loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemine, milleks teostasime järgnevad katsed: 1. Võtsime kaks katseklaasi. Ühte neist pipeteerisime 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteerisime lisaks 1 ml 20%- list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutasime ja lasksime valkudel 10 minuti jooksul sadeneda. Keedetud liha ekstrakti puhul ei tekkinud sadet, keetmata liha puhul tekkis. 2. Võtsime kaks katseklaasi, millesse pipeteerisime 5 ml kumbagi ekstrakti ja kuumutasime keeval veevannil. Jälgisime sademe moodustumist ja selle kogust kummaski katseklaasis. Keedetud liha ekstrakt oli läbipaistev, sadet ei tekkinud.
Töö käik: Karotenoide isoleermine taimsest materjalist Eelpeenestatud apelsini koorest võtsin tehnilistel kaaludel 1,04 g Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin väljakaalutud proovi uhmris vähese pestud liivalisandiga ühtlase massi saavutamiseni. Siis lisasin sinnasamasse üksikute portsjonitega kaupa veevaba Na2SO4, et vett sisuda. Jätkasin massi hõõrumist. Järgnevalt ekstraheerisin karotenoidid petrooleetriga ning filtrisin ekstrakti. Karotenoidide kvantitatiivseks määramiseks tuli ekstraktsiooni värske ekstrahendi portsjonitega korrata kuni värvitu ekstrakti saamiseni. Neeldumisspektrite võtmine ja analüüs Spekter mõõdetakse vahemikus 350-600 nm, kasutades võrdluslahustina puhast lahustit. Spektrofotomeetri isekirjutilt sain uuritava lahuse neeldumisspektri. Neeldimismaksimumid paiknesid järgnevatel lainepikkustel: 465,5 nm/ 1,247 A 436,5 nm/1,379 A 415,0 nm/0,994 A
Töö käik: Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprikas. Eelnevalt noaga peenestatud paprika kaalusin ja kaalutis oli 0,48g. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin uhmris nuiaga vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisasin sinna üksikute portsjonite kaupa veevaba Na 2 SO4 kuni saavutasin ühtlase pulbri, mis oli roosaka värvusega. Sellele järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit tihedusega 0,69. Ekstrakti valasin läbi filter paberist lehtri mensuuri. Ekstraheerida tuli mitu korda kuna uurisin karotenoide kvantitatiivselt. Alguses oli raske ekstrakti kätte saada, kuna lisasin vist liiga vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka vähene karoteeni sisaldus paprikas
sisalduse määramine uuritavas proovis. TÖÖ KÄIK Toores punane paprika peenestati ning võeti materjali 0,9 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Lisati sinnasamasse vastavalt vajadusele (segu täieliku kuivendumiseni) veevaba Na 2SO4, et siduda vett ja jätkati massi hõõrumist. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon petrooleetriga ja ekstrakti filtrimine. Lahustit lisati segule umbes 15 ml ja segati. Filtreeriti. Korrati ekstraktsiooni ka teist korda, siis saavutati pea-aegu värvitu ekstrakt. Nüüd uuriti ekstrakti spektromeetril. Spekter mõõdeti lainepikkustel 350-600 nm. TULEMUSED Neeldumisspekter ja selle analüüs Neeldumismaksimumid: 1) 500 nm; D=0,128 2) 469 nm; D=0,209 3) 447 nm; D=0,189 Kirjanduse alusel domineerib lahuses lükopeen (505; 472; 446). Karoteeni kvanitatiivne määramine
1. Uuritava objekti peenestamine, proovi mass: 1,62 g 2. Proovi peenestamine uhmris, lisatud pestud liiv. Peenestamine kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Proovi kuivatamine - Väikeste portsionitena veevaba Na2SO4 lisamine, et proovis olevat vett siduda. Soola lisamine lõppes hetkel, mil moodustus kuiv, pulbriline mass. 4. Karotenoidide ekstraktsioon ehk väljalahustamine ekstrahendiga (petrooleeter) a. Võtsin 100ml mõõtesilindri, et ekstrakti koguda, lisaks lehtri, millele asetasin kuiva filterpaberi. b. Lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit. c. Põhja settinud massilt eemaldasin ekstrakti teelusika abil filtrile. d. Kordasin seda, kuni sademe kohal oleva ekstrakt muutus värvusetuks. e. Kõik ekstraktid viisin samasse kogumisnõusse. f. Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu V= 43 ml 5
kaalul, kaalutiseks 1,34 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihetused:
- Peenestasin tüki porgandit riiviga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,33 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter).
