Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse reguleerimisest. Sisemise tasakaalu regulatsioon, elundite talitlus ning inimese kasvamine ja areng nõuavad rakkudevahelist suhtlemist. Teavet vahendavad keemilised signaallained, mis liiguvad koos vere või koevedelikega, ja elektrilised närviimplusid. Kui mõnda rakku pole enam vaja, on signaalide ülesandeks käivitada raku surmaga lõppev protsess, nn programmeeritud rakusurm e apoptoos. Apoptoosi käigus hävitatakse ka organismis vananenud ja kahjustunud rakud. Üksteisest kaugemal asetsevate rakkude omavaheline suhtlemine on võimalik signaallainete abil. Kui signaallained mõjutavad läheduses olevaid rakke, nimetatakse seda parakriinseks signaliseerimiseks. Kaugel asetsevate rakkude mõjutamiseks liiguvad signaallained sihtkohta vereringe vahendusel. See on endokriine signaliseerimine.
Nekroos/apoptoos/nekroos küsimused 1. Nekroosi ja apoptoosi erinevus nekroos (kärbus- elusas organismis kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm), apoptoos (elusorganismile vajalik rakkude programmeeritud surm) 2. Nekroosi etioloogia Tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline, tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline. 3. Nekroosi vormid/mõiste/näited mõlema vormi kohta Koagulatsioonnekroos e. kuivkärbus, mille puhul nekrootiline ala jääb tahkeks (kudedes, mis sisaldavad rohkesti valke ja vähe vett, domineerib proteiinide koagulatsioon) NT-infarkt, kaseoosne nekroos, osteonekroos.
tirtsud Täismoone muna à vastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik N: liblikad, mardikad, mesilased Kliinilinesurm kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Bioloogiline surm on surma faas, mis järgneb kliinilisele surmale. Apoptoos programmeeritud, kontrollitud rakusurm Teratogeen erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised Ø viirused (punetised ja gripp) Ø toksoplasma Ø süüfilise bakter Ø hallitusseened Ø toitainete vaegused b) Keemilised Ø olmekemikaalid Ø kosmeetikavahendid (juukselakk)
piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. Rakkude programmeeritud surm e. apoptoos. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku.
RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku.
parameetritest. 6. Millised ensüümid viivad läbi histoonide atsetüleerimist ja deatsetüleerimist ning kuidas mõjutab see transkriptsiooni? HAT ja HDAC kui on atsetüleeritud, pole laengut, histooniga ei seostu, transkriptsioon toimub 7. Nimeta erinevaid tsütoskeletti moodustavaid filamente? Millistest valkudest need koosnevad? Mikrofilamendid - aktiin, mikrotuubulid tubuliin, EB3, intermediaarsed filamendid - olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke. Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse kiiresti makrofaagide poolt. Seega apoptootiline rakk lüüsub s.t. tema
Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud Tagajärjed: funktsioonalselt oluliste rakkude surm (Alzheimer, 1 tüüp diabeet) Vähenenud apoptoos viib kahjustatud rakkude
Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse kromosoomistikuga tütarrakku. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS 2. METAFAAS 3. ANAFAAS 4. TELOFAAS MEIOOS: eukarüootsete rakkude jagunemine, mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasi ei jagune). -Apoptoos programmeeritud rakusurm, mis * on omane hulkraksele organismile * algatatud rakusiseselt (geenid, retseptorid, transkriptsiooni faktorid jt). Apoptoos oluline embrüonaalses faasis (kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke
mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse. Pahaloomuline kasvaja oma destrueeriva kasvuga lõhub veresooni ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/KASVAJAD.html http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/GEN_21_24.htm#q22
