12 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri linnadest, kus elab naisi, kellel on papagoi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 kevadel sündinud inimeste ees- ja perenimed. 13 Moodustada töölehele Filter_1 nimekiri osakondadest, kus töötab alla 40-aastaseid lahutatud naisi (ainult unikaalsed väärtused). Väljastada töölehele Filter_2 talvel sündinud inimeste ees- ja perenimed. 14 Filtreerida töölehele Filter_1 nende töötajate hobid, kelle vanus on üle 40 ja palk suurem kui 15000. Väljastada töölehele Filter_2 korduvate perenimedega inimeste isikukoodid, ees- ja perenimed ning aadressid. 15 Filtreerida töölehele Filter_1 üle 50-aastaste koeraomanike isikukoodid. Väljastada töölehele Filter_2 inimeste nimed, kelle ees- ja perenimi algab sama tähega. 16 Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate
Kliendiandmed Kontaktisikud Ülesanded Märkmed ja kommentaarid Dokumendid ja internetilingid Müügivõimalused Finantsinfo Kliendiga seotud tooted Kliendi lepingud Ajahaldus ja Projektiarvestus CRM-i ajahalduse tuumaks on grupikalender, kus on võimalik saada ülevaade, kes ja mida on planeerinud ning tegelikult teostanud. Kalendri erinevad vaated võimaldavad jälgida ajakasutust planeeritud ja tegelike tegevuste, üksiktöötajate ja töötajate gruppide kaupa ning filtreerida vaateid päeva, kuu, nädala ja aasta lõikes. CRM-is on olulist tähelepanu pööratud projektipõhiselt tegutsevatele ja tööaja arvestuse ning töötundide edasiarveldamisega tegelevatele ettevõtetele. Tegevused on projektide kaupa planeeritavad ülesannetena, mille tegelik täitmine registreeritakse toimingutena. Toimingute alusel on võimalik koostada tunniarvestuse ülevaateid ning saada arveldamiseks vajalikku alusinformatsiooni. Müügijuhtimine Detailinfo
· Tahke naatriumkloriid segusliivaga, kuivatatud 105 ºC juures konstantse kaaluni. · Keeduklaas · Klaaspulk · Lehter · Kooniline kolb · Mõõtesilinder (250 cm 3 ) · Areomeeter · Flterpaber Töö käik. 1. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule umbes 50 cm3 destilleeritud vett. Lahustsegada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. 2. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Filtrimisel jätta võimalikult palju lahustumatut jääki koonilisse kolbi. Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. 3. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja filtreerida läbisama filterpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. 4
ja arvu kohta osakondade ja linnade sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm.
lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liivasoola segus. Töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töö käik 1) Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Filtrimisel jätta võimalikult palju lahustumatut jääki koonilisse kolbi. Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja,
ja arvu kohta osakondade ja linnade sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm.
juures saab kirjutaja lihtsalt hulgaliselt sõimu, isegi kui ta tegelikult on kirjutanud midagi olulist. Massipsühoosina muutub mõttetute kommentaaride hulk valdavaks. Lõpuks kaob autorite jaoks avaldamise mõte ära ja paljugi, mis võiks olla öeldud, jääb ütlemata. Samas pole tulus, et kommenteerimine on täielikult välistatud, kuna see jätab ära ka võimaluse dialoogi tekkeks. Nii tuleks võtta internetilehekülgede haldajatel peale klikkide kogumise veel üks ülesanne, nimelt filtreerida. Praguseks on Eesti netilehtedest aktiivselt seda tegemas Delfi, aga suure tõenäosusega ainult Leedo skandaali tõttu. Sõnavabadus soosib meedias masstoodangut, mis hakkab töötama pigem ühiskonna kahjuks. Paperkandjal väljaandeid pole küll lugematu arv ja üldjuhul avaldatakse pigem kvaliteetseid tekste, kuid internet on hõlbus vahend levitamaks kontrollimata fakte ja väärat informatsiooni. Vaadates tänapäeva ajakirjandust on väga keeruline eristada vajalikku ebavajalikust
