Tartu Ülikool Sotsiaalsed probleemid Eestis Miks prostitutsioon häirib meid? Sotsioloogia 2013/2014 2014 Prostitutsioon on seksteenuste osutamine raha eest. See on olnud ühiskonnas olemas sajandeid ja ilmselt on ka edaspidi. Olenemata sellest, kas riigisiseselt on prostitutsioon keelatud või lubatud, ei kao see kuhugi. Üldjuhul on ühiskond siiski selle suhtes üsna tauniv. Isegi kui riigis on prostitutsioon lubatud, peame me seda kõlvatuks. Need, kes kasutavad seksuaalseid teenuseid, varjavad üldjuhul, et nad seda teevad. Keegi ei taha tunnistada, kui on prostituuti kasutanud. Miks prostitutsioon meid nii väga häirib? Miks me peame seda taunitavaks? Ühe põhjusena võib kindlasti tuua ühiskonna normid. Meile on juba maast madalast õpetatud, et oma keha müümine on halb, et mitme inimesega vahekorras olemine on halb. Need normid le...
Solaariumi kahjulikkus Tairi Treter Solaarium UVkiirte abil on võimalik saada kaunis võltspäevitus Kasutades spetsiaalset päevituskosmeetikat on võimalik saavutada 40 50% intensiivsem jume. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) andmetel kuuluvad solaariumid kõrgeimasse riskigruppi koos alkoholi ja sigarettidega. Ühe seansi pikkus on olenevalt nahatüübist 615min Solaariumist saab kakskümmend korda suurema kiirgusdoosi kui meie kliimas suvisel keskpäeval. Kahjulikkus Põhjustab enneaegset vananemist ja kortsude teket Naha päevitumine põhjustab pigmendirakkude (melanotsüütide) DNA Click to edit Master text styles kahjustust, mis soodustab nahavähi teket Second level Nõrgendab immuunsussüsteemi Third level ...
Gmo ja biogaas, nende saamine, kasutamine , head ja halvad omadused Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse
KORDAMINE KT 3 1. Milliselt käsitleb valgust kvantoptika, M. Plancki hüpotees? Kvantoptika käsitleb valgust kui osakeste voogu. Max Plancki hüpotees: osakestena ehk footonitena käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel. 2. Kuidas leiad valguskvandi energiat sageduse ja lainepikkuse abil? hc E energia [J] h-Plancki konstant 6,67*10-34 J*s E = h f f = c/ => E = -------- f valguse sagedus -lainepikkus 3. Mis on fotoefekt ja sõnasta tema kaks seaduspärasust? Fotoefekt on nähtus, kus valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone. Seaduspärasused: 1) väljalöödud elektronide arv sõltub valguslaine intensiivsusest. 2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest. 4. Milline on fotoefekti teooria, põhivalem, tähised valemis? Ainele langeva footoni energia mõjul tuuakse elektron pinnale ja ...
siis geneetilise muundamisega on võimalus kombineerida omavahel väga kaugete liikide ning eluvormide geene. Põllukultuuride geneetiline muundamine Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi luuakse mitmel viisil. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkuse ainesse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist õnnestub võõr-DNAsiirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Uue
loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taime elutegevuseks Ökoloogiline efektiivsus · ...näitab,kui suure osa toidust kasutavad organismid oma biomassi ülesehitamiseks. 50% 10% 90% kaob · Biomassi ja energia jagunemist võib
ja murdumis nurga vahel kehtib seos langemis nurk murdumis nurk n1 esimese keskkonna murdumisnäitaja n2 teise keskkonna murdumisnäitaja Murdumisnäitaja tähis n; mõõtühik tal puudub; leitakse praktiliselt, kui valgus langeb vaakumist ainesse ning vaakumil on alati n=1; murdumisnäitaja sõltub ainest; saab näidata, et kui valgus langeb hõredamast tihedamasse keskkonda siis langemis nurk on suurem kui murdumis nurk; kui aga tihedamast hõredamasse keskkonda siis langemis nurk on väiksem kui murdumis nurk. ÕHK 1 VESI - 1,3 KLAAS - 1,6 TEEMANT - 2,4
