Taustsüsteem väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg-ja lõpp-punkt liiguvad kiirusega v. Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüst. Ühesugused. Teisiti öeldes on kõik in.süst
valikust. ( Kui suure kiirusega liigud siis kell hakkab maha jääma)
Kui aeg ja pikkus on erinevad suurused klassikalises füüsikas ja me elame 3 dimensioonilises
ruumis siis relativistlikus füüsikas elame me 4 mõõtmelises maailmas. Selle moodustavad 3
ruumi koordinaati ja 1 aja koordinaat.
Aegruum 4 mõõtmeline maailm
AEGRUUM liidab aja ja ruumi koordinaadid. 1 ja 3.
Klassikaline - Aeg ja ruum on absoluutsed ei sõltu taustsüsteemi valikust ja keha liikumise
kiirusest.
Aja dilatatsioon
v keha liikumise kiirus
t aja vahemik liikuva keha suhtes st liikuvas taustsüsteemis
t' ajavahemik maa suhtes (paigal seisva taustsüsteemi suhtes)
c valguskiirus vaakumis
Aja dilatatsiooni võrrand
1) Eeldus v<
5. inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad. 6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui üks kaksikutest läheb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam ühe vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass
· Sõnasta energia miinimumi printsiip! Väidab ,et iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. · Sõnasta atomistlik printsiip Atomistlik printsiip väidab ,et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. · Tõrjutusprintsiip Ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. · Absoluutkiiruse printsiip Välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega. · Aja dilatatsioon ja pikkuste kontraktsioon Aja aeglustamine ehk dilatatsioon tähendab aja aeglustamist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. Pikkuste lühenemine ehk kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes.
emakaõõne kirurgiline puhastus. (Litter, 2008) Kirurgiline abort tehakse sünnitanud lapsele ja neiule, kes soovivad mure möödumist narkoosis. (Litter, 2008). Kirurgilised meetodid on : · Vaakumaspiratsioon- Ennem 12. rasedusenädalat. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni sinna mahub abordiks vajalik vaakumaparaat, mis imeb loote ja platsenta välja. Selline protseduur on Eestis enamkasutatav. · Dilatatsioon ja küretaaz- Ennem 12. rasedusenädalat. Kasutatakse silmuse taolist nuga küretetti, millega kraabitakse emakaseina loode ja platsenta läbi emakakaela kehast välja. · Dilatatsioon ja tühjendamine- Peale 12.rasedusenädalat. Arst kasutab loote emakast väljatõmbamiseks instrumente, mis sarnanevad tangidele. Suur risk naise suguelundite kahjustuseks. · Soollahus või prostaglandiin- Peale 16.rasedusenädalat. Aineid süstitakse lootekotti.
- oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - agressiivsus - valud hammustuse kohal 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium - Entsefaliitiline marutõbi 80% - Paralüütiline marutõbi 20% Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine Autonoomne düsfunktsioon: - hüpersalivatsioon - ülemäärane higistamine - kananahk - pupilli dilatatsioon - priapism Hüdrofoobia ajutüve haaratus Aerofoobia kooma 1-14 päeva surm Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED LASTEL AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus
Nii aeg kui koordinaat sõltuvad taustsüsteemist. Kiiruste liitumine klassikalises mehhaanikas -kui keha liigub tausta suhtes kiirusega u, taust ise aga liigub samas suunas teise tausta suhtes kiirusega v, siis keha kiirus süsteemis on u'=u+v.Kui kehad liiguvad vastassuunas: u'=u-v. Nt. kui mänguauto kiirus vaguni suhtes on u ja vaguni kiirus metsa suhtes on v siis mänguauto kiirus metsa suhtes on u'. Relativistlik kiiruste liitumine - sama mis eelmine,aint suurtel kiirustel.Aja dilatatsioon - nähtus,mille käigus aeg aeglustub suurtel kiirustel.Kell käib seda aeglasemalt,mida suurema kiirusega ta ruumis liigub.St. et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena.Kella käigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab samuti aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Kaksikute paradoks - on aja aeglustumise efekt.Kui nt üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja tuleb hiljem Maale tagasi, pole kaksikud enam ühevanused
6. Mis järeldub relatiivsusteooriast aja, pikkuste ja massi kohta. Relatiivsusteooria järgi liigub absoluutkiirusega nullise seisumassiga objekt nullist erineva seisumassiga objekti suhtes. Kui erineva massiga kehi mõjutada sama jõuga, siis kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Liikuvad objektid osutuvad võrreldes paigalseisvatega liikumissuunas lühenenuks (pikkuse kontraktsioon) ja liikuvad kellad aeglustunuks (aja dilatatsioon). 7. Kuidas on seotud omavahel mass ja energia. Kuna suurel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult salvestub energia lisamassina. Kui energia kasvuga kaasneb massi suurenemine, siis järelikult mass ja energia on samaväärsed ehk võõrsõnaga väljendudes ekvivalentsed. Nad on füüsikalised suurused, mis väljendavad vastavalt aine ja välja tähtsaimat omadust olemasolu. Valem E=mc2
Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim. ainuliigeselisteks, üle kahe kaheliigeselisteks. Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas.
