Kombinatoorika osatähtsus. 2 7. Rekombineerumisprotsessi kirjeldus Ig-lookustes. Tunnusjärjestuste äratundmisest ligeerimisetapini. 4 8. Segmentide ebakorrektse ühinemise olulisus B-rakkude repertuaari genereerimisel. 2 9. B-lümfotsüütide affiinsusküpsemine. 4 10. NFB ja BSAP – osalemine B-rakkude differentseerumisel ja antikehade produktsiooni kontrollil. 2 11. Antigeensete retseptorite ja antikehade ning IgM ja IgD koekspressioon B-rakkudel. 2. 12. MHCI retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine 2 13. MHCII retseptorite struktuur ja antigeeni sidumine. 2 14. MHCI ja MHCII individuaalsete geenide struktuur. 2 15. Inimese MHC lookuse üldstruktuur, klassikalised alamlookused ja võimalike MHC variantide arv indiviidis. 2 16. Näiteid mitteklassikaliste alamlookuste kohta inimese MHC lookuses 2 17. MHCde ekspressiooni regulatsioon. MHCI ja MHCII võrdlus. 4 18. Antigeeni esitlemine T-lümfotsüütidele. Üldised põhimõtted. 2 19
Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP need on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel. PAMP-e toodavad vaid mikroobid ja seega kaasasündinud immuunsüsteem on võimeline tegema vahet oma ja võõra vahel. 3. Joonista adaptiivses immunsuses osalevad tähtsaimad molekulid: Ig, TCR, MHCI ja MHCII, millistel rakkudel need ekspresseeruvad, millistele struktuuridele seonduvad/milliseid peptiide seovad ja mis neid iseloomustab? alfa beeta Ig (BCR) ekspresseerub B- raku pinnal. B- rakk tunneb ära kas lineaarseid või konformatsioonilisi epitoope (valgulisi, karbohüdraatseid ja lipiidseid). TCR ekspresseerub T- raku pinnal. T rakk tunneb ära ainult lineaarseid peptiidseid epitoope mis on seondunud MHCII või MHCI molekulidele. TCR
populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK tsütoplasmas on graanulid perforiin ja granzüümid- märklaudrakk suunatakse apoptoosi. NK-l erinevad retseptorid (activating and inhibitory signals), mis aitavad NK-l eristada terveid rakke, viirusega nakatunutest ja tuumoriga rakkudest. NK 1-T rakud omavad TCR retseptorit (nagu T -rakud); See TCR tunneb ära MHC-like molekuli, mida nim CD molekuliks (erineb MHCI või MHC II-st). NK1-T rakud omavad NK rakkudele iseloomulikke retseptoreid. N: CD 16, mis tunneb IgG molekuli Fc-d, seega anomaalse raku AG-AK kompleksi ja võivad tappa defektsed rakud. NK1-T rakkude vastus on kiire: (kiirem kui TH rakkudel); kiiresti sünteesivad tsütokiine, mis toetavad B rakke antikehade tootmisel; stimul. põletiku-vastast reaktsiooni ja T-rakkude tootmist. Lümfotsüüdid tunnevad ära antigeene ja diferentseeruvad immuunvastust teostavateks rakkudes. On väga
T- lümfotsüüdid KÜPSEVAD TÜÜMUSES nii lidnudel kui imetajatel, plaju läheb sisse vähe tuleb välja, kõik mis tunneb ära organimi oma antiugeene hävitatakse. HELPER JA TSÜTOLÜÜTILISED – omakorda veel mälu helper, helper 1, 2 jne. SEOSTUB ANTIGEENSE PEPTIIDIGA, MIS ESITLETUD MHC KAUDU, suudavad tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud bakter läheb MHCI ja viiruse poolt nakatatud rakk mis sünteesib viiruse valke MHCII. Mis ise see MHCII ja mis võõras MHCI. CD4 CD8 CD28 RETSEPTOR KOSTIMULAATOR B7-1(CD80) NK rakud. AVASTATI 1976, hilja võrreldes B ja Tdega. MÄRKLAUAKS ON MUUTUNUD MHC ESITLEMISEGA RAKUD (KASVAJA VÕI VIIRUSEGA NAKATUNUD) CD16( ANTIKEHAGA MÄRGISTATUD RAKUD), antikehade poolt opsoniseeritud sellised rakud. NK1-T -TCR,CD1 INTERAKTEERUMINE, CD16. Dendriit rakud
peptiidi esitleva rakuga vahetult T-rakkude retseptori kaudu. Rakuvälise valgulise antigeeni töötlemine ja esitlemine abistaja-T-rakkudele või tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Tsütotoksilistele T-lümf:Viirus siseneb endotsütoosi teel, viiruse RNA ja valk põgeneb tsütosooli, rna replitseerub ja transleerub. Valgud lagundatakse protesoomides ning transporditakse läbi ABC transporteri ER luumenisse, Organelli pinnal on MHCI ja beeta 2- mikroglobuliinid, millegavalkseondub ja transporditakse Golgi kompleksi ja sealt raku pinnale, kus tsütotoksiline T-raku retseptor kinnitub MHCI klassi molekulile. T-helperitele: Antigeen valk siseneb endotsütoosi teel, MHCII muutumatu ahel suunab ta Golgi kompleksist endosoomi. Antigeeni valk laguneb ja ka muutumatu ahel asendub antigeeni valguga. MHCII valgu kompleks transporditakse plasmamembraani T-helper rakkudele.