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter, lehter, filtripaber, kooniline kolb, klaaspulk, kuiv keeduklaas Kemikaalid: 5 – 9g liiva ja NaCl segu Töö käik: 1. Kaaluda 5 – 9g segu 2. Lahustada soola 50 ml veega; liiv ei segu ning kogub klsssi põhjal; soojendada ei ole vaja 3. Valmistada filtriseadmet 4. Filtreerida: segu peab jooksma klaasipulgal ning valada lehtrist keeduklaasi seinal; vältida liiva filtripaberile sattumist 5. Lisada saagile umbes 50 ml destilleeritud vett, segada ning filtreerida sama filtriga 6. Pesta keeduklaasi 2 korda 20 ml vett jälgides, et seinad jäid puhtaks 7. Pesta NaCl filtripaberist välja 8. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. 9. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml 10
Kas lilla astri kroonlehti saab kasutada pH- indikaatorina? Ragne Järv Janee Undrits Eva-Lotta Piirsalu Katsevahendid · astri kroonlehed · vesi · 3 katseklaasi · 2 keeduklaasi · filter ja lehter · H2SO4 - väävelhape · NaOH - naatriumhüdroksiid Katsetegevused · Eemaldada kroonlehed ülejäänud lillest. · Kuumutada ja keeta neid vees. · Filtreerida tõmmis ja jagada see kolme katseklaasi. · Ühte katseklaasi lisada hapet, teise alust ning kolmandasse vett. · Võrrelda ja analüüsida katse tulemusi. Tõmmis Filtraat Katseklaasidesse jagatult Ained juurde lisatud - neutraalne, aluseline, happeline Happeline Neutraalne Aluseline Pärast seismist - neutraalne, happeline, aluseline Tulemused Võime järeldada, et astri kroonlehti saab kasutada pH-indikaatoritena. Happelises keskkonnas muutub lahus roosaks, aluselises
Kaal Nõud mulla lahuse hoidmiseks 1 N KCl lahus (1 liitrit destilleeritud vett ja 74,56g KCl) või vett 15 ml mõõtmise võimalus Filterpaber, lehter Vähemalt 5 ml mõõduga anum Universaalindikaator, pipett Võrdlusskaala Töö käik: 1. Kaaluda 6g õhukuiva mulda ja valada anumasse 2. Mõõta 15 ml 1N KCl lahust ja lisada 3. Loksutada segi ja lasta 30 minutit seista 4. Filtreerida 1...5 ml 5. Lisada 1...5 tilka universaalindikaatorit ja loksutada kergelt 6. Tulemust võrrelda värvusskaalaga 7. Analüüsida tulemust pH ...4,5 tugevasti happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne 7,2... leeliseline
segus. Töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töö käik 1) Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Filtrimisel jätta võimalikult palju lahustumatut jääki koonilisse kolbi. Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi
Variandi number 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Arendatud filter (tulemused esitada töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Filtreerida töölehele Filter_1 nende meeste isikukoodid, kelle vanus jääb vahemikku 30 kuni 40. Filtreerida töölehele Filter_2 pallimängudest huvitatud töötajate isikukood, sugu ja osakond. Filtreerida töölehele Filter_1 nende naiste ees- ja perenimed, kelle vanus jääb vahemikku 50 kuni 60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenim...
reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Leevendamine - Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega, pliivaba kütust; filtreerida heitgaase Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka Kasutatud materjal: http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/Happesademed
Suruõhu saamine Magnus Kokk, 9B TTG Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku rõhuni. Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb
ja arvu kohta osakondade ja linnade sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm.
