Äge lümfoidne leukeemia (ÄLL) on kiirest progresseeruv pahaloomuline kasvajaline haigus (nn. verevähk), mis haarab rakkude arengureas lõpuni arenemata ebaküpseid rakkude noorvorme. Need mitteküpsed rakud e. blastid hakkavad kontrollimatult paljunema ega suuda täita küpsetele rakkudele omast funktsiooni. Enamasti levivad leukeemilised rakud ka mujale organismi. Tegu on harvaesineva haigusega, haigestumus on 1–2 esmasjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas. Äge lümfoidne leukeemia tekib sagedamini esimese 10 eluaasta jooksul, kuid haigestumise sagedus suureneb vanuse kasvades üle 50 eluaasta. ÄLL on koos ajukasvajatega üks sagedamini lapseeas esinevaid pahaloomulisi kasvajaid. Meestel ja poisslastel esineb leukeemiat sagedamini. Laste ÄLLi puhul on tervistumise võimalus 75%. Vanus halvendab selgelt prognoosi. Täiskasvanute tervistumise võimalus on mõnevõrra väiksem, kuid seegi on viimastel aastatel paranenud ja on nüüd ligikaudu 40%
Müokardiit on südamelihase põletik. Müokardiiti põhjustavad kõige sagedamini viirusnakkused (näiteks parvoviirus B19,mumpsi viirus ), kuid põhjuseid on ka teisi. Müokardiit on sageli autoimmuunreaktsioon. Müokardiidi tagajärjed võivad olla väga erinevad. See võib kulgeda ilma tajutavate sümptomiteta ja laheneda iseenesest, kuid võib põhjustada valu rinnus, südamepuudulikkust või isegi surma. Mis on leukeemia? Äge lümfoidne leukeemia (ALL) Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) Äge müeloidne leukeemia (AML) Krooniline müeloidne leukeemia (KML) Mis on leukeemia? Leukeemia (kreeka keeles "valge veri") on vere ja luuüdi vähk. Rahvasuus tuntakse seda ka verevähi ja valgeveresusena. Inimese organism koosneb paljudest rakkudest (kokku on inimesel 100 000 miljardit rakku). Organismis toimub pidev rakkude uuenemine, mille käigus asendatakse vanad väsinud rakud uutega. Oma elu jooksul toodavad rakud palju teisi omasuguseid rakke. Et
annaabi.ee 
