BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED. On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul
61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70. Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem.
alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. Asendusrühmade nimetused koos kohanumbritega paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited on di-, tri-, tetra- jne.
Transkriptsioon- RNA molekuli süntees DNA info põhjal. DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA üksikahel, mida nimetatakse transkriptiks. RNA- üksikahelaline polünukleotiidide ahel. Suhkruks on riboos. Alusteks adeiin, guaniin, tsütosiin ja uratsiil. RNA molekulide tüübid: mRNA- kodeerib valke (translatsioon) tRNA- transpordi RNA rRNA- ribosoomide koostises snRNA- väikesed tuuma RNAd, osalevad nitronite splaissimisel. RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit
initsiaatorkoodonile ja stoppkoodonile. Kirjutage valku kodeerivale osale vastavad aminohapped, kasutades selleks koodipäikest. CGAAAUGGCUCCAGAGCAACGAGUUCAUUGACGG 6. Täitke alljärgnev tabel: Molekulaargeneetilised Mõiste selgitus (definitsioon) Seotud mõisted mõisted Replikatsioon DNA polümeraas Ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Replikatsioon DNA polümeraas DNA kahekordistumine RNA polümeraas Transkriptsioon Ensüüm, mis teostab transkriptsiooni. Promootor On spetsiifiline DNA järjestus RNA polümeraas, vahetult enne geeni järjestuse
Kõikides rakkudes millel on rakutuumad on kromosoomid. Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi. See on liigispetsiifiline. Äädikakärbsel 4 kromosoomi. Vere punalibledel puudub rakutuum. Sugurakkudes on aga 23 kromosoomi. Seega laps saab viljastumisel kui sugurakkude tuumad ühinevad saadakse kokku 23+23 kromosoomi. Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline. Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud mis osalevad organismi elutegevuses ja ülesehituses. On ka selliseid geene mis kontrollivad teiste geenide avaldumist. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt. Üks neist on pärit isalt teine emalt
Ta pidi kannatama armuvalu, tülisid, alkoholismi ning vaesust. Enne oma surma oli Prillup väga õnnetu mees ja teda ei huvitanud enam miski- ei elu, ei surm. Ainus ja parim lahendus, mis olla sai, oligi surm. Ta sai lahti kõigist oma muredest ja probleemidest. Tema surm oli põhjustatud kõigist probleemidest, masendusest ja ükskõiksusest elu vastu- nendes oli mees aga ise süüdi. Mitte ainult tema, samuti ka Kremer ja Mari, kes andsid oma panuse kogu sündmuste ahelale. Näiteks Kremer ja Mari manipuleerisid pidevalt Prillupiga, põhjustades talle hingelist valu ja stressi. Seega ei saa kindlalt väita, et Prillup oli emb-kumb, kas süüdlane või ohver. Ta oli nii üht kui teist. Ta käivitas ise probleemistiku ja kannatas ise ka tagajärgi. Teistele põhjustas ta samuti mingil määral probleeme. Näiteks ta ei nõustunud kohe alguses lepingu tingimusega, põhjustades sellega peavalu Kremerile. Samas varjas ta Mari eest saladust mõnda aega ja
U = 160 - j120 V ja I = 6 + j8 A Leida ampermeetri näit: 10 A, voltmeetri näit 200 V ja vattmeetri näit 0.05 W. Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Leida voolu hetkväärtus i ahela hargnemata osas, kui ahelale on rakendatud pinge u = 141sint ja XL = XC = 10 . Vali üks: i = 20sint i = 20sin(t - 900) i = 20sin(t + 900) i = 10 sint i=0 Küsimus 10 Ahela kompleksvool I = 6 - j8 A . Õige
ja kloroplastidel; bakterite DNA asub tsütoplasmas Peamine ülesanne Päriliku info säilitamime ja Valgusünteesi teostamine ehk edasiandmine järgmistele päriliku info realiseerimine rakupõlvkondadele 3. Kirjuta DNA teisele ahelale vastavalt komplementaarsusprintsiibile lämmastikaluseid tähistavad tähed 4. Joonista sarnaselt 3. ülesandele vähemalt 7 nukleotiidist koosnev RNA molekul (kasuta kõik 4 RNA-s esinevat lämmastikalust). 5. Millise RNA tüübi kohta käivad järgmised iseloomustused? Tähista linnukesega. rRNA mRNA tRNA Molekuli koosseisu kuulub suhkur riboos. X X X