1. Millistest Maa sfääridest siseneb lämmastik bisfääri? Kirjeldage neid protsesse. Atmosfäärist seob lämmastik taimemedele omastavateks ühenditeks nt. ammooniumiks NH4 orgaaniline aine - NH4-NO2-NO3 Nitrifikatsioon Seda teevad erinevad mikroorganismid- mügarbakterid (liblikõielistel). Tsüanobakterid (veekogudes). frankiad (leppadel) , kes seovad lämmastik orgaanilisesse ainesse. - Abiootilised tegurid- kosmosest kiirgusena, äikesega, vulkaanilisel tegevusel muutub samuti N2 taimedele omastavateks ühenditeks. - Inimtegevusega sisepõlemismootorites kõrgetel temperatuuridel satud N samuti bisfääri - Lämmastikuväetiste tootmisega õhust. 2. Kiirgus taimkattes Päikesekiirguse mõjul taimed fotosünteesivad. Enamasti C3 fotosüntees, ekstreemsemates tingimustes C4 (nt. paksulehelisel taimedel)
dimensioonita suurus, mis iseloomustab optilise kiirguse nõrgenemist neeldumisel ja hajumisel aines. 4. Mida kujutab endast täieliku peegeldumise piirnurk? Sellest algab täielik peegeldumine. See on kui peegelduv kiir asub piki horisonti. 5. Defineeri langemisnurk. On nurk, mis jääb langeva kiire ja pinnaristsirge vahele. 6. Defineeri murdumisnurk. On nurk, mis jääb pinnaristsirge ja murdunud kiire vahele. 7. Kuidas murdub valgus siis kui valgus levib ühest ainest teise ainesse, mis on sama optilise tihedusega kui esimene? Valgus ei murdu, vaid läbi keskkonda sirgjooneliselt, muutmata liikumissuunda. 8. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. 9. Mida näitab optiline tihedus? 10. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse? Valgus murdub pinnaristsirgest eemale horisondi poole. 11. Murdumisseadus
1938. aastal ilmus koguteos ,,Arbujad", mille oli autorite varem ilmunud loomingu põhjal koostanud kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras. Ühiste kaante vahel mõjusid luuletajad juba kindla rühmana ja andsid märku uue jõulise luuletajapõlve astumisest kirjandusse. Omavahelist sarnasust tundis luuletajad ka ise. Ühes oma intervjuus on Betti Alver öelnud: ,,Mul on tunne, et kaasaja noori kirjanikke seob palju. Nad süvenevad enam ainesse, nende juures on ilmnenud tugevam vormi austamine kui agulinaturalismi päevil. Minu arvates kirjandus ei seisagi elu registreerimises, vaid avastamises." Arbujate peamisteks ühisjoonteks on: · nooreestiliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine · klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine · maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju · huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu
• silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus • allaneelamisel põletustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus • sissehingamisel limaskesta ärritus, köha, hingeldamine, õhupuudus • võimalik kantserogeen LD50 suukaudsel annusel rotile: 250mg/kg Aniliini log Kow on 0,90, see näitab seda, et aniliin ei ole väga bioakumuleeruv aine. Aniliini log Koc on 0,96 ehk neeldub vähesel määral tahkesse ainesse. 7 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et aniliin on siiski ohtlik kemikaal, mis on värvusetu, õline ning vees halvasti lahustuv. Aniliin põleb tahmava leegiga. See imendub hästi suukaudsel sissehingamisel. Keskmine surmav doos inimese puhul on 25 mg/l õhus. Aniliin pole eriti bioakumuleeruv aine ning neeldub tahkesse ainesse vähesel määral. Aniliini kasutatakse riide, toiduvärvide ning ka ravimite valmistamiseks.
teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt energiatasemelt elektron vabaneb ja millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine - animatsioon Luminestsents külm helendus ld k tähendab lumen valgus Mittesoojusliku tekkemehhanismiga kiirgusi nimetatakse üldnimega luminestsents. Luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi: valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist.
Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsinikud, küllastumata ühenditega toimub liitumis reaktsioon, see tähendab, et lähtaineid on kaks ja saadusi on üks. Hüdrogeenimine (vesiniku liitumise reaktsioon) see on margariini tootmis reaktsioon nt. [+H2] Vastand reaktsioon on dehüdrogeenimine. But-2-een + H2 -> butaan Hüdraatimine +H2O, Alkohol rühm liitub selle juurde, kus on rohkem süsinike. But-1-üün + H2o -> but-1-een -2-ool Halogeenimine, ainesse halogeen aatomi viimine 2-metüül-but-2-een +Cl2 -> 2-metüül-2,3 dikloro-butaan Vesinikhalogeniid: Vesinik- läheb sinna, kus vähem C'sid. Cl- läheb sinna, kus rohkem C'sid. ....+HCl-> AMIINID: orgaaniline lämmastikühend. Neid võib vaadelda kui amoniaagi (NH3) derivaate, kus vesiniku aatom või aatomid on asendatud alküülasendusrühmaga. Amiinid on aluseliste omadustega, nad saavad liita endaga vesinikioone. Amiinid on looduses funktsionaalse rühmana levinud. (aluseline )
X1 = = 27,05% 2,81 (72,43 - 71,63) X2= = 27,97% 2,86 27,05 + 27,97 Xkesk = = 27,51% 2 Pakendil oli märgitud rasvaprotsendiks 24g/100g tootes. Kokkuvõte Katsete tulemusel saadi pakendil olevast numbrist suhteliselt erinev number. Selle põhjuseks võib lugeda mitmeid faktoreid. Võis mõjutada see, et uurisin vaid ligikaudu 3g toodet, kui tootja analüüsis 100g. Samuti võis ainesse sattuda liigne niiskus. Otsustavaks võis osutuda ka mitte piisav heksaani väljaaurustamine. Mõjutada võis ka eksimus kaalumisel või muud inimlikud eksimused katsete sooritamisel ning vahepealsel ainete transportimisel.
6 Fotoefekti rakendusi Fotoefekti kasutatakse: Automaatikas Telemehaanikas Toodete kvaliteedi kontrollimisel Fotograafias Sisefotoefekti kasutatakse: Fototakistites Fotodioodides Päikesepatareides 7 Mis on sisefotoefekt? Fotoefekt ehk sisefotoefekt on välisfotoefektiga sarnane nähtus, ent "vabanenud" elektronid vabanevad vaid aatomite küljest, jäädes ainesse. Seetõttu saavad nad vabalt aines liikuda, mille tõttu väheneb aine takistus. 8 Kasutatud kirjandus Peets G. ,,Materjale füüsika elementaarkursuse kordamiseks", Tallinn, Valgus, 1984, 124 lk. Kabardin O. "Koolifüüsika käsiraamat", Talinn, Koolibri, 1993, 360 lk http://www.freewebs.com/aeinstein/Photoeffect.png www.physic.ut.ee/kfk/optika2.doc http://et.wikipedia
Luminestsents Luminestsents ehk külm heledus ld tähendab lumen valgus. Aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset. Luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Valgusega kiiritamine Fotoluminestsents Protsess, mille käigus toimub valguse kiirgumine materjalist peale lühilainelisema nähtava valguse või ultraviolettkiirguse neeldumist aines. Kiirguva valguse intensiivsus on enamasti väiksem kui neeldunud valguse intensiivsus, sest selle protsessi käigus on alati kaod ning osa neeldunud energiast vabaneb soojusena. Rakendamine
SUHKUR SUHKUR ON TÄNAPÄEVA TOIDUAINETE TURUL ÜKS KÕIGE OHTLIKUMAID AINEID!!! Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks. Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirup...
kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus
redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. redutseerumine protsess, mille käigus oksüdeerija liidab endaga elektrone. oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga. eksotermiline reaktsioon reaktsioon, mille käigus eraldub soojust
· Denitrifikatsioon (vastand lämmastiku fikseerimisele, lõpp-produkt vaba gaasiline lämmastik, anaeroobsetes tingimustes) · Ammonifikatsioon (orgaanilise lämmastiku bioloogiline muundumine ammooniumiks) N-ringes osalevate mikroorganismide funktsionaalsed rühmad · Nitrifitseerivad bakterid · Denitrifitseerivad bakterid · Lämmastikku fikseerivad bakterid · Nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid · Ammooniumi assimileerivad (NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid kõik mikroorganismid · Deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest ja valkudest) bakterid ja osa vetikaist © Merle Ööpik, EMÜ PKI 2 Lämmastikuringe lihtsustatud skeem: Väävliringe lihtsustatud skeem: © Merle Ööpik, EMÜ PKI 3 Fosforiringe lihtsustatud skeem: !!
hinnet siis võib seda nende tööd ka vastavalt hinnata. Samas need, kes ei viitsi pingutada aga saavad ikkagi viisi siis see on teisteõpilaste suhtes väga ebaaus. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui need neli olulist punkti on täidetud siis on garanteeritud, et õpilaste motivatsioon on väga hea ja nende õpitulemused on paremad, kui enne. Õpimotivatsiooni areng õpilastel sõltub suuresti õpetajast. Oma suhtumisega ainesse, õpi-eesmärkide seadmisega, õpilaste hindamisega ja muudel viisidel ta märkamatult kas suurendab või vähendab õpilaste soovi õppida.