4. Kasutatavad vahendid Naatriumkloriid segus liivaga. (Segu B) 5. Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul kuiv keeduklaas ning kuiva keeduklaasi kaaluda 5...9g NaCl (antud katses 8,10g). Lahustada NaCl ~50ml destileeritud veega ning hakata seda filtreerima koonilisse kolbi, esmalt tehes filterpaberist katse jaoks filter. Valada filtreisse lahust mööda klaaspulka, et ükski tilk kaduma ei läheks. Lahustada NaCl segu kolm korda ning filtreerida. Viimane kord filtreerida destilleritud veega, et võimalikult väike kadu jääks. Lahus valada kolvist mõõtsilindrisse ning lisada destileeritud vett nii, et lahust oleks kokku 250ml. Lahust tuleb segada ning seejärel mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. 6. Katse tulemused Mõõdetud tihedus / Sellest väiksem tihedus tabelis g/ Sellest suurem tihedus tabelis g/ Otsitav massiprotsent C% = 2,2% Massiprotsent, mis vastab tihedusele
Happevihmad Mis on happevihm? Happevihm on see, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuidas tekivad happevihmad Happevihmad moodustuvad, kui mitmesugused saasteained (SO2, CO2 jt) lahustuvad vihmavees ning tekitavad happed. Tuulega levib saastunud õhk suurte vahemaade taha ja nii sajab happevihma ka paikades, mis asuvad tööstusrajoonidest väga kaugel. Happevihmade kahjulikkus Happevihmad kahjustavad tugevasti loodust. Eriti tundlikud on hapete suhtes okaspuud. Happelised sademed kahjustavad aga ka mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure Huvitavad faktid Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4 5,6 pH Sidrunimahla happesus on 2 pH, tomatimahlal 4 pH, kohvil 5 pH 50 70 % happelisest reostusest on pärit USAst ...
ja arvu kohta osakondade ja linnade sekretäride isikukoodid. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid, kelle palk jägub sobiv diagramm. 3-ga täpselt. 3 Filtreerida töölehele Filter_1 koduloomadeta Koostada risttabel: meeste ja naiste inimeste ees- ja perekonnanimed, kelle palk keskmine palk osakondade ja linnade on üle 15000. lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada ees- ja perenimed, kes elavad sobiv diagramm.
www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10
kõikidesse kehadesse tungivas keskkonnas – eetris. 19. sajandi alguses avastati elektromagnetlained (Maxwell) ja tõestati, et valgus on nende erijuht – levimisel käitub valgus lainena. 20. sajandi alguses avastati, et valguse kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus aga hoopis osakeste voona. Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Need omadused võimaldavad valgust filtreerida ja koherentselt võimendada nagu laseris. Mittekoherentsel kiirgusel paiknevad footonid juhuslikult ehk lained on omavahel mittesünkroniseeritud ja eelnimetatud omadused on vähem väljendunud. Valgus ei ole mitte „puhas“ osakeste voog või „puhas“ elektromagnetlaine, vaid valgusel on korraga mõlemad omadused – öeldakse, valgusel on dualistlik iseloom. Elektromagnetlaine: Elektromagnetlainetus avaldub ruumis levivate teineteisega seotud elektri- ja
2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tahke keedusoola ja liiva segu, kuivatatud 1050C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb (nr1), mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Töö käik: Lahustada koonilises kolvis liiva-soola segus sool destilleeritud veega. Lahust segada klaaspulgaga kuni soola lahustumiseni. Filtreerida lahus läbi lehtrisse asetatud filterpaberi keeduklaasi. Selge filtraat valada mõõteslindrisse ja täita destilleeritud veega kuni 250 cm3 täitumiseni.Mõõtesilindrit mitmel korral pöörates lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil määrata lahuse tihedus . 4. Katseandmed: Areomeetri näiduks mõõtesilnidris sain 1,013g/cm3. Liiva-soola segu mass on 10g. Lahuse tiheduse sõltuvuse tabel soola protsendilisest sisaldusest lahuses (Tabel 1.1 praktikumi lehelt). 5
Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused:lahustuvus Kolloidsete sademete koagulatsioon: Koagulatsioon - kolloidosakeste liitumine, hüübimine, kalgendumine keemilise või füüsikalise mõjutamise tagajärjel, nt vere koaguleerumine kuumutamise tulemusena. Kolloidsed sademed:Reeglina ei saa kasutada kaalanalüüsis Suspensiooni stabiilsust saab vähendada: - kuumutamise, - segamise, - elektrolüüdi lisamisega. Seob osakesed kokku, tihedam mass, settib, kergem filtreerida. Kolloidlahused on stabiilsed, sest osakestel on sama laeng ja nad tõukuvad omavahel. Laeng tekib tänu katioonidele ja anioonidele, mis on seotud osakeste pinnale, seda nimetatakse adsorptsiooniks. Ag+, mis on seotud AgCl pinnale tõmbab ligi anioone, sarnaselt Cl- tõmbavad ligi katioone. Adsorptsioon ja laeng suurenevad elektrolüüdi kontsentratsiooni suurenedes. Kui osakese pind kaetakse täielikult ioonidega, siis ei sõltu enam elektrolüüdi kontsentratsioonist.