(seisumassile vastab seisuenergia) 5. Millisest printsiibist tulenevalt tuletatakse aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemid. Kuidas see printsiip väljendub valemina Aja dilatatsiooni ja pikkuse kontraktsiooni valemis tuletatakse kinemaatilise teguri kaudu. Valem: t=l/c 6. Mis on võtmeks aja dilatasiooni nähtuse tekkimisel, kirjuta valem, selgita selle tähendust AJA DILATATSIOON aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellekäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) t2= t1/(1-v2/c2) 7. Kuidas selgitada pikkuse kontraktsiooni nähtust, valem? PIKKUSE KONTRAKTSIOON - e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on
8. Mis on stereoloogia? - teadmised ruumist, meetodite kogum, mis võimaldab uurida kolmemõõtmelist ruumi, kui reaalselt on võimalik vaadelda ainult kahemõõtmelisi ristlõikeid või projektsioone - kolmemõõtmeliste parameetrite määramine kahemõõtmeliste suuruste kaudu. 9. Loetlege kujutise töötluse filtreid. A. Must-valge algpilt B. sama pilt peale erosiooni C. avamine D. dilatatsioon E. sulgemine F. sulgemine + järgnev avamine Dilatatsioon+ erosioon = sulgemine; erosioon+ dilatatsioon = avamine 10. Kirjeldage kujutise analüüsi meetodeid. LASER ANALÜÜS - Osakeste arv analüüsi korrektseks läbiviimiseks on suur; 1-2 g; - ideaalne >100 nm osakeste analüüsiks; - ei mõõda suuri osakesi <300 µm SÕELANALÜÜS - Statistikad viiakse läbi suure ainekogusega, näiteks üle kilogrammi; - suuruse jaotuse tundlikkus väike;
Apraklonidiini 0,5% lahust kasutatakse ka silma hüpertensiooni ravis. 3. Hüdroksüamfetamiini test (1) 6 Lokaalselt manustatud hüdroksüamfetamiini kasutatakse pre-ganglionaarsete ja post- ganglionaarsete kahjustuste eristamiseks. Hüdroksüamfetamiin põhjustab noradrenaliini vabanemist post-ganglionaarsetest närvilõpmetest. Kui närvikahjustus on pre-ganglionaarne, esineb pupilli dilatatsioon ning kui kahjustus on postganglionaarne pupilli dilatatsiooni ei esine. Test võib anda vale-negatiivseid tulemusi ägeda Horneri sündroomi puhul, kuna sellisel juhul närvilõpmes puudub noradrenaliin. Hüdroksüamfetamiini testi soovitatakse teha vähemalt 3. päeval peale kokaiini testi läbiviimist. 4. Fenüülefriini test (1) Fenüülefriin on α-adrenergiliste retseptorite agonist. Horneri sündroomi diagnostikas kasutatakse lokaalselt 1% lahust
a) mitteselektiivsed kolinomimeetikumid b) kaudse toimega kolinomimeetikumid c) Nkolinoblokaatorid d) M-kolinoblokaatorid ? 25. Millised väited on õiged? Atropiin terapeutilistes annustes... a) pärsib näärmete sekretsiooni GI-traktis b) põhjustab bronhospasmi c) kiirendab südame tööd d) ei avalda toimet KNS-i e) leevendab bronhospasmi f) uriini peetust ? 26. Atropiini tarvitamisel võivad esineda kõrvaltoimetena ... a) kuivustunne suus ja kurgus b) naha kapillaaride dilatatsioon ja naha punetus c) nägemishäired d) uriini peetus e) kusepõie atoonia f) bronhospasm 27. Millised nähud on iseloomulikud kui on tekkinud M- kolinoblokaatorite mürgistus? (atropiin, skopolamiin)? a) Kõhulahtisus b) Tahhükardia c) Müdriaas d) Tugev higistamine 28. Tubokurariin on oma toimemehhanismilt ... a) NM-kolinomimeetikum b) NM-kolinoblokaator c) NN-kolinomimeetikum d) NN-kolinoblokaator 29. Milline väide on õige? Tubokurariin ...
