KATALÜÜSI REGULATSIOON 1) Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Aktiivtsentri mõiste molekulaarne sisu. Stereo-, geomeetrilise, absoluutse spetsiifilisuse iseloomustus. Ensüümi spetsiifilisus on ensüümidele omane võime eristada substraate, millele nad toimet avaldavad. Ensüümide spetsiifilisus toimub molekulaarse äratundmise kaudu, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessis. Seal paiknevad aminihappejääkide katalüütilised rühmad, mis seovad endaga substraadi.
Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Proliferatsioon on suures osas reaktsioon sidekoe poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks. See kude võib sõltuda tekitajast ja olla spetsiifilisuse morfoloofiliseks näitajaks. Mittesteriilne nõel on sattunud jäsemesse. Tekkinud on koekahjustus. Vabanevad keemilised ühendid, mis meelitavad kolde juurde immuunrakke. Veresoonte läbilaskvus on suurenenud. Sealt satuvad kolde juurde leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Põletikukoldesse rändavad makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad võõrast materjali. Moodustub eksudaat. Järgneb
tärklist- reaktsioon Wohlgemuth). Nad kiirendavad reaktsioone, kuid ei võta nendest osa. Ensümaatilised reaktsioonid on 103 kuni 1017 korda kiiremad kui vastavad katalüüsimata reaktsioonid. Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud (liht- või liitvalgud) või valgud koos kofaktoritega. Lihtensüümid- koosnevad aminohappejääkidest-lihtvalgud Liitensüümid- liitvalgud (valguosa- APOENSÜÜM ja mittevalkosa- KOFAKTOR Valkosa määrab ensüümi spetsiifilisuse, kofaktor stabiliseerib ensüümvalku. Kofaktoriks võivad olla: ioonid, anorgaanilised ühendid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid. Kofaktorite valdavama osa moodustavad koeensüümid. · Ensüümid on endogeensed bioaktiivsed ühendid · Substraat- aine, mille muundumist ensüüm katalüüsib · Spetsiifilisus- ensüümi võime katalüüsida ainult ühe kindla substraadi või rõhma reaktsioone
Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma asendit ja ensüüm ei tunnista muudetud molekuli enam substraadina Siiani eksisteerib ensüümide kõrge efektiivsuse ja spetsiifilisuse saladus pole teada efektiivsuse ja spetsiifilisuse füüsikalis-keemilisi mehhanisme Ensüümid on efektiivsed, spetsiifilised hästi reguleeritavad katalüsaatorid. Reguleerida saab rakus ensüümide aktiivsust ja nende hulka · aktiivsuse regulatsioon allosteerilised ensüümid, · ensüümide hulkade regulatsioon geenide aktiivsuse regulatsioon (klassika operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund
Rakkudes on katalüsaatoriteks valdavalt ensüümid valgud. Tänu unikaalsele ruumilisele struktuurile (valgud on perioodilised kristallid) on ensüümid: a) väga efektiivsed nad kiirendavad reaktsioone tuhandeid ja rohkem kordi, ja b) väga spetsiifilised tarvitseb substraadi molekulis muuta ainult ühe rühma asendit ja ensüüm ei tunnista muudetud molekuli enam substraadina Siiani eksisteerib ensüümide kõrge efektiivsuse ja spetsiifilisuse saladus pole teada efektiivsuse ja spetsiifilisuse füüsikalis-keemilisi mehhanisme Ensüümid on efektiivsed, spetsiifilised hästi reguleeritavad katalüsaatorid. Reguleerida saab rakus ensüümide aktiivsust ja nende hulka · aktiivsuse regulatsioon allosteerilised ensüümid, · ensüümide hulkade regulatsioon geenide aktiivsuse regulatsioon (klassika operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund
h. metallid) 3. Substraatide toomine teineteisega "kokku" ensüüm-substraat kompleksi moodustumine · üleminekuoleku tekkega ei lähe kaduma liikumisvabadust · reageerivate molekulide täpne orienteeritus Katalüüsi mehhanismid Aktiivtsenter substraatide/produktide sidumise ja katalüüsi toimumise koht ensüümis 1. Emil Fischer 1894 ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne substraadiga ensüüm on lukk ja substraat võti seletas ära ensüümide kõrge spetsiifilisuse Paraku ei tee lukk võtmega midagi 2. Tänapäeval aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga Seostumisenergia saab realiseeruda alles pärast üleminekuoleku moodustumist Substraat "surutakse" aktiveeritud olekusse Tõestus ensüümid seovad tugevalt üleminekuoleku analooge Indutseeritud sobivuse mehhanism Daniel Koshland 1958 ensüümi aktiivtsenter ei ole algselt komplementaarne üleminekuolekuga Substraadi seostumisega indutseeritakse ensüümis
diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria! Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus
See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid.
Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi inimene pole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna rekonstrueerida. Sellised katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse.
üldjuhul on spetsiifilised investeeringud eri suurusega, siis tekib kallaletungi (hold-up) võimalus suhteliselt suuremate spetsiifiliste investeeringutega partneri kvaasikasumilePSI liigid- Ruumiline spetsiifilisus (site specificity).*Põhivara spetsiifilisus (physical asset specificity). *Inimressursi spetsiifilisus (human asset specificity). *Pühendumisspetsiifilisus (dedicated assets). *Margispetsiifilisus (brand name specificity). PSI tagajärjed - Mida kõrgem on spetsiifilisuse määr, seda väiksem on alternatiivsete kasutusalade ring; *madalam on alternatiivse kasutuse tulusus; *suurem on kvaasikasumi osa kogutulus; *Kvaasikasum on PSI tulususe erinevus parimas ja sellele järgnevas ärisuhtes Kvaasikasum ja selle kaitse - Mida suurem on kvaasikasumi osa kogutulus, seda tugevam on PSI tegija/omaniku sõltuvus lepingupartnerist (lock in) suurem on oht, et lepingupartner
Mõisted: AIDS- (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) viirushaigus, mida põhjustab HI- viirus. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt. Aminohapped- keemilised ühendid, mis sisaldavad nii aminorühmi kui ka kraboksüülrühmi. Antikeha- kaitsevalk iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis).
3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus
Liitvalk hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud transportfunktsioon. Valkude retseptorfunktsioon väljendub rakumembraanis esinevate valkude näol, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid (nt insuliin). Valkude kaitsefunktsioonid antikehade moodustumine, mis on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehadele on omane kõrge spetsiifilisuse tase iga antikeha seostub üksnes selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Organismi sattunud võõraineid, mis tingivad antikehade tekke, nimetatakse antigeenideks. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Inimene haigestub sageli nakkushaigustesse. AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja
23. Mis toimub interfaasis? Kõikide rakukomponentide sünteesimine, et tekkivatel tütarrakkudel oleks olemas kõik vajalik alustamaks uut tsüklit. 24. Kuidas uuritakse rakutsüklit? Voolutsütomeeria kasutamisega 25. Mille tagavad rakutsükli kontrollpunktid? Selle, et järgmine faas ei alga enne, kui eelmine pole lõppenud. 26. Tsükliinide omadused · Vajalikud CDKde aktiveerimiseks · Väiksed valgud · Annavad CDK-tsükliin kompleksile spetsiifilisuse substraadi suhtes 27. Tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadused · Kõrgelt konserveerunud aminohappeline järjestus · Esineb T-ling · Erinevad CDKd tagavad erinevate rakutsükli faaside läbimise · N-terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks 28. Miks on CDK-1, CDK-2, CDK-4 ja -6 olulised? Tagavad erinevate rakutsükli faaside läbiviimise: · CDK-1 G2-st M-i · CDK-2 S-st G2-e
*reservmaterjal *kaitsefunktsioon näärmete sekreedi koostises lima on rikas süsivesikute poolest kaitseb õõneselundeid mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate eest - kuulub antikehade koostisesse -on seotud vere hüübimisega *Reguleeriv funktsioon kiudained osalevad seedetrakti peristaltikas, kuna ärritavad mao ja soolestiku limaskesta *Spetsiifiline funktsioon osalemine antikehade moodustamises, veregruppide spetsiifilisuse tagamises *Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline; Piima laktoos Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2
· Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. (Nt raha kasutamine) 2. Kordamise mõju informatsioon kaob mälust, kui teda piisavalt palju kohe ei korrata.
meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip · Seob omavahel salvestamise · Millises kontekstis jätsime ja meeldetuletamise edukuse meelde? · Meenutada saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud · See, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud · Tähtis on kontekst, mis peaks materjali salvestamisel ja meenutamisel olema sama Unustamine · Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul
20 mg tahket invertaasi tuleb lahustada 5ml lahustis. 10. Kasutasite töös 7%-list sahharoosi lahust. Milline on sellise sahharoosi lahuse molaarnekontsentratsioon (Mr = 342)? Millises suhtes (suurem/ väiksem/võrdne) on see invertaasi K m väärtusega, kui on teada, et sahharoosi hüdrolüüsil Km = 26 mM? 0,2 M 1. Kirjutage lõik valgu polüpeptiidahelast ja näidake, millistele sidemetele toimivad proteaasid. 2. Mida mõistetakse ensüümide spetsiifilisuse all ja milliseid proteaaside spetsiifilisuse aspekte eristatakse? See tähendab, et ensüümid katalüüsivad ainult teatud aminohapete vahelisi peptiidsidemeid. Nad võivad katalüüsida kas teatud aminohapete vahelisi sidemeid või sidemeid, mis asuvad peptiidahelas teatud kohalt (näiteks ainult äärmisi peptiidsidemeid või ainult keskmisi peptiidsidemeid) 3. Kuidas klassifitseeritakse proteaase optimaalse pH väärtuse järgi ja millisesse rühma kuulus teie uuritud ensüüm?
Sellist testi võib teha ka nii, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastumistunnuse etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suur osa meelde tuletada. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see kontekst olema sama. (palatalisatsioon palk, tall. puu või tsekk, ehitis või loom).
kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine · Harjumine e habituatsioon · Sensitisatsioon Assotsiatiivne õppimine · Käitumuslik lähenemine
ühikud. V=kcat (E)t(S)/(KM + (S)) k katalüütiline konstant catKM= michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. (S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) Katalüütilist konstanti võiks mõõta 1/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) KM M Kcat/Km= spetsiifilisuse konstant 1/M*s 43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta: Michaelise konstant on näiline dissotsiatsioonikonstant ja on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma poole piirkiirusest. 44. Millised väited on õiged katalüütilise konstandi (kcat) kohta: Katalüütiline konstant on alati esimest järku kiiruskonstant ja näitab mitme
Ei tohi hakata õppima alles enne eksamit vaid peab pikema ajajooksul materjali omandama. Materjali seostamine varajaste teadmistega Ebaefektiivne on oluliste asjade allajoonimine, mehaaniline kordamine või lugemine. 16) Kas see, kui miski ei meenu, annab alust väita, et seda ei ole mälus olemas? Miks? Ei pruugi seda tähendada. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral 17) Kuidas on omavahel seotud info salvestamine ja meenutamine? Milles seisneb kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Tooge näiteid. 18) Millest tulenevad mäluvead? Kuidas on võimalik nende kujunemist uurida? Millised ohud mäluvigade puhul varitsevad? Kuidas võiks neid vältida/vähendada? 1. informatsiooni kohe küllalt palju ei korrasta. 2. interferents ehk vastastikune häirumine - näiteks kui õpite poolt tundi ajalugu ning seejärel pooltundi geograafiat. Siis ajaloos õpitud on halvemini meeles kui geograafia. 3.valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine. 4
selles on mitmeid retseptoreid. Enamasti paiknevad maitsepungad näsade külgedel, seennäsade puhul võivad asetseda ka selle peal. Retseptorid võtavad vastu esmase info, transduktsiooni tulemusena mööda maitserakku jõuab vajalikul kujul info ajju. Maitsepungade peal on retseptorrakud. Magus, hapu, soolane, mõru/kibe, umami. Kehtib nii spetsiifilisusteooria kui ka mustriteooria. Peamine arvamus on hetkel pigem mustriteooria, sest me tunneme tegelikult ka nende maitsete kombinatsioone. Spetsiifilisuse järgi saaks tunda siis ainult magusat, haput, jne. Tasakaalumeel- selle meele toimimise aluseks on vedeliku liikumine sisekõrvas olevates poolringkanalites. Tähnielund. Retseptorid asuvad poolringkanalites, genotsiilid ja streotsiilid. Gravitatsiooni muutuste korral tekib muutus vedeliku asendis. Endolümfi (milles vedelik paikneb) asendi muutus stimuleerib vestibulaarnärvi (ka siin tegemist karvarakkudega- kinotsiilid ja stereotsiilid) ja toimub transduktsioon, mille tulemusena