võlgades. Me ei kaota ainuüksi oma raha, vaid kaotame ka aja ning kõik sõbrad. Koos kõigega kaob meil tahtejõud. Raha pärast hakatakse tegema kohutavaid asju, algab tee kuritegevuse valdkonda, esimesed kokkupuuted politseinikega, elu, mis tundus olevat ilus, hakkab minema allamäge ning võib lõppeda lausa vangiminekuga. Algul süütuna tundunud pereõhtu on olnud tegu, mis pani alguse hasartmängude ahelale. Kõik algab pisikestest, esimestest sammudest, mis võivad viiva väga kaugele, väga sügavale ning väga valele teele. Kindlasti leidub meie seas inimesi, kes suudavad vastu panna kaardimängule, kes suudavad mängida ilma rahata, kuid kindlasti on tahtejõetuid inimesi ka olemas, kelle jaoks maha jätmine on ilmaturaske ning nemad ei näe muud võimalust kui mängida. Seega olen tugeval arvamusel, et kaardimängud oleksid koolis keelatud ning et vähendataks
2. Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Insuliin kõhunäärmes, adrenaliin neerupealsetes. 3. Geenid, mis avalduvad teatud eluetappidel. Loote varases arengus väga kiire rakkude paljunemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Evolutsiooni jooksul muutunud kasutuks. Geenide vaheosad. · Vajalik RNA polümeraas, mis seostub DNA piirkonna, mida nimetatakse promootoriks(promootorpiirkond), sealt alates hakkab ta keerama DNAd lahti ja ühele DNA ahelale ehitatakse komplementaarne RNA ahel. See piirkond, kus RNAd loetakse on transkriveeritav piirkond. Transkriptsioon lõppeb DNA terminaatorpiirkonnas. · Transkriptsiooni toimumine võib sõltuda teinekord ensüümist, mille nimi on repressor ja mis ei lase RNA polümeraasil promootoriga seostuda. Mõnikord on vaja aktivaatorvalku(aktivaator), selleks et protsess käima läheks. · Geeniaktiivsuse regulatsioon transkriptsioonitasandil sõltub veel geenitüüpidest:
tuntuim teos. Teema algab lüüriliselt ning loo tuum on pidevalt korduv lihtne motiiv. Kolmas sümfoonia, Sümfoonia nr 9, IV osa Finaal, valmis Beethoveni elutöö kokkuvõttena aastatel 1822-1824. Selle teose kõige kaalukam osa on finaal (IV osa), milles ta esimesena ühendas sümfooniaorkestriga vokaalsolistid ja koori ning andis seega teosele ka oratooriumlikke jooni. Lihtne meloodia, mis sümfoonias on aluseks pikale variatsioonide ahelale, on tänaseks saanud ka Euroopa hümniks. Neljas sümfoonia, Sümfoonia nr 5, c-moll, I osa, on lihtsa põhimotiiviga lugu, milles tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tsello ning sellele järgneb kaks akordi.
tsütosiin tsütidiinfosfaat Transkriptsioon. = mRNA süntees - mRNA (informatsiooni RNA) aitab luua aminohapetest valke; paikneb ribosoomis * toimub raku tuumas, RNA-polümeraasi abil * komplementaarsusprintsiip = (uratsiin) U-A, C-G promootorpiirkond piirkond DNA-l, millega RNA-polümeraas seostub RNA-polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA. RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb See geen ekspresseerub e. avaldub, millelt toimub transkriptsioon. Korraga avaldub ~10% geenidest. Rakukoe määravad ära avalduvad geenid. Erinevatel eluetappidel võivad avalduda erinevad geenid. Vastavalt 4 tüüpi geene: * geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes korraga
L 1 q+ q´ =0 ⇒q=cos ( ω0 t+ φ ) LC Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektrodiagramm. On antud pinge. Minnine on vool? U=U m cos ωt Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtuses mõttes siinuselise. U=U m cos ωt Vektordiagramm: U Um I= = cos ωt=I m cos ωt R R Vool ja pinge on samas faasis.
- enamik restriktaase lõikab DNA mõlemat ahelat vastava järjestuse(4-8 nukleotiidipaari) eri otstest - kui sama restriktaasiga töödekda erinevat päritolu DNA-d, siis on tekkinud fragmentidel komplementaarsed üheahelalised(nn kleepuvad) otsad - kui need fragmendid lahuses kokku viia, siis otste paardumisel nad ühinevad - lõigatakse katki kahte moodi: 1. tekivad kleepuvad otsad-DNA ahelale jäävad ühe ahelalised otsad Kahe erineva DNA kokkupanemine toimub kleepuvate otste abil, ahelate seostumiseks läheb vaja ligaasi 2. tekivad tömbid otsad Geenide kohale viimine: 1. bakteri plasmiidiga 2. viirustega 3. Kui neile on soovitud geen lisatud nim teda geenivektoriks 4. kulla-või volframipüstoliga 5. taimedesseagrobakteriga 6. Kuidas aru saada,et tegu on geeni ülekandmisega ?