Switch 2 Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse. Router 3 Router suudab filtreerida ebakorrektseid (adresseerimata) andmeid ja levisõnumeid. Filtreerimine vähendab võrgukoormust ja
Selleks lisada segule 50 cm³ destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Lahus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm³ destilleeritud vett, segada ja filtreerida koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lõpuks pesta filter destilleeritud veega, et viia kogu lahustunud sool lahusesse, lastes filtril lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada sinna nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm³. Lahust hoolikalt läbi segada, mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates
Okaspuud kuivavad Detsember 2005 14 Mõju inimesele · Mittevajalikud mineraalid toiduainetes · Hingamisteede kahjustused (sudu) · Tundlike kultuurtaimede saak väheneb · Happelised ühendid võivad sattuda joogivette Detsember 2005 15 Kuidas vähendada kahjusid? · Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid · Kasutada madala väävlisisaldusega, pliivaba kütust; filtreerida heitgaase · Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka Detsember 2005 16 Happesademete kasulikkus · Võivad vähendada kasvuhoonegaaside hulka (nt metaan) · Sisalduvad keemilised ühendid hävitavad märgaladelt eralduvat metaani Detsember 2005 17
Töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 𝑐𝑚3 ), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud. Töö käik 1. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5 ... 9 g liiva ja soolasegu (täpsusega 0,01 g). Lahustada eelnevalt keeduklaasi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule ∼50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära .
laual. Lehtri alla asetatakse keeduklaas selleks, et lehtri äravoolutoru pikem serv oeks vastu keeduklaasi seina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda keelduklaasi seina ning on välditud lahuse pidema kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe koonilisse kolbi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolbis olevate jäägile uuesti 50 cm2 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filtpaberi keeduklaasi. Korrata katset veel üks kord. Lõpuks pesta filter, et viia lahustunud sool lahusesse. Selleks täita filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv koonilisest kolbist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. 3. Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm2 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi
teatud rakendustest ja protokollidest, ja see võimaldab avastada, kui mittesoovitud protokoll proovib siseneda läbi mittestandartse pordi või kui protokolli ahistatakse mingil muul kahjulikul viisil. Rakenduskihi tulemüür on palju turvalisem ja usaldusväärsem võrreldes pakett-filtri tulemüüriga, kuna see töötab kõigil seitsmel OSI mudeli kihil, rakendusest kuni füüsilise kihini. See on küll sarnane pakett-filtri tulemüürile, aga siin on võimalik informatsiooni filtreerida lisaks ka sisust lähtudes. Parim näide rakenduskihi tulemüürist on ISA(Internet Security and Acceleration) server. Rakenduskihi tulemüür suudab filtreerida kõrgema kihi protokolle nagu FTP, Telnet, DNS, DHCP, HTTP, TCP, UDP ja TFTP (GSS). Näiteks, kui organisatsioon tahab plokeerida kogu informatsiooni, mis on seotud sõnaga "foo", siis saab käivitada sisu filtreerimise tulemüüris, et see sõna edaspidi plokeeritakse. Tarkvaral põhinevad tulemüürid on seega aeglasemad kui