saadakse pärast valgu autokatalüütilist modifitseerimist- lõigatakse välja osa järjestusest (intein) ja ligeeritakse ülejäänud valk kokku Valkude struktuurid ja funktsioon Valkude põhiomadus siduda teisi valkemolekulaarne komplementaarsus Ligand mingi valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul Polüpeptiidid Mittevalgulised Ligandi seondumine kutsub esile märklaudvalgu (retseptori või ensüümi) konformatsiooni muutuse Ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt on afiinsus Mehhanismid, mis reguleerivad valkude funktsionaalsust Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll) Katalüütiliste subühikute konformatsiooni muutus allosteerilise regulaatori seondumise järgselt, üleminek aktiivse ja mitteaktiivse vormi vahel (active and inactive state) Ligandide kooperatiivsed efektid (ühe ligandi seondumine kas inhibeerib või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent)
(kvantitatiivne, kombineeritud, kvalitatiivne), valimi koostamine, andmestiku loomine. Järgnevad: Andmete analüüsimine ja tulemuste esitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. kombineeritud, kvalitatiivne 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Võimalikult lühike, viisakalt sõnastatud, lihtsa grammatikaga, sisaldab infot ühe teema kohta, sama tähendusega kõigi jaoks, sobival spetsiifilisuse tasemel Ankeedi struktuur, sissejuhatus, miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed, tänud juba ette, lihtsamad küsimused, avaküsimused, keerulised ja põhiküsimused. Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Suletud (vastajale on ette antud vastuse variandid) Vastuste variandid: Selged ja täpsed, ei tohi kattuda, peavad sellegipoolest ära katma kõik vastuse variandid.
koosseis, millest sõltuvad nende keemilised/füüsikalised omadused, valkude struktuuritasemed, biofuntksioonid. Aminohappejääkide vahel polüpeptiidis on kovalnetne peptiidside. Aktiivtsentrid ja sobiv konformatsioon ligandite (ioon,molekul,funk.rühm) sidumiseks – tagab valkude mitmekesisuse ja biofuntksiooni. 25) Valkude struktuurtasandid: Primaarstruktuur – aminohapete kindel järjestus polüpeptiidis. Määrab ära valkude spetsiifilisuse (on aluseks biofuntksioonidele). Molekulaarhaigused (nt sirparkuline aneemia), põhjustatud mõne aminohappe jäägi asendusest primaarstruktuuis Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur. Põhinormid: α-heeliks – paremale pöörduv polüpeptiidahel, β-heeliks-volditud struktuur. Tetsiaalstruktuur – aktiivne, funtksiooni täitev valk, tihe, kompaktne. Tänu selle tekivad looked, silmused, voldid
küsimusele "Miks".(Linkedin/allanmartinson) Allan Martinson juurutab põhimõtet, et läbikukkumine on normaalne elu osa. ,,Kes 80 korda läbi kukub, see lõpuks 81.korral õnnestub”(Martinson 2018). Üheks tema enda läbikukkumiseks võib nimetada seda, et Cherry osanikuna investeeris ta sinna üle 100 000 euro ning peaaegu kõik see läks kaduma, kui firma pankrotti läks. Samuti usub ta, et käskude jagamine ei toimi juhtimisvahendina, kuna inimeste tööd on selle spetsiifilisuse tõttu raske kontrollida. Juhtimise osas peaks toimima pigem võrgustik kui formaalne struktuur. Võrgustikus on kõik kõigiga seotud ning kui keegi midagi teeb, mõjutab see ka teiste tegemisi. Oskustest palju tähtsamad on väärtused. Oskusi saab aina juurde omandada, kuid väärtused on need, mis näitavad teistele, milline inimene on. Igas ettevõttes peab olema väga hea kommunikatsioonisüsteem. Kui kuskil jagatakse mingisugust informatsiooni,
Primaarstruktuurjääbalati püsima. Aminohappejääkidevahelisedpeptiidsidemeddenaturisatsioonikäigusei katke. Denaturiseeriva mõju lakates võib valk oma sekundaar või tertsiaarstruktuuri taastada, seda nimetatakse renaturatsiooniks. VALKUDE ÜLESANDED: 1) ensümaatilinefunktsioon ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust ja mida iseloomustab kõrge spetsiifilisuse aste iga biokeemilise reaktsiooni kulgemist reguleerib kindel ensüüm. Mõningate ensüümide aktiviseerumiseks on vaja vitamiine, mis on bioaktiivsed madalmolekulaarsed ained. 2) Ehituslikfunktsioon valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. 3) Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. 4) Retseptoornefunktsioon rakumembraanis esineb valke, mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse.
