· Transistor moodustatakse nii, et kahte ühte tüüpi poljuhi kihi vahele asetatakse teist tüüpi pooljuhi kiht. Kui nüüd vahekihi elektrijuhtivust muudetakse, mõjutab see elektri liikumist ühelt välimiselt kihilt teisele. · Vahekihi abil on võimalik kontrollida elektronide liikumist: kui vahekihti lastakse elektrit, läbib vooltransistorit. Kui vahekihis elektrit pole, vool seisab. Kiibid Kiibiks nimetatakse integaal e terviklülitust. Sõna on mugavdus inglisekeelsest sõnast clip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike tekstide ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950. aastatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes.
Bitt võib olla kas 0 või 1 1 bit, 1 b BYTE (BAIT) Byte 1 bait = 8 bitti Ühe tähe salvestamiseks on vaja 1 bait infot 1 B 10101010 = 170 10011001 = 153 00010110 = 22 KILO, MEGA, GIGA 1 kg = 1000 g 1 km = 1000 m 1 g = 1000 mg 1 m = 1000 mm kilo= 1000*... mega= 1000*kilo= 1000000*... 1 kB= 1024 B 1 MB = 1024 KB = 1024*1024 B = 1048576 B 1 GB = 1024 MB = 1024*1024 KB = 1048576*1024 B Kiibid ja loogika Kahendarvudega saab teha tehteid Loogikatehted , aritmeetikatehted Tehteid tehakse tavaliselt kahe arvuga, mida nimetatakse operandideks. BOOLE algebra Boole algebra abil võimalik kirjeldada loogikakiipide käitumist Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Kiibid ja loogika Loogikakiip Elektroonilised lülitid Elektrisignaal juhib lülitit Transistor Loogikaelement Loogikakiip Loogikakiip Infot hoitakse arvutis
Ökonoomsem-eraldab vähem soojust, sest kasutatakse madalamat pinget Pikem tööiga-elektornlampi kattev kaas puruneb kergesti, sisemised detailid tundlikud põrutustele Kiirema töövalmidusega-ei pea enne tööreziimi soojendama Puudused Transistor ei pea vastu elektromagentilisele impulsile Tundlikum liigvoolu ja ülepingete suhtes Raskem panna töötama suure võimsusega Raskem jahutada Kasutamine Peaaegu kõikides elektroonikaseadmetes Eelkõige protsessorites Kiibid Võimendid Lülitina, kus väikese vooluga juhitakse suurt voolu(bipolaarnetransistor) Aitäh kuulamast!
ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda mereteid, kas laevadega vms. Suuremad kanalid- Panama kanal (Lõ-Am) ja Suessi kanal (Ida-Aafrika). Suurimad sadamad- Jaapanis ja L-Koreas, Hiinas, USA. Plussid: korraga saab vedada palju kaupa. Miinused: kallis ning liikuda saab aint sadamast sadamasse.
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.6. Panama klüüs. Trossi suunda saab muuta kiipide abil. Tahvel 7.6-V. Kiibid. Joon. 10.6.7. Mitmesugused kiibid. 1- alusplaat, 2- sarv, 3- kere, 4- rull. Joon. 10.6.8. Veel mitmesuguse ehitusega kiipe. a) sulguriga, b) rullide ja sulguriga, c) rullide ja pööratava sulguriga, d) vertikaalsete ja horisontaalse rulliga. 1- kere, 2-
Vabad elektronid hakkavad liikuma + klemmi suunas. Augud liiguvad vastassuunas. Isepooljuhis on nii elektroni- kui ka aukjuhtivus. n-tüüpi pooljuhis domineerib elektronjuhtivus p-juhte saab kasutada termotakistis, fototakistis. c) Pn-siire on monokristalse pooljuhi ala, milles toimub üleminek aukjuhtivuselt (p- juhtivuselt) elektronjuhtivusele (n-juhtivusele). Pooljuhtseadised (dioodid, transistorid, kiibid) Vastupingestatud pn-siire +N / P- (MIINUSED/PLUSSID) Päripingestatud pn-siire -N/ P+ (MIINUSED PLUSSIDE POOLE/PLUSSID MIINUSTE POOLE) Pingestamata pn-siire N/P (MIINUSED/PLUSSID) 8. Vahelduvvoolu tekitamine. Laengukandjad võnguvad. Voolutugevus muutub perioodiliselt. Kui mingis mähises magnetvoog muutub, tekib emj, same mähise otstes pinge. Generaatori tööpõhimõte. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva
2.Uurimaks genoomi SNP-de osas tuvastamaks aheldatust 3.Uurimaks toiduaineid potensiaalsete patogeenide tuvastamiseks 4. Transkripti olemasolu ja koopianumbrite leidmiseks kas genoomses DNA-s või transkribeeritud RNA Mikrokiipide tehnoloogiad: Esineb kaks põhilist mikrokiibi valmistamise tehnoloogiat mis mõnevõrra kattuvad: 1. Oligonukleotiidide süntees in situ kiibil endal: n. Affymetrix® Gene Chips (oligo- v6i geenifragmendid "ESTd", n.n. cDNA kiibid) Affymetrix Gene Chip TM: -Valmistatakse tuhandete lühikeste oligonukletiidide in situ sünteesi teel klaasmaatriksil -Kiibil vastab 16-20 nukleotiidine ahel ühele kindlale geenile -Igale oligole kiibil vastab veel teine, mis erineb vaid ühe nukleotiidasenduse poolest -Võrreldakse proovi intensiivsust kahe partneroligo vahel -Mõõdetakse geeniekspressiooni absoluutset taset 2. Otsene DNA deposeerimine (spottimine): Spotitud cDNA mikrokiibid: Plussid -Madalam hind ja suurem paindlikus
CO2 kasutatakse tulekustutites, karastusjookide valmistamisel, meditsiinis Räni Püsiv, kõrge Puhta Kiibid, klaas, Silitsiidid tekivad sulamis- ja kvartsliiva ja silikoonid, metallide keemistemp, ei söe segu sulamite kuumutamisel räniga tõmbu külma kuumutamis komponent käes kokku vaid el selle ruumala hoopis suureneb
eelis triipkoodi lugeja ees on selles, et toote andmete skannerimiseks ei ole vajalik lugeja ja kiibi vaheline otsenähtavus. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et tulevikus kui kõik kaubad on juba tehases varustatud RFID kiipidega, võib klient poes oma käru asju täis laduda ning kassa teaks automaatselt, mis kaubad(mis värvi, millal toodetud, kui pika garantiiga, millistes tingimustes hoitud jne) on korvis ja palju nad maksavad. RFID tööpõhimõte on selles, et kiibid, millele saab andmeid salvestada kinnitatakse erinevatele esemetele. Neile kiipidele salvestatud andmeid saab lugeda ja vajadusel ka muuta erinevatel sagedustel raadiolainetega. Tänapäevased RFID-kiibid on tüüpiliselt kuni paari kilobaidise mälu mahuga, kuid teoreetiliselt saab kiipidesse mahutada ükskõik kui palju andmeid. RFID tehnoloogiale suurimat edu toovaks asjaoluks peetakse aga fakti, et tavalised (passiivsed) RFID kiibid ei vaja andmete talletamiseks ja edastamiseks
Lubab edastamiskiirust kuni 6 Gbit/s e. 0,75 GB/s e. 750 MB/s. SSD e. Solid-State Drive - Andmekandja, kus puuduvad liikuvad osad. Ketas koosneb püsimälust, kuhu info paigutatakse. SSD ketas nõuab võrreldes PATA või SATA ketastega vähem voolu ja ei karda raputamist. Ühtlasi saab SSD kettalt infot kiiremini kätte. Northbridge - Kiip emaplaadil, mis suhtleb riistvaraga: CPU, RAM, BIOS ROM, PCI Express (või AGP) ja ka southbridge'iga. Mõned inteli kiibid kontrollivad ka integreeritud graafikat(Graphics and Memory Controller Hub (GMCH)). Southbridge - Kiip mis tegeleb "aeglasemate" komponentidega nagu PCI, ISA, PATA, SATA, heli ning ka kella liigutamisega. Southbridge teeb tihedat koostööd ka northbridge'iga. CPU e. Central Processing Unit - Protsesside töötleja e. Protsessor, üks kahest kõige tähtsamast komponendist arvutis. Tema ülesanne on töödelda arvutis liikuvat infot. RAM e
pakendatud Selveri Köögi toidud . Kaupluses on kasutisel veel kuumlett kus tehakse Selveri oma tooteid ja pagriletis küpsetatakse sooje saiakesi . Laos asub veel neli suurt külmkappi (piimatoodete kapp , liha ja kalatoodete kapp ja kaks sügavkülmkappi ). Ettevõttessese on palgatud ka turvafirma . Turvaseadmetest oli Põlva Selveris kasutusel : videokaamerad ja peeglid . Lisaks veel töötajatele oli ettenähtud kaelas kantavad kiibid , et nende liikumistee oleks näha . 6.Praktika kokkuvõte Ma sain praktiliselt väga palju oskusi ja teadmisi , ning kogemuse reaalselt kaupluses tööl käimisest. Praktikaga jäin suhteliselt rahule , sest mul oli hea praktikajuhendaja , kellelt sai kõike küsida ja kes aitas mind kui ma midagi üles ei leidnud . Kokkuvõtteks ütleksin, et head asjad kaalusid üle halva . Kasutatud materjal : www.selver.eu ja Põlva Selveri erakogu .