Ideaaljuhul peaks vesi tiigis vahetuma 4-5 korda ööpäevas. Põhjaveel põhineva veevarustuse korral on nii kiire veevahetus võimalik vaid väikestes tiikides. Talvel on vaja vett õhustada juhul, kui sügisel jääb tiiki palju lagunevat taimestikku või tiigivesi on toitaineterikas. Puurkaevu- ja allikavesi on vähese hapnikusisaldusega ja seda on tarvis õhustada enne kasutamist On võimalik kasutada korduvkasutatavat vett.. Korduvkasutatavat vett võib hapnikuga rikastada, filtreerida või lubjata. Vett võib korduvalt kasutada pumpamise, filtreerimise ja desinfitseerimise abil. Kuna vee soojendamine on kallis ettevõtmine, siis kasutatakse soojendatud vett korduvalt. Kui vett piisavalt filtreerida ja õhustada on võimalik kasutada kuni 95% kasutatud veest ja suunata see taaskasutusse. Et vee soojendamiskulutusi vähendada, saab kasutada soojusvaheti abi, kus taaskasutatakse üht osa ringlusest väljuva vee soojusest. Retsirkulatsioonisüsteemis on
Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid. Selleks lisada segule 50 cm3 destilleeritud vett, valmistada filter, asetada see lehtrisse, ja hakata valama lahus mööda klaaspulka koonilisse kolbi. Kolbi all on keeduklaas. Naatriumkloriidi täielikuks väljapesemiseks tuleb katset korrata veel kaks korda. Seejärel loputada filter destilleeritud veega. Saadud filtraat valada mõõtesilindrisse ning lisada destilleeritud vett, kuni lõpuks tase mõõtesilindris on 250 cm3
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Keedusoola sisalduse määramine liiva- soola segus töö nr. 1 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Töö eesmärk Liiva- soola segus oleva soola koguse leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Kasutatud ained:Konstantse kaaluni kuivatud liiva ja NaCl segu, destilleeritud vesi 2) Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250ml), areomeeter, filterpaber Areomeeter: 3. Töö käik Keedusoola protsendilisuse määramine lahustamise ja filtreerimise ning filtraadi tiheduse määramise abil. Liiva- soola segule lisada umbes 50 ml destilleeritud vett, et lahustada...
mõõtesilinder 250ml, destilleeritud vesi, koonilised kolvid. Keedusoola hulga leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse lahuse konsentratsioon massiprotsentides. Teades filtraadi massi ja konsentratsiooni, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsent algsegus. Kaaluda tehnilistel kaaludel ca 10g (täpsusega 0,1g) segu ja lahustada see keeduklaasis umbes 50 cm3-is kuumas destilleeritud vees ja filtreerida. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, tuleb paberit eelnevalt kergelt destilleeritud vees niisutada ja suruda paber tihedalt vastu lehtri seinu. Filtreerimisel tuleb kasutada klaaspulka, st. vedelikku tuleb valada ettevaatlikult mööda klaaspulkka nii, et mööda klaaspulka voolaks vesi väikese joana filtrile. Klaaspulk peab olema vertikaalses asendis, ega tohi puutuda vastu filtripaberit, mis võib kargesti puruneda.filtrist
Sain teada ka , et 98,5% langeb meie DNA kokku simpansidega, 3/4 koertega, pool äädikakärbestega ja kolmandik nartsissidega. Ema toiduga rikastatud veri töötleb läbi platsenta ja eemaldab kõik selle, mida loode ei vaja ning saadab kõik jääkained ema vereringesse tagasi. Platsenta filtreerib välja ka enamus ohtlikke aineid, mis võivad kahjustada loodet. Kahjuks kõike ei õnnestu filtreerida, seetõttu, peakski ema eriti ettevaatlik olema alkoholi tarvitamisega, rohtude võtmisega, suitsetamisega ja muidugi narkootikume ei tohiks tarvitada. Ka seda , et veremaht rasestudes võib kuni 50%. Mitteidentsed kaksikud on eraldatun näiteks membraaniga ( see oli vist rohkem ununenud) , kui on identsed kaksikud, siis nende kontakt algb juba 12 nädlaselt.Näiteks 25.nädlasel lootel on renenud ripsmed. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine aitab paremini mõista loote rengut
Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest
ühe tubakasuitsu. See on saanud tõsiseks probleemiks, sest suitsetajate arv muudkui kasvab ja teadagi on tubakas tervisele kahjulik. Põhjus, miks paljud noored hakkavad tubakat pruukima, on uudishimu. Suits või vesipiip võivad algul tunduda huvitavana ning siis ei mõelda nende kahjulikkusele. Arvatakse, et vesipiip filtreerib välja tõrva ja muud kahjulikud ained, kuid tegelikult ei suuda vesi kõiki mürke välja filtreerida. Vesipiip, nagu ka ülejäänud tubakatooted, on tervisele kahjulikud. Siiski on neis midagi, mis äratab inimestes huvi. Igaüks proovib oma elu jooksul uudishimust vähemalt ühe tubakat sisaldava aine, kuid proovimist ei tohi kuritarvitada, sest sellele võib järgneda sõltuvus. Paljud noored arvavad, et suitsetamine on lahe ja noortepärane. Tihti on tubaka tarbimise põhjuseks tahtmine kuuluda gruppi, sest üritatakse sarnaneda teistega, eriti enda iidolitega
vial). Lisada 2,3 ml naatriummetoksiidi lahust (113 ml 4,0M naatriummetoksiidi metanoolis, 4,4 ml etüülatsetaati, 2,2 g CuBr). Sulge katseklaas ning kuumuta õlivannis 100 kraadi juures tund aega. Jahutada toatemperatuurini, viia jaotuslehtrisse, hapestada 3M soolhappelahusega, kuni kõik tahked osakesed lahustuvad (u 10 ml). Pesta 3 x 20 ml dietüüleetriga. Valada ekstraktid kokku, kuivatada naatriumsulfaadiga, filtreerida. TEINE VERSIOON: 2 x 5 ml kooniline kolb, A ja B A - bromeerimiseks B - sünteesi teine etapp A: Lisada 1,6 ml (0,8 mmol) 0,5M Br2-MeOH segu, pista jääveevanni. B: Kinnitada kolb B statiivile ning lisa 1,4 ml (5,6 mmol) 4M NaOMe/MeOH-d, 0,1 ml etüülatsetaati ning 0,08 g (0,56 mmol) CuBr. Be sure to cap this vial with a septum cap and insert a small needle attached to a 10 mL plastic syringe without a plunger. The needle must not touch the contents of the vial. This way
Eesmärk: Keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus. Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, destilleeritud vesi. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb(nr.2), mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter ja filterpaber. Töö käik: 1) Esmalt võtsin kolbi, kuhu oli kaalutud liiva-soola segu ja valasin sinna 50 cm3 destilleeritud vett ja segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel tuli lahust filtreerida, milleks kasutasin filterpaberit ja klaaspulka. Filterpaber tuleb murda keskelt kokku ja seejärel uuesti keskelt kokku. Järgmisena asetasin filtri lehtrisse ja pihustasin selle peale väikese koguse destilleeritud vett, et paber kinnituks lehtri siseseintele. Seejärel asetasin klaaspulga vastu lehtriseina nurga all ning valasin soolavett mööda klaaspulka alla. Jälgisin, et klaaspulk ei oleks surutud vastu lehtri seina, kuna filterpaber on õrn. Korraga täitsin maksimaalselt ¾ lehtrist
tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina (vt joonis lk 4). Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila
Vtriloon-B= 11,30 mL C Katlakivi moodustumise uurimine · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutati keemiseni. · Jahutati vesi ning määrati ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutati tekkinud katlakivi mass. 1. VHCl = 11,5 mL 2. Vtriloon-B = 9,28 mL Katlakivi mass; · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kolme kolbi, keeta 15-20 nin, vesi jahutada ning määrata ühes kolvis KK, teises ÜK ning kolmandast kolvist filtreerida vesi neljandasse kolbi ja määrata KK. Arvutada tekkinud katlakivi mass. 1. VHCl = 9,2 mL 2. Vtriloon-B = 9,5 mL 3. VHCl= 8,5 mL D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine · Uuritav vesi lasti joosta läbi Na-kationiitfiltri ning koguti pehmendatud vesi keeduklaasi. Määrati pehmendatud vee jääküldkaredus ja hinnati filtri efektiivsust. · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett koonilisse kolbi, lisati 5 mL puhverlahust ja väike