planeeritud surma ehk apoptoosi lõppfaas. ,,Iga päev sureb meie kehas ära 10 astmes 11 rakku," loendab Toivo Maimets, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor. ,,Ma ikka ütlen naisele, et rakkude surma statistika järgi on inimene viie aasta pärast täiesti uus, ega vastuta oma vanade pattude eest." Laias laastus on rakkudel koolmiseks kaks teed: nekroos ehk kärbumine ja apoptoos. Nekroos on organismile ootamatu ja valus. Näiteks on lugu läinud füüsiliseks: rakk on lõigutud toore jõuga ribadeks või siis põletatud tulise rauaga lombakaks. Samas võib nekroos alguse saada ka bakteri või mõne muu patogeense pahalase mürkidest; häiretest immuunsüsteemi ning vereringe töös; muudest organismi jaoks anomaalsetest sündmustest. ,,Nekroos on rakule problemaatiline surm, sest sellega kaasneb rakkude lagunemine:
Positiivse polaarsusega RNA genoom Alpha-sarnaste viiruste supersugukond Sugukond Togaviridae Perekond Alphavirus Liik Semliki Forest viirus Virion d= 65-70 nm Sfääriline Membraaniga nukleokapsiid Glükoproteiinidest ogad antiretseptor T=4 Genoom +RNA Ühekomponentne 11,5 kb Cap-struktuur ja poly(A) saba Elutsükkel Mõju peremeesrakule Translatsiooni ja transkriptsiooni mahasurumine Viirus-indutseeritud apoptoos Vektorites on infektsioon persistentne ja mittetsütotoksiline Kasutamine geenitehnoloogias Head mudelobjektid: 1. Lihtne genoom 2. Laboratoorsed tüved inimesele vähepatogeensed 3. suur mahutavus (kuni 6 kb) 4. Kasutatavad paljudes eri rakutüüpides Kasutamine: 1. Geeniekspressiooni vektor 2. Rekombinantsed vaktsiinid Vektor Viirus-sarnane partikkel geeniekspressioon
rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem
rakutsükkel G1 faasis. Mehanism on p53 sõltuv ja juhul, kui p53 funktsioonides esinevad häired (mutatsioonid), siis selliste DNA kvalteedikontrolli puudumine võivad jaguneda ka muteerunud DNA-d sisaldavad rakud. Paljude kasvajate puhul on näidatud, et p53 funktsioonides esineb häireid. · Ekstratsellulaarsed faktorid, mis reguleerivad rakutsüklit koes Viga-> apoptoos. · Loetle kromosoomide segregratsioonihäiretega seostatud haigusi. Kromosoomide jagunemisega seotud häired nagu Down, Turner jne Segregatsioon on kromosoomide lahknemine mitoosi käigus, kui kääviniidid kokku tõmbuvad jne. Sellega seotud haigused on Downi sündroom, Klainefelteri,Turneri sündroom ja teised polü- ja aneuploidiad. · Rakutsükkel ja vähk. Kas on kliinilistes uuringutes kasutusel rakutsüklit otseselt mõjutavaid ravimeid
Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, hormoonid. 9. Kuidas on omavahel seotud närv, närvikiud, närvirakk? (lähtu ehitusest) 10. Kirjelda närviraku ehitust! (lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13
- Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile 3 IT? - Omane hulkraksele organismile - Initsieeritud raku siseselt - Oluline emrüonaalses faasis 3 erinevust Apoptoosi ja nekroosi vahel ? - Apoptoos on initsieeritu raku siseselt nekroos raku välisel - Apoptoos on põletikuvaba , nekroos põletikuline - Apoptoos on aktiivne protsess , nekroos passiivne protsess Replikatsioon on matriitssüntees , mille tulemusena sünteesitakse 1 DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli Replikatsiooni etapid - Helikaas eraldab ahelad - DNA polümeraas seondub ahelaga - DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad
tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega. morfoosid - fenotüübilised muutused. Sellised muutused sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustega, aga tegelikult nad päritavad ei ole. 83. apoptoos ja kontrollitud raku surm on sünonüümsed ning tähistavad sellist raku suremist, mis on käivitatud raku enda poolt. Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel. Apoptoos on asendamatu
tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega. morfoosid - fenotüübilised muutused. Sellised muutused sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustega, aga tegelikult nad päritavad ei ole. 83. apoptoos ja kontrollitud raku surm on sünonüümsed ning tähistavad sellist raku suremist, mis on käivitatud raku enda poolt. Selline enesetapu mehanism on rakus geneetiliselt kodeeritud ja see mehanism on evolutsiooniliselt konserveerunud, s.t. ta toimub sarnaselt nii selgrootutel kui kõrgematel loomadel. Apoptoosi pole kirjeldatud üherakulistel organismidel, kuid seevastu esineb see enamikul (kui mitte kõigil) hulkrakse organismi rakkudel