Asetame valgusvihu vahele klaasi MIS JUHTUB? Tsinkplaadi laeng enam ei muutu MIKS? Põhjus on selles, et klaas neelab suurema sagedusega (lühema lainepikkusega) valgust Siit järeldus:MITTE IGASUGUNE VALGUS EI TEKITA FOTOEFEKTI. Fotoefekt Enamike ainete puhul tekitab fotoefekti ultravalgus (violetne ja sinine) Fotoefekti ei tekita punane valgus. Siit tuleneb mõiste FOTOEFEKTI PUNAPIIR. Kui välja löödud elektron ei saa piisavat energiat tõmmatakse ta ainesse tagasi FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt Fotoefekti seaduspärasused: I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest vaid sõltub kiirguse sagedusest (lainepikkusest) ja elektroodi materjalist II seadus : Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest. Fotoefekti seaduspärasusi uuris põhjalikumalt vene füüsik Aleksander Stoletov
*Õhtu peaks olema selge ja kuuvalguseta. Mõned valgusnähtused Maa atmosfääris on ettearvamatud ja kordumatud, nende vaatlemiseks ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks. Vaatlusel puutume kokku nähtustega, mis on seotud päikesevalguse levimisega Maa õhkkonnas. Valgusõpetusest teame, et mingile kehale või keskkonnale langev valgus võib edasi levida väga mitmesugusel viisil. (Oleneb keha ainest ja pinna siledusest). Osa valgust peegeldub tagasi, teine siseneb ainesse murdudes ja levides edasi, sealhulgas osaliselt hajudes ja neeldudes. Maa atmosfäärilt ja pinnalt peegeldunud päikesevalgus kannab maailmaruumi tagasi 31% maani jõudnud päikeseenergiast. Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on. Valguse murdumine avaldab maksimaalset mõju horisondi lähedal ja nõrgeneb seniidi suunas.
Pihussüsteemid loeng Pihussüsteemid Argielus puutume kokku süsteemidega, kus üks aine on pihustatud osakestena teise ainesse või keskkonda. Näiteks suhkru lahustamisel vees lähevad suhkrukristallid vette ja jaotuvad ühtlaselt. Pihussüsteemid Naatriumkloriidi viies vette toimub elektrolüütiline dissotiatsioon, lahusesse lähevad ioonid, mis jaotuvad ühtlaselt. Mõlemal juhul on tegemist tõeliste lahustega, kus lahustunud aine osakesed on väiksemad kui 10 7 cm. Pihussüsteemid Kui pihustame vette hästi
õnnelikkusele. 9) Esimesteks turuiidoliteks on olematute asjade nimed ehk nimed, millel puuduvad asjad või eksisteerivate asjade nimed, mis on halvasti piiritletud ja liialt üldised. Nad on päris tühjadest teooriatest ning seetõttu on neid läbi teooria eitamise lihtne kõrvale heita. Teine turuiidolite liik kujutab endast abstraktseid, mittekonkreetseid sõnu, mis on vigased ja pole tõestatud. 10) Esimene teatri-iidoli sugu võtab filosoofia ainesse kas palju vähestest asjadest või vähe paljudest asjadest ehk kummalgi juhul mitte piisavalt. Tagajärjeks on see, et filosoofia rajatakse liiga kitsale kogemuste baasile ning otsustused tehakse väikese, seejuures kindlaks tegemata ja uurimata, asjade hulga põhjal. Teine teatri-iidoli liik on süüdi selles, et ehitab oma filosoofia üles põhinedes üksikutel eksperimentidel ja jättes kõrvale kõik muu. Kolmas liik eksib sellega, et on ebausklik
protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J. aurumine ja kondenseerumine- aurumine on aine osade lahkumine ümbritsevasse keskkonda, aurumine toimub igal temp., auramine kiirus sõltub temp. aurumise käigus keha temp, lageb. Kondenseerumine tähendab, et aine osad tulevad ümbritsevast keskkonnast ainesse tagasi. kondenseerumise käigus keha soojeneb. soojushulga arvutamine aurustumisel ja kondenseerumisel- Q=Lm L-auramissoojus veeaurustumissoojus on 2300000J/kg, tähendab, et 1 kg vee aurustamiseks keemistemperatuurile on talle vaja soojust 2300000J soojushulga arvutamise põlemisel Q=Km K- kütteväärtus kütuse kütteväärtus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk eraldub ühe massiühiku täielikul põlemisel.
