Katalüsaator Katrine KG Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, muutmata reaktsioonide termodünaamikat, ja vabaneb pärast reaktsiooni lõppu esialgsel kujul. Katalüsaatori toimel võivad reaktsioonid nii kiireneda, aeglustuda kui ka katkeda. Kujunemine Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast , katálysis ladinakeelse lõpuga. 1835. aastal võttis rootsi keemik Jöns Jakob Berzelius kasutusele termini katalüsaator
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 ARUANNE Siduanalüsaator Täitja(d) Jekaterina Brõtsejeva 083933IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 09.04.2012 (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev)
aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust Võimalikult selektiivne ning väikese molekulaarmassi ja optimaalse polaarsusega. Vastupidine katalüsaatorile. INHIBIITOR · Ühesubstraatne inhibiitor seostub ühe konkreetse substraadi sidumistaskusse ensüümi aktiivsentris. · Mitmesubstraadsed inhibiitorid sisaldavad selliseid struktuuriüksusi, mis blokeerivad ära mitme substraadi seostumisala. KATALÜSAATOR Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Enamasti peetakse katalüsaatori all silmas reaktsiooni kiirendavat ainet, kuid leidub ka katalüsaatoreid, mille toime on vastupidine- reaktsiooni aeglustav. Neid nimetatakse inhibiitoriteks. INHIBIITORITE RÜHMITAMINE Inhibiitorid on võimalik rühmitada mitmete omaduste põhjal: Päritolu alusel- looduslikud või sünteetilised.
a / elemendi aatomite oksüdeerimisist iseloomustav suurus Redoksreaktsioon Reaktsioon, kus kahe aine o.a-d muutuvad / toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses Elektronide loovutamise võime kindlaks tegemiseks tuleb vaadta pingerida. Elektronide loovutamise võime kasvab vasakult paremale pingereas, seega nt elementide Al, Fe ja Mg reastamine loovutamise võime suurenemise suunas oleks selline: Fe kuna ta on pingereas kõige mitte aktiivsem, Al kuna ta on järgmine ja Mg mis on kõige aktiivsem loovutaja ja kõige suurem võime.
1. Töö eesmärk 1. tutvuda fyrite pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis ja muid põlemist iseloomustavaid parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4
Aastane kogus (t) Katalüsaatorita 30% 39000 Tarbitud kütus (t) Linnas 50% 19500 Sõidetud (km) 195000000 Nox (t) 253.5 CO (t) 1755 Emissioon tuhat Emiteeriv ühend Linnas Nox 481 CO 3120 130000 Katalüsaatorita 30% Katalüsaatoriga 70% 39000 91000 Maanteel 50% Linnas 50% Maanteel50% 19500 45500 45500 278571428.571 455000000 650000000 612.86 227.5 455 1950 1365 1300 Emissioon tuhat tonn/aasta Maanteel Kokku 1067.9 1548.9 3250 ...
Arvestus nr 3. 10 kl 1. Kuidas ja miks sõltub reaktsiooni kiirus temperatuurist? 2. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub rõhust? Kuidas? 3. Mõisted: katalüsaator, elektrolüüt, eksotermiline reaktsioon. 4. Kuidas, miks ja kui kaua muutub päripidise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas mõjutab keemilist tasakaalu a) tempetatuuri muutus, b) rõhu muutus, c) saaduse eemaldamine? 6. Miks soolalahus juhib elektrit, suhkrulahus aga mitte? 7. Millised osakesed põhjustavad happelisust, millised aluselisust? 8. Miks on vesi neutraalne? 9. Milliste reaktsioonide kiirus sõltub peenestusastmest ja segamisest? Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Spektrianalüsaator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk
Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti. 3.Töö käik 1.Kontrollida, kas analüsaator on korralikult koostatud. 2.Asetage sond värske õhuga ruumi ja suruge analüsaatori (I/O) nupule. 3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6
Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 25.09.2009 Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, töö põhimõtte ja käsitlemisega. 2. Määrata RO2, O2, CO sisaldus põlemisgaasis. 3. Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. Tööks vajalikud vahendid: 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2. Gaasipõleti. Töö käik: Mõõta gaasipõletist väljunud gaaside koostis protsentides ja seejärel arvutada liigõhutegur kasutades järgnevat valemit. 21 = O2 21 - 79 100 - (O2 + CO2 ) Katsetabel: Katse Komponentide sisaldus Liigõhutegur NR CO2 % O2 % COppm 1 2,3 16,7 5 4,5 2 10,3 2,7 421 1,1 Järeldus:
Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluolekuni.
Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on ...
head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähendavad reak. kiirust, takistades nendekulgemist, saab vähendada ebasoovitavate reak. kiirust. Neid kasutatakse metallide korrosiooni aeglustamiseks. Korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel(keemiline kor./elektrokeemiline kor
Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. c) VesinikkrakkimineVesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele krakkimisele selles, et ta kasutab katalüsaatorit, aga katalüsaator on vesinikkeskkonnas. Vesinikkrakkimine võimaldab lõhustada süsivesinikke, mis on katalüütilise krakkimise suhtes püsivad. On üldiselt enamkasutatav diislikütuse tootmisel kui bensiini tootmisel.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemide IRO0030 laboratoorse töö ,,Siduanalüsaator" ARUANNE Täitjad: xxx yyy Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ....................
Funktsionaalderivaadid funktsionaalrühmi sisaldavad ühendid. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Katalüsaator on keemiline aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline
- aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liikumist. Inimese nägemissüsteem töötleb 22 kujutist sekundis.
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv
elektrooniline ekraan, mis kasutab valgust muutvaid vedelkristalle. • Vastupidiselt arvatule on LCD ehk vedelkristalltehnoloogia olnud olemas ammu enne plasmaekraanide teket. • Tööpõhimõte seisneb voolu abil aktiveeritud kristallides, mis paigutuvad nii, et lasevad läbi ainult teatud polaarsusega valgust. VEDELKRISTALLEKRAANI ÜLESEHITUS 1. Luminofoorlambid 2. Tagumine polari saator 3. Klaasplaat 4. Vedelkristallid 5. Klaasplaat 6. Punane valgusfilter 7. Roheline valgusfilter 8. Sinine valgusfilter 9. Spetsiaalfilter 10. Eesmine polarisaator KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kool.ee/?6213 http://et.wikipedia.org/wiki/Televiisor http://et.wikipedia.org/wiki/Plasmateler
temperatuuri tõsta 300 -lt kuni 500 -ni. γ = 3 ja (t2 - t1)/10 = (50 - 30)/10 =2 kiirus suureneb 32 korda see on 9 korda. Näiteks:Kuidas muutub keemilise reaktsiooni, mille temperatuuritegur on 2,5, kiirus,kui temperatuuri alandada 600 -lt kuni 300 -ni. Ý = 3 ja (t2 - t1)/10 = (30 - 60)/10 =-3 kiirus suureneb 2,5-3 korda see on 1/12,5 korda. Seega kiirus väheneb 12,5 korda Katalüsaator on aine, mis muudab keemilise reaktsiooni kiirust, kuid pole reaktsiooni saaduseks Ideaaljuhul katalüsaatorit ei kulu, praktiliselt pole muidugi miski igavene. Lisandid (katalüsaatori mürgid) vähendavad aktiivsust, samuti põhjustavad läbi katalüsaatori voolavad ained mehhaanilist kulumist. Homogeenne katalüüs: (katalüsaator ja reagendid samas olekus) näiteks Vääveldioksiidi oksüdeerimine "nitroosmeetodil" - kõik ained on gaasid 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2= 2NO2
aktiveerimisenergia aktiviseerimisenergia Ea – energiabarjääri kõrgus, reaktsiooni toimumiseks vajalik energiavaru, mis peab olema osakestel võrreldes keskmise energiaga. endotermilise reaktsiooni Ea on suurem kui eksotermilise oma. aktiivne vahekompleks – barjääri tipule vastav aktiivne ebapüsiv vaheolek mida madalam on „barjäär“, seda kiiremini reaktsioon toimub! c) kiiruse sõltuvus katalüsaatorist katalüsaator – aine, mis suurendab võimalikku reaktsiooni kiirust ning võtab sellest ühe lähteainena osa, kuid vabaneb reaktsiooni lõpus esialgsel kujul ja koguses. katalüsaatori toimemehhanism: !! katalüsaator ei alanda reaktsiooni aktiviseerimisenergiat Ea, vaid valib tee reaktsiooni toimumiseks, kus Ea on väiksem. inhibiitor – „negatiivne“ katalüsaator, aeglustab reaktsiooni (nt antioksüdandid) homogeenne katalüüs – kulgeb gaasifaasis/lahuses, kõik ained ühes faasis.
Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me
4 takisti 0 8 5 6 9 Pool 162 15 1.5 40 96.2 16.44 94.8 31. 0.302 101. 0.1 80.2 0 6 2 9 7 Konde lõpmatu 15 0.9 0 153.1 0 153.1 16. 0.488 196. 0 90 n 0 8 2 6 saator Joonis 2. Katseskeem jadalülituse ja pingeresonantsi uurimiseks Tabel 2. Takistite jadalülitus Kats Mõõdetud Arvutatud e U I P Ur UL U z rvr x Ux Ur C L L nr. V A W V V V V V 1. 15 1.2 18 12 12 87 117 114 27 28 121 1708 169 0.97 13
Berthold (surn 1198) Berthold oli Liivimaa piiskop 11961198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine 1200 Albert saabub ristisõdijatega Väina jõe suud-messe 1201 Riia linna rajamine 1202 Alberti abiline Teoderich rajab Mõõgavenda-de ordu (Fratres Militiae Christi) 1202-1203 Liivlaste vanem Kaupo rändas koos piiskop Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine
kontsentratsiooni siis reaktsiooni kiirus kasvab(mida rohkem on ruumala ühikus aineosakesi, seda rohkem on ka võimalikke põrkeid aine osakeste vahel);Segamine; Kokkupuutepind-mida peenestatum aine seda kiirem reaktsioon(suurendades kokkupuutepinda suureneb ka põrgete arv osakeste vahel) rõhk-(gaasid) kõrgemal rõhul reageerivad gaasilised ained kiiremini sest gaasi molekulid surutakse üksteisele lähemale, mis suurendab põrgete arvu;Katalüsaator- aine mis suurendab reaktsiooni kiirust, reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad, võetakse vähe, katalüsaatori lisamisel toimub reaktsioon madalama aktivatsiooni energiaga kui ilma katalüsaatorita ja energia barjäär ületatakse kiiremini(auto juures); Ensüüm-katalüsaator mis asub elusorganismis ja muudab ühe kindla reaktsiooni kiirust(veri hüübib); universaalkatalüsaator-muudab mitme reaktsiooni kiirust; katalüüs
ekspressiooni muutustele, epigeneetilised effektid muudavad ka geenide kasvu: uuringud on demonstreerinud, et jällegi nikli poolt tehtud muudatusi saab inhibeerida ka siis, kui rakku uuesti viia vananemise geen, mille muidu nikkel ära blokeerib. Nikli tähtsus eluslooduses Teiseltpoolt mängib nikkel fundamentaalset rolli elus organismides. Nikli tähtsus taimedele, bakteritele, arhedele ja üherakulistele loomadele on hästi dokumenteeritud, nendes organismides on nikkel tähtis katalüsaator erinevatele bioloogilistele reaktsioonidele tänu oma mitmekülgse kordinatsiooniga geomeetriale, mis muudab metallid üleüldse olulisteks osadeks igas elussüsteemis. Nikkel on vajalik element mitmetes essentsiaalsetes metalli-ensüümide aktiivtsentrites bakteritele ja madalamatele-eukarüootidele. Avastatud on 8 mikroobset niklit sisaldavat ensüümi: ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas, atsetüül-CoA süntaas, metüül-
10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11. Ülesanded reaktsiooni kiiruse ja muutmisega tasakaalu nihutamisega. Vastused: 1.
Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2012 Töö eesmärk: Õppida tundma USB ostsilloskoobi võimalusi ja nende kasutamist: kahekanaliline ostsiloskoop, Spektrianalüsaator, signaaligeneraator. Õppida tekitama ja kasutama erikujulisi signaale sageduskarakteristiku mõõtmiseks: kõigusagedus (linear sweep), sinc signaal, valge müra. Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB ostsilloskoop PicoScope 2205 3. Mõõteobjekt sageduskarakteristiku mõõtmiseks 4. Ühendusjuhtmed Töö käik. Tutvusime PC ostsilloskoobi PicoScope 2205 omaduste ja peamiste tööreziimide seadistamisega õppejuhendi abil. 1
HC vastavalt CO2-ks ja H2O-ks. 2.Roodium või ruteenium taandavates katalüsaatorites, mis taandavad NOx vastavalt N2-ks ja H2O-ks. Katalüsaatori ehitus: a kere b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki gaase: oksüdeerivad järelpõletusega COCO2, HCH2O+CO2 ning taandavad NOxN2
(Vaata töövihik lk 24-25). Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb oa muutus. Ioon- positiivset või negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus Katioon- positiivse laenguga ioon ( näiteks Al , K, H) Anioon- negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühmitus.( Näiteks : kloriidiioon hüdroksiidiioon, fofaatioon). katalüsaator- aine, mis muudab(enamasti suurendab) reaktsiooni . Reaktsiooni kiirendaja. Katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil. Inhibiitor- reaktsiooni aeglustaja. Gaasi molaarruumala- Molaarruumala näitab aine ühe mooli ruumala. Gaaside puhul on normaaltingimustel kõikide gaaside molaarruumala 22,4 dm3/mol ehk üks mool gaasi võtab enda alla ruumala 22,4 dm3 Keemiliste sidemete liigid: Kovalentne side- Ühiste elektronpaaride abil moodustunud side, esineb aatomite vahel
arvuti annab korralduse rikastada küttesegu. Lõpptulemusena hoiab arvuti küttesegu normaalkoostisega, tänu millele hoitakse kokku kütust ning heitgaasid on puhtamad. Kaasaegsetel λ-anduritel on sees soojenduselement, mis kiirendab anduri soojenemist normaalse töötemperatuurini. Uuematel mootoritel kasutatakse kahte λ- andurit: üks paikneb enne katalüsaatorit ja teine on katalüsaatori taga. Tagumise anduri ülesandeks on kontrollida katalüsaatori tööd. Kui katalüsaator hoiab heitgaasid puhtana, siis tagumise λ- anduri signaal on püsiv, umbes 0,4…0,5V. Kui aga katalüsaator enam ei toimi, siis esimese ja tagumise anduri signaalid on peaaegu ühesugused ja muutuvad piirides 0…1V. Λ-andur, mis paikneb pärast katalüsaatorit, informeerib mootori juhtarvutit katalüsaatorist väljuva
Keemilise reaktsiooni toimumiseks peavad aineosakesed omavahel põrkuma Reaktsiooni kiirendavad: *tõstes kontsentratsiooni (suur kontsentratsioon=palju põrkeid; väike kontsetratsioon=vähe põrkeid) *rõhu tõstmisel(gaasilistel ainetel) *teperatuuri tõstmisel (osakesed liiguvad kiiremine=rohkem põrkeid) *segades *peenestades tahkeid lähtaineid *katalüsaatori kasutamine ·Katalüüs on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel ·Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsioonikiirust, võttes nendest osta kuid lõpuks vabanevad esialgsel kuhul
segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse. (otsus kas külm või soe, keeruline kust tuleb). Kortikaalne ja subkortikaalne on seotud ainult alanevate juhteteedega. ,,1+1" ja ,,Armastus" recommended films Meeleelundid 71. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaaroti osad. Analüsaator ühtne funktsionaalne süsteem. Koosneb; * retseptoorne ehk vastuvõetav osa * juhtiv osa pea-või seljaaju närvi sensoorne osa kõik, toovad koguaeg signaale * tsentraalne osa - suuraju poolkerade koore vastav väli. Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud. Pretsentraalkäär tsentraalvao käär, kust lähtuvad käsklused(tahan, lähen panen ukse kinni, ei taha). Hipikombi käärukonksu tead ? 72. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv. Joonis 20. Õpik lk 235, 239.
