Rasvkude · NB! Vt. Praktikumid ja õpik Mesoteeli rakud Diferentseerumata mesenhüümi rakud Endoteeli rakud Fibroblast Osteotsüüt Osteoblastid Adipotsüüt Kondrotsüüdid Kondroblast (rasvarakk) Fibroblastid · Diferon (diferentseeruvate rakkude rida) · Fibroblastid on noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude (kollageensed, elastsed, retikulaarsed) ja põhiaine moodustumisel · Fibroblastid on ebakorrapärase kujuga rakud omades lühikesi ja jämedaid jätkeid. Tuum on piklik; avarad GER tsisternid ja hästiarenenud Golgi kompleks · Fibrotsüüdid on küpsed `saledad' rakud käävja või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened.
Kollageeni tüübid · Kollageenid on sarnaste valkude perekond, mis võivad agregeerudes moodustada filamente, fibrille või võrgustikke · Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni polüpeptiidahelaid ( ahel) · Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III, · Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp I Pärisnahk, Jämedad Fibroblastid, kõõlused, luu kiud odontoblastid, osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude,
, ja hepariini hüübimise takistamine. 3) Eosinofiilsed granulotsüüdid põletiku takistamine. 4) Lümfotsüüdid võitlus infektsioonidega (antikehad, "mälu" jne.) 5) Monotsüüdid "suured õgirakud". TUGIKOED: SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE, KÕHRKUDE . Tugikudedes tavaliselt rakuvaheainet palju,aga rakke vähe.Erandiks on rasvkude! Tugikoed on elastsed, kuid tugevad SIDEKUDE on tavaliselt kohev! MÕISTED: Fibroblastid noor, arenev sidekoe rakk Fibrotsüüdid valminud, "täiskasvanud" sidekoe rakk Makrofaagid "õgirakud", palju lüsosoome" Kollageenkiud painduv, kuid venib vähe, eriti palju kõõlustes Elastiinkiud kudede elastsuse tagajad, kortsud vanas eas! Sidekude asub "kõikjal, kus ei ole muud kude" Traumast paranemisel täitub koepuue kõigepealt sidekoega "armkude". Tihe sidekude kõõlused, sidemed. Elastne sidekude veresoonte seintes
Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides
http://www.mvol.co.uk/images/content/pet/eq_legcare_02.jpg http://blog.kingsoutdoorworld.com/wp-content/kevinreid502elk2.jpg Lisalugemiseks Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organi- seeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. http://www.wellesley.edu/Chemistry/chem227/ structproteins/collagen.gif http://cellbio.ebc.ee/rakubio/liidus.html Lisalugemiseks Kreemides olev kollageen ei lähe rakku, sest molekul
omadustelt. -Rakkudevaheline aine ehk ECM on erineva koostisega kiududest ja põhiainetest. Sidekoe rakud Jagunevad: Statsionaarsed e.kohalpüsivad rakud ja liikuvad e. Rändrakud. Jaotus ei ole püsiv,kuna statsionaarne võib üleminna rändrakuks ja vastupidi. Sidekoerakud on võimelised reageerima erinevatele ärritustele ja reageerides muutma oma kuju ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets
kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasvajalistest kudedest. Tavaliselt ostetakse rakupangast (ATCC, DSMZ) ja paljundatakse ise edasi. Tuntumad rakuliinid HeLa inimese emakakaela kartsinoomist; HEK293 inimese embrüonaalsed neerurakud; Cos7 rohepärdiku neerurakud; NIH3T3 hiire embrüonaalsed fibroblastid; ... Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid
Kontaminatsioonile iseloomulik on: -pH muutus -hägusus -ebameeldiv lõhn 8. Rakkude arvu määramine koekultuuri tassil (hematsütomeeter, rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil:
lahustumatu klombi teket. Vohavad haiguskolded on eriti pudedad ja suurendavad veresoonte topistuse riski, mis võib põhjustada infarkte. Katsed Streptococcus sanguis'ega näitavad, et see bakter on võimeline kinnituma juba 30 minuti jooksul peale süstimist jänestesse, kellele oli paigaldatud kateeter. Nelja nädala pärast oli näha, et streptokokid olid elujõulised, kuid nende ümber oli moodustunud lubjastunud kiht, mida omakorda ümbritsesid fibroblastid. Aja jooksul haiguskolle kasvas suuremaks: lisandusid fibriini ja vereliistakuid sisaldavad kihid, mille vahale jäi bakterikolooniaid sisaldav kiht. Kui jänesele määrati antikoagulante, isegi siis moodustusid bakterikolooniad. Järelikult ei ole klompide moodustumine vajalik, et tekiks endokardiit. Nendel jänestel, kes said antikoagulante, oli raskem haiguse kulg ning nad surid kiiremini. Nendel jänestel, kes ei saanud antikoagulante,
nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga (pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae. Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka. Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel.