Humoraalne regulatsioon-elundkondade talitlus hormoonide vahendusel Neutraalne regulatsioon- elundite ja elundkondade talitlus närvisüsteemi vahendusel Apoptoos- rakkude programmeeritud surm Sisenõrenäärmed- toodavad ja eritavad hormoone otse verre Neuteenia- Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, šimpansi küpsus 3-aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt SISENÕRENÄÄRMED: Käbikeha- nahapigmentide süntees Ajuripats e. hüpofüüs- juhib teiste sisenõren tööd, mõjutab suguelundite ja luustike arengut, toodab kasuhormooni ning neerupealiste ja kilpnäärme tööks vajaliku hormooni
Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse · Oluline on osata ära tunda ajusongale või suurenenud intrakraniaalsele rõhule viitavaid kliinilisi tunnuseid, kuna otsene oht fataalseks lõppeks. Seljaaju trauma patofüsioloogia Primaarne kahjustus (trauma ajal) Põrutus, muljutus, rebestus Sekundaarne (24 72 h trauma järgselt) Isheemia, turse, vabad radikaalid Samad põhimõtted kõigil KNS kahjustustel
Rakutsükkel = interfaas + mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestvus erinev. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees
Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel. Faasid: profaas, metafaas,anafaas, telofaas 11.Apoptoos on : Kontrollitud (loomulik) rakusurm. Rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud. 12.Rakkude domineerimine rakuvaheaine üle on isel: a) epiteelkoele 13.Sidekoe ülesanded on: Kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse 14.Mis on erütropoees ja kus see toimub? Punaste vereliblede moodustumine. Toimub punases luuüdis. 15
organismi;filtreerivad pidevalt verd; reabsorbeerivad olulisi aineid), kops(veeaur ja co2), nahk(vesi ja soolad). Hüpotalamus reageerib vere kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi) 2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire). 3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis. 4. Neuteenia- nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud. Termoregulatsioon Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp. Korral on inimese eluiga pikem. Soojust anname naha ja hingamisteede kaudu. Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad iseoleeruvad omadused, mis aitavad säilitada kehatemp. Jahedas keskkonnas. Verevarustus nahas on
Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks o Sõrmede, varvaste jne tekkimisel o Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos - eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ja geneetiline identsus Mitoos on vajalik: o Surnud rakkude asendamiseks o Kasvamine o Paljunemine o Haavade paranemine
hamba pinnale 2) Sülje süsivesikud (enamasti valkudega seotud) Siaalhape, aminosahhariidid, galaktoos, mannoos Ülesanded: · Proteolüüsi takistamine · Viskoelastsuse tõstmine · Hapete sadenemise langetamine · Antigeeni funktsiooni täitmine 3) Sülje valgud Tsüstatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: proteolüütiliste reaktsioonide kontroll, (tsüsteiini proteaas), raku apoptoos, luu resorptsioon, vähi progreseerumise takistamine, antigeeni esitamine T-rakkudele, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Histatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: antimikrobiaalne ja fugaalne toime (Candida albicans inhibeerimine), haavade paranemine, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Stateriin Päritolu: süljenäärmed Roll: CaF sadenemise takisus, suuõõne niisutamine, remineralisatsioon Mütsiin
kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis? Too näide plasmamembaani antigeense ül kohta? Nim. 2 kudet ja koe ül südames Selgita mis on apoptoos? Ainete aktiivransport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine………………………………………………………………………………………… ja vajab transpordiks …………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………… Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku
koesobivuskompleksi (MHC major histocompatability complex) => konfiguratsioon ja aminohapete järjestus on unikaalne igale indiviidile · MHC-II => makrofaagid ja lümfotsüüdid · MHC-I => kõik ülejäänud rakud Antikehad · B-lümfotsüüdid => immunoglobuliinid (IgG) · Y-kujulised molekulid · B-lümfotsüütide populatsioonis on sadu tuhandeid erinevaid järjestusi pinna IgG-del · Enese suhtes reaktiivsed B-lümfotsüüdid => apoptoos · Autoimmuunhaigused - reumatoidartriit, sclerosis multiplex jt. Immunoglobuliini molekul Antigeeni sidumiskohad Raske Kerge ahel Fab ahel fragment Disulfiid Papaiin sidemed Fc fragment Retseptori sidumiskoht B-lümfotsüüt ja antikehad
Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode
Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega. Näiteks kõhunäärme ( pankrease) rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastuda suhkuhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud tüvirkaud asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid. 6. Molekulaarbioloogia ja indiviidi areng. Pluripotentsus/totipotentsus. Nn ema-efekt. Rakkude proliferatsioon. 7. Rakkude programmeeritud suremine (apoptoos) Programmeeritud suremine ehk apoptoos. Apoptoos on raku geenide poolt ettemääratud suremine. Oluline on, et niisugune rakkude surm toimub aeglaselt ja lagunevad rakuosad ning tekkinud jääkühendid hoitakse kinnistes põiekestes (membraaniga ümbritsetult). Nii ei kuhju mürgiseid vaheühendeid ja naaberrakke mingi raku surm ei häiri. Apoptoosiga kaasnevad nähtused järjekorras: 1) raku ruumala väheneb; 2) osad rakuorganellid esialgu veel töötavad ;
Trombotsüüdid vastutavad vere hüübimise eest. Leukotsüüdid valged vererakud teevad haigustekitajaid kahjutuks #lümfotsüüdid valmivad harkelundis,põrnas, lümfisõlmedes - valmistavad kaitsevalke 7.Kus asub harkelund? 8.Mis on fagotsütoos, kes seda teostavad? Fagotsütoos õgirakk, mis tõmbab bakteri,viiruse enda sisse ja hävitab selle lagundamise teel. 9.Mis on sööde, selektiivsööde? 10.Mille poolest erinevad kasvajarakud tavalistest? #p53, apoptoos, -õigeaegne kontrollitud suremine ja moone, HeLA rakud 11.Mida taheti saada, kui liideti valged vererakud kasvajarakkudega? 12.Mille poolest erinevad monokloonsed antikehad tavalises antiseerumis sisalduvast antikehade segust (polükloonsed antikehad)? 13.Kus ja milleks saab monokloonseid antikehi kasutada? Nimeta 3 erinevat kasutusala. #gonaadid, gonadotroopne hormoon Inimese paljunemine. 1.Mis on nende elundite ülesanne, umbkaudne paiknemine organismis:munandid, munandimanus,
on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid.
loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote elundkondade areng jätkub ning loode kasvab kiiresti 7.Mis on: Ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast Ontogenees – isendi areng viljastumisest surmani Apoptoos – kontrollitud rakusurm Rakutsükkel – raku eluring ühest jagunemisest teiseni Telomeer – DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes Telomeraas - kromosoomi otstes asuv DNA ahela piirkond DNA replikatsioon – DNA jagunemine kaheks Haploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine
suureneb) ja apoptoosiga – samuti võivad rakud organismi kasvamise käigus suureneda või lisandub erinevaid ekstratsellulaarseid komponente. Kasvamine toimub nii rakkude suurenemise kui ka ekstratsellulaarse materjali suurenemise kaudu. Rakk individuaalselt kasvab, suurendades massi ja mõõtmeid. Elundi või organismi suurust määravad muutujad: 1) Rakkude proliferatsioon 2) Rakkude suurenemine 3) Ekstratsellulaarse maatriksi lisandumine 4) Apoptoos 79. Mis on tüvirakunišš? Mis on tüvirakuniši roll? Too tüvirakuniššide kohta näiteid. Tüviraku nišš – regulatoorne mikrokeskkond, mis kontrollib tüviraku erinevaid olekuid. Diferentseerumisele suunduad tüvirakud väljuvad nišist. Roll - Nišid reguleerivad rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist parakriinsete ja jukstakriinsete signaalmolekulide kaudu, mida niši rakud toodavad. Enamasti need signaalid hoiavad tüviraku diferentseerumata
proliferatsiooniga ja apoptoosiga? 8. Kuidas on rakkude diferentseerumine seotud · Proliferatsioon ja diferentseerumine on ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) küll kaks vastandlikku protsessi, kuid valkudega? kulgevad sageli paralleelselt. Koos · ECM valgud, nt. glükoproteiinid, diferentseerumisega toimub alati ka reguleerivad rakkude proliferatsiooni apoptoos. ja diferentseerumist, ECM valkude 3. Milles seisneb väide, et diferentseerumine on süntees ja geenide valikuline aktiivsus? proliferatsioon/diferentsseerumine on · Diferentseerumise käigus avalduvad omavahel seotud. samasuguse DNA pealt erinevad 9. Milliseid ECM valke te teate?