ja ahelate geenide ümberkorraldused, on vajalik RAG-1 ja RAG-2 valkude aktiivsust. Pärast proliferatsiooni, pääsevad rakud edasi tüümuse korteksisse. Seal interakteeruvad nad tüümuse struuma rakkudega, makrofaagid ja dendriitrakud ekspresseerivad MHC I ja MHC II molekule oma rakkude pinnal, aitavad läbi viia selektsiooni. Selles punktis arenev tümotsüüt ekspresseerib nii CD8 kui ka CD4 retseptorit, kui ka alfa, beeta TCR. Kui retseptor tunneb tüümuse raku pinnal ära MHCI molekuli, siis ta saab omale ellujäämise ja sobivus signaali. Rakud lõpetavad CD4 ekspresseerimise ja jäävad ekspresseerima CD8. Tümotsüüdid, mis omavad ellüjäämissignaali võivad minna edasi positiivsesse selektsiooni. Kui tümotsüüt tunneb ära MHCII molekuli, saab ta samuti ellujäämise signaali ja lõpetab CD4 ekspresseerimise ja järkab CD8 ekspresseerimist. Tümotsüüdid, mis ei tunne kumbagi molekuli ära lähevad apoptoosi. Samuti rakud, mis tunnevad liiga
Infektsiooni hilistes faasides võimendab rex selektiivselt teatud struktuurgeenide ekspressiooni, mida rohkem vajatakse. Tax on transkriptsioooni aktivaator, võimendab viiruse genoomi transkriptsiooni. Tax aktiveerib ka teisi geene: IL2, IL3, GMCSF, IL2 retseptor, mis kõik põhjustavad T kasvu stimulatsiooni. HIV replikatsiooni reguleerivad 6 geeni „lisa”produkti. Tat on viiruse ja raku geenide transaktivaator. Rev toimib nagu rex. Nef vähendab CD4 ja MHCI ekspressiooni rakupinnal, muudab rakusiseseid signalisatsiooniradu, reguleerib viiruse tsütotoksilisust, on vajalik, et toota suuri viirushulki (oluline AIDSiks muutumisel). Vif promob montaaži ja seostub raku viirusvastase valguga, et ta ei saaks cDNAd hüpermuteerida. Vpu vähendab CD4 ekspressiooni ja võimendab virioni vabastamist. Vpr on oluline cDNA transpordiks tuuma, viiruse replikatsiooniks mittekasvavates rakkudes (nt. makrofaagid).
Limaskesta tüüpilised kaitse- ja regulatoorsed mehhanismid: sIgA, intraepiteliaalsed T-lümfotsüüdid (CD8+), subepiteliaalsed T-lümfotsüüdid (CD4+), TGFβ Spetsiifilised immunoloogilised muutused, mis kaitsevat loodet ema immuunsüsteemi kahjuliku toime eest. Loode on ema organismi jaoks võõras (sest MHC geenid on pärit isast) ja et ema T-helperid ei saaks loodet ära tunda ja rünnata, ei oma loote rakud MHC I ja II. Koed, mis omavad vähe MHCI võivad olla rünnatud NK rakkude poolt. Et seda vältida, on produtseeritud MHC Ib klassi HLA-G (seondub kahe peamiste NK inhib. retseptoritega KIR1 ja KIR2). Platsenta tähtsus: • platsentas 75 % NK CD3+, CD56+, CD16- rakke detsiidua rakkudest (kui esineb rohkelt CD56+CD16+ NK rakke – spontaanne abort) • platsentale ainuomase MHC I klassi HLA-G ekspressioon (tsütotoksilised rakud ei reageeri)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