ühendatud tähtvõrke · hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon 9. Mis pingenivool toimivad RS-232 ja UART ühendused? Peamine erinevus on neil signaali pingenivoodes. Kui UART on mikrokontrolleri liides mis töötab 0V ja 5V nivoodega (AVR puhul) siis RS-232 töötab 3-15V positiivse ning negatiivse pingenivoo peal. Mõlema liidese ühendamiseks on olemas spetsiaalsed nivoomuundamise kiibid. Seega kui nivoomuundur vahel on, võib UART-i kaudu andmeid edastada ilma ühegi muudatuseta programmis. Teine erinevus, mis puudutab protokolli on see, et RS-232 liides sisaldab ka eraldi andmevoo juhtimise liine (aga neid ei pea kasutama). Need on liinid mille kaudu üks seade annab teisele teada kas ta on töös ja kas ta on valmis andmeid vastu võtma või saatma. 10. Kui palju aega kulub 1 MiB edastamiseks boodikiirusel 9600 bps, kui
geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. · Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterrakkude DNA molekul). Geenitehnoloogia rakendusi Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb enamasti mutantsete geenide äratundmisel DNA-proovide abil. DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (Rinnavähk, huntingtoni tõbi jne). Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et kindel olla geenide ülekandes. DNA-sõrmejälgede diagnostika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust : Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada. See proov pannakse geeli. Geel pannakse elektrolüüsivanni.
o Teistel juhtudel vajalik ka koespetsiifiline promootor(keeruline) - Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas - Geenivaigistamine: o Kasutatakse mikro-RNA molekule o Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse o Täiesti uus suund, nt Huntingtoni tõve raviks - Muid geenitehnoloogia rakendusi: 1. Molekullargeneetiline diagnostika - Põhineb mutantsete geenide äratundmisel - DNA-kiibid võrdluses DNA-lõikudega, saab tuvastada haiguse ja määrata ravi - Rinnavähk,sirprakuline aneemia,kurtus, Huntingtoni tõbi,tsüstiline fibroos - Embrüodiagnostika 2. DNA-sõrmejälgede metoodika: - Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust - Lookusi saab DNAst välja lõigata ja paljundada väga kiiresti põlumeraasse ahelreaktsiooni meetodit kasutades - Fragmendid erineva pikkusega, kuid lahuses segamini - Proov pannakse geeli-geel elektrolüüsi vanni
kinnitada rinnale ja peab olema nähtav kogu võistluse vältel. Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud võistleja. 5 2.5 Ajavõtt: Ajavõtt toimub kiibiga, mis on kinnitatud rinnanumbri tahaküljele! Pärast jooksu jääb stardinumber koos ajavõtukiibiga võistlejale! Ajavõttu SEB Tallinna Maratonil teostab ChampionChip Eesti OÜ. 2.6 Kiibi kasutusjuhend: Kiibid peavad olema kõigil ajavõtuga jooksjatel. Kiipi ei tohi numbri tagant eemaldada ja numbri voltimine on rangelt keelatud. Number tuleb kinnitada rinnale. Number peab olema nähtav kogu distantsi vältel stardist finišini! Ületades finišijoont (ja vaheajapunkte) ära kata käega oma kella kinnipanekuks, vaid tee seda finišeerimise järgselt, vastasel juhul ei pruugi tulemus saada fikseeritud. Numbrit ei tohi voltida ja kiipi ei tohi eemaldada!