vesivannile asetamist. 10 minuti mõõdudes oli liha värvus muutunud heleroosast beezikaks. Seejärel viia nii toore kui ka kuumutatud liha proov 50 ml vee abil koonilisse kolbi. Kolvid sulgeda korkidega ja loksutada 10 min. Saadud vesiekstraktid filtrida läbi paberfiltri kahte koonilisse kolbi. Katsed toorest ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemiseks. Katse 1 Võetakse 2 katseklaasi, ühte pipeteeritakse 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteeritakse 1 ml 20%-list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutatakse ja lastakse valkudel 10 min jooksul sadeneda. Sademe hulga hindamine: kuumutatud liha ekstraktil sadet ei tekkinud, toorel lihal tekkis sade. Kuumutatud liha ekstraktil ei tekkinud sadet kuna kuumutamisel valgud denatureerusid. Katse 2 Võetakse 2 katseklaasi, pipeteeritakse 5 ml kumbagi lahust ja kuumutatakse keeval veevannil
peenestamist. Ühtlasele massile lisasin väikesete portsjonite kaupa NaHSO 4, et tomatis olev vesi siduda. Jätkasin massi hõõrumist uhmri nuiaga. NaHSO 4 lisasin kuni on moodustunud kuiv pulbriline mass. Alustatasin ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa heptaani. Materjali segasin jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lasin põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile ning alustasin ekstrakti kogumist mõõtsilindrisse. Seda operatsiooni kordasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvusetuks. Lõpuks määrasin ekstrakti kogumahu. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspekterit mõõtsin nähtava valguse lainepikkustel 350-650 nm. Nullisin heptaaniga ning mõõtsin oma ekstrakti neeldumisspektrit. Spektrofotomeetri ekraanile tuli neeldumisspekter, kursori nihutamisega leidsin ekstrakti neeldumismaksimumid ja
kaalutiseks 0,5095 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 18,5ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 350-650nm. Spektrite lainepikkused :
· Viisin väljakaalutud proovi kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse. · Lisasin väikese koguse pestud liiva. · Hõõrusin uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Lisasin sinnasamasse väikeste portsjonitena veevaba , et taimses materjalis sisalduvat vett siduda. · Jätkasin samal ajal massi hõõrumist. · Lõpetasin soola lisamise, kui moodustus kuiv, pulbriline mass. · Valisin sobiva suurusega kuiva anuma ekstrakti kogumiseks. Valisin selleks anumaks 25 ml mõõtesilindri. · Varustasin mõõtesilindri sobiva suurusega lehtriga ning asetasin sellele kuiva paberfiltri. · Alustasin karotenoidide ekstraktsiooni proovist sobiva orgaanilise lahustiga. Selleks lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikese koguse ekstrahenti. Lisasin esimesel korral ~ 10 ml oktaani. Edaspidi lisasin väiksemate koguste kaupa (~ 5-
lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Tegin filtreerimist mitu korda. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 46 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus
Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Korduvektraktsioon toimus kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvustuks. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 7,5 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-600 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul heptaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain
Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki tomatit noaga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,10 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin veevaba NaHSO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli värvitu. Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (29 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter). Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu
Kallasin lahuse pealt tsentrifuugitopsi, lisasin veel um 4 ml Na2CO3 ning kordasin kuumutamist, kallasin ka selle lahuse tsentrifuugitopsi. Jahutasin vedeliku jäävannis. Kokku sain 9 ml lahust. Lisasin 3ml kloroformi, loksutasin 3 minutit ning tsentrifuugisin, eraldasin Pasteuri pipetiga alumise kloroformikihi. Kordasin ekstraktsiooni 2 korda 2,5 ml kloroformiga. Ühendasin kloroformikihid. Kuivatasin kloroformilahuse 1-2g Na2SO4-ga. 2. Ekstrakti koostise analüüsimine TLC meetodil Analüüsisin ekstrakti TLC meetodil, standarditena kasutasin kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2ml/mg) ja teobromiini (0,5mg/ml). Elueerimiseks kasutasin CHCl3:C2H5OH (9:1) lahust. Vaatlesin plaati UV valguses. Kuna mingil põhjusel TLC plaat ei tulnud välja, kordasin katset, kuid plaat jooksis siiski viltu. Teiselt plaadilt on siiski võimalik järeldada, et suure tõenäosusega on tegemist kofeiiniga,
(Nagu hiljem selgus, siis sai oktaani liiga palju.) Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Korduvektraktsiooni ma ei teinud, kuna esimese oktaanikoguse lisamisel oli sademe kohal olev ekstrakt juba värvitu. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 16,4 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus
erinevate karotenoidide neeldumismaksimumitega. Tegeme järeldus, kas tegu puhas -karoteeniga või karotinoidide seguga. Kvantitatiivne analüüs (karotinoidi sisalduse arvutamine) · Karotinoidi sisaldus uuritavas arvutame antud valemi järgi: Kus: A absorptsiooni väärtus, mis vasatab neeldumismaksimumile(max) - vaadeldava karotinoidi ekstintsioonikoeffitsent sama max juures V ekstrakti kogumaht, ml d- kasutatud ekstrahenti kogutihedus g/cm3 (oktaanil 0,703 g/cm3) g- uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103- tegur milligrammidele üleminekus. Töö tulemused. · Uuritav materjal on punane pipar. m= 1,55g. · Ekstrakti maht(V) = 30ml · max: tipp1 = 473 nm (optilne tihedus=0,1252abs) Tipp2 = 451,5 nm (optiline tihedus = 0,1290) Tipp3 =423 nm (ot= 0,0919)
Looduslik Indikaator Kati Eliisabet Peterson Punane kapsas Töö Käik Võtsin punase kapsa. Panin blenderisse keedetud vett ja lisasin punase kapsa lehti. Võtsin kohvi filtri ja lasin saadud büreel sellest läbi imbuda. Võtsin mitu klaasi, kuhu valasin saadud punase kapsa ekstrakti. Töö käik Siis hakkasin valama klaasidesse destilleerimata vett, erinevaid aineid: äädikat, sidruni mahla, küpsetuspulbrit, sooda lahust, aknapuhastusvedelik mullivett, ku, destileeritud vett, seepi jne Kasutatud kirjandus http://simpleicon.com/wp-content/uploa ds/ smile.png https://www.youtube.com/watch?v= I18K2upEHLc https://www.youtube.com/watch?v=T-
uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel lisatakse väikeste portsjonitena veevaba naatriumsulfaati, et taimses materjalis vett siduda. Jätkatakse massi hõõrumist. Soola lisamine tuleb lõpetada, kui on moodustunud kuiv pulbriline mass. · Järgneb karotenoidide ekstraktsioon proovist orgaanilise lahustiga, milleks antud töös oli petrooleeter. Ekstrakti kogumiseks võtsin 25-ml mõõtsilindri, mille varustasin lehtri ja kuiva filterpaberiga. Siis alustatakse ekstraktsiooni, lisades peenestatud massile väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Teelusika abil kantakse sademe kohal olev ekstrakt filtrile. Seda tegevust korratakse, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Määratakse ekstrakti kogumaht, milleks tuli 10,5 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs
Maarja-sõnajalg · Kõrgus kuni 1m. Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad ja 15¼25 cm laiad, vahel isegi rohkem, suvehaljad, asetsevad enam-vähem korrapärase lehterja kimbuna, värvuselt tumerohelised. · Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-, salu- lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades. · Kuulub sõnajalgade hulka. · Ammusest ajast on risoomi ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimesel kui kariloomadel. Toimeained põhjustavad paelussi lihaste halvatuse ja vabanemise soole seinalt. Peale ravimi sissevõtmist on mõju paelussidele kohene, inimesele hilisem. Seetõttu tuleb võtta mõne tunni möödudes lahtistit. Mõnel pool kasutatud loomasöödana, ilma et esineks mürgistusi. Mandzuurias on risoomi tarvitanud toiduks ka inimesed. Leidub maarja-sõnajala erineva mürgisusega vorme
3. Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali. 4. Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 5. Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. 6. Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass. KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine): 7. Võtsin kuiva 25 ml mõõtsilindri ekstrakti kogumiseks. 8. Varustasin mõõtsilindri plastlehtriga ja asetasin sellele kuiva paberfiltri. 9. Lisan uhmrisse olevale peenestatud massile 10 ml ekstahenti. 10. Lasen sademel põhja settida ning selle kohal oleva ekstrakti kannan teelusika abil filtrile, sadet kaasa ei võta. 11. Kordan eksraktsiooni, kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. 12. Viin kõik ekstraktid kogun loomulikult mõõtsilindrisse 13. Määran kindlaks ekstrakti kogumahu: 25 ml
STEVIA Aastasadu on Lõuna-Ameerika indiaanlased kasutanud magustajana stevia taime. Paljud eksperdid peavad stevia ehk suhkrulehe ekstrakti parimaks alternatiiviks suhkrule. Aasias kasutatakse suhkrulehte igapäevases toidus. Nüüd on stevia ametlikult lubatud ka Euroopas. Stevia ei sisalda kaloreid ega mõjuta glükoosi taset veres. Näljahood, mis meid vahel tabavad süües suhkrut sisaldavaid toite, ei ole stevia tarbimisel võimalikud. Stevia normaliseerib kõrgenenud vererõhku, parandab maksa ja neerude tööd ning tal on ka põletikuvastane ja allergiavastane toime. Kuna stevia ei mõjuta suhkrutaset veres, on ta
Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks. 9. Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all olevasse keeduklaasi. 10. Ülejäänud orgaanilise kihi ehk ekstrakti ehk planaarkromatograafia proovi lasime Eppendorfi tuubi. Taimelehtedes leiduvate värvainete eraldamine planaarkromatograafilisel meetodil: 1. Valmistasime elueerimisnõusse (siin keeduklaas) heksaanist ja etüülatsetaadist (suhtes 3:1 ehk ~3ml heksaani ja ~1ml etüülatsetaati) eluendi. Jälgisime, et eluenti oleks keeduklaasi põhjas kindlasti alla 1cm ( ~0,5 – 0,7 cm). 2. Sulgesime elueerimisnõu voolutusnõu kaanega, et et keeduklaas saaks eluendi