tütarrakku Meioos: eukarüoodsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad kaks identset haploidse kromosoomistikuga tütarrakku (moodustuvad sugurakud, mis edasiei jagune) Raku jagunemiseajal on 55% ajast Interfaas ja 45% Mitoos - (mis omakorda jaguneb profaasiks 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3% raku jagunemisel : Interfaas 55% Mitoos 45% ,mis jaguneb - Profaas 27%, metafaas 9%, anafaas 6%, telofaas 3 % Apoptoos - programmeeritud raku surm Omane hulkraksele organismile initsieeritud raku siseselt (geenid, retseptorid transk.faktorid jt.) oluline embrüonaalses faasis. Apoptoos vs nekroos Initsieeritud raku siseselt initsieeritud rakuväliselt mõjutab ühte rakkut mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke põletikuvaba põletikulised raku kahanemine raku turse
raku jagunemine (1 h). Kolm esimest faasi moodustavad interfaasi. Ükski faas ei käivitu enne, kui eelmine on täielikult lõpuni viidud. Rakud, mis ajutiselt või pöörduvalt on lõpetanud jagunemise, on puhkefaasis G0- faasis. Erinevate faaside üleminek on reguleerutud kontrollpunktidega kas on võimalik liikuda edasi järgmisesse faasi. Kontrollitakse DNA sünteesi, DNA kahjustuste reparatsiooni (parandamist), jagunemiseks vajalike valkude ja struktuuriorganellide olemasolu. 11. Apoptoos. Apoptoos ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad, mille käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid. Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja
kontrollmehhanism ja tee muutunud rakkude paljunemiseks on avatud. Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Kokkuvõtlikult on vähi tekkemehhanism järgmine: o rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri normaalselt, kasv läheb kontrolli alt välja o apoptoos muutunud rakkude hävimise süsteem ei tööta o rakud muutuvad surematuks paljunevad lõpmatult. Enamus vähkkasvajatest tekib siiski elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena. Meie geneetilist struktuuri mõjutab elu jooksul suur hulk vähkitekitavaid (kantserogeenseid) faktoreid: nii väliskeskkonnast saadud kui ka organismis eneses tekkivad kantserogeenid. Pikk tee esimesest muutunud rakust vähkkasvajani kulgeb
kindel tüüp diferentseerunud rakke.[2] Diferentseerumise käigus toimub geenide valikuline ekspressioon. Eristatakse kõrget ja madalat diferentseerumist, nii näiteks võib kasvaja (peetakse ebanormaalseks diferentseerumiseks) olla nii madalalt kui ka kõrgelt diferentseerunud. 23. Mitoosi mõiste, etapid, etappides toimuvate protsesside iseloomustus. 24. Meioosi mõiste, etapid, olulisemad sündmused igas etapis. Jagunemisviiside võrdlus. Tsütokinees. 25. Apoptoos – mis on, millal ja kuidas toimub. -programmeeritud rakusurm, reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.[1] Apoptoosi käivitudes DNA fragmenteerub, väheneb raku maht ja kaovad mitokondriaalsed funktsioonid.[2] Toimub väiksemate rakumembraaniga kaetud osiste komplekteerimine, mis kohe fagotsütoosi käigus lagundatakse. Nii saab organism töödelda ja taaskasutada nii aegunud, vigaseid, muteerunud, liigsed või ebanormaalseid rakke, selleks et
lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KROMOSOOMISTIK meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. (esineb sugurakkudes ja eostes)
Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid.