on saavutanud poole oma piirkiirusest · näiline dissotsiatsioonikonstant mida väiksem KM seda suurem on ensüümi afiinsus vastava substraadi suhtes · ühik kontsentratsiooni ühik (M) Katalüütiline konstant kcat · vastab maksimaalsele substraadi molekulide arvule mille reageerimist on üks ensüümimolekul ajaühikus võimeline katalüüsima · ühik aja pöördväärtus (s-1) Spetsiifilisuse konstant kcat/KM · mida suurem kcat/KM seda efektiivsem on katalüüs · peegeldab ensüümi spetsiifilisust konkreetse substraadi suhtes · ühik aja pöördväärtus korda kontsentratsiooni pöördväärtus (s-1M-1) Ensüümkineetika parameetrite, kcat, KM ja kcat/KM väärtused Ligikaudsed väärtuste vahemikud: · kcat 10-2 106 s-1 · KM 10-1 10-13 M · kcat/KM ülempiir ca 109 M-1s-1 on määratud difusiooni poolt
antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6
Eesti keeles: -jas, -kas ning -tav. Vene keeles on kasutusel –атый. Näiteks голубоватый. Lisaks tähistatakse kahes keeles ka sama moodi kahe värvi vahelisi üleminekuvärve ning mitmevärvilisi objekte. (Õim 1983: 29–30) 4 2. Värvinimetuste kasutamine Vene keel erineb eesti keelest värvinimetuste kasutusel spetsiifilisuse poolest. Eesti keeles on võimalik kasutada üht värvinime kõige vajaliku kirjeldamiseks, kuid vene keeles on kindlatele objektidele omistatud ka kindlad värvitoonid, mille abil neid kirjeldada. Näiteks (Õim 1983: 30–31) Mõlemas keeles võidakse värvi abil väljendada deminutiivsust, kasutades sufiksit. Eesti keeles on need -u, -ke (ne) ning vene keeles on kasutusel -еньк. Kuigi see pole kummaski
3.Pikaajaline mälu kestvam ning piiramatu ? mahuga Mis on peamised mälu Meeldejätmine/salvestamine L7, ÕO7 protsessid? Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Mis on kodeerimise Seeb on hüpotees, et kui me midagi meeles tahame L7, ÕO7 spetsiifilisuse printsiip? pidada siis me ei säilita seda originaalsel kujul vaid Too näide oma teisandame seda sellisele kujule mis hõlmab ka õppija kogemusest. mõtteid ja arusaami. Näiteks kui pean meeles mingit autonumbrit siis tähtedest teen enda jaosk sobiva kombinatsiooni minu autol TNK -TäNaK. Mis on peamised Võimatus ajust asju taasesitada just siis kui seda ise L7, ÕO7
Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele. Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine
Oma publikatsioonides käsitleb ta selliseid küsimusi nagu episoodiline mälu, selle eristus semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid; mälusüsteemide paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues) osatähtsuse uurimine; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine. Eesti psühholooge 1
(Zilmer jt 2001). Joonis 4.5. 13 4.7. Kontraktsioonifunktsioon: keemilise energia kasutamine valkude abil lihaskontraktsioonis ja selle läbiviimine. Kontraktsioonifunktsiooni omavaks valguks on näiteks müosiin eukarüootilistes kudedes. Müosiin on vastutav tegevuse põhiste liigutuste üle. Müosiini mudel joonisel 4.6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10