12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e. 2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel? Loenguslaididel on jäänud märkimata aga rööpresonantsi korral on samade R,
.......................8 1.20.Infoesitusseadmetes kasutatavad indikatsioonielemendid................................. 8 1.21.ASK, LASK, FSK, detsibell...............................................................................8 1.22.Passiivne (RC) diferentseeriv ahel..................................................................... 9 1.23.Passiivne (RC) integreeriv ahel........................................................................10 1.24.Koormussirge transistoriga ahelale.................................................................. 10 1.25.Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur................................................... 11 1. ÜLDOSA 1.1. Elektroonika ajaloo põhietapid Algul XIX sajandil tekkisid ja esimesteks seadmeteks olid alaldid (Cu 2O, jmt) Tõeline elektroonika algas raadio leiutamisest 1896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas
· Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) · Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik on tüviühend c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega · Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks · Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele
punktid 2, 3,ja 4 vastavalt voolusid I 1 , I 2 ja I . Kui on teada näiteks ühe haru vool, näiteks I2 , saab leida pinge U ning voolud I 1 ja I . Selleks tuleb esmalt määrata püstteljel punkt 6, mille kaugus koordinaatide algpunktist väljendab mõõtkavas voolutugevust I 2 . Siis tuleb läbi selle punkti tõmmata rõhtjoon kuni lõikumiseni kõveraga I 2 = f (U ) punktis 3. Tõmmates sealt vertikaali punktini 1 saab lõigu 0-1, mis pinge mõõtkavas väljendab ahelale rakendatud pinget U . Lõik 1-2 väljendab voolu I 1 ja lõik 1-4 üldvoolu I . Just samamoodi tuleb toimida, kui mittelineaarse elemendiga rööbiti on ühendatud lineaarne element. 40
märgistavad sünteesi alguskoha Erinevaid praimereid saab sünteesida vastavalt soovitavale DNA lõigule. Geel – elektroforees: - DNA proov kantakse geeli “hambasse” koos lahust raskemaks tegeva värvainega - Elektroforeesil liiguvad eri pikkusega DNA järjestused erineva kiirusega, lühemad kiiremini - Võrdluseks liiguvad geelil ka standardsed pikkusmarkerid, mille pikkus, nukleotiidide hulk on teada - Kasutatakse ainult DNA-ahelale seonduvat fluorestseeruvat värvi, mis võimaldab neid elektroforeesijärgselt detekteerida - Eri pikkusega DNA lõikudse kogumikele vastavad kriipsukesed geelil või sellest tehtud pildid Kordamisküsimused 1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud.
võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni (seda võimaldab ka RNA, kuid DNA on oma suurema keemilise stabiilsuse tõttu pikaajalisemaks info säilitamiseks märksa sobivam ühend). Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses . Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA replikatsioonil sünteesida mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela . Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu . 6 3 KROMOSOOMID Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad. Nad asuvad kõikide rakkude tuumas ja koosnevad tohutust hulgast geenidest, mis on kõik vajalikud organismi normaalseks arenguks. Inimesel on 46 kindla kuju ja suurusega kromosoomi,
nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni (seda võimaldab ka RNA, kuid DNA on oma suurema keemilise stabiilsuse tõttu pikaajalisemaks info säilitamiseks märksa sobivam ühend). Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses (põhjalikumalt vt geneetiline kood). Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA replikatsioonil sünteesida mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela (semikonservatiivne replikatsioon). Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu (vt DNA reparatsioon). Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on organismi rakkudes leiduv nukleiinhape. RNA on biopolümeer, millel olenevalt vormist on mitmeid erinevaid funktsioone.
on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis. Replikatsiooni alguses endonukleaas lõhub vesiniksidemed nukleotiidide vahel ning DNA helikaas keerab biheeliksi lahti. SSB-valgud (single strand binding protein) takistavad DNA ahela kokku keerdumist ning on kinnituskohaks DNA-polümeraasile. DNA-polümeraas I kinnitub juhtivale ahelale ja hakkab sünteesima uut DNA ahelat nukleotiide lisades. (kui miski tundub vale või puudu, võib alati täiendada) ! 14. Mitokondri genoom – kui palju on geene, millised geenid? Mitokondrianaalsed haidused üldiselt ja 1 näide põhjalikumalt. Genoomi suurus ja geenide organiseeritus on eri organismidel väga erinev. Pikkus ca 5 mikronit mtDNA sisaldab 16569 nukleotiidi, 37 geeni: • 2 geeni kodeerivad rRNA molekule • 22 geeni kodeerivad tRNA molekule
koguvooluseadus. See võrrand näitab, et magnetvälja põhjustab liikuv laeng või muutuv elektriväli. 3) Gauss'i teoreem elektrivälja jaoks. 4) Gauss'i teoreem magnetinduktsiooni vektori jaoks. Tähistab fakti, et magnetlaenguid ei eksisteeri. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtsuse mõttes siinuselist. Vool ja pinge on samas faasis. 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud induktiivsusele. Induktiivtakistus on reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm.