2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi. 3) Koorion (kõldkest): koorion + emaka limaskest = platsenta Koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu liiguvad toitained, hapnik, hormoonid, antikehad. (pärisimetajate põhitunnus) Biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid ~ kõik pärinevad ühisest eellasest. Apoptoos - programmeeritud rakusurm, ülearuste rakkude eemaldamine (nt. konnakulles vabaneb sabast, et konnaks saada) Sünnitus ..on protsess, kus loode väljub emakast. Sünnituse 3 perioodi: 1) Avanemisperiood: emakakael avaneb kuni 10 cm. 2) Väljutusperiood: emaka kokkutõmbed sünnitamisel ja ema aktiivne lihastöö suruvad lapse läbi sünnituskanali välja 3) Päramisteperiood: emakast väljub platsenta, nabaväät ja lootekestad. Paljunemine .
c. Mis on punktdiagramm/dot plot Dot plot (pildil) - iga event on punkt, võimaldab siduda 2 eri näitajat 5. RT pilt läbivoolutsütomeetrias a. Normaalne Enamus rake on ettevalmistavas faasis. b. Blokeeritud Rakud kuhjuvad kuskile faasi 6. Apoptoosi pilt läbivoolutsütomeetrias DAPI x-teljel. 1 Varane apoptoos, 2 hilineapoptoos, 3- terved, 4- nekroos 3 nädal. 1. Mitoosi ja meioosi faasid; faaside eristamine valgusmikroskoobis Valgusmikroskoobis on näha kromosoomide joondumist, lahtiliikumist , kondenseerumist, vaheseina teket. Mitoosi ja meioosi saab eristada selle järgi, kas raku tsentraaltasapinnal on reastunud kromosoomipaarid või kromosoomid ning kas lahknevad kromosoomid või kromosoom läheb kaheks. Mitoosi faasid: profaas metafaas anafaas telofaas
replikatsioon. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eritatakse ka tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdse jaotuse. Karüokineesi lõpus algab tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükli pikkus on väga erinev. Apoptoos kontrollitud raku surm, juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: vanade rakkude eemaldamiseks, sõrmede ja varvaste tekkeks, mutatsiooni rakkude hävitamiseks. Mitoos: Toimumiskoht: toimub pea kõigis eukarüootsetes rakkudes Jagunemiste arv: toimub üks etappide ring Ristsiire: ei toimu Kromosoomide arv: jääb nt inimese puhul 46 Metafaas: kromatiidid liiguvad ühekaupa ekvatoriaalatasandile Anafaas: kromosoomide kromatiidid liiguvad poolustele ja lahknevad
Zn-sõrmed, p53 (muidu veel nt beeta-lehed jne) (transkriptsioonifaktorid geeniekspressiooni tasandilist kontrolli omades kas aktiveerivad või inaktiveerivad geeniekspressiooni) 35. p53 valgu omadused · oluline raku elutegevuse jaoks · genoomi ,,ihukaitsja" valk · transkriptsioonifaktor · aktiveerib DNA paranduse -> signaali ülekande radade aktiveerimine -> põhjustab lagundamist 36. Mis on apoptoos? Programmeeritud raku surm. On oluline normaalses arengus, organismis rakkude hulga konstantsena hoidmisel. 37. Mis toimub rakuga, kui ta läheb apoptoosi? Toimub rakutuuma kondenseerumine, sama toimub tsütosooliga. Seetõttu tekivad rakust ,,mullikesed" (surnud rakutükid), mis hävitatakse fagotsütoosi teel. 38. Miks on oluline, et erütrotsüütide hulk suureneks? Lihaste töötamisel tarbitakse hapnikku, seega on tarvis rohkem hapnikku transportida. 39
RAKK, rakuosad Nimeta mikrotuubulite ülesandeid: 1. Organellide paigutuse fikseerimine rakus (rakustruktuur). 2. Rakusisene liikumine. Missugust ülesannet täidab kare endoplasmaatiline retiikulum? Produtseerib ja töötleb valke. Too näide plasmamembraani antigeense ülesande kohta? Süsivesikute ahelad identifitseerivad rakke - kas on oma või ei Selgita, mis on apoptoos? Raku programmeeritud surm, mitokondrist vabaneb tsütosoom C, aktiveerib proteaasid kaspaasid- lõikavad valgumolekuli aminohappe aspartaadi järelt. Kaspaaside toimel akt. ka nukleaasid->tükeldama DNA-d /kus mitokondrid ei tooda enam energiat, plasmamembraani kvaliteet halveneb ja rakk hakkab hävinema. Ainete aktiivtrantsport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt aine kontsentratsioonile? ja vajab trantspordiks täiendavat energiat (ehk ATP)