3 Mis on BIOS? ,,BIOS" tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi.
teisel juhul vajalik ka koespetsiifiline promootor- keeruline immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas Parkinsoni tõve ravi ajutiliselt geenivaigistamiseks kasutatakse mikroRNA molekule. kui mikroRNA -d ühinevad mRNA-ga siis viimane lagundatakse nii saaks ravida huntingtoni haigust Geenivaigistamine on täiesti uus suund muud rakendused geenitehnoloogiale 1. molekulaargeneetiline diagnostika · enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel · DNA-kiibid võrdlus DNA lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada- saab tuvastada haigusi ja siis vastavalt määrata ravi · paljude haiguste puhul võimalik: rinnavähk, kurtus, tsüstiline fibroos, huntingtoni tõbi 2. DNA sõrmejälgede metoodika · võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust · lookust saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades
kirjutajale vähemalt selgeks töö pealkirjas oleva mõiste tähendus. Loo tehnilistesse üksikasjadesse referaadi kirjutaja ei süüvinud. Kuidas semantiline veeb toimima hakkab, pole siiski lõpuni arusaadav. Artiklite näidetes oli kirjas, kuidas arvuti hakkab meie eest näiteks külmkappi täitma, arsti juurde aegu kirja panema, inimestele diagnoose panema jne. Kas see tähendab, et kogu meie ümbrus ja me ise saame endile mingid kiibid külge? Kuidagi peavad ju protsessid jälgitavad olema? Kas meie praegused väärtushinnangud peavad interneti ajastule vastu või muutub kõik? Referaadi kirjutaja usub, et see kõik tulevikus hakkabki toimima, kuid kahju on, et inimeselt võetakse tegelikult ära tema privaatsus. 12
Näiteks anname rakukle kuumasoki ja siis analüüsime 2000 geeni reaktsiooni. plussid: odavamad, paidlikumad, võrreldakse paralleelseid proove; miinused: vaja olla 100% kindel, mida kiibile paned, mõõdetakse suhtelist ekspressioonitaset (ekspressioonitasemete vahe). Spotterid e tilgutusnõelad -> tilk klaasile, kus igas augus on järjestus. Kasutamine: SNPd mutatsioonid ekspressioonianalüüs interaktsioon Põhiplatvormid: cDNA kiibid lühikeste oligote kiibid pikkade oligodega kiibid Põhiprobleemid: 9. Koekiibid Organiseeritud kudede prafiinilõigud, koostatud sadadest prooviblokkidest. Metoodikad:IHC, ISH, FISH, HC. Uute antikehade sobivuse testimine, prognostiliste antigeenide leidmine, arengubioloogilised küsimused, võimalused kiirpatoloogilisteks uuringuteks, võimalik edasiarendus rakukiip, kudede omadused muutuvad sügavuti, paljud
7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UVvalgusel hakkab helenduma. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust:
kõige enam tähelepanu nõudev element on arktilise karvkattega kaasnev karvahooldus, kuid kui selles osas on juba rutiin tekkinud siis ei ole ka see ületamatuks raskuseks. Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav. • Karvahooldus • Kõrvad, küüned, hambad • Vaktsineerimine ja ussikuurid • Toitmine VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE: • Rihmad • Aiad • Kiibid ja nimesildid KEHAOSAD PEA : PEAPIIRKOND : Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv, ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast silmade suunas ahenev. Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.NÄOPIIRKOND: Ninapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa värvi; puhasvalgetel võib see ka lihavärvi olla. Roosa triibuga “luminina” on lubatav.
See on edukas just arenenud naftaga riikides. Kõige rohkem paigutatakse neid ka arengumaadesse, kuna arengumaades on keskkonna nõuded madalamad ja tööjõud odavam. Eestis paiknevad suurem osa keemiatööstusest KirdeEestis. Nitrofest toodab väetisi ja kemikaale. Viru keemiagrupp toodab tooteid põlevkivist, nemad toodavad väärismuldmetalle. Elektroonikatööstus Kuulub kõrgtehnolooglise tootmise alla. Erinevate komponentide tootmine (kiibid, takistid, pooljuhid). Nende suurus ja hind on tuhandeid korda vähenenud. Elektroonika seadmed ja kolmas grupp on koduelektroonika. Elektroonikatööstus tekkis Külma sõja ajal USAs. Seal kuulus see kosmose ja sõjatööstuse valdkonda. Riik toetas oma ettevõtjaid sõjaliste tellimustega ja sealt tuli ka USA edu. 1980. aastatel kerkisid esile Jaapani firmad ja praegu annavad Jaapani firmad väga suure osa maailmaturutoodangust. Ka Jaapanias riik toetab,
pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Albiino jänes hüppab Helenduv kärss ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Embrüodiagnostika 2
pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a. suhteliselt edukas Parkinsonitõve ravi ajutiselt. Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro- RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundadakse. Nii saaks ravida Huntingtoni haigust. Geenivaigistamine on täiesti uus suund! Muid geenitehnoloogia rakendusi 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Enamasti põhineb mutantsete geenide äratundmisel. DNA-kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes. Albiino jänes hüppab ringi nagu iga tavaline jänku, kuid pimedas toas UV-valgusel hakkab helenduma. Helenduv kärss
(loengukonspekt) Hõlbustab kaupu puudutava teabe sisestamist, muutmist ja edastamist vähendades andmesisestuse aega, vigade arvu, paberdokumentide kasutamisvajadust ja võimaldades jälgida saadetiste liikumist reaalajas. Meetodid: Optilised - vöötkood, OCR tehnoloogia; Magnetilised- magnetriba pangakaartidel; Elektromagnetilised- feed tehnoloogia ehk turvaelement; Biomeetrilised - hääl, sõrmejälg ja silm; Puutetehnoloogia nööp ukse avamiseks; Kiibid- smart card (ID kaart). 18) Vöötkoodide eelised: lk 313-315, (loengukonspekt) Säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemidesse; Praktiliselt pole võimalik vöötkoodi valesti lugeda; Vöötkoodi lugemisel saavutatakse suur ajasääst. 19) Kahemõõtmeliste koodide eelised tavaliste vöötkoodide ees: lk 315 (loengukonspekt) · sama kogus infot võtab tunduvalt vähem ruumi ja seetõttu on võimalik koodi paigutada
Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus. Kuigi tegemist on 8-bitiste mikrokontrolleritega, on iga käsk üks või kaks 16-bitist andmesõna. Programmimälu suurus on üldjuhul ära märgitud ka nimetuses (näiteks ATmega64x seerial on 64 kB välkmälu, ning ATmega32x seerial 32 kB). AVRi kiipidel pole tuge toetamaks programmi paiknemist välisel mälul, ehk kogu töötav kood peab paiknema sisemisel välkmälul. Ainsaks erandiks sellele on AT94 FPSLIC AVR/FPGA kiibid. Sisemine andmemälu Aadressiruum koosneb protsessori registritest, sisend-väljund registritest ja SRAMist. Sisemised registrid AVRidel on 32 ühebaidist protsessori registrit ja neid klassifitseeritakse 8-bitisteks RISC seadmeteks. Enamikul juhtudest on protsessori kasutuses olevad registrid esimesel 32-l mäluaadressil (000016-001F16), millele järgnevad 64 sisend-väljund registrit (002016-005F16). SRAM algab pärast ülalmainitud registreid (aadress 006016)
Pnp transistor. Emitteri ja baasi vahele rakendatakse päripinge, baasi ja kollektori vahele rakendatakse vastupinge. Esimene on väikese ja teine suure takistusega. Baasikiht tehakse transistoris hästi õhuke. Päripinge mõjul emitterist baasi suunduvad elektronid suudavad läbida õhukese baasi. Kollektorisiirdes vähendavad lisandunud voolukandjad selle takistust. Jooniselt võib näha transistori võimendusefekti. Kiibid Kiibiks nimetatakse integraal- e. terviklülitust. Sõna on mugandus inglisekeelsest sõnast chip. Kiip on pooljuhtainest plaat, millesse on tehtud palju mikromeetri suurusjärgus transistore koos vajalike takistite ning kondensaatoritega. Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: näiteks võimendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite põlvkonnad pärinevad 1950-ndatest aastatest. Siis võtsid mitte eriti võimsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes. Sama
modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5. Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor 6. Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Näiteks IBM PC-tüüpi arvutite buudilaadur paikneb kõvaketta alguses 512-baidises sektoris. 7
1) Võimaldab teha ostud kohvikus kiiremini ja 1) Palju inimesi ei oska öelda kas nad hakkavad mugavam. kasutama seda teenust, kuna see on uus nende jaoks 2) Suur nõudlus kohviku järjekorra süsteemi 2) Väike teenuse sortimendi valik muutmiseks 3) NFC lugeja tehnoloogiat on lihtne kopeerida ning 3) Toodang millele on lihtne harjuda kiibid on odavad 4) Kasutusel on uued tehnoloogiat mida peetakse 4) Vähe investeerimisvõimalusi, sest oleme pigem praegu väga perspektiivseks abiliseettevõtte 5) Modernne NFC kaardi disain, mida võib ka 5) On raske teha teenusele reklaam, sest on vaja kohandada suhelda partneritega isiklikult 6) Väike teenusehind 7) Kvaliteetne ja meisterlik masinate remondi ja
pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorid on kasutusel peaaegu kõikides elektroonikaseadmetes. Arvuti erinevates osades, eriti protsessorites, on ta põhiliseks komponendiks. Nende suurus varieerub mõnekümnest nanomeetrist (kõrgtehnoloogilised kiibid) mõne sentimeetrini (võimendid). 2.10 Pinge Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinge mõiste võttis 1776. aastal kasutusele inglise füüsik Henry Cavendish, kes uuris elektri nähtusi ja elektrilaengute jagunemist
Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi.