Maailm, kuhu nad meid valmistasid astuma, on ju samuti väga värvikirev. Me teame sedagi, et õpetajagi on ainult inimene, kuid ometi ootame temalt sageli rohkem, kui teeme seda iseendalt lapsevanemana. Miks? Kas ainult seepärast, et usaldasime oma lapse kooli hoolde ja nüüd muudkui nõuame? Aga ise? Ehk tasuks siis ka iseenda ja oma lapse vastu suuremat nõudlikkust üles näidata. Suhtumisest algab kõik. Mismoodi suhtub õpetaja endasse kui persooni, oma õpilastesse, ainesse, ümbritsevasse, ja vastupidi, kuidas ümbritsev - kodu, õpilane, lapsevanemad suhtuvad õpetajasse. Aeg lihvib maha koolist liigse külgejääva ja jätab järele selle, mille pärast me oma õpetajatest elu lõpuni lugu peame - see on tema inimlikkuse, hoole, hea sõna ja tema armastuse pärast õpilaste ja oma töö vastu. Seegi on elu väikesi imesid. Ega asja öelda, et kooli kõige tähtsam õppeaine on õpetaja. Õppimine sünnib sädemest
48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid 49.Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas 50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks(soolad,leelised..) 51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku 53.Vaht – Jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse 54.Aerosool – Jämepihus, kus tahke või vedelik on pihustunud gaasi.
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuri...
Juht: tavaliselt metall-kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega kaetud. Pooljuht juhib elektrit halvemini kui juht, sest nendel ainetel pole elektrone puudu ega üle(juhtidel puudu), juhib elekrit vaid siis kui aine võresse saabuvad lisandite aatomid ja tekivad vabad elektronid või augud. Pooltäidetud tsooni elektronid metallides moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi ehk elektronpilv(nimetus tuleb sellest et elektronid liiguvad metallides vabalt nagu gaasides). Isolaator: väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht, nt. õhk, klaas, portselan, parafiin, õli jt. Elektrone loovutav lisand: doonor (lisand kasvatab pooljuhis juhtivust, kasvatades ainesse teise aine aatomeid, tavaliselt jääb aga üks elektron ikka üle ja see vabaneb juhtivuselektronina tekib n-pooljuht.) Energiatsoon ehk valentsitsoon - hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Elekrit...
Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on sünnitanud kool ise teadmised, mis meelde ei jää, talumatult pikad koolipäevad, laiskus ning aeg, mida pole kunagi piisavalt. Mis on spikker? Spikker on lühikokkuvõte mingisest jutust, mida on hea kasutada meeldetuletuseks või maha kirjutamiseks. Jumalalt anniks neile, kes tõesti ei oska. Esmatarbekaup õpilasele või hädaohtlik mäng. Kuidas ja kuhu teha spikker? Spikker peab olema väike ja selge. Spikri koostamine eeldab ainesse süvenemist, et spikker õigesti kirjutada. Ja spikri välja mõtlemisel peab ka leidlik olema. Spikri tegemine nõuab süvenemist ja aega. Mõnikord kulutatakse spikrite väljamõtlemisele ja valmistamisele rohkem aega, kui oleks kulunud äraõppimisele. Spikreid tehakse igasuguseid: küll tantsivaid ja laulvaid, Kui õpilasel on väga vaja spikerdada, siis võib ta teha selliseid spikreid, mille peale õpetaja üldse ei tulegi. Spikrite
a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud
aatomis) ja võimalikult suure tihedusega (palju aatomeid tihedasti koos) ainet. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. Neutronkiirgus Neutronkiirgus, mis tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, koosneb neutronitest. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus. Et elektriliselt neutraalsetest neutronitest koosnev kiirgus võib tungida palju sügavamale ainesse kui ükski teine radioaktiivne kiirgus, on neutronkiirgus kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik (kuni kümme korda ohtlikum kui sama tugev gammakiirgus). Neutronkiirgus Neutronkiirgus (tulenevalt oma neutraalsest elektrilaengust) ei lase ennast mõjutada aatomi elektronkatte elektromagnetväljast. Suure kiirusega liikuv neutron neeldub ainult aatomituumas. Erinevalt gammakiirgusest ei mõjuta neutroni neeldumist tuumas
Essee ESSEE on mingi probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitatavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ja lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui ka keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Essee kirjutamine eeldab, et õpilane · valdab käsitletavat ainestikku, · oskab analüüsida ja hinnata erinevaid arusaamu ja seisukohti, · omab oma arvamust või seisukohta käsitletavates küsimustes, · oskab oma seisukohti põhjendatult ja loogiliselt esitada. Tuleks leida kandev idee, millele rajaneb essee mõttearendus. Essee lähtub mingist
