pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil). Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel Munarakkude eellasteks on Seemnerakkude eellasteks on ovogoonid spermatogoonid Ovogoonide moodustumine Spermatogoonide lõppeb juba looteeaas. moodustumine algab Munarakkude areng peatub suguküpsuse perioodil, kuni suguküpsuse saabumiseni. seemnerakkude paljunemine on mehel kõrge eani. Valminud munarakud Valminud seemnerakud säilitatakse munasarjades. säilitatakse munandimanustes Meioosi tagajärjel saadakse 4 Meioosi tagajärjel saadakse 1
vastassuunas.poolustele liikuvate tsentrioolide vahel mood kääviniidid;Metafaas-liig krom raku keskossa,ühele tasapinnale.Krom on max kokku keerdunud.kääviniidid kinnituvad krom tsentromeeridele;Anafaas-lüh tsenrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kromosoomide kromantiidid eralduvad teineteisest;Telofaas-kääviniidid kaovad,sünteesitakse tuumamembraanid.Krom keerduvad järk-järgult lahti,tekivad tuumakesed. Suguline e generatiivne paljun-mehe seemnerakud on spermid,esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Spermatogoodid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.valmin seemnerakud talletatakse munandimanuses.Naise munarakud valmi munasarjades. Eellasteks on ovogoonid. Naisel lõppeb ovogoonide paljun juba looteeas.Alco,narko-võivad kahjust kõiki munarakke.Iseärasused ovogeneesis toim meisoosil- iga menstruaaltsüklis lõpetab meioosi,väljub munasarjast enamasti 1 munarakk.Meioosi esim
emasorganism. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemaorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. · Uus organism ühendab endas mõlema vanemaorganismi geneetilist omadusi, sest ükspool kromosoomidest saadakse munarakust ja teine pool seemnerakust. · Mehe seemnerakud on spermid. · Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogonees ( seemne raku arengut spermatogoonist küpse spermini) võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. · Naise munarakud valmivad munasarjades. · Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks.
Mehe seemnerakud on spermid, need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermotogoonist moodustub 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid, munaraku areng on ovogenees. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumisel ühinevad muna- ja seemnerakud tuumad, taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Viljastamata munarakust uue organismi areng on partogenees(mesilased, vesikirbud, lehetäid, võilill)
Lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele. TELOFAAS Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad paljuminema mitoosi abil munandites suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1
tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees. Viljastumata munarakust organismi arenemine- partenogenees.
ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red). Kalade ajastu Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi
Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamuine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest.Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist
jagune, ei kuulu ühegi koe koostisesse. 36h,liigub passiivselt,valmivad munasarjas,meonpausini.Seemnerakk-väiksem,elab 72h, liigub viburiga,valmib surmani,munandites.Sugurakkude areng meestel-mood. Munandite väänilistes torukestes,spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Kasvavd ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid.Valmis munarakud talletatakse munandimanuses.
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e
- . µ- .,.,µ.. µ- . 1 µ. (,,) - , _____________________________________________________________________________ ________ - µ ., . - -. 1 . 1 . - µ µ,µ µµ µ . 2 . 2 . - µ,µ µ. µµ 2 . . . µ µµ.( )=23 - . µ µµ.( 2)=46 . ________________________________________________________________________ _____________ : - µ . µ. µ (µ) µ µ. µ , µ, µ. µµ. :- µ ,µ. () µ .µ µ 1.µ . µ µ. µ 1µ. 1µµ 3µµ µ,µ . 300µ. µ,µ 200., µ : , µ , µ , µ µ, µ µ. OVOGENEES SPERMATGENEES toimub munasarjades munandites aeg palj.lõppeb looteeas hakkavad paljun. alates murdeeast teke 1st ovogoonist tekib 1 viljastumisvõimeline munarakk+3polütsüüdi 1st spermatogoonist tekib 4viljastamisvõimelist spermi säilitamine valminud munarakke ei säilitata sperme säilit. munandimanustes val...
Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. 16) Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 17)Võrdle meioosi ja mitoosi. Meioosi teel kromosoomide arv väheneb 2x, mitoosisi puhul jääb see arv aga samaks.Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees. 18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi seemnetorukestes valmivad spermid. Munasarjades valmivad munarakud. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Munarakkude eellasteks on ovogoonid. Spermatogenees on seemneraku areng ja ovogenees on munaraku areng. 19) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Kui mehel paljunevad spermatogoonid kogu suguküpsuse perioodil siis naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba loote eas. 20) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Küs 18. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema suguküpsuse saabudes. Spermi eluiga on 72 tundi. 22) Mida tähendab viljastumine ja kus see toimub inimeses? Vanemorganismide
7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas Sugurakkude tekkimine algab murdeeas ja Algab murdeeas ja lõpeb 50 eluaastates toimub kogu elu Seemneraku eellased uuenevad kogu elu Munaraku eellased tekivad ainult looteeas 8. Iseloomusta naise munaraku tekkimist! Naise munarakud valmivad munasarjas. Nende eellasteks on ovogioonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Kui rakud on meioosi esimese jagunemise profaasis, siis munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellaste meioos jätkub tsükliliselt. 9. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastumist + nt! Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine
pihustatud sümboleid, tekste või joonistusi. Kujutis on ümbritsetud tugeva joonega. Grafiti teos on grafiito ehk grafiti. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta
5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanema geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust, teine seemnerakust. Mehe seemnerakud e spermid moodustuvad munanditele väänilistes seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogeenid. seemneraku arengut spermatogeenist küpse spermini nim. spermatogeneesiks. Spermatogeenid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Neist kujunevad viburitega varustatud spermid- igast spermatogeenist 4 spermi (mis talletatakse munandimanustes). Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid.munaraku arengut nim. ovogeeneesiks, naisel lõppeb
organimsi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nim. Sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid. Spermide esmasteks eelasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. Ovogeneesiks. Naisel lõpeb ovogoonide paljuneminejuba looteeas.
poolustele. Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võitab enamasti psa kaks organismi: isas - ja emasorganism. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Mehe seemnerakud on spermid, mida varasemas kirjanduses nimetatakse spermaatosoidideks. Spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid. Seemneraku arengut spermatogoonist küpse spermani nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Naise sugurakkude eellsteks on ovogoonid. Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajahusse nimetatakse ovulatsiooniks. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks.
· Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest VAKUOOLID · Ühekihilise membraaniga · Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID · Vee reservuaar · Kindlustavad turgori · Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma · Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid PLASTIIDID · Kahemembraansed organellid · Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID · Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma · Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON · fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON · Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) · Ainevahetus taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID · Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON · Varuainete talletamine EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS
2.Morgani seadused. Kromosoomide ristsiire. Morgani seadus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Kromosoomide ristsiire: meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus PILET 7 1.Sugurakude areng. Mehe seemnerakud on spermid, nende eellasteks on spermatogoonid ja need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. 5 Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise
Sarnasused Mlemas tekib rakke juurde Mlemal on profaas, metafaas, anafaas, telofaas Toimuvad pristuumsetes rakkudes Jagunemisel tekivad kviniidid SUGURAKUD MEES Spermid moodustuvad munandite vnilistes seemnetorudes. Spermatogoonid (spermide eellased) hakkavad munandites mitoosi tees paljunema alles sugukpsuse saabudes. Nad kasvavad ja arenevad lbi meioosi. Igast spermatogoonist 4 viburiga spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. NAINE Munarakud valmivad munasarjades. Eellasteks ovogoonid. Naisel lpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. 1 eluaasta lpuks on rakud meioosi I jagunemise profaasis. Edasi jtkub areng sugukpsuse saabudes. Igas menstruatsioonitsklis lpetab meioosi ja vljub munasarjast tavaliselt ks munarakk. Tstokineesis jaotub tstoplasma ttarrakkude vahel ebavrdselt ning saadakse ks suur ja teine vike rakk. Lpuks saadaksegi hestmunrakust ks viljastumisvimeline ja 3 mittevimelist (polotst) rakku. VILJASTUMINE
Kemosünteesijad on organismid, kes elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil Prokarüoodil ehk PRÜKARUONDIL puudub rakutuum. Stromatoliidid on FOSSIILSED LUBIAINEST moodustised, mis on tekkinud bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees . 3 miljardit aastat tagasi tekkis FOTOSÜNTEES, mille eelduseks oli BAKTERI RAKKUDES MOODUSTUNUD ROHELISE PIGMENDI OLEMASOLU, MIS VÕIMALDAS PÄIKESE JA VALGUSE ENERGIAT SIDUDA. Kloroplastide eellasteks loetakse FOTOSÜNTEESI VÕIMELISI TSÜNUBAKTEREID . Hapniku kogunemisega atmosfääri toimus kaks olulist muutust: NÄITEKS REAGEERIS HAPNIK ATMOSFÄÄRIS OLNUD MEILE MÜRGISTE GAASIDEGA JA METAANI JA AMMONIAAGIGA. ATMOSFÄÄRI KÕRGEMATES KIHTIDES MOODUSTUS HAPNIKU MOLEKULIDEST OSOOOOONI KIHT . Anaeroobne organism ei vaja elutegevuseks HAPNIKKU.Maakera esimene suur väljasuremine on seotud organismidega, kes ei SUUTNUD KOHANEDA HAPNIKUT SISALDUVA KESKKONNAGA .
oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu rahvas, kes elasid Balti mere idarannikul arvatavasti kuni Soome laheni. Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks. Aga juba vanad roomlased teadsid Estoniat ja ja selle maa elanikest aestidest. Kogu sellest suurest nn. soomesugu rahvaste perest on tegelikult ainult eestlased ja nende tütarhõim soomlased (pange tähele - soomlased on meie tütarhõim, mitte vastupidi, sest siit asustati Soome alad meie hõimudega, mitte vastupidi!) ellujäänutena jõudnud 21. sajandi künnisele. Kui vaadata, millised jõud koguti kokku sõjas hunnide vastu ja võtta teadmiseks,
Tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. SUGURAKKUDE ARENG Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Mehe seemnerakud on spermid. Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spernarogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Kuidas moodustuvad naise sugurakud? Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovigeneesiks. Naisel lõpeb ovogoobide paljunemine juba looteeas. Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke, mis enam ei asendu ega uuene. Millised iseärasused on ovageneesis toimuval meioosil? Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast enamasti ainult üks munarakk, harva mitu
Jõutreeninguid peaks tegema 2 korda nädalas Treeningutevaheline taastumine peaks olema minimaalselt 48 tundi Mida sarkopeeniaga seotut mõjutab jõutreening positiivselt? Neuromuskulaarsed aspektid Hormoonide kontsentratsiooni Valgusünteesi kiirus Mida on vaja lihaskiudude taastumiseks? Vaja on satelliitrakkude olemasolu Need on spetsiaalsed rakud, mis paiknevad lihasraku basaalmembraanidel Nad on uute lihaskiudude eellasteks Vananedes väheneb ka satelliitrakkude arv, mis tähendab teisisõnu ka selle regeneratsiooni ja lihaskasvu mehhanismi võimsuse ning võimaluste vähenemist Kasutatud materjal http://www.epl.ee/artikkel/429552 http://www.fitness.ee/?act=article&articleID=591 http://www.fitness.ee/print.php?toPrint=article&p Tänan kuulamast! "Milleks sportida? Kui sa oled terve, siis pole sull seda vaja. Ja kui sa oled haige, ei tohi sa sellega tegeleda."
SUGURAKKUDE ARENG · Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab osa kaks organismi ning viljastumise käigus ühinevad vanemorganismide gameetide tuumad. · SÜGOOT viljastunud munarakk · Uus organism sisaldab mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi mõlema vanema kromosoomid. Mehe sugurakud · nim spermideks · elab 72 tundi · moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes · eellasteks on spermatogoonid · seemneraku arengut nimetatakse spermatogeneesiks · igast spermatogoonist kujuneb neli viburiga spermi · valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses · SPERMATOGENEES · kulgeb mehe kõrge vanuseni · keha temp. madalamal · iga kuu valmib 4x109 tükki 3 Naise sugurakud
Simons ja D. Pilbeam hüpoteesi, et esmasteks hominiidideks olid hoopis ramapiteekused (Ramapithecus). Need olid tuntud peamiselt fossiilsete lõualuufragmentide ja hammaste järgi Pakistani ja Põhja-India leiukohtadest vanusega vahemikus 15...10 mln. aastat. Nende hammaste ja rekonstrueeritud hammastesüsteemi ehitus ilmutasid tunnuseid, mis erinesid drüopiteekuste omast, kuid sarnanesid australopiteekustega ja hilisemate hominiididega. Ramapiteekused oletati australopiteekuste otsesteks eellasteks. Seda seisukohta jagas 70ndatel aastatel enamik paleoantropolooge. Lähtudes sellest, hinnati hominiidide evolutsiooniharu lahknemise ajaks pongiididest (drüopiteekustest) vahemikku 18...15 mln. aastat tagasi. Mõned teadlased, kes pooldasid hominiidide põlvnemise protohominoidset hüpoteesi, tuletasid ramapiteekused seni tundmatutest drüopiteekuse-eelsetest vormidest, mille divergeerumine pongiidide eellastest pidi toimuma 25...30 mln. aastat tagasi (Heberer, 1972).
ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees - spermide areng mehel, pidev protsess, mis toimub kehatemp. madalamal temp. 19. Sugurakkude areng naistel ja meestel mehe spermid moodustuvad munanditeväänilistes seemnetorukestes, spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid, spermi arengut nim. spermatogeneesiks, spermid hakkavad paljunema alles suguküpsuse alguses, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses, spermide areng kestab mehel kõrge vanuseni, naise munarakud valmivad munasarjades, munaraku eellased on ovogoonid, munaraku arengut nim. ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21
Euroopast. Euroopa neandertalla- sed olid sunnitud hakkama saama jääajaga, tegelesid küttimisega (mammutid, piisonid jt), kandsid loo-manahku ja kasutasid tuld. Nad on teadaolevalt esimene inimliik, kes mattis oma surnuid, kellele pandi mõnikord kaasa hauapanuseid. Seetõttu võib oletada, et neandertallastel olid olemas religiooni alged. Neandertallased surid teadmata põhjustel välja umbes 30 000 aastat tagasi. Teadlased on pidanud neid nii tänapäeva inimeste eellasteks kui ka kõrvalharuks, kel pole praeguste inimestega mingit pistmist. Uuema-te uurimuste kohaselt oli neandertallastel siiski kokkupuuteid väljaspool Aafrikat elanud varaste inimeste-ga, mida tõendab tänapäeva europiididel ja mongoliididel leitud neandertaallase DNA. U 200 000 aastat tagasi ilmus juba tänapäeva inimesega sarnanev liik Homo sapiens ehktarkinimene ehk nüüdisinimene (Euroopasse saabusid tarkinimesed umbes 40 000 aastat tagasi). Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all
tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda reguleerib neerudes olev hormoon erütropoetiin, mille hulk veres suureneb hapniku osarõhu languse tagajärjel kudedes. Esinevad soolised ja liigilised iseärasused. Vajalikud on vitamiin (B12), raud, vask, koobalt. Vananenud erütrotsüüdid lagundatakse maksas, põrnas, lümfisõlmedes ja punases luuüdis. 4.Mida mõistate erütrotsüütide settereaktsiooni kiiruse all
Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks. Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. (Vikipeedia 2008b) 4 Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma
· Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. · Spermatogenees võib kulgeda mehe kõrge elueani. · Naise munarakud valmivas munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. · Munaraku areng on ovogenees. · Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Samas algab ka meiootiline jagunemine. Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt. Võib kesta kümnekonnast aastast mitmekümne aastani. · Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. Igas menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ja väljub munasarjast ainult üks munarakk
kromosoomide ristsiiret, üks mitootiline jagunemine Meioos- eoste ja sugurakkude moodustumine, rakkudes haploidne kromosoomistik, rakud geneetiliselt erinevad, moodustub neli uut rakku, I profaasis kromosoomide ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. Inimese sugurakkude areng · Spermatogenees ehk mehe suguraku areng- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid. Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe. Spermid tekivad munandite väänilistes torukestes. Valmis sperme hoitakse munandi manustes.
Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas moodustuvad 2 tütarrakku. Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 15. Sugurakkude areng Mehe seemnerakud on spermid, nende eellasteks on spermatogoonid ja need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine.
Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (ruumide tuulutamine ning piisav loomulik valgustus). Akna ja põranda pindala suhe ei tohi olla väiksem kui 1:8. 4 2 Akende ajalugu Esialgu luuk seinas Aknaklaasi eellasteks olid loomapõis, vasikanahk või riie. Taludel hakkasid klaasitud aknad levima 19. saj.: 4 ruuduga. Klaas tihendati saviga, hiljem linaõli-värnitsast ja kriidist valmistatud kitiga Hiljem 6 ja 4 jaotusega aknad, hiljem lisandusid tuulutusavad Funktsionalistlik stiil tõi lintakna 5 Klaasi omadused Soojajuhtivus: 0,7- W/°K·m (tellis 0,7 W/°
tütarrakku. Spermatogenees ja ovogenees Meioosi käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes 2x vähem kromosoome (haploidne). Kahe haploidse suguraku (mees ja naine) ühinemisel geneetiline materjal taaskord kahekordistub (muutub diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees.