Andmete sisestamine neisse, toimub kas valmistamise käigus (nn. maskprogrammeeritav püsimälu) või vastavaid lisaseadmeid ja –protseduure rakendades kasutaja enda poolt. ● Põhimälu e. töömälu e. muutmälu e. operatiivmälu (Random Access Memory – RAM) on sisemälu see osa, millesse tuleb laadida käsud ja muud andmed enne järgmist täitmist või töötlust. Mõeldud nii lugemiseks kui kirjutamiseks. RAMi kiibid jätavad meelde selle, mis sa neil käsid meelde jätta ja võivad isegi muutuda selliseks, et jätavad meelde kõik uue informatsiooni. Aga kui arvuti on välja lülitatud, siis unustab RAM kõik, mis sa talle ütlesid. Ja sellepärast ongi vaja oma töö arvutis salvestada – juhuks kui arvuti välja peaks lülituma ja kogu töö kaduma. ○ Hetkel on arvutikomplektidel reeglina põhimälu suurus (4)8-16 GB
Kui oli vajalik teistsuguseid andmeid sisaldavat mälukiipi, siis disainiti uus integraallülitus ja toodeti seda omakorda soovitud arvul. Kui näiteks sisend-väljund baassüsteem asuks ka tänapäeva emaplaatidel klassikalise ROM mälu sees, siis ei oleks baassüsteemi uuendamine lihtsalt tehniliselt võimalik. PROM (Programmable ROM) PROM püsimälu näol on tegemist lahendusega, kus toodetakse valmis "tühjad" püsimälu kiibid, kuhu on siis spetsiaalse programmaatori abil võimalik vajalikud andmed salvestada. Programmeerida on võimalik selliseid kiipe ainult ühe korra, sest programmeerimise käigus tekitatavad lülitused on jäävad ja esialgset seisu taastada ei ole võimalik. EPROM (Erasable PROM) Põhimõtteliselt edasiarendatud PROM. Seda mälukiipi on võimalik juba korduvalt programmeerida, selleks "kustutatakse" kiibi sisu UV kiirguse abil
rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisavalt raha ja uudishimu. Embrüoloogilistelt vaadetelt animalkulist – arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 4) 1862 – K.E.von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et organismi areng saab alguse munarakust. - Meetodid ja tehnikad: 1) Kloonimine 2) PCR 3) Geelelektroforees 4) DNA micro arrays e. kiibid 5) Alleelispetsiifiline PCR Rakuõpetuse etapid: 1) I etapp fikseerimata rakkude uurimine valgusmikroskoobis. Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade mikroehitust, võttis kasutusele koe mõiste), Purkinje (loomarakkudes tuumi), Brown (taimerakkude tuumi), Purkinje (protoplasma) Klassikalise rakuteooria teke 1930ndatel. 1838 -– M. Schleiden (taimed on rakulise ehitusega), 1839 - Th
a) Haige luuüdist eraldatakse tüvirakud b) Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori abil c) Rakud kloonitakse ja paljundatakse d) Rakud siiratakse tagasi haige koesse · Mutantse geeni avaldumise vaigistamine ehk geenivaigistuse meetod: a) MikroRNA abil blokeeritakse valgusüntees b) Geen ei saa avalduda Pärilike haiguste molekulaargeneetiline diagnostika · Mutantsete geenide äratundmine DNA proovide abil · DNA-kiibid võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada · Rinnavähk, tsüstiline fibroos(limanäärmed), sirprakuline aneemia(vererakud on sirbikujulised), kurtus, Huntingtoni tõbi(pärilik haigus- ajus on muutused, ei suuda kontrollida oma lihastegevust, vaimne taandareng) jne DNA-sõrmejälgede metoodika · Polümeraasse ahelreaktsiooni meetodil (PCR) · Isaduse tuvastamiseks · Isikute tuvastamiseks · Kurjategijate tuvastamiseks
Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti 13 klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti.
Kui proov või sihtmärk on kaheahelalised, siis kõigepealt nad denatureeritakse, kas kuumutamisel või töötlemisel aluselises keskkonnas, seejärel segatakse proovi ja sihtmärgi üksikahelad kokku ja lastakse komplementaarsetel aluspaaridel reassotsieeruda. Seejuures võivad moodustuda nii homodupleksid proovi ja sihtmärgi DNA ahelate vahel kui ka heterodupleksid proovi ja sihtmärgi DNA ahelate vahel. Nukleiinhappe kiibid. Keemiliselt sünteesitud oligonukleotiidid kinnitatakse kiipidele. Me teame molekulide nukleotiidide järjestust. Kui meid huvitavad järjestused hübridiseeruvad oligonukleotiididega jäävad komplementaarsed molekulid kiibi külge kinni ja meid huvitav molekul on märgistatud. Õhukese kihi kromatograafia. Ained (proov ja standardühendite lahused) kantakse väikeste täpikestena plaadi alaserva lähedale stardijoonele. Seejärel asetatakse plaat püstiselt elueerimisnõusse,
patendeerida. Nii ostiski Intel nime, mis vihjaks 586-le aga ei oleks nii üldkasutatav. Kreeka keelest number viis ja ladina keelne lõpp sellele tundus olevat sobilik). Esialgu toodeti 60, 66, 75, 90, 100 sagedusel töötavaid kiipe. Pentiumi omapäraks oli see, et mälu siin töötas 60-66 sagedusel, protsessori sagedus määrati kordajaga, mis alguses oli 1-1,5. PCI töötas aga endiselt 33 Mhz sagedusel. Varsti ilmusid turule 120 ja 133 Mhz kiibid. Kõikide standard-Pentiumite sisemise cache suuruseks oli 16 kb, mis oli endiselt jagatud andmete ja käskude vahel (8+8). Kui võeti kasutusele 2-st kõrgemad kordajad protsessori sageduse määramiseks, tulid turule ka 150, 166 ja 200 Mhz Pentiumid. Sellega oli ka klassikalise Pentiumi areng lõppenud. Taktsagedused (MHz)Seeriatootmise algus60; 66III 199375X 199490; 100III 1994120III 1995133VI
Detailid Pollarid: kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Haalamisots asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt. Klüüsid: on ette nähtud sildumisotsa juhtimiseks läbi umbreelingu. Malmist või terasest kraega, mis ääristab sildumisotsa reelingust läbiminekuava. Kraed on ümardatud, et vältida trossi järsku murdumist. Sildumisotsa hõõrdumis vähendamiseks on kasutusel ka rullikutega klüüsid. Kiibid: on mõeldud otsa juhtimiseks üle teki- või umbreelingu ääre. (kasutatakse väiksematel laevadel) Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil. Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks. Vahendid Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep, herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron) otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas.