r toroidi keerdude kaugus teljest B magnetilise induktsiooni suurus µ0 magnetiline konstant e magnetvälja (elektrivälja, elektromagnetvälja) energia tihedus µ keskkonna magnetiline läbitavus E elektrivälja tugevus 0 elektrostaatiline konstant keskkonna dielektriline läbitavus c valguse kiirus vaakumis Erirelatiivsusteooria s tee pikkus t aeg u oletatav valguse kiirus Maa suhtes v oletatav valguse kiirus absoluutse ruumi suhtes Aja dilatatsioon l varda pikkus (valguse poolt läbitud tee) v taustsüsteemide omavahelise liikumise kiirus c valguse kiirus d valguse poolt läbitud tee, kui seda vaadata teisest süsteemist kinemaatiline tegur Pikkuse kontraktsioon l tee pikkus Maaga seotud süsteemis t aeg Maaga seotud süsteemis v Maa ja kosmoselaeva omavaheline kiirus kinemaatiline tegur t' aeg kosmoselaevas l' tee pikkus kosmoselaevaga seotud süsteemis
nägemisteravust uurida. Kuid skriinimiseks sobiks ka igasugune lugemismaterjal. Nii lühi- kui ka kaugnägemist tuleks mõõta. · Pupilli reakstioon Pupille tuleks uurida nii, et patsient vaataks kaugusesse, et vältida pupilli konstriktsiooni, mis juhtub, kui patsient vaatab lähedale. Pupillid peaksid olema ümarad ja võrdse diameetriga, kuigi erinevus vähem kui 1 mm võib olla normaalne. Vähene pupilli dilatatsioon hämaras valguses võib anda vihje sümpaatilise närvisüsteemi düsfunktsioonile. Ja vähene pupilli konstriktsioon eredas valguses võib anda vihje parasümpaatilisele düsfunktsioonile. Isegi arenenud katarakt ei põhjusta relatiivset afferentset pupillaarset defekti. · Oftalmoskoopia Eksamineerija vaatamine patsiendi silma peaks olema sama, mis patsiendi nägemisteravus, st. et katarakt peaks mõjutama vaadet silma sama palju kui
reesusnegatiivne veretüüp ja samuti seksuaalsel teel levivate haiguste uuringud. Arst tahab teada, kas teil on lapsi või varasemaid aborte või nurisünnitusi. Esimene vestlus arstiga võib olla emotsionaalne ja partnere või sõber oleks suureks toeks. Raseduse katkestamine on kirurgiline protseduur, mis viiakse läbi emakakaela lokaalse tuimastusega kas vaakumaspiratsiooni või emaka välissuudme laiendamise ja küretiga kaapimise (dilatatsioon ja küretaaz ) meetodiga. See võib küll valu teha, ent protseduur on kiirem kui üldnarkoosiga, pealegi on üldnarkoos riskantsem. Selle 10 kuni 15 minutit kestva protseduuri ajal võivad tekkida iiveldus ja emaka valulikud kokkutõmbed nagu valulike menustratsioonide ajal. Tõenäoliselt tuleb veel mõni tund kliinikus viibida, sest võite tunda nõrkust. Esineb veritsemist, nii et võtke kaasa hügieenisidemeid kaasa. Te peaksite arstilt küsima, millal võite tööle minna( tavaliselt
Kui nad kinni ei kasva, siis läheb osa verd vasakust kojast paremasse kotta. Segatakse hapnikurikas veri ja suures osas CO2-e. Lapse aju kannatab selle all. Kui jääb lahti botallojuha, siis hapnikurikas veri saab CO2-e rikast verd. Kannatab aju: lapsed ei arene(nii füüsiliselt kui ka vaimselt). Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi(vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud, siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda(dilatatsioon). *Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani. Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti. Suur ja väike vereinge *Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb omakorda peenemateks arteriteks-üks osa viib verd pea suunas; teine, ehk aordi alanev osa viib verd kehasse ja jalgadesse. Arterid hargnevad veelgi peenemateks arterioolideks
auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(kui võrdselt kiirusega-muutub olematuks) Kineetiline mass- liikumisega seot.mass, mis lisandub kui keha liigub valgusele sarnasema kiirusega. See on märgatav alles siis kui kiirused väga suured. (kasutatakse aineosakesi uurides- kiirendid. En-> massiks.)
· Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb venoosne naas ja südame eelkoormus; vähenevad vatsakeste mõõtmed ning südame hapnikutarbimine · Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redutseeruvad organismis ning vabastavad lämmastikmonooksiidi (NO) 2) NO vabaneb füsioloogiliselt endoteeli rakkudest atsetüülkoliini seostumisel oma retseptoriga (M3)
rohkenemine, silelihaste hüpertroofia, bronhioolide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine. Võib katkeda bronhioolide ja alveoolide vaheline ühendus. Hingamisteede obstruktsioon KOK puhul on primaarselt pöördumatu ning põhjustatud väikeste bronhide põletikulistest ja destruktiivsetest muutustest ning alveoolide septide kadumisest. KOK tagajärjel kujuneb parema südamepoole hüpertroofia ja dilatatsioon, tekib respiratoorsete lihaste hüpertroofia ja diafragma atroofia. (KOK 1997) 1.5. Sümptomid Enamesinevateks sümptomiteks on hingeldus füüsilisel koormusel, köha, lühiajaline kehatemperatuuri tõus, hommikused peavalud, kehakaalu langus, isutus ja päevane unisus. Harva esinevateks sümptomiteks on valu rindkeres ja veriköha, depressioon. (KOK 1997; Astma.ee) 1.6. Diagnostika Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid:
näärmete sekretsioon;5-30 min.; II faas: hiline faas kudede infiltratsioon eosinofiilide, basofiilide, monotsüütide ja CD4+ T-lümfotsüütide poolt kudede destruksioon, limaskesta epiteeli kahjustus; 2-24 tundi; Äge reaktsioon Nuumraku-juhitud reaktsioon, vabanevad histamiin; PGD2; trüptaas; LTC4 IgE-antikehad; nuumrakkude degranulatsioon histamiini vabanemine Toime: veresoonte laienemine e. dilatatsioon, läbilaskvuse tõus, mis viib turse tekkele Süsteemne anafülaksia - anafülaktiline sokk: nahalööve, sügelus, vaskulaarne sokk, üldised tursed, kõriturse, oksendamine, diarröa, bronhioolide kontraktsioon, kõri obstruktsioon, surm; Lokaalne ülitundlikkusreaktsioon; atoopia: geneetiline soodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks; allergeenid: õietolmud, seente spoorid, majatolm, toiduained, loomakarvad jne.; sissepääsuteed: hingamisteed, seedetrakt, nahk; RAVIMEETMED
Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja südamepuudulikkus, sh südame dilatatsioon ja supraventrikulaarsed tahhükardiad). Muude tüsistustena on esinenud kopsuverejooks, pneumotooraks, pantsütopeenia, Reye sündroom ja sepsis ilma dokumenteeritud baktereemiata.[7] Haiglaravil olnud patsientide suremus on olnud suur, siiski võib arvata, et üldine suremus on oluliselt väiksem. Erinevalt 1997. a registreeritud surmadest, mis enamikus olid vanemate kui 13aastaste hulgas, on viimasel ajal suremus suur laste seas. Nii on Tais registreeritud
healoomulised. 24. Krooniline pankreatiit. Kirurgilise ravi näidustused ja ravi printsiibid. Krooniline pankreatiit on kroonilise kuluga põletikuline ja fibroseeruv kõhunäärme haigus. Kõhunäärmes tekivad eksokriinse ja endokriinse koe atroofia, kaltsifikaadid, juhade segmentaarne stenoos ja reaktiivne 18 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov dilatatsioon ( juha ebaühtlane kontuur). Peamine põhjus on alkoholi kuritarvitamine. Harvemini kroonilist pankreatiiti põhjustavad autoimmuunpankreatiit, geneetilised haigused (nt tsüstiline fibroos), kolelitiaas, korduvad ägeda pankreatiidi episoodid ja teised tegurid. Kliiniline pilt: Peamised sümptomid on tuim ja näriv krooniline kõhuvalu, mis tugevneb söögi järel, kaalukaotus, diarröa, steatorröa, kõhupuhitus/gaasid. Eksokriinse ja endokriinse puudulikkuse tõttu võivad