a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50-60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine
tuumareaktsioon (reaktor). 14. Tuumapomm: ehitus, tööpõhimõte, kahjulikud mõjud? Toimub juhitamatu ahelreaktsioon. Kaks alla kriitilise massi uraani tükki, lõhkeaine plahvatus tekitab ahelreaktsiooni. Radioaktiivsus,lööklaine, valguskiirgus 15. Tuumareaktor, tema põhiosad ja nende ülesanne? Seade, kus toimub juhitav ahelreaktsioon. Osad: peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad. Peegeldi-peegeldab neutronid tagasi ainesse. Kaitse.kaitseb radioaktiivse kiirguse eest. Aeglusti-vähendab neutronite kiirust. Vardad- ahelreaktsiooni juhtimiseks, peatamiseks. 16. Termotuumapomm: ehitus? Toimub plahvatuslik termotuumareaktsioon. Kütuseks on liitium-deuteriid:LiD, mis kujutab endast tahket ainet. Termotuumareaktsiooni selles paneb tööle tuumapomm. 17. Mis on sünteesireaktsioonid - termotuumareaktsioon, näide loodusest? Termotuumareaktsioon on kergete tuumade ühinemine kõrgetel temperatuuridel. 2 2 4
Sest neil pole see päris välja kujunenud, neil on pärilikkusaine rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2. Kas lagundajad on autotroofsed või heterotroofsed bakterid? Põhjenda oma seisukohta. Nad on heterotroofsed bakterid, sest ta saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 3. Taimed kasutavad fotosünteesi käigus orgaanilise aine valmistamiseks süsihappegaasi. Kuidas jõuab orgaanilisse ainesse seotud süsihappegaas bakterite kaasaabil tagasi atmosfääri? 4. Miks moodustab osa baktereid spoore? Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoori. N: Kõrge või madal temperatuur, kuivust, kiirgust ja säilitavad ka sellistes oludes eluvõime. 5. Nimeta üks tunnus, mille poolest bakterirakk sarnaneb taimerakuga. Neil mõlemal on rakumembraan, mis reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. 6
düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja valkude ladestumises põhiainesse. Siia kuuluvad Mukoidne paisumus seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi. Esineb kollagenooside (reuma, reumotoidartriit, sklerodermia,
Seep- on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Hüdrofiilne- ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Värvaine- värviline orgaaniline ühend, mida kasutatakse riidele, nahale, paberile, plastile jms materjalile värvuse andmiseks (nt indigovärvaine); laiemas tähenduses ka värvuseta orgaaniline aine, mis moodustab värvilise ühendi vahetult materjalil, ja optiline pleegiti. Vaht- on keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. Destilleeritud vesi- on destillatsiooni teel saadud ja peamiselt lahustunud sooladest puhastatud vesi. Allergia- on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. See on teatud liikiülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Aluseline lahus- hüdroksiidne lahus, mille vesilahuses on hüdroksiidioone.
eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel eralduvast energiahulgast, siis toimub ainesse energia neeldumine ja lahus jahtub (endotermiline protsess). Kui ioonide hüdraatumisel eralduv energiahulk on suurem kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluvast energiahulgast, siis toimub ainest energia eraldumine ja lahus soojeneb (eksotermiline protsess). DISSOTSATSIOONIVÕRRANDID Dissotsatsioonivõrrandid näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüüdi lahused.
tunnuseks on viitamine autoriteetidele. Seega ei ole see essee oma peast kirjutatud jutuke (nagu näiteks ajakirjanduslik essee). Essee on mingi teoreetilise või praktilise probleemi käsitlemiseks esitatud küsimuste loogiline, argumenteeritud, selgepiiriline ja soovitavalt uudne püstitus ja/või põhjendatud vastuste otsimine ning lahenduste leidmine nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kirjutamine. Teemavalik ongi esimene olulisim etapp. Esiteks tuleb tuleks leida selline teema, mis iseendale huvi pakub see parandab motivatsiooni. Teiseks tuleb selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse. Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse lähenemise. Peaasi, et on valdkond, kus tuntakse end koduselt.
Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel eralduvast energiahulgast, siis toimub ainesse energia neeldumine ja lahus jahtub (endotermiline protsess). Kui ioonide hüdraatumisel eralduv energiahulk on suurem kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluvast energiahulgast, siis toimub ainest energia eraldumine ja lahus soojeneb (eksotermiline protsess). DISSOTSATSIOONIVÕRRANDID Dissotsatsioonivõrrandid näitavad, milliseid ioone sisaldavad elektrolüüdi lahused. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ning positiivsete ja negatiivsete
1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed. Suured praamid toovad maale kõik laeval tekkinud jäätmed. Varem visati need vette. On loodud uusi naftatõrjemeetodeid. Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50- 60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine
vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine) Tuumaplahvatus - raskete tuumade lõhustumise kontrollimatu ahelreaktsioon, mille kulgemist kirjeldab neutronite paljunemistegur (antud põlvkonna neutronite arv ja eelmise põlvkonna neutronite arvu suhe). Kui neutronite paljunemistegur on ühest oluliselt suurem, siis kulgeb reaktsioon üha ägedamalt ja väljub lõpuks kontrolli alt (toimub plahvatus).
põhjadega. Prismat iseloomustavad põhilised suurused on murdev nurk ja alus. Nurka prisma tahkude vahel, kuhu valgus langeb ja kust väljub, nimetatakse prisma murdvaks nurgaks. Tahku murdva nurga vastas nimetatakse prisma aluseks. Valguse murdumisseadus Valgus ei muuda levimissuunda keskkondade lahutuspinnale risti langedes Valguse murdumine üleminekul vaakumist ainesse - langemisnurk, - murdumisnurk, c ja v - valguse kiirused vaakumis ja keskkonnas, n - keskkonna absoluutne murdumisnäitaja. Milline on aga seos langemis- ja murdumisnurkade vahel? Selle seose avastas Hollandi astronoom ja matemaatik Willebrord Snellius, kes 1621. aastal sõnastas valguse murdumisseaduse: valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe jääv suurus sinsin=const, Seda konstanti nimetatakse murdumisnäitajaks
Fotosüntees Hingamine * vaja valgust * ei vaja valgust * moodustub orgaaniline aine * orgaaniline aine laguneb * eraldub hapnik * hapnik neeldub * neeldub CO2 * CO2 eraldub * assimilatsiooni reaktsioon * dissimilatsioon * energia seotakse orgaanilisse ainesse * energiat vabaneb orgaanilisest ainest * toimub klorofülli sisaldavates rakkudes * toimub mitokondreid sisaldavates rakkudes 1. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. 2. Aine -ja energiavahetus- sünteesi-ja lagundamisprotsess, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. 3
Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Pikaealine tase, mis on poolstabiilne. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. 23.Luminestsents- helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad
POPKUNST Üheks uuemaks suurtest kaasaja kunsti vooludest on popkunst 1950. aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool, mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu. Kuigi popkunst tekkis juba 1950- ndate keskel (2.), toimus tõeline popkunsti läbimurre 1964. aasta Veneetsia biennaalil (2.) iga kahe aasta tagant peetaval suurel rahvusvahelisel kunstinäitusel. Popkunsti sünnimaa on Ameerika Ühendriigid ning seal tekkis ta...
4 Mis on loodusseadus? 5 Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? 6 Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda? 7 Mis on katse, mis on eksperiment? 8 Mida teha vaatlustest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha? 9 Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? 10 Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame? 11 Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha sügavamale ainesse? 12 Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub nähtavushorisontidesse? 13 Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel? 14 Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? 15 Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused? 16 Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia? 17 Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik? 18 Mis on SI ja milles on selle olulisus?
SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka kellegi looming, teos, mille puhul tuleb silmas pidada autoriõigust. Kogude korrastamise põhimõtted: Korrastamine sõltub kogude omaniku olemusest ja vajadusest kogusid kasutada. Sellest tulenevalt on juhendi sihtgrupiks: Kogumisel orienteeritud institutsioonid