Interfaasi lõpp: toimub DNA kahekordistamine, suureneb rakuorganellide arv, erinevate ühendite süntees. Profaasi sarnasus: mõlema protsessi puhul tuumakesed kaovad, tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku Rakutüüp: eukarüootsed rakud Protsessitüüp: jagunemine Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe iseloomuliku kuju ja talitluse. 3. Sugurakkude areng Spermatogenees: toimub munandites. Spermide (sugurakud) esmasteks eellasteks on spermatogoonid, neist kasvavad edasi spermatotsüüdid , millest igaühest tuleb neli spermi, transformatsiooni käigus saab neist spermatosoidid, kasvatavad viburi. Spermatogenees algab suguküpseks saamiseks elu lõpuni, spermid pole geneetiliselt identsed. Spermi pea otsas akrosoom ( ensüümid munaraku aktiviseerimiseks). Ovogenees: toimub munasarjades kehatemperatuuril. Esmasteks eellasteks ovogoonid, millede paljunemine lõppeb juba looteeas (meioosi I profaasis katkeb)
verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega siseelunditesse ja nende rakkudesse. Järgneb mittesuguline sigimine maksarakkudes, nakatunud maksarakud lõhkevad ning liiguvad uuesti verre, järgneb parasiidi mittesuguline paljunemine vere punalibledes. Pärast paljusid mittesugulise sigimise tsükleid erütrotsüütides algab ettevalmistus suguliseks sigimiseks. Osa parasiidi vegetatiivseid vorme areneb erüotrotsüütides suguliste vormide eellasteks, mis võivad uuesti sattuda hallasääse organismi.
· Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Südamest väljuvad suured veresooned. Erinevad unearterid; alanev ja ülenev aort, rangluuarterid · Vaskulogeneesi üldiseloomustus (veresoonkonna areng) Veresoonte moodustumine de novo külgplaadi mesodermist. *Protsess, mille käigus moodustuvad esmased veresooned. Kõigepealt kondenseeruvad hemangioblastid veresaarekesteks, mille sisemised rakud kujunevad vererakkude eellasteks. Välimised rakud kujunevad angioblastideks ehk veresoonte eellasteks, mis omakorda dif endoteelirakkudeks. Need endoteelirakud mood aga torusid, mis ühinevad kapillaarvõrgustikuks. · Angiogeneesi üldiseloomustus On protsess, mille käigus kujundatakse ümber vaskulogeneesis moodustunud veresooned ning kujuneb uus veresoonte võrgustik organite ümber.Tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid
Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus
Kujunesid välja vihtuimsed kalad, kellel olid tugevate lihastega varustatud oimed, mille abil si ka algas 395 milj. devon kestis 50 milj.a kõndida mööda veekogu põhja. a. eest Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed
pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. 12. Kuidas ja kus moodustuvad mehe sugurakud? Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. 13. Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud? Moodustuvad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Ovotsüüdid moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ovogeneesi käigus moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukuvad. 14. Mis on viljastumine, kus see inimesel toimub? Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik.
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...