koguvooluseadus. See võrrand näitab, et magnetvälja põhjustab liikuv laeng või muutuv elektriväli. 3) Gauss'i teoreem elektrivälja jaoks. 4) Gauss'i teoreem magnetinduktsiooni vektori jaoks. Tähistab fakti, et magnetlaenguid ei eksisteeri. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? Rakendame ahelale generaatorist vahelduvpinge. Lihtsuse mõttes siinuselist. Vool ja pinge on samas faasis. 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. Kogu väline pinge on rakendatud induktiivsusele. Induktiivtakistus on reaktiivse iseloomuga. Vool jääb pingest faasinurga võrra maha, kuid on sünkroonne pingega. 67. Milline on vool? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm.
mahajäävat ahelat replikatsioonikahvli liikumise suunas pidevalt sünteesida. Mahajääv ahel sünteesitakse katkendlikult - fragmentide kaupa. * DNA fragmentide süntees mahajääval õlal Mahajääv ahel on DNA kaksikheeliksi ahel, millel replikatsioonikahvel liigub 5'-3' suunas. Selle tõttu ei saa mahajäävat ahelat replikatsioonikahvli liikumise suunas pidevalt sünteesida. Mahajääv ahel sünteesitakse fragmentide kaupa. Algsele DNA ahelale liidetakse RNA praimer ning uut ahelat sünteesitakse vastupidiselt replikatsioonikahvli liikumise suunale. Praimer eemaldatakse (prokarüootides DNA polümeraas I poolt) ning RNA molekulid asendatakse DNA molekulidega. Toimub uue RNA praimeri liitumine ning järgmise fragmendi süntees. Neid lõike nimetatakse Okazaki fragmentideks ning need liidetakse DNA ligaasi poolt, et saada terviklik DNA ahel. Algsele DNA ahelale liidetakse RNA praimer ning uut ahelat sünteesitakse
2) Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist. 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist, ilma et DNA molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Nukleiinhappe ahel kasvab 5'->3' suunas. Nukleiinhapete sünteesi läbiviivad polümeraasid: 1) DNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Toimub replikatsioon. Vajab praimerit. 2) RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Ei vaja praimerit. 3) Pöördtranskriptaas ehk revertaas - Sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Vajab praimerit. 49. DNA replikatsiooni kolm mudelit konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne. Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust?
kinetohooridele (kääviniidid). Telomeerid: · Takistavad DNA molekulide otste lagundamist nukleaasi poolt · Takistavad erinevate DNA molekulide otste kleepumist · Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist ilma, et DNA molekulid kaotaksid otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. Sünteesitakse 5'otsast 3' otsa suunas. DNA polümeraas DNA ahelale komplementaarse ahela, vajab sünteesil praimerit, milleks on lühike DNA või RNA ahel, mis on paardunud matriitsahelaga. RNA polümeraas sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela, transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega. Pöördtranskriptaas ehk revertaas sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. 49. DNA replikatsiooni kolm mudelit konservatiivne, dispersiivne ja
7. Mis on replikatsioon, kuidas see toimub? DNA kahekordistumine, selle tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd. 9. Mis on plasmiid? Kromosoomiväline rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab
Elektrokeemiline ahel: Katood-elektrood,millel toimub redutseerimisreaktsioon Anood-elektrood,millel toimub oksüdatsioonireaktsioon Galvaani- ja elektrolüüsiahel Galvaanilised: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile Elektrolüütilised: Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat · Ag elektrood on positiivne anood · Cu elektrood on negatiivne katood · Reaktsioon kulgeb elektrolüütilises ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu Elektroodpotensiaal, definitsioon: Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Kontsentratsiooni mõju elektroodpotentsiaalile. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. Pöörduva poolreaktsiooni korral: aA + bB + ne- = cC + dD Nernsti võrrand: Elektroodi standarpotensiaal:
tütarrakkudesse). 3) Võimaldavad lineaarsete DNA molekulide otste replitseerumist ilma et molekulid otstest geneetilist materjali kaotaks. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA ahel kasvab 5'3' suunas. Matriitsina käituvad mõlemad DNA ahelad; tulemusena saadakse kaksikheeliksid, millest kummaski on üks uus ja üks vana ahel. Sünteesi läbi viivaid ensüüme on kolm: 1) DNA polümeraas. Sünteesiv DNA ahelale komplementaarse ahela. Sünteesiks on vja praimerit (= lühike DNA või RNA ahel, mis onmatriitsahelaga paardunud). 2) RNA polümeraas. Sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Praimerit pole vaja. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega. 3) Pöördtranskriptaas e revertaas. Sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela. Sünteesiks vaja praimerit. 49
humaaninsuliin (insulin lispro, insulin aspart) Struktuuris on vahetatud aminohappeid. Lispro-, glulisiin- ja aspartinsuliinid – muudetud järjestusega insuliini analoogid, toime saabub 15 min, vähem hüpoglükeemiat kui regulaariga. Insulin lispro: B-ahelas on vahetatud proliini ja lüsiini positsioonid. • Imendub kiiresti. • Imendumiskiirust ei muuda füüsiline koormus, soojus jne. • Insulin lispro suhtes ei esine resistentsust. Insulin glargine: • B-ahelale lisatud 2 arginiinimolekuli (annab kergelt happelise pH) ja A-ahelas asparagiin asendatud glütsiiniga (annab stabiilsuse). • Manustatakse 1 kord päevas. • Imiteerib füsioloogilise basaalinsuliini ööpäevast rütmi. Tagab 24 tunni jooksul stabiilse basaalinsuliini taseme organismis. • Tunduvalt väheneb hüpoglükeemia oht, sealhulgas ka öisel ajal. - Keskmise ja pika toimeajaga (18-24 tundi) humaaninsuliin (Insulin glargin, Insulin detemir)
[1] DNA replikatsioon toimub kõikides rakkudes semikonservatiivse mehhanismi alusel: iga uus DNA kaksikahel koosneb ühest originaalahelast ja ühest uuest ahelast.[2] Raku DNA replikatsioon algab spetsiifilistelt genoomi lõikudelt, mida kutsutakse originideks. DNA ahelate lahtikeerdumine origini kohalt ning uute ahelate süntees tekitavad aktiivse struktuuri, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. DNA replikatsiooni saab läbi viia ka in vitro (kunstlikult, rakuväliselt). Selleks kasutatakse rakkudest eraldatud DNA polümeraase ning kunstlikke DNA praimereid, mis algatavad DNA sünteesi algahela teatud lõikudel
molekulid kaotaksid replikatsiooni käigus otstest geneetilist materjali. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. · Nukleiinhappeid sünteesitakse 5' -> 3' suunas. Fosfodiesterside moodustub ahela viimase nukleotiidi 3'-OH rühma ja lisanduva nukleotiidi 5' süsinikuga seotud fosfaadi vahele. · Ensüümid, mis viivad läbi nukleiinhapete sünteesi: DNA polümeraas sünteesib ühele DNA ahelale komplementaarse DNA ahela; vajab praimerit, mis on paardunud matriitsahelaga (praimer lühike oligonukleotiid DNA või RNA ahel) RNA polümeraas sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA; seondub spets. promootorjärjestusega ; praimerit pole vaja Pöördtranskriptaas ehk revertaas sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA; vajab sünteesil praimerit · Muud ensüümid:
anafaasis liikuda raku vastaspoolustele. 48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA ahel kasvab 5´→ 3´suunas. Sünteesitavasse DNA ahelasse lülituvad nukleotiidid, mille lämmastikalused on komplementaarsed matriitsahela nukleotiidide lämmastikalustega. DNA replikatsioonil käituvad matriitsina mõlemad DNA ahelad; saadakse kaksikheeliksid, milles üks ahel on uus ja teine vana DNA polümeraas – sünteesib DNA ahelale komplementaarse ahela. vajab sünteesil praimerit. RNA polümeraas – sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela; transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNApolümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega. Pöördtranskriptaas e. revertaas – sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela; vajab sünteesil praimerit. 49. DNA replikatsiooni kolm mudelit – konservatiivne, dispersiivne ja semikonservatiivne. Milline neist mudelitest leidis eksperimentaalselt kinnitust?