kokkutulekuid, korraldada klubiüritusi Tallinnas ja Tartus, tõlgib pidevalt juurde IIA poolt avaldatavaid täiendusi, korraldada Eestis rahvusvahelist CIA eksamit, on loonud kodulehekülje infovahetuseks ( www.siseaudit.ee) 1.3. Siseaudiitorite eetikakoodeks Audiitori elukutse väärtus seisneb sõltumatu hindaja rollis, kelle töötulemuseks on usaldusväärne ja tõepärane informatsioon. Elukutse spetsiifilisuse tõttu pole enamus sellise informatsiooni tavakasutajaid pädevad hindama audiitori audiitori töö kvaliteeti. Ühiskonna usalduse saavutamiseks peavad seetõttu elukutse raamides kehtima kõrged professionaalsus- ja käitumisstandardid. Elukutse esindajate käitumist reguleeritakse sellistel puhkudel eetikakoodeksite abil. 7 Eetikakoodeksi põhiklauslid siseaudiitoritele:
AH-te kindel järjestus polüpeptiidis (AH-d seotud kovalentse peptiidsidemega), mis sisaldab info valkude kõrgemate struktuuritasemete kujunemiseks, sh. valkude funktsioonide tagamiseks Primaarstruktuuris esineb ka ahelasiseseid tugevdavaid kovalentseid disulfiidseid sidemeid (tekivad endoplasmaatilises retiikulumis – esinevad sekreteerivates ja membraanvalkudes) Olulisus: Määrab ära valkude spetsiifilisuse – on aluseks valkude biofunktsioonidele, nt ensüümvalk seostub substraadispetsiifiliselt.Geneetiliselt määratletud AH-line järjestus ja koosseis on baasinformatsiooniks kõrgemate struktuuritasemete moodustumisele (ja seega fn- dele) .Molekulaarhaigused – põhjustatud enamasti mõne AH jäägi asendusest primaarstruktuuris (nt. sirprakuline aneemia) Sekundaarstruktuur – H-sidemete abil moodustunud ahela ruumiline struktuur. Iga H-
vesiniksidemed. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? On hiiglaslikud, koosnevad monomeeridest. Mõisted. Lk. 44 1. AIDS viirushaigus, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIviirus. 2. aminohape aminorühma (NH2) ja karboksüülrühma (COOH) sisaldav orgaaniline hape, tähistatakse kolmetähelise lühendiga, mis on tuletatud molekulide ingliskeelsetest nimetustest 3. antikeha valk, iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast, moodustub kõrgematesse loomorganismidesse sattunud võõrvalkude (ja nukleiinhapete jt) ühendite vastu moodustunud 4. biheeliks kruvikujuline teise järgu struktuuri kujutamine (DNAl nt) 5. bioaktiivne aine orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes
Joonis 1 INFO LÜHIMÄLU PÜSIMÄLU (tajumine ) Unustamin e Info säilib lühimälus mehhaanilise kordamise ja/või skaneerimise teel, mil infot hoitakse õppija vaateväljas. Sel perioodil algab ka info kodeerimine, et vormistada ta püsimälu jaoks sobivasse vormi. Kodeerimisküsimustega on põhjalikult tegelenud Endel Tulving (Tulving 1994:224), kelle kodeerimise spetsiifilisuse printsiip on maailmakuulus mällu salvestunu määratakse sellega, mis oli tajutud ja kuidas ta oli kodeeritud, aga see, mis asub mälus, määrab efektiivsed tunnused mälus esindatud infole juurdepääsuks. Siin ilmnevad ka inimeste sünnipärased erinevused esimese signaalsüsteemi ülekaaluga inimestel (parema ajupoolkera eelisarenguga) kodeerub info kujundlikus ja semantilises (mõistelises) vormis, aga teise signaalsüsteemi