Kiudsidekude · Kohev sidekude · Tihe sidekude o Vormunud tihe sidekude o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed · Luukoed Põhiaine ja sidekoe kiud (neid toodavad sidekoes fibroblastid): 1. Kollageensed kiud tugevad, jämedad, annavad tugevuse 2. Elastsed kiud tagavad elastuse 3. Retikulaarkiud kollageeni alavorm Fibroblastid - noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude ja põhiaine moodustumisel. Nad küpsevad fibrotsüütideks, mis on küpsed ,,saledad" rakud käävja või lamestunud kujuga. Müofibroblastid rakud, mis omavad nii silelihasrkakkude kui fibroblastide tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt
põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes Kondroklastid kõhrkudet lammutavad rakud füsioloogilise regeneratsiooni ja reparatisooni paikades. Enamikku kõhredest ümbritseb sidekoeline perikonder, mille välimise osa moodustavad kollageensed kiud, fibroblastid ja veresooned, sisemise aga kondroplastid. Vigastuse korral arenevad neist uued kondrotsüüdid. Jagatakse kiudude põhjal: o hüaliinne - kõige levinum kõhre tüüp, esineb ninas, kõris, roietes, trahheas ja bronhides, luude liigesepindadel, kondrotsüüdid paiknevad gruppidena, esineb perikonder o elastne - esineb kõrvalestas, kuulmekäigu seinas, kõripealise kõhres,
Rakkudevahelise aine tootja o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega
vereloomeorganitesse nagu näiteks põrn, punane luuüdi, tüümus, lümfisõlmed. Tulemuseks on lümfotsüütide vähesus ja immuunpuudulikkus. Kui selles faasis ei suuda immuunsüsteem viirust hävitada, kujuneb sekundaarne vireemia ning viirus levib epiteel- , mesenhümaalkudedes ja kesknärvisüsteemi. Selles infektsioonipunktis on viirus leitav väga erinevates rakkudes: keratinotsüüdid, fibroblastid, trombotsüüdid, endoteelrakud. (Lempp jt., 2014). Koerte katk võib muude häirete kõrval põhjustada demüeliniseerivat leukoentsefaliiti (inglise keeles demyelinating leukoencephalitis, CDV-DL). Viiruse tungimine kesknärvisüsteemi toimub hematotsefaalbarjääri läbimise kaudu kasutades nakatatud leukotsüüte. Ajukoes jätkub viiruse levik tserebrospinaalvedeliku kaudu edasi
ensüümide kinaaside aktivatsiooni kaudu. luurakke, fibroblaste Kompleksis tsükliin-tsükliinist sõltuv kinaas on · GM-CSF Granulocyte-Macrophage Colony tsükliin on regulatoorne valk, tsükliinist sõltuv Stimulating Factor toodavad makrofaagid, kinaas on katalüütiline osa. fibroblastid, endoteeli rakud, aktiveerib · Kinaasid on ensüümid, mis fosforüülivad valke vereloomerakke 10. Milliste katsetega tehti kindlaks tsükliinide ja tsükliinist kannavad energeetiliselt kõrge energiaga sõltuvate kinaaside toime rakkudele? molekulidelt / ATP, GTP/ fosforhappe jäägi
Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi (karkassi)Makrofaagid: 10-20% sidekoest. Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad). Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega
Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid. Paigalised histiotsüüdid on ka ebakorrapärase kujuga ja nad on fagotsütoosivõimelised. Lisaks esineb monotsüüte, vabad makrofaagid, koebasofiilid, rasvarakud ja vere rändrakud (granulo- ja agranolütsüüdid). 17. Sidekude kitsamas mõistes – pärissidekude Textus connectivus sensu stricto
Väga noored ja vanad on tundlikumad. Kortikosteroidid reaktiveerivad latentseid viirusinfektsioone (herpes). 2. Interferents ja interferoonid, interferoonide kasutamine Interferents - viiruse poolt põhjustatud seisund, mis tekib inteferoonide toimel. Tekib kui viirus kinnitub rakule ja seejärel raku retseptor kahjustub. Inteferoon – kuulub tsütokiinide alla, signaalproteiin, viirusvastane valk. Toodetakse peremeesrakus patogeeni esinemisel. Fibroblastid ja monotsüüdid toodavad INF tüüp I – aktiveerib molekule, mis takistab viiruse DNA/RNA paljundamist. Samuti takistab kasvajate kasvu. Viirusega nakatunud rakk vabastab viiruseosakesi, mis saavad naabruses olevaid rakke nakatada. Nakatunud rakk hoiatab teisi vabastades samal ajal ka inteferoone. Teised rakud toodavad vastusena intederoonile suurtes kogustes ensüümi proteiinkinaas R, see on fosforüleerimisvõimega, seondub transkriptsioonifaktoritele, nii et ei
vananemise tunnuseid. Mida rohkem koorida, seda rohkem uued rakud alumistes kihtides jagunevad. Mõõdukas koorimine suurendab rakkude jagunemist peamiselt epidermises (pindmises nahakihis), kus on suure tüvirakkude arvu tõttu suhteliselt suur rakkude jagunemise potentsiaal. Siiski, liigne koorimine, mis krooniliselt kahjustab epidermist, kutsub esile põletiku ja suurenenud rakkude jagunemise ka allpool dermises, kihis, kus moodustuvad kortsud. Peamised rakud dermises (fibroblastid) jagunevad aga tüüpiliselt umbes 50 korda eluaja jooksul ja jõuavad seejärel nn. puhkestaadiumisse (Hayflick limit). Selles staadiumis on rakud muutunud laisaks, ei reageeri enam kehast tulevatele signaalidele ega ole võimelised paljunema. Nahk, milles on palju puhkeolekus rakke, on harilikult habras, laiguline ja kergesti kortsuv. 17 Kuidas AHA-happeid kasutada
(IL-1Ra) ei lase intensiivsel põletikulisel vastusel lisakahju tekitada, inhibeerides pro-inflammatoorsete tsütokiinide produktsiooni ning põletikku soodustavaid signaale. Perekonnad: interleukiin 1, hematopoietiinid, interferoonid, TNF-id, interleukiin 17, kemokiinid. 13. Kemokiinid, retseptorid, üldine iseloomustus, funktsioon ja nende klassifikatsiooni põhimõte. Neid toodavad peamiselt põletiku käigus aktiveeritud leukotsüüdid ja kudedes olevad rakud (endoteelirakud, fibroblastid, epiteelirakud). Peamine roll on käituda kui kemoatraktant, et juhtida rakkude migratsiooni. Liigutavad rakke ühest kohast teise, kemokiini kontsentratsiooni gradiendi suunas. Reguleerivad rakkude liikumist, ka pikkuse kasvu, haavade paranemist, kasvajate metastaseerumist. Immuunrakkude põletikukoldesse meelitamine- see protsess algab leukotsüütide kinnitumisega endoteelile, mille järel nad liiguvad kemokiini gradiendi kasvu suunas põletikukoldesse.
*Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? *Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat. *Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest.
Seerum on hüübinud vere vedel osa. Ta sisaldab rakkude kasvuks ja paljunemiseks vajalikke faktoreid (nt. albumiine, kasvufaktoreid, vitamiine, rasvhappeid, lipiide jm). Lisada 0,5 ml 100x penitsiliini ja streptomütsiini (PEST) varulahust. Segada keerates ettevaatlikult topsi. 2. Soojendada sööde 37 °C vesivannis. Pipeteerida 15 ml tuubi 5 ml söödet ja 6 cm tassile 4 ml söödet. 3. Võtta külmast krüoviaaliga rakud (NIH3T3 – hiire embrüonaalsed fibroblastid) ja sulatada kiirelt (tegin seda käes), kuna külmutussegi sisaldab DMSO-t, mis on soojana rakkudele toksiline. 4. Järgmisena võtta 15 ml tuubist automaatpipetiga 0,5 ml sooja söödet ja lisada viaali, tõsta rakud 15 ml tuubi ringi. Fuugida rakud põhja 5 min 1000 rpm toatemperatuuril (kuna rakud on õrnad, kiirus ei tohi olla üle 1000 rpmi). 5. Pärast fuugimist tuleb tõmmata vaakumpumbaga sööde rakkudelt, kasutades Pasteuri pipeti ning steriilset otsikut. 6
Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud. Eksotsütoosi kaks teed 1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja, kuid mida on organismil kui tervikul tarvis. Näit. fibroblastid toodavad ekstratsellulaarse maatriksi valku kollageeni, B- lümfotsüütidest tekkinud plasmarakud sekreteerivad antikehi, maksarakud toodavad paljusid seerumi valke jne. 2. Reguleeeritud eksotsütoosi puhul kogutakse vastavad ained sekretoorsetesse vesiikulitesse, mis ühinevad raku välismembraaniga pärast keskkonnast tulevat kindlat signaali. Reguleeritud eksotsütoos esineb neis rakkudes, mis on spetsialiseerunud oma produkti kiirele ja vastavalt vajadusele sekreteerimisele.
5. Interferoonid – madalmolekulaarsed valgud (osa neist on glükoproteiinid), mis tekivad elusates rakkudes viiruste ja mõningate bakteriaalsete produktide toimel. Interferoonid takistavad teiste rakkude nakatumist viirustega ja võivad pärssida bakterite paljunemist. Interferoon on liigispetsiifiline, kuid mitte viirusspetsiifiline. α-interferoone töötavad välja leukotsüüdid, β-interferoone fibroblastid ja γ-interferoone lümfotsüüdid. Neil on erinevat laadi afiinsus (tundlikkus) - α- ja β- interferoonidel on see viiruste, põletike ja kasvajate vastane, γ-interferoon võib mõjutada lümfotsüütide ja makrofaagide aktiivsust ning seeläbi antikehade teket ja fagotsütoosivõimet. 6. Fagotsütoos – see on makrofaagide (veres liikuvad monotsüüdid ja õgirakud kudedes) ning neutrofiilsete ja eosinofiilsete leukotsüütide funktsioon
Endoteeli, epiteeli mõjutab. - PDGF – Trombotsüütidest pärit kasvufaktor – monotsüüdid , makrofaagid toodavad. Endoteeli, epiteeli mõjutab. - EPO – Erütropoetiin – Sünteesitakse neerudes, indutseerib erütropoeesi - HGF – hepatotsüütide kasvufaktor – Hüpofüüsirakud toodavad. Mõjutab hepatotsüüte , luurakke, fibroblaste. - GM - CSF 12 – Granulotsüütide - makrofaagide kolooniat stimuleeriv faktor – makrofaagid, fibroblastid, endoteel toodavad. Mõjutab vereloomerakke. Loeng 3. Rakkude signalisatsioon. Signaaliülekanne 1. Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne - autokriinne, neuraalne, kontaktne /contact - dependent Endokriinne – signaaliks on hormoonid. Hormoonid toodetakse ja väljutatakse verre endokriinsetest e sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist on kaugsignalisatsiooniga kuna märkrakud asuvad tavaliselt kaugel. NÄITED:
peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud Toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele – otsustab, kes jääb tüvirakuks, kes läheb apoptoosi, kes diferentseerub. 4. Leydigi rakud 1 Paiknevad seemnetorukeste vahel, toodavad testosterooni 5. Müoidsed rakud Makrofaagid + dendriitrakud – testikulaarne immuunsus
Retikulaarne sidekude Rasvkude (valge ja pruun) Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid
inimesed, vereülekandeid ja organeid saavad, põletusohvrid, immuunkompromiteeritutel sümptomaatiline korduv haigus. Perinataalne infektsioon on 10 korda sagedasem kui kongenitaalne. Samas on kõige sagedasem kaasasündinud viirusinfektsioon, 0,3…1% kõigist elussündidest, Downi järel teisel kohal. Võib kanduda lootele raseduse kõigis järkudes. Arenenud maades teismelistest 40%, täiskasvanutest 70% nakatunud, arengumaades üle 90%. Replikatsioon. Fibroblastid, epiteelirakud, makrofaagid jt lubavad replitseeruda. Latentne infektsioon mononukleaarides, luuüdi stroomarakkudes, teistes rakkudes. Patogenees. CMV on veres, kudedes, enamikus kehavedelikest. CMV põhjustab produktiivset infektsiooni epiteelirakkudes ja mujal. Latentsus T-rakkudes, makrofaagides, luuüdi stroomas ja mujal. Sümptomitele aitab kaasa ja haiguse likvideerimiseks on vaja rakulist immuunsust, antikehade funktsioon piiratud. Rakulise
puhul on kontakt-inhibeerimisfenomeni tõttu ühekihiline. Tuntumateks primaarkultuurideks on reesusahvide neerukultuur (pRMK) ja inimese loote neerukultuur (pHEK). • Diploidsed rakukultuurid ehk rakutüved. Saadakse normaalse kromosoomide garnituuriga primaarkultuurist. Kindel toitelahuse koostis ja ümberkülvide regulaarsus (50–100) tagavad koekultuuri säilimise. Esindajateks on inimese loote kopsude fibroblastid MRC-5 ja WI-38. • Püsikultuurid ehk rakuliinid koosnevad polüploidsetest rakkudest (üksikute kromosoomide arv raku kohta on suurem kui 2), neid saadakse kasvajakudedest ja võib ümber külvata praktiliselt piiramatu arv kordi. Esindajateks on emakakaela vähi (HeLa) ja kõrivähi (HEp-2) kultuurid. Rakukultuuride kasvatamine toimub toitelahustes. Toitelahuste aluseks on transportlahused
kromosoomis. Molekul on monomeerne ja koosneb 166-st aminohappejäägist. Selle molekuli retseptoriteks on CD 118 ja IFNAR-2. IFN-alfat produtseerivad leukotsüüdid ja dendriitraud. IFN-beeta on kodeeritud ainukese geeni poolt 9. kromosoomis. Molekul on samuti monomeerne ja koosneb 166-st aminohappejäägist. Selle molekuli retseptoriteks on CD 118 ja IFNAR-2. IFN-beetat produtseerivad fibroblastid. IFN-gamma e „immuuninterferoon“ – sekreteeritakse makrofaagide, NK rakkude ja lümfotsüütide poolt, mitte ainult viirusinfektsioonide korral. Ta on adaptiivse immuunsuse osa. Funktsioonid. IFN-alfa/beeta produktsioon aktiveerib viirusvastaseid mehhanisme kõrvalolevates rakkudes. Interferoonid aktiveerivad hulk geene, millest 2 on viirusvastase aktiivsusega: Geen, mis kodeerib proteiini kinaasi, mis inhibeerib eIF-2 fosforüülimist
annaabi.ee 