Seega ei ole niivõrd vahet, mis on paneeli efektiivsus, olulisem on 1W maksumus. Päikesepaneeli elektrilisi parameetreid iseloomustatakse läbi volt-amper karakteristiku ehk I-V kõvera. Päikesepaneeli tehnilistes andmetes on näha mitme parameetri puhul lisatähist mpp (maximum power point). MPP on maksimaalne punkt I-V (voolu-pinge) kõveras, kus kõvera ühes otsas on lühis (Isc) ja teises otsas avatud ahel (Uoc). Praktikas näeks see välja nii, et kui me päikesepaneeli avatud ahelale hakkame sujuvalt rakendama koormust ja samal ajal mõõdame pinget ja voolu, siis mpp on see punkt, kus I x V on maksimaalne P. Näiteks 36 päikesepatarei elemendiga mono- või polükristall päikesepaneelidel on mpp vahemikus 15 – 18V. Mida madalam on paneeli temperatuur seda kõrgem on pinge U ja mida suurem on päikesekiirgus seda suurem on vool I. Päikesepaneeli mpp punkti oskab määrata MPPT kontroller (Maximum power point tracker).4 4
küllastamata valentssidemed ning seetõttu on neil väga suur keemiline aktiivsus. Seejuures moodustuvad ka ühendid H2O2 või HO2, mis on tugevad oksüdeerijad. Oletatakse, et primaarsed ionisatsiooniprotsessid ei põhjusta suuri kahjustusi kudedes. Kiirguse toksiline mõju on nähtavasti seotud sekundaarsete reaktsioonidega, kus toimub orgaaniliste molekulide sidemete lõhkumine. Tekivad aktiivsed biokeemilised produktid, mis on katalüsaatoriks sekundaarsete biokeemiliste reaktsioonide ahelale, mis lõppkokkuvõttes tekitab organismi erilise seisundi, mida nimetatakse kiiritushaiguseks. Selle haiguse korral rakud surevad, verre ilmuvad patoloogilise ainevahetuse produktid toksiinid. Teaduslike uurimuste praeguselt seisukohalt võib kiiritushaigus tekkida: a) lühiaegsel kiiritusel, kui doos on 50 rem, b) pikemaajalisel ühtlasel kiiritamisel, kui doos on 150 rem. Kiiritushaiguse eluohtlikkust hinnatakse järgmiselt: I, kerge: 100-200 rem;
nendevahelisi seoseid 3. Määrab tööde väljundid ja nende mõõtmise kriteeriumid 4. Viib läbi riskianalüüsi. Vajadusel lisab plaani töid 33. Kirjelda projektijuhi rolli. - Koostab ja kooskõlastab projekti ajaplaani 1. Jälgib, et kriitilise ahelaga varustatud ajaplaanid oleksid valmis enne projekti käiku laskmist 2. Juhib projekti kulgemist: keskendab tähelepanu kriitilisele ahelale ja puhvritele (mitte tööde teostamisele) 3. Reageerib olukorrale vastavalt puhvri seisule a. tõstab õigel ajal lipu b. koostab koos ressursijuhtidega varuplaane kriiside ületamiseks EHK 1. Kooskõlastab ressursijuhtidega vajalike ressursside kasutamise · Kooskõlastab tööd ja nende mõõdetavad tulemused · Lepib kokku töö tegemise orienteeruva aja osakonnas ja etteteatamise 2
vesiniksideme abil sideme tümiiniga ja guaniin kolme vesiniksideme abil tsütosiiniga. DNA on pakitud histoonide abil. Tähtis on teada ka, et DNA ahelad on antiparalleelsed, ehk siis kokkuleppeliselt on üks ahel 5´-3´ ja teine ahel 3´-5´. DNA kahekordistumisprotsessi nimetatakse replikatsiooniks. Protsessi viib läbi ensüüm DNA polümeraas. DNA kahekordistumine toimub semikonservatiivse mudeli järgi. See tähendab, et mõlemale vanale ahelale sünteesitakse kõrvale uus. Replikatsioon toimub 5´-3´ suunas. Protsessis on üks ahelatest juhtiv (leading strand) ja teine mahajääv ahel (lagging strand). Juhtivalt ahelalt toimub süntees pidevalt, kuid mahajääval ahelal toimub süntees 100-1000 nukleotiidiste blokkidena ehk Okazaki fragmentidena. Nende fragmentide sünteesiks kasutatakse RNA praimereid. Hiljem liidetakse tekkinud fragmendid esüümi ligaas abil. Kuna DNA repikatsiooni puhul tekib mõlema DNA
Ionofoorid keemilised ühendid, mis paiknevad membraanis; Ioonpumbad (aktiivne transport). Sümport ained liiguvad ühes suunas raku sisse. Antiport- ained liiguvad vastassuundades. XI. NUKLEIINHAPETE KOMPONENDID, EHITUS JA STRUKTUURITASEMED. (Õpik lk 539-558) 1. Informatsiooni ülekanne rakus - DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni mõisted. 1. Dna replikatsioon ehk kahekordistamine alfa heeliksi mõlemale ahelale sünteesitaks komplementaarsed uued ahelad, tulemuseks on kaks identset alfa heeliksit. 2. Dna transkriptsiooni- Dna info kirjutatakse ümber mRNA-ks ehk DNA ahelale sünteesitakse komplementaarne RNA ahel. 3. DNA translatsioon viimane etapp, mille käigus sünteesitake mRNA põhjal valguaehl 2. Nukleiinhapete komponentide struktuurid ja omadused. Komplementaarsuse mõiste ja millele baseerub, komplementaarsed aluspaarid.
Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni. Kuna DNA koosneb peamiselt nelja sorti nukleotiididest (A,T,C,G), võib n nukleotiidi pikkune DNA molekul esineda 4n erinevas järjestuses. Väga oluline on ka DNA komplementaarne kaksikahelalisus. See võimaldab DNA replikatsioonil sünteesida mõlemale ahelale uue, teise ahelaga identse ahela. Ka on kaksikahelalises DNAs kogu info säilitatud "kahe eksemplarina", mis võimaldab avastada ning parandada ühes ahelas esinevaid vigu. Raku jagunemistsükkel Rakud jagunevad sel moel, et nende koostisosade hulk suureneb ning seejärel rakk jaguneb kaheks. Hulkraksed organismid on tekkinud üksikust viljastatud munarakust paljude jagunemiste teel. Ainuraksetel organismidel tekitab iga jagunemine uue organismi. Kuid ka
48. Nukleiinhapete sünteesi suund ja nukleiinhapete sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA ahel kasvab 5’3’ suunas. Sünteesitavasse DNA ahelasse lülituvad nukleotiidi, mille lämmastikalused on komplementaarsed matriitsahela nukleotiidide lämmastikalusega. Ensüümid: DNA polümeraas – sünteesib DNA ahela komplementaarse ahela; vajab sünteesil praimerit (lühike DNA v RNA ahel, mis on paardunud matriitsahelaga), RNA polümeraas – sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela; transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit, pöördtranskriptaas ehk revertaas – sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA ahela; vajab sünteesil praimerit, nukleaasid – ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. 49
mõlemas suunas). Originid on tavaliselt A-T rikkad (sisaldavad palju adeniini-tümiini aluspaare) ja aitavad sellega lahtikeerdumisele kaasa, sest A-T aluspaaridel on kaks vesiniksidet (mitte kolm, nagu C-G paaridel). Seega on A-T sidemeid lihtsam lõhkuda, sest väiksema arvu vesiniksidemete lõhkumise jaoks kulub vähem energiat. Pärast DNA ahelate eraldamist luuakse algahelatele RNA praimerid. Juhtivale DNA ahelale sünteesitakse üks RNA praimer aktiivse origini kohta, mahajäävale ahelale sünteesitakse aga mitmeid praimereid, neid nimetatakse avastaja järgi Okazaki fragmentideks. DNA polümeraas pikendab juhtivat ahelat pidevalt, mahajäävat ahelat aga fragmentide kaupa. RNaas eemaldab replikatsiooni initsiatsiooniks kasutatud RNA praimerid, ning teist sorti DNA polümeraas liitub ahelatega, et täita sünteesimata fragmente. Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi. 8. Mis on geen?
· RNA polümeraas + teised ensüümid · ATP TRANSKRIPTSIOON · ei toimu kogu DNA ahelalt korraga, vaid ühelt geenilt · matriitssüntees, saadakse DNA ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul · toimub rakutuumas, interfaasi ajal · DNA piirkonnale kinnitub DNA polümeraas promootoralale; võib takistada mõni teine valk repressor · DNA biheeliks keerdub lahti kohalt, kus on polümeraas · lahtikeerdunud DNA ahelale hakkavad kinnituma ribonukleotiidid komplementaarsus, ribonukleotiididel kovalentne side · omavahel seondunud ribonukleotiidid tõmbavad lahtikeerdunud · peale sünteesi DNA keerub kokku · sünteesi lõpeta terminaatorala · DNA polümeraas lahkub · DNA jääb muutumatuks Päriliku info avaldumise etapid · transkriptsioon · mRNA töötlemine enne rakutuumast väljumist · translatsiooni aktiivsus
Anood reaktsioonid - Elektrood, millel toimub oksüdatsioonireaktsioon Tüüpilised anoodreaktsioonid: Cu 2e- = Cu2+ 2Cl- -2e- = Cl2 Fe2+ - 2e- = Fe3+ Galvaani- ja elektrolüüsiahel Galvaanilised: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile Elektrolüütilised: Vajab reaktsiooni toimumiseks välist pingeallikat · Ag elektrood on positiivne anood · Cu elektrood on negatiivne katood · Reaktsioon kulgeb elektrolüütilises ahelas vastupidiselt galvaanilisele ahelale 2Ag + Cu2+ = 2Ag+ + Cu Elektroodpotensiaal, definitsioon- Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel E = Ekatood Eanood Nernsti võrrand- Kontsentratsiooni mõju elektroodpotentsiaalile. Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest. Pöörduva poolreaktsiooni korral: aA + bB + ne- = cC + dD Asendades arvud saadud valemisse ja 25 oC juures