substraadi suhtes. Kui teame KM väärtust ja valmistame sellise substraadi kontsiga lahuse, siis mõõdetud kiirus vastab poolele Vmax-ist. Tema ühik on sama, millega mõõdetakse substraadi kontsentratsiooni. K M võiks väljendada hoopis nii KM oma olemuselt tasakaalukonstant, näiline dissotsatsioonikonstant, dissotsatsioontasakaalukonstant. K M on substraadi c, mis tagab poole piirkiirusest. Ühikuks ühik, millega substraadi c mõõdetakse, sest me liidame neid. Spetsiifilisuse konstant ks (s näitab seda, mille kohta konstant kehtib, antud juhul on s nagu substraat). Ks iseloomustab vaba ensüümi ja substraadi vahelist reaktsiooni, alati teist jätku! On väga oluline konstant, tuletatav kahest eelpool toodust konstandist: See ei saa olla suurem kui ükski eraldi võetud teist järku kiiruskonstant pärisuunalise reaktsiooni teel. 27.11.2017 MM võrrandi poolt kirjeldatud kõver: v versus [S] Matemaatiliselt on ristkülikukujuline hüperbool. Võrrandi paremaks
Seotus jooksva aastaga eelarve koostatakse üheks finantsaastaks. samas kajastab eelarve siiski ka neid kohustusi, mis EL on võtnud mitmeaastate programmide raames ja mis ületavad seega ühe finantsaasta piiri. Tasakaaluprintsiip EL eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kui peaks juhtuma olukord kus kulud ületavad tulusid, siis ei tohi seda vahet finantseerida laenudest. Defitsiit tasandatakse liikmesriikide täiendava sissemaksega neljanda ressursi arvelt. Kulutuste spetsiifilisuse printsiip segaduste ära hoidmiseks ja kontrolli hõlbustamiseks, peab igal eelarvesse sisseviidud kuluartiklil olema juriidiline alus EL seadusandlik akt, mis annab õiguse vastava kulutuse tegemiseks. Euro alates 01.01.1999 koostatakse eelarve eurodes. EL eelarve menetlemine: EL eelarve menetlemisega on seotud kõik tähtsamad institutsioonid. Eelarve menetlus saab alguse komisjonist, kus koostatakse esialgne eelarve projekt, mille ta saadab ministrite nõukogule
N2 + 16ATP + 8e- + 8H+ --> 2NH3 + 16ADP + 16P + H2 Seda reaktsiooni viib läbi nitrogenaasne kompleks. Kk peab olema anaeroobne. Elektronide doonoriks on ferrodoksiin. Bakterid saavad taimedelt vastu malaati Milline on Nod faktorite struktuur. Milleks on Nod faktorid vajalikud Osa nod faktoritest on universaalsed kõikide taim-bakter kombinatsioonide jaoks (kodeerivad mitmesuguseid rakumembraanide transportvalke), osa nod faktoritest määravad kombineerumise spetsiifilisuse. Nod faktorid tuntakse taime retseptorkinaaside vahendusel ja põhjustavad ka taimede juurekarvade anatoomilisi ja keemilise koostise muutusi.Nende toimel indutseeritakse mügarate teke. Kirjeldage nitrogenaasse kompleksi ehitust mügarbakterites ja elektronide liikumise rada selles. Mis on elektronide doonoriks, millised on vaheülekandjad ja milline ühend on elektronide aktseptoriks. Nitrogenaasne kompleks koosneb kahest erinevast valgust 1. nn. Fe – valk
kontsentratsioon (Mr = 342)? Millises suhtes (suurem/ väiksem/võrdne)on see invertaasi Km väärtusega, kui on teada, et sahharoosi hüdrolüüsil Km =26 mM? 23 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIVSUSE MÄÄRAMINE 1. Kirjutage lõik valgu polüpeptiidahelast ja näidake, millistele sidemetele toimivad proteaasid. Vt.lk80 2. Mida mõistetakse ensüümide spetsiifilisuse all ja milliseid proteaaside spetsiifilisuse aspekte eristatakse? Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemetele (piiramatu proteolüüs). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele peptiidsidemetele, eristatakse endo- ja eksopeptidaase.
· vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis osalevad valgud; · ka vere hüübimine on kaitsereaktsioon; paljud hüübimisfaktorid on valgud. b) passiivne kaitse samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 6. Kontraktsioonifunktsioon - keemilise energia (põhiliselt ATP) kasutamine valkude abil lihaskontraktsiooniks ja kontraktsiooni vahetu läbiviimine (lihaskoe valk müosiin) 7. Retseptoorne funktsioon retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks on valk (nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin) 8. Varu- ehk toitainefunktsioon - valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (ovoalbumiin, piima kaseiin jt.). Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikas. Albumiinid moodustavad valgu varu, mida organism käsutab nälgides. 9. Energeetiline funktsioon - l g valgu täielikul oksüdatsioonil - lagunemisel süsihappeks
Gram + liikumatu. 5. Str. Suis iseloomustus Gram +, ümar, fakultatiivne anaeroob ja katalaas -. Eristatakse 35 serovarianti (sagedasemad 2,3,4,8). Kuulub rühma D, seatööstuse nuhtlus. Põhjustab sigadel eri vanuses meningiiti, artriiti, septilist šokki. Ka inimesel tõsine patogeen (zoonoositekitaja). Bakter kipub olema karjas endeemne. Arendatakse vaktsiini. 6. E. coli antigeenid * somaatiline O-antigeen - lipopolüsahhariidid rakuseina pinnal. Antigeenide spetsiifilisuse määrab süsivesinike külgahelad. * kapsli K- antigeen – polüsahhariidid * viburi H-antigeen – proteiinid * pilide F antigeenid – esinevad mitmetes tüvedes ja käituvad adhesiinidena. 7. E.coli endotoksiin See on lipopolüsahhariidi (LPS) komponent rakuseinas. Vabastatakse pärast bakteri surma. Tekitab endoteliaalse kahjustuse, mistõttu võib kujuneda fibriinkaotussündroom (DIK) ehk vere hüübimine on häiritud, kuna hüübimistegureid on ära kulutatud
...) erinevat valku) (sedimentatsiooni koefitsent) Eukarüoodis - 80S = 60S (49 valku ja 3 rRNAd 5, 5,8 ja 28rRNA) + 40S (33 valku ja 18S RNA). 65. tRNA-de osalus translatsiooniprotsessis: tRNA laadimine aminohappega, tRNA seondumise saidid ribosoomis. Aminohape aktiveeritakse aminoatsüül-tRNA süntetaasiga, (20tk) kasutades ATPd. Järgmiseks seotakse aminohappe t-RNAle, eraldub AMP. Õige aminohappe lülitumine translatsioonil on tagatud tRNA spetsiifilisuse ja koodon-antikoodoni intraktsiooni poolt, mitte aminohappe poolt. Koodon- antikoodon paardumine. tRNA saab valgusünteesil seondada 3 kohta A-, P ja E-sait asuvad suures subühikus. Esimesena seondutakse A-saiti, siis P-saiti, siis E-saiti. 66. Võrrelge translatsiooni initsiatsiooni bakterites ja eukarüootses rakus. Bakterites kontrollitakse valgusünteesi taset sellega. Osalevad ribosoomi 30S subühik, mRNA,
· ei muuda reaktsiooni suunda · katalüüsivad termodünaamiliselt võimalikke reaktsioone · ei muuda liikuva tasakaalu seisundit · ei lühustu reaktsiooni käigus · alandavad reaktsiooni kiirust elimineerivat energeetilist barjääri Ensüümide ehitusosad lihtensüümid (AH jääkidest koosnevad lihtvalgud) liitensüümid (liitvalgud, konjugeeritud ensüümid). Valkosa (apoensüüm) ja mittevalkosa (kofaktor). Valkosa määrab spetsiifilisuse, mängib põhirolli substraadi sidumises ja potentseerib kofaktorit. Kofaktor satbiliseerib ensüümvalku, osaleb substraadi sidumises ning vahetult katalüüsiprotsessis. Kofatoriks võivad olaa: ioonid (Cl sülje amülaasle, Cu tsüstokroomi oksüdaasile, Mg ja K pütuvaadi kinaasile, Se glutatiooni peroksüdaasile) anorgaanilised üh-d ( Hcl pepsiinile) madalmolekulaarsed org.üh-did (koensüümid). Koensüümid moodustavad valdavama osa kofaktorite
Kuidas parandada oma mälu: -tp fokuseerimine,-vaheaegadega õppimine,-materjali hierarhia,-visuaalne kujutlus,-sõnamängud-välised abivahendid,-üleõppimine, jm MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs (accessibility) materjalile.Meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e. kodeerimisel. Üks põhjus, miks teatud kodeerimisviisid (nt. organiseerimine ja arusaamine) on paremad kui teised (nt mehhaaniline kordamine), seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest).
41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. v= v = algkiirus [S] = substraadi kontsentratsioon (M) Vmax = piirkiirus. (M/s) Vmax = K [E] ([E] on vaba ensüümi kontsentratsioon) Km = Michaelise konstant. (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) (Kcat) a) mol/L b) mol/s c) 1/s d) 1/h e) L/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta) KM M = spetsiifilisuse konstant. 1/M 43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (K M) kohta: a) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud oma piirkiiruse b) mida väiksem on KM, seda nõrgemini ensüüm vastavat substraati seob c) on teist järku kiiruskonstant d) on näiline dissotsiatsioonikonstant e) on substraadi kontsentratsioon, mille juures on ensüümkatalüüsitav reaktsioon saavutanud
annaabi.ee 