hetkeline ehk tõeline kiirus: v = lim (± ∆ t→ 0 ∆t )= ± dt . Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste lähteainete korral), temperatuur, katalüsaator, segamine, pinna suurus (tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Massitoimeseadus – reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega: reaktsioon: aA + bB → yY + zZ, v = k⋅c(A)a⋅c(B)b , kiiruskonstant (k) – kontsentratsioonist sõltumatu tegur; reaktsiooni kiirus v = k, kui ainete kontsentratsioonid võrduvad 1-ga. Massitoimeseadus heterogeensetes reaktsioonides – tahkete ainete kontsentratsioon c = 1. 2
2Cl2 = CCl4 + 2H2. Reaktsiooni kiirust võib mõjutada kasutatav isotoop. Eriti kehtib see vesiniku kohta, sest tavalise vesiniku ja deuteeriumi aatomi mass on selgelt erinev. Keemiliste reaktsioonide kiiruse ja mehhanismidega tegeleb keemiline kineetika. Katalüüs. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu spetsiifilise lisandi, mida nimetatakse katalüsaator, reaktsioonis osalemisele. Erinevalt reagentidest katalüsaator reaktsioonitsükli jooksul taastub (regenereerub). Katalüsaatori osalusel toimuvat reaktsiooni nimetatakse katalüütiliseks reaktsiooniks. Tavaliselt katalüsaator osaleb reaktsiooni kõige aeglasemas staadiumis ja mõjutab seetõttu keemilise protsessi kiirust. Seejuures katalüsaatori mõju sõltub katalüsaatori aktiivsusest ja kogusest; harilikult piisab juba väga väikesest kogusest. Tahke katalüsaatori korral võivad reaktsiooni kiirust määravateks osutuda reagentide
Preganglionaarsed närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvikiule, mille akson – postganglionaarne närvikiud – jõuab innerveeritava elundini. Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets. Vistseroretseptorid kõik siseorganis on rikkalikult varustatud nendega, nad on väga mitmekesised ja reageerivad vastavatele ärritustele: keemilistele, osmootsetele, mehaanilistele, tempile. Täiskõhutunne, õhupuudus, ainevahetus, hingamine.
Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2. temperatuuri muutuse mõju 3. rõhu muutumise mõju kui reaktsiooni kulgemisel mahud ei muutu, ei olene reaktsiooni tasakaalu nihkumine rõhust Katalüüs Katalüsaator on keemilise reaktsiooni kiiruse muutumist põhjustav aine või keha Inhibiitor e. negatiivne katalüsaator on reaktsiooni kiirust vähendav aine Katalüüs on reaktsiooni kiiruse muutumine katalüsaatori toimel Homogeense katalüüsi puhul on katalüsaator kui ka reageerivad ained samas faasis (reaktsioonid lahustes ja gaasides) Heterogeense katalüüsi puhul on katalüsaator ja reageerivad ained erinevates faasides. Katalüsaator on enamasti tahke aine
ESTRID, AMIIDID JA POLÜMEERID 1) Mõisted: Le Chatelier printsiip, pöörduv reaktsioon, reaktsiooni tasakaal, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, katalüsaator, reaktsiooni kiirus, polümeer, liitumispolümeer, kondensatsioonipolü-meer, homopolümeer, kopolümeer, monomeer, elementaarlüli: Le Chatelier printsiip - põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes (lühidalt: pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun.