duplikatsioonide vahelise rekombinatsiooni tagajärjel (Ac). • B. Konversioon kahe SD vahel toimub koopiate vahelise järjestuse informatsiooni vahetuse tagajärjel. See võib suurendada alleelset mitmekesisust konverteeritud koopias ja põhjustada SD koopiate homogenisatsiooni. • • • • CNV-de määramine genoomis: põhimeetodid (CGH, SNP-kiibid, ‘paired-end’ sekveneerimine), plussid ja miinused. • CGH – comparative genomic hybridization – kasutatakse uuritavas DNA proovis teatud geenide või DNA lõikude koopiaarvu muutuste või deletsioonide leidmiseks. • Referents-DNA ja test-DNA märgistatakse erinevate fluorestseeruvate märgistega, segatakse kokku ning hübridiseeritakse kiibile. Fluorestsentsi suhteid kasutatakse piirkondade detekteerimiseks test ja referents proovide vahel, mis
24. Patogeenide testimine 16S rDNA abil Kasutatakse universaalseid märklaudu: Ribosomaalse rRNA geenid 16S rDNA või 23S rDNA DNA mikrokiip kujutab endast väikest 2-mõõtmelist DNA fragmentide kõrgtihedat maatriksit, mis on kindlas järjekorras sünteesitud või trükitud klaas või silikoon kiibile. DNA fragmentide hübridiseerumine fluorestseeruva prooviga detekteeritakse spetsiaalse aparatuuriga. Kliinilises praktikas ei ole DNA kiibid bakterite/viiruste diagnostikas erilist kasutust leidnud (liiga keeruline, ebakindel). Affymetrix, Qiagen , Nanochip (16S rDNA) pakuvad erinevaid mikrokiipidel põhinevaid lahendusi mikroobide testimiseks 25. Mendeli seadused Mendeli I seadus ehk ühetaolisuse seadus- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased.
kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine 16 ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis
Vajati interaktiivset failisüsteemi. Kuna failisüsteemid asetsesid ketastel, siis vajati ka kettahaldust. Ajajaotussüsteemi eripära, protsessori planeerimine, vajas mehhanisme erinevate protsesside vahel. Vajalikuks osutus ka protsesside vahelise töö organiseerimine ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis
RDRAM-Dünammiliste muutmälude (DRAM) tehnoloogia firmalt Rambus, Inc. Litsentsi alusel toodavad seda ka teised firmad (näit. Intel). 1995.a. sai valmis Base RDRAM töökiirusega kuni 600 MBps. 1997.a. tuli välja Concurrent RDRAM kiirusega kuni 700 MBps ja 1998.a. Direct RDRAM kiirusega kuni 1,6 gigabaiti sekundis. Concurrent RDRAM mälusid kasutatakse videomängudes, Direct RDRAM on kasutusel arvutites. Direct RDRAM-kiibid on monteeritud RIMM-moodulitesse, mis näevad välja täpselt samasugused nagu SDRAM-kiipe sisaldavad DIMM-moodulid, kuid RIMM-moodulite jalgade järjestus on teistsugune ja nad ei ole üldse DIMM-moodulitega vastastikku asendatavad. Direct RDRAM kiipe võidakse valmistada ka kahe kanaliga, mis tõstab töökiiruse kuni 3,2 gigabaidini sekundis 45. SDRAM tüüpi mälud. Järgmiseks suureks hüppeks oli SDRAM (Synchronous DRAM). Kasutusel tänaseni.