Õpetusele on ka teine tõlgendus, kui see on metafüüsiline. Võib arutleda nii: maailmal ei ole ei algust ei lõppu, kuid sündmuste arv on lõplik. Järelikult ei kordu aeg kunagi, kuid sündmustel on kombeks ikka ja jälle korduda. See ei ole küll eriti veenev seletus ja samas välistab see ka arengu, millegi põhimõtteliselt täiesti uue tekke, sest ring on ju põhimõtteliselt suletud. Ring on suletud just tänu sündmuste ahelale, õigemini võib seda mõistet võtta kui ringi, mille läbib keskelt sirge ja nad mõlemad peavad olema pidevas liikumises. Tekib olukor, kus aeg liigub järjet edasi, ka ringis liiguvad asjad edasi, kuid nad hakkavad enanst lihtsalt kordama. Kokkuvõte Referaat võttis kokku Nietzsche varajase elu ja tema põhilised seisukohad ja selgitas neid. Filosoofi põhiseisukohad, mis kajastamist leidsid, olid: moraalifilosoofia, Jumala käsitlus,
lahti Praimer - lühike (DNA või RNA) järjestus, mis on komplementaarne DNA järjestusega. 2. Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga (vajab töö alustamiseks praimerit, millele saab lisadavesimese nukleotiidi) -> sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Okazaki fragmendid - lühikesed DNA jupid, millest pannakse kokku ahel, mis on komplementaarne DNA replikatsioonil mahajäävale ahelale DNA ligaas - ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad (Okazaki fragmendid) 3. Replikatsioon lõpeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul 4. Repiklatsiooni käigus tekkinud vigade parandamine Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli RNA süntees ehk transkriptsioon DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees 1. Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 2
Eukarüootidel on juhtival ja mahajääval ahelal oma polümeraas. Eukarüootidel on olemas telomerid. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? Selle mudeli järgi replitseeruvad tsirkulaarsed DNA molekulid, võivad olla nii ühe kui ka kahe ahelalised. Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Replikatsioon algab, kui järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab vabast 3'-OH otsast ning 5'-fosfaadiga lõppev ahela ots eemaldub rõngast DNA sünteesi käigus. See ots nagu "veereks" rõngalt maha. Ülejäänud protsess sisuliselt sama mis tavalisel DNA replikatsioonil. 55. Molekulaarbioloogia põhidogma.
2. Selgitage molekulaarbioloogilisi põhiprotsesse: Replikatsioon. Transkriptsioon. Translatsioon. Replikatsioon ehk DNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal enne raku jagunemist (mitoosi ja meioosi esimese jagunemise eel). Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas, mis keerab lahti DNA biheeliksi ning karüoplasmas olevatest nukleotiididest, vastavalt komplementaarsus printsiibile, moodustub kummalegi esialgsele ahelale kõrvale uus ahel. Transkriptsioon ehk RNA süntees toimub rakutuumas interfaasi ajal, läbiviijaks on ensüüm RNA- polümeraas. Sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNAmolekule. Selline protsess toimub nii eel- kui päristuumsetes organismides. Translastsioon ehk valgu süntees mRNA-s on salvestatud info amonohapete järjestuse kohta sünteesitavas valgumolekulis. mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe kindla aminohappe valgumolekulis, sellist vastavust nim
taastumisperioodi pikkus. 34. Rakkude paljunemise tähtsus : Säilitada keha sellisena nagu ta on. Rakkude paljunemine tagab haavade paranemise 35. Rakkude paljunemise viisid: Amitoos, meioos, endomitoos, mitoos 36. Raku elutsükkel koosneb interfaasist ja paljunemisest 37. DNA replikatsioon : DNA helikaas (ensüüm) keerutab DNA ahela lahti, mõlemad molekuliahelad peavad dubleeruma. DNA polümeraas sünteesib mõlemale ahelale komplementaarse DNA ahela. 38. Mitoosi tsükkel, selle faasid : profaas, metafaas, anafaas, telofaas 39. Rakutsükli kontroll: olemas on kontrollpunktid, kus kontrollitakse kas rakk on piisavalt suur, kas DNA on korras, kas eelnev faas on lõppenud 40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon, stabiilne rakkude populatsioon, uuenev raku populatsioon. 41
annaabi.ee 