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast
Molekulivalem – näitab mitu iga elemendi aatomit molekulis tegelikult esineb. Nt glükoosi molekulivalem on C6H12O6, empiiriline valem on CH2O. Jagades molekulmassi empiirilisele valemile vastava massiga saame teada molekulivalemi. (2 reaktsioonide põhitüüpi: ioonreaktsioonid ja redoksreaktsioonid) (elektronide arv redoksreaktsioonis on jääv) Oksüdeerija – aine (ioon), mis liidab elektrone Redutseerija – aine (ioon), mis loovutab elektrone Katalüsaator – aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust Elektrolüüt – esineb (vesi)lahuses ja sulas olekus ioonidena nt NaCl või H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon vesilahuses Tugev elektrolüüt – lahuses täielikult ioonidena nt NaCl Nõrk elektrolüüt – pole lahuses täielikult ioniseerunud nt CH3COOH (äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv
iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess- protsess, kus energia neeldub eksotermiline protsess- protsess, kus energia eraldub reaktsiooni kiirus- lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis katalüsaator- aine reaktsiooni kiirendamiseks katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon pöördumatu reaktsioon- ühes suunas kulgev reaktsioon keemiline tasakaal- süsteemi püsiv olek hüdraatumine- ioonide seostumine lahuses vee molekulidega elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone
abil. 40. Termomagneetilised ja magnet-mehaanilised gaasianalüsaatorid. Termomagnetilisi gaasianalüsaatoreid kasutakse enamasti vaba O2 määramiseks. Gaasikomponendid jagunevad diamagnetilisteks (magnetväljas tõmbuvateks) ja 21 paramagnetilisteks (magnetväljas tõukuvateks). Hapnik ongi üks väheseid diamagnetilisi gaase. Magnet-mehaaniline gaasianalüsaator koosneb: 1- rootorist, 2- püsimagneti poolustest, 3- kandetrossist, 4- peeglist, 5- valgusallikast, 6- skaalast. Skeem jaotatud lehelt 22 41. Elektrilised gaasikoostise andurid (O2, CO ja CO2 sisalduse mõõtmiseks). Elektrilistel gaasikoostise andurid on kompenseeritud mõõteskeemiga magnetilised
lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga. eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus neeldub soojust nt. CaCO3 lagunemine reaktsiooni kiirus on aeg, mille jooksul 1 g ainet reageerib süsivesinik aine, mis koosneb süsinikust ja vesinikust.
Kui heitgaasis on normist vähem hapniku siis välisõhus olevad hapnikuioonid tungivad läbi tsirkooniumi kihi intensiivsemalt. Kui heitgaasis on hapniku normist rohkem siis on välisõhust tulevate ioonide liikumine läbi tsirkooniumi palju aeglasem ja lambdaandurilt tulev pinge väiksem. Lambda andurit saab kontrollida testriga, mõõtes väljundpinget. Tavaliselt kasutatakse katseeksituse meetodit. Autodatast uurides selgus, et lambdaandur hoiab heitgaaside CO 0,5 1,5% kanti, et katalüsaator suudaks raskusteta oma ülesannet täita. Andur annab kompuutrile sekundi jooksul kuni 16 korda informatsiooni selle kohta kui palju on heitgaasis järgi hapniku. Kui hapniku on liiga palju siis arvuti annab pihustitele käskluse kauem avatud olla suurendades sellega bensiini kogust. Kui hapniku on liiga vähe siis vähendatakse bensiini kogust. Kui autol on lambdaandur siis on tal kindlasti ka katalüsaator. Sellise koosluse kohta öeldakse, et tegemist on
Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: - retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; - närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; - vastavast peaaju piirkonnast kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine Adaptsioon võime kohaneda. Näiteks kui lähed valgest ruumist hämarasse ruumi, siis algul ei
= M+MM Metalliline side- on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. (metall lihtainena). Vesinikside- on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H VÕI N-H sidemeid. Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, aga tugevam kui molekuli vahelisne side. Vesiniksideme teke põhjust ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu. Katalüsaator- on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Moodustab lähte ainega vaheühendi, aga lõpuks vabaneb ikka esialgses koguses. Elusorganismide puhul on katalüsaatoriks ensüümid. Katalüüs- on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Keemiline tasakaal- on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunalised reaktsiooni kiirused on võrdsed. Le Chatelier' printsiip: pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vasasuunas tekitatud muutusele.
Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada ette kui "väikest valku", mis koosneb kuni 50-st aminohappest. Denaturatsioon on valgu kõrgema järgu struktuuri fagunemine madalamat järku strulduuriks. Denaturatsioon esineb näiteks muna keetmisel, kus munavalge tahkub. Renaturatsioon on valgu madalama järgu struduuri muutumine või taastumine kõrgema järgu struktuuriks. Näiteks renaturatsiooni tulemusena tõmbuvad sirgendatud juuksed mingi aja tagant uuesti lokki. Katalüsaator on keemilist reaktsiooni kiirendav või aeglustav aine. Ensüüm on valgulise ehitusega katalüsaator, mis kiirendab kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) · Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) · KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge)
Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Lüsosoom on rakuorganell, mis aitab teostada suurte biomolekulide lõhustamist. Lüsosoomid sisaldavad arvukalt ensüüme, mis aitavad lõhustada näiteks valgu- ja DNA molekule. Lüsosoomis on madal pH (4,8) võrreldes tsütoplasmga (7,2) Lüsosoomi ülesanded: Lõhustab rakku sattunud jääkained Lagundab rakus surnuid ja mittevajlikke aineid. Katalüsaator aine, mis muudab keemilise reaktsiooni kiirust. Ensüüm on valguline katalüsaator, mis viib läbi metaboolseid protsesse. Ensüümid on organismide tööhobused. Golgi kompleks on kihiline raku organell, mis tegeleb transleeritud valgu lõpliku töötlemisega, enne kui valk on võimeline hakata täitma oma funktsiooni. Valkude pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid.
polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. Isomeerid liitained, mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest Keemilise reaktsiooni kiirus seda näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulk Reaktsiooni kiirendavad tegurid temperatuuri tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, gaaside korral rõhu suurendamine, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori kasutamine, segamine Katalüüs keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel Katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, osaleb reaktsioonis, moodustades lähteainega aktiivse vaheühendi, kuid reaktsioon lõpuks vabaneb esialgses koguses Keemiline tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutustele Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik
Jaotuskonsta- samad. Heterogeenne süsteem koosneb mitmest eriomadustega põhjustavad kiirgus keemilisi reaktsioone. ndiks ja see seos kirjeldab jaotusseadust s.t. lahustunud aine kont- osast e.faasist. Süsteem on avatud, kui tema ja ümbruse vahel toi- Katalüüs Katalüsaator on reaktsiooni kiiruste muutumist põhjus- sentratsioonide suhe kahes tasakaalulises süsteemis jääv suurus. mub aine vahetus. Süsteem on suletud, kui aine vahetus puudub. tav aine, mis ei muuda reaktsiooni tasakaalu olekut, kuid kiirendab selle 6.6 Lahuse omadused. Lahuse aururõhk. Raolti seadus. I 5.2 Keemiliste reaktsioonide soojusefektid. saabumist
annaabi.ee 