3. Milliseid süsteeme nimetatakse inertsiaalsüsteemideks? Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse erinevaid taustsüsteeme, mis kirjeldavad kehade liikumist. 4. Kuidas sõltub valguse levimise kiirus vaatleja liikumise kiirusest? Mingi teatud kiirusega liikuv keha liigub kõigis inertsiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega. 5. Mida tähendab mõiste aegruum? Aegruum tähendab punkti liikumist ajas ja ruumis. 6. Millist nähtust nimetatakse aja dilatatsiooniks? Aja dilatatsioon on suurtel kiirustel aja aeglustumise protsessid, mis näivad paigalseisvale vaatajale aeglustunutena. 7. Milline on suurim võimalik kiirus vaakumis? Suurim võimalik kiirus vaakumis on valguse kiirus. 8. Millest on tingitud pikkuse kontraktsioon? Pikkuse kontraktsioon on marsruudi lühenemine kiiruse kasvamise alusel. 9. Kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas. Sest klassikalise valemi u' = u + v järgi tekiks kiiremad kiirused kui kõige kiirem
ületavad organismi toimetuleku võime. Stressi tagajärjed. Stressihaiguste teke. Tugeva stressori toimel võib tekkida: Südame koronaarhaigused, hüpertensioon, oitumishäired, haavandid, diabeet, depressioon, migreen, unehäired, kroonilise väsimuse sündroom, neerupealiste hüpertroofia. Närvisüsteem: Südame frekventsi kiirenemine ja vererõhu tõus; pupillide dilatatsioon; suu kuivus, higierituse suurenemine; Vere hüübivuse suurenemine. Immuunsüsteem: Vähenenud resistentsus infektsioonide suhtes; Immuunvastuse häired. Endokriinsüsteemi talitlus on selgesti allutatud närvisüsteemile, vastassuunaline regulatsioon on vähem väljendunud. endokriinsüsteem on allutatud närvisüsteemi kontrollile: hüpotalamus ja hüpofüüs kaudu. 27. Organismi kasvamine & areng. Ebrüogeneesi häired, fetaalne surm, sünnitaumad
Sünonüümisõnaraamatuid • A. Õim, “Sünonüümisõnastik” (1991) • P. Saagpakk, “Sünonüümisõnastik” (1992) • J. Peegel, “Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides” (1982-1992; 2004) Sünonüümiaga kaasnevad protsessid Sünonüümiaga kaasneb ka muid protsesse: determinatsioon, mis tähendab seemide lisamist, mille käigus denotatsioon kitseneb (kruvi – kipsikruvi, puidukruvi). Sellele vastanduv protsess on dilatatsioon – seemide lahutamine, nt. biblioteek, fonoteek, kartoteek – teek ’infokandjate korrastatud kogum’. Vastandusseos ja selle liigid Kui X on a, siis ei ole ta b. Neli väljendusvormi: 1) kontradiktsioon 2) antonüümia 3) konversioon 4) ühildumatus Tähendushierarhia • Sarnase tähendusega lekseemide vahel võib olla ka alluvussuhteid. • Ülemmõistet nimetatakse hüperonüümiks ja alammõistet (klassifikatsioonis allpool paiknevat mõistet) hüponüümiks.
on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. • Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). • Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. • Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas – kaksikute paradoks). • Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. • Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine
on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema. · Relativistlik maailmapilt kujunes välja aastail 1905-1916 Einsteini tööde tulemusena. Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). · Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. · Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas kaksikute paradoks). · Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. · Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a 0 ja seega m ).
Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa - Bradükardia - Mitraalklapi prolaps - Äkksurm - Perifeersed ödeemid - Ülesöötmissündroom Dermatoloogilised - Kuiv nahk - Lanugo – pehme karvkate - Karotenodermia – peopesad ja jalatallad on kollased - Pruritus – sügelemine Gastrointstinaalsed - Konstipatsioon - Aeglustunud mao tühjenemine - Refeeding – pankreatiit, hepatiit - Akuutne mao dilatatsioon Endokriinsed ja metaboolsed - Amenorröa - Infertiilsus - Osteopeenia, osteoporoos - Kilpnäärme funktsiooni häired - Hüperkortisoleemia - Hüpoglükeemia – halb prognoos - Diabeet - Temperatuuri regulatsiooni häired - Spontaansed luumurrud Hematoloogilised, neuroloogilised - Alguses aneemia,hiljem pantsütopeenia - SR kiirenenud - Aju atroofia – taastuv - Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks Buliimia Gastrointestinaalsed