number ei saa olla nimi ja 586-te ei saa patenteerida. Nii ostiski Intel nime, mis vihjaks 586- le aga ei oleks nii üldkasutatav. Kreeka keelest number viis ja ladina keelne lõpp sellele tundus olevat sobilik). Esialgu toodeti 60, 66, 75, 90, 100 MHz sagedusel töötavaid kiipe. Pentiumi omapäraks oli see, et mälu siin töötas 60-66 sagedusel, protsessori sagedus määrati kordajaga, mis alguses oli 1-1,5. PCI töötas aga endiselt 33 MHz sagedusel. Varsti ilmusid turule 120 ja 133 MHz kiibid. Kõikide standard-Pentiumite sisemise cache suuruseks oli 16 10 kb, mis oli endiselt jagatud andmete ja käskude vahel (8+8). Kui võeti kasutusele 2-st kõrgemad kordajad protsessori sageduse määramiseks, tulid turule ka 150, 166 ja 200 MHz Pentiumid. Sellega oli ka klassikalise Pentiumi areng lõppenud. Pentium
kuni 6 järgneva dimensioonini: see pole mitte üksiku universumi teooria vaid multiversumi (Multi-Universe) teooria. Universum on kogu multiversumi üksik osake. ¾ USA VALITSUS JA TULNUKATE TEHNOLOOGIA Loomulikult on tulnukad jaganud kõrgtehnoloogiat valitsusele, kuid kuidas saavad teadlased (nagu mina ise) teha vahet mänguasjal ja keerulisel seadmel/aparaadil kui nad ei ole seda kunagi varem näinud? Nad annavad meile primitiivseid ideid arvutisüsteemide jaoks (mikro- kiibid ja integreeritud vooluringid) ning me täiustame neid palju kiiremini kui nad meist oodata oskavad. Pärast seda on tulnukad järgnevate "mänguasjade" jagamisel palju ettevaatlikumad olnud me oleme demonstreerinud, et oleme võimelised lühikese ajaga muutma "mänguasja" kõrgtehnoloogiliseks seadmeks. USA valitsuse põhihuvi on koguda kõikvõimalikku informatsiooni tulnukate teaduse (eriti uute
teise antikeha triibu (anti-βhCG) kohale silmaga nähtav sinine joon. Antigeen (hCG) seob esmalt anti- αhCG ja seejärel anti-βhCG, mistõttu tekibki viimase antikeha lokalisatsioonikohta silmaga nähtav sinine joon (anti-αhCG on ju märgistatud). 67. Rekombinantsed antikehad, üheahelalised antikehad (scFv). 68. Antikehade arakendusi kromatograafias. 69. Antikehade iseloomustamine biosensorite abil. 70. Antikeha-kiibid. 71. Antikehade rakendusi proteoomikas. HUPO. 72. Immunohistokeemiliste meetodite üldiseloomustus. Immunohistokeemiliste meetodite kasutamisvõimalused". 73. Immunofluorestsents- ja immunoensüümmeetodid immunohistokeemias. 74. Avidiin-biotiin-kompleksi tekkel põhinevad meetodid 75. Uued võimalused immunotehnoloogilisteks arendusteks. Immumotehnoloogia on tehnoloogia, mis baseerub imuunsüsteemi molekulide ja rakkude rakendamisel ravis, diagnostikas ja teaduses
Aju elektromagnet- võnkumised ongi eespool kirjeldatud tuntud ajulained. Sellist efekti nimetame nüüd aju võnkeringiefektiks. Elav aju on nagu suletud võnkering, kuid surev aju sarnaneb pigem avatud võnkeringile. Peab märkima seda, et tegemist on siiski ainult analoogiaga või sellise nähtuse ,,piltlikustamisega". Võtame näiteks mobiilside. Oletame, et mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides. Nagu näha on mobiilis sisalduv info on võimeline ka eksisteerima ilma mobiili olemasoluta. Täpselt sama on võimalik ka inimese kehaga. Närvikoes
Aju elektromagnet- võnkumised ongi eespool kirjeldatud tuntud ajulained. Sellist efekti nimetame nüüd aju võnkeringiefektiks. Elav aju on nagu suletud võnkering, kuid surev aju sarnaneb pigem avatud võnkeringile. Peab märkima seda, et tegemist on siiski ainult analoogiaga või sellise nähtuse ,,piltlikustamisega". Võtame näiteks mobiilside. Oletame, et mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides. Nagu näha on mobiilis sisalduv info on võimeline ka eksisteerima ilma mobiili olemasoluta. Täpselt sama on võimalik ka inimese kehaga. Närvikoes
annaabi.ee 