Kahe nädala jooksul läbitakse gastrulastaadium ja algab elundkondade areng (1. närvisüsteem luustik, lihased, vereringe..) Loode on algselt saba ja lõpustega. 7. nädalal hakkavad arenema suguorganid (enne seda ei ole võimalik sugu määrata) tekib esi- ja taguots 9. nädalal taandarenevad lõpusepilud ja saba Ovogeneesi staadiumid: 1) embrüo 2) juveniilne 3) generatiivne 4) seniilne MÕISTED Apoptoos raku surm (teatud raku pooldumiste arvu järel rakk sureb) (kui rakk otsustab mitte surra, tekib temas vähk) Arengubioloogia bioloogia osa, mis tegeleb paljunemisega Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik. Kõik kromosoomid esinevad kromoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis pole kromoloosed. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46)
Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel. Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi Epiteelkude epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude
- Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. - Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline struktuur
16. Pseudogeen (mõiste ja näide) - genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Nt hemoglobiinigeenide klastris 17. Morfogenees - kudede ja organite moodustumine. Ei sõltu niivõrd genotüübist, vaid ka epigeneetilistest mehhanismidest, rakkude omavahelistest interaktsioonidest, O2 juurdepääsust jt 18. Apoptoos - programmeeritud rakusurm. Normaalsetele rakkudele on sisseprogrammeeritud , mitu korda jagunevad ja millal käivitub enesetapu mehhanism.Nt: embrüonaalses arengus et sõrmed ja varbad eralduksid, peavad osad rakud hävima. 19. Ökoloogiline sukstsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. S.t., et kooslused pole püsivad, vaid muutuvad tingimustele vastavalt (metsa põleng) ja tingimusi loovad organismid ka ise. 20
faktori kõrvaldamisel on taaspöörduvad; pöörduv kahjustus: 1) oksüdatiivne fosforüleerimine , 2)ATP hulga , 3) tsütoplasmas H2O hulga ; 4) raku pundumine tingituna ioonide sis./tasakaalu muutumisest. B: Taaspöördumatu e. Irreversiibelne kahjustuse süvenemisel pole rakkudes asetleidvad muutused enam pöörduvad. Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale. Raku surm. Apoptoos programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist. Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm.
meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta põletik algatab tolerantsuse asemel immuunreaktsiooni ning häirunud tolerantsusmehhanismid põhjustavad viljatust. 2. Kirjeldage millisel viisil mõjutavad naise autoimmuunhaigus(ed) raseduse püsimist ehk rasedusaegset tolerantsi püsimist loote antigeenide suhtes? Kui emal on autoimuunhaigus, mõjutab see raseduse kulgu. Nt süsteemne luupus (SLE) – so haigus kus on häirunud apoptoos ja apoptootiliste rakkude ära koristamine. Kui emal on need AK olemas võivad need kanduda lapsele ja laps võib saada kahjustatud. Haigus ise võib raseduse ajal halveneda Th2 osakaalu tõusuga. Rasedust võib mõjutada hilise raseduse katkemise kaudu, võib esile kutsuda enneaegse sünnitus (seotud haiguse rasedusaegse ägenemisega). Tsöliaakia – gluteeni vastu reageerimine, tulemusena kahjustub limaskest. Viljatute patsientide seas on tsöliaakia esinemissagedus
annaabi.ee 