toolidelt rongis. Mõeldes, et kas ta võiks imiteerida vastupidist efekti, veetis ta mõnda aega proovides erinevaid tehnikaid. Ta kirjutas: "Ma tegin eksperimendi imedes oma suuga vastu plüüšist istet restoranis.“ Ta mõistis, et peab välja mõtlema viisi, kuidas filtreerida õhk ja püüda kinni mustus. Ta patenteeris oma imemisega puhastaja aastal 1901, kuid kuna see oli nii suur veeti seda mööda Inglismaad hobusekaarikuga. See tolmuimeja oli valmistatud sisepõlemismootoriga mis kasutas bensiini ja ei sisaldanud harjaseid. Tema leiutis võeti hästi vastu Briti kuningakoja poolt, ning avas ukse teiste leiutajatele, et proovida ja parandada tolmuimejat. James Murray Spangler, majahoidja Ohiost, oli allergiline tolmu
kokkuleppelisi, kellegi teise poolt paika pandud ning selliseid, mis on kasutusel üle maailma. Harjumuspärane on see, et kõigile küsimustele on tõene ning väär vastus. Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske jääda püsima ühele tõele ning mitte lasta ennast mõjutada aknast kuuludud tõest. Toon paralleeli Jiddu Krishnamurti teose ,,Üks ja ainus vabadus" öeldu ,,Pole
See aitab andmeid kaitsta ja tagada, et andmed sisestatakse õigesti. 6. Päringud teevad ära andmebaasi kõige olulisema töö ja võivad teostada palju erinevaid toiminguid. Nende kõige sagedasem funktsioon on tabelitest kindlate andmete väljaotsimine. Andmed, mida soovite näha, on tavaliselt laiali mitmes tabelis ja päringute abil saab neid vaadata ühes andmetabelis. Päringud võimaldavad kriteeriumide abil filtreerida välja just soovitud kirjed, sest tavaliselt ei ole vaja kõiki kirjeid korraga vaadata. Päringud on sageli vormide ja aruannete kirjeallikad.Teatud liiki päringuid on võimalik värskendada, mis tähendab, et saate päringu andmelehe kaudu aluseks olevate tabelite andmeid redigeerida. Kui töötate päringuga, mida saab värskendada, arvestage, et tegelikult teete muudatusi tabelites, mitte ainult päringu andmelehel.Päringud jagunevad
kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna. Austreid kasvatatakse nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas. Kasvanduses elavad austrid 4-5 aastat, sellele eelneb kaheaastane «sõimeiga». Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi «liha».
Natural Products and Bioactive Compounds – ChemCatChem, 5(5), 1055-1065. [Online] Wiley Online Library. 1.2 a) MDPI Open Access Journals. (ei leidnud otsingumootorite nimekirjast ühtegi, mis oleks minu teemal vasteid andnud) b) Title/Keyword: synthesis of bioactive compounds; article; 2010-2016 c) 28 Väga hea veebileht, mugav informatsiooni otsida, visuaalselt väga meeldiv. Ka sisu tundub tõsiseltvõetav, informatsiooni on seal piisavalt ning seda on ka hea filtreerida. Palju täistekstartikleid. („MDPI is a member of the Committee on Publication Ethics (COPE). MDPI takes the responsibility to enforce a rigorous peer-review together with strict ethical policies and standards to ensure to add high quality scientific works to the field of scholarly publication.“) f) Kwiecień, I., Radecka, I., Kwiecień, M., Adamus, G. (2016). Synthesis and Structural Characterization of Bioactive PHA and γ-PGA Oligomers for Potential Applications as a
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Dokumendid, milles loetletakse kasutatavad lähtematerjalid ning määratakse kindlaks tootmisprotsessid ja pakendamisoperatsioonid, on järgmised: Vali üks või enam: a. pakendamiseeskiri b. tootmiseeskiri c. tootmisvalem d. pakendamisvalem Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: tootmisvalem, tootmiseeskiri, pakendamiseeskiri. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimse preparaadi tootmise eeskirjas peab olema kindlaks määratud: Vali üks või enam: a. rakendatavad meetodid b. kasutatav kandja (alus) või lahusti c. ekstraktsiooni aeg ja temperatuur d. kontsentratsioonid etappidel Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: kasutatav kandja (alus) või lahusti , ekstraktsiooni aeg ja temperatuur, kontsentratsioonid etappidel, rakendatavad meetodid. K...