Labradori retriiver Labradori retriiver on üks kuuest retriiveri tõust (sõna retrieve tähendab inglise keeles 'tooma, kätte toimetama'). Tõu kujunemislugu pole täpselt teada, aga kõik viitab sellele, et labradorid on pärit Newfoundlandi rannikult, kust Inglise meremehed kauplesid kaasa võrke välja tirivaid koeri. Osad neist olid suuremad, neid peetakse njuufade eellasteks, teised olid väiksemad ja neid kutsuti St. John'i koerteks ja tõenäoliselt aretatigi labrador just nendest. St. John'i koerad kujunesid kõige hinnatumateks jahikoerteks Inglismaa aadlikele, kelle kennelites tegeleti koerte sihipärase aretusega. 1903. aastal tunnustas Inglise kennelklubi labradori retriiveri tõu. Labradoride aretuses on kasutatud ka chesapeake bay, siledakarvalisi ja kuldseid retriivereid, et laiendada
Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus
DEVON (416...359 miljonit aastat tagasi) Elu areng toimus mitte ainult meredes, vaid ka maismaal. Meres vähenes trilobiitide, okasnahksete ja mitmete peajalgsete hulk. See oli kalade ajastu, sest just nimelt kalad kujutasid endast tol ajal elusa looduse tippu. Kujunesid välja vihtuimsed kalad (pildil), kellel olid tugevate lihastega varustatud uimed, mille abil sai ka kõndida mööda veekogu põhja. Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed (osjad e kidad, kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu
3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu Juba Permi ajastus hakkasid roomajad kiiresti arenema, nende seas arenesid ka pelükosaurused (Monroe, J. S., Wicander, R. 2004). Varsti aga hakkasid imetajalaadsed loomsisalikud pelükosaurusi nende elualadelt välja suruma, kuna nad olid rohkem arenenud. Päris Permi ajastu lõpu eel ilmusid esimesed ürgsisalikud, kes olid Triiase ajastul ilmunud dinosauruste eellasteks. Loomsisalike valitsusaeg lõppes massilise väljasuremisega Permis. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Permi ajastu väljasuremise üle elanud roomajad muutusid valdavaiks Triiase maastikul. Ürgsisalikud, kellest põlvnesid krokodillilised ja dinosaurused, mitmekesistusid kiiresti. Väga kuivades tingimustes tõrjusid nad välja ellu jäänud soojaverelised imetajalaadsed loomsisalikud. (Coenraads, R. R
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (k...
Toitained, nende roll ja päevane vajadus · valgud varustavad organismi aminohapetega. Asendamatud aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, histidiin, fenüülalaniin, trüpofaan, treoniin, arginiin. · süsivesikud annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained Makroergilised biomolekulid Lühiajaliseks energiasalvestuseks ja ülekandeks kohandunud energiarikkad molekulid, peamiselt fosfaadid. · PEP - -62,2 kJ/mool · 1,3-BPG - -49,6 kJ/mool · ATP - -30,5kJ/mool · kõige vaesemad on erinevad suhkrute fosfaadid ATP Adenosiin-5'-fosfaat
Nad agregeeruvad niitideks, kui in vitro lisada neile ATPd ja Mg. Mis siis ikkagi on nende niitide roll? · Üks võimalus on, et nad on ikkagi rakuskeletiks. Sulfolobusel on valguline kest ja seega nö kõva välisskelett puudub. NB! Rakuskeletti ja kõva rakukesta puudumist on vaja ka fagotsütoosiks. · Valgulise kestaga Sulfolobus ja kestata Thermoplasma on ühed kandidaadid eukarüootsete rakkude eellasteks, kes endosümbioosi teel omandasid organellide eellased. · On aga arvatud ka, et need niidid on lihtsalt üks võimalus korrastatult hoida tshaperoniine siis, kui pole vaja parajasti valke pakkida. · Eurüarhel Thermoplasma acidophilum (mükoplasma) leitud aktiinisarnane valk, mille polümeriseerimine niitideks toimub mitte ainult ATP, vaid ka teiste nukleotiidide vahendusel (CTP, UTP jne). Polümerisatsiooniks vajalik ka magneesium. NB
I, C, P vahetuvad. Mingil eluetapil vahetuvad jäävhammastega. M tekivad jäävhammastega (inimestel tarkusehambad). 15 ICPM 0033 Hambavalem -------- 3133 Hülged Poolveelised imetajad – elu on seotud nii vee kui ka maaga. Nad ei ole võimelised vette sünnitama. Kui nad on veest väljas, siis on oht üle kuumeneda. Päris maismaa imetajatest, kes on maismaalt vette siirdunud. Vaalaliste eelasteks peetakse rohusööjaid. Hüljeste eellasteks peetakse kärplasi. Maailmas on 33 liiki hüljeid (nt karushüljes/kõrvukhüljes, vööthüljes. morsk). Hüljestel on kasulikum õhk välja hingata ja mitte veealla seda kaasa võtta. Veest väljas on nende kõige parem juhtimisvahend nina ja haistmine. Veeall on juhtivaks meeleks kompimismeel. Kombib kahte moodi: 1) tekitavad heli, mis erinevatelt objektidelt peegelduvad tagasi teatud vibratsioone, 2) hülgete vurrud võtavad vastu väga peeneid veevõnkumisi. Läänemere hülged
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
