Sportimise (trenn) Kas laiskus on hea omadus ning miks? Ei ole ei ole Ei ole, kuna tihti jääb seetõttu ajahätta või jä Ei ole, laiskade inimeste tõttu ei toimi töö korra Ei ole, see raiskab mõttetult aega. Ei ole, sest nii võivad paljud vajalikud asjad te Ei ütleks et on. Kuid üleliiane virkus pole ka hea Ei, ei ole. Selle tõttu lükkan ma asju edasi kuni Ei, tulevikku pole ja laisana edasi ei jõua Ikka, siis ei teki probleeme üle töötamisega Jah, laisad inimensed on innovatiivsemad Jah, säästab energiat Kui seda on palju, siis mitte. Kui seda on aga mõ Laiskus motiveerib tõenäoliselt igasugu ratsional
1. saj eKr Caesar vallutas Gallia romaniseerus Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele keldid suruti täielikult äärealadele Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik. Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik. Chlodivech võttis vast ristiusu 5. saj Merovingide aeg laiskade kuningate aeg kuningad jagasid alasid laiali tegelik võim koondus majordoomustele kuninga kojaülematele üks majordoomus oli Karl Martell 732 Poitiers'i lahing araablastega, st Euroopa päästeti islamist Karl Suur alates 8. saj keiser, enne kuningas suur vallutaja (Hispaania, Itaalia, Saksid) levitas ristiusku (saksid vägivaldselt) väga hea riigijuht, käis riigis ringi + maksusüsteem
annaabi.ee 