5.Kaltsiumiooni tõestamine- 1 mL kaltsiumkloriidi lahusele lisada 2 tilka naatriumoksalaadi (Na2C2O4) lahust. NB! Tuha proovi happelisele lahusele lisada spaatli otsaga väike kogus tahket naatriumetanaati (CH3COONa), segada ja lisada 5 tilka naatriumoksalaadi lahust. Oodata valge hägu tekkeni. 𝐶𝑎𝐶𝑙2 + 𝑁𝑎2 𝐶2 𝑂4 → 𝐶𝑎𝐶2 𝑂4 + 2𝑁𝑎𝐶𝑙 Tekkis valge värvusega sade. Kolmandaks tuli tuha lahuseid käsitleda, selleks tuli filtreerida keeduklaasides olevad vee ja happelahused. Filtraat tuli koguda kahte koonilisse kolbi (ühte vesilahus ja teise happeline lahus). Mõõta saadud lahuste pH kasutades universaalindikaatorit. Tuha vees pH=10, tuha HCl’s pH=1. Neljandaks oli ioonide tõestamine, iga iooni tõestuskatseks võtta 1 mL eelmises punktis saadud lahust (plastpipetiga). Tulemused tuli kirjutada tabelisse. Fosfaatioon Kloriidioon Sulfaatioon Raud(III)ioon Kaltsiumioon
9,95ml 5,85ml* *Tõenäoliselt on see tulemus väär, kuna korra keema lastud vees peaks olema natukene vähem HCO3- - ioone aga mitte päris kolmandiku võrra vähem. 2. Pipeteerida 100ml uuritavat vett kolme koonilisse kolbi ning keeta vett 15-20 minutit. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, tesises KK ja kolmandast kolvist filtreerida vesi neljandasse ning määrata KK Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl Tiitrimiseks kulunud 0,025M triloon-B 3,3ml 7,4ml* *Tõenäoliselt on see tulemus väär, kuna pikalt keedetud vees peaks Ca2+ ja Mg2+ soolade osakaal palju vähema, mitte jääma praktiliselt samaks.On võimalik, et viimase kahe katse tulemused on kohad ära vahetanud, sest siis oleksid tulemid tõesemad.
Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber. Töö käik Kaaluda keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla
time-between-failures). Näitena saab siia tuua telefonikeskjaama. 5/5 3. kuidas peaksid reaalajasüsteemis omavahel olema seotud kasutajaliides ja eriolukordade halduse alamsüsteem? Milline on inimoperaatori roll eriolkurdade töötluses? Tooge mõned näited (max 10p) Inimliides võimaldab arvutiga suhelda inimesele sobilike meetoditega. Inimliides peab tagama juhitava/jälgitava kobara seisundi kohta info esitamise kooskõlalisuse, võimaldama infot vastavalt vajadusele filtreerida, hõlpsat juurdepääsu otsuste tegemise abivahenditele. Inimliidese koosseisus sisaldub tavaliselt ka andmete ajaloo salvestamise ja aruandluse alamsüsteem. Eriolukordade töötluse alamsüsteem on näide, kuidas mittefunktsionaalsed nõuded võivad segi lüüa ainult funktsionaalsete nõuete alusel projekteeritud süsteemi. Vähegi nõudlikemates rakendusvaldkondades algab eriolukordade töötlus suuremast või väiksemast süsteemtarkvara spetsialiseerimisest
Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast nimetatakse eritamiseks. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimist nimetatakse osmoregulatsiooniks. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui organismis on liiga vett, muutub veri lahjemaks. Termoregulatsioon Meil on lühike soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. Meie nahk suudab toota melaniini tumedat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