253. Mis on Galilei teisendused?
Kahes eri inertsiaalsüsteemis vaadeldava sündmuse ruumi- ja ajakoordinaatide
vahelised seosed (kehtivad ainult väikeste kiiruste korral, st v<
2) sirutaja(d) - EXTENSOR(ES) 3) Lähendajad - ADDUCTORS 4) Eemaldajad - ABDUCTORS 5) Väljapöörajad - SUPINATORES 6) Sissepöörajad - PRONATORES 7) Laiendajad - DILATATORES 8) Sulgurid - SPHINCTERES 9) Tõsturid - LEVATORES 10) Langetajad - DEPRESSORES 11) Pingutajad - TENSORES Painutamine e flektsioon Sirutamine e ekstensioon Lähendamine e adduktsioon Eemaldamine e abduktsioon Väljapööramine e supinatsioon Sissepööramine e pronatsioon Laiendamine e dilatatsioon Kujult jagunevad lihased: 1) Pikkadeks 2) Lühikesteks 3) Laiadeks Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased: 1) Kere lihased: seljalihased, rinnalihased, kõhulihased 2) Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased 3) Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased
immuunsüsteemi häire. Lümfoidne arengutee- mõjutatud on T- ja B- rakud SCID- IL2, IL4, IL7, IL9, IL15 retseptori ahela defekt WAS- CD43 defekt IFN- puudulikkus X-liiteline agammaglobulineemia- B rakkude signaaliülekande defekt X-liiteline hüper-IgM sündroom- defekt CD40L kodeerivas geenis Tavaline variabiilne IP (CVI)- vähenenud plasmarakkude hulk Hüper-IgE sündroom (Job sündroom)- kõrgenenud IgE tase Selektiivne Ig puudulikkus Ataksia telangiestaasia- vaskulaarne dilatatsioon Lümfoidne immuunpuudulikkus võib kahjustada B- rakke, T- rakke või neid mõlemaid korraga. B- raku immuunpuudulikkuse korral on inimene nö märklauaks bakteritele. Samas aga viiruste ja seente vastu on immuunkaitse normaalne. Kuna T- rakkudel on immuunsüsteemis keskne osa, siis nende puudulikkus võib kahjustada nii humoraalset kui rakuvahendatud immuunvastust. Kõige tõsisem on kombineeritud puudulikkus ehk korraga nii T- kui B- rakkude kahjustus. Infektsioonid
kulgeb punktist C punkti B. Pinnas ei ole täiuslikult elastne materjal ja otsesed poorirõhu mõõtmised näitavad, et see seos põhjustab poorivvee surve määramisel teatud ebatäpsusi. Katsete tulemused näitavad, et dreenitud tingimustes kohevates pinnastes kaasneb nihkedeformatsiooniga poorsuse so mahu vähenemine (kontraktsioon) ning tihedates pinnastes mahu suurenemine (dilatatsioon). Dreenimata tingimustes mahumuutust ei toimu. Mahumuutust tõkestab pooriveesurve muutus. Kohevas pinnases nihkedeformatsiooni mõjul pooriveesurve tõuseb ja tihedas pinnases langeb. Pooriveesurve muutus mõjutab efektiivsete normaalpingete suurust kuid ei mõjuta nihkepinge suurust. 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). 21. Boussinesq´i- lahendus. Mindlin. Vundament (Jürgensoni pildid). Boussinesq´i- lahendus
......................................................................................48 1.2.1.3 Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas.......................................................................................................49 1.2.1.4 Valguse kiirus .......................................................................................................................................................51 1.2.1.5 Aja dilatatsioon....................................................................................................................................................53 1.2.1.6 Pikkuse kontraktsioon .........................................................................................................................................56 1.2.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ...................................................................................................
.............................................................................................59 1.3.1.3 Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas.......................................................................................................60 1.3.1.4 Valguse kiirus vaakumis .......................................................................................................................................62 1.3.1.5 Aja dilatatsioon....................................................................................................................................................62 1.3.1.6 Keha pikkuse kontraktsioon .................................................................................................................................64 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ......................................................................................................
IgE-ga seostuv proteiin (BP) nuumrakkudel, makrofaagidel, neurofiilidel, eosinofiilidel jt . Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid: Aktivatsioon: Antigeeni seostumisel nuumrakul oleva IgE – dega käivitub kaskaad: fosfatidüülinositool lõhutakse IP3 ja DAG suureneb tsütoplasmas vaba Ca2+ hulk toimub mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus)
.............................................................................................57 1.3.1.3 Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas.......................................................................................................58 1.3.1.4 Valguse kiirus vaakumis .......................................................................................................................................60 1.3.1.5 Aja dilatatsioon....................................................................................................................................................60 1.3.1.6 Keha pikkuse kontraktsioon .................................................................................................................................62 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ......................................................................................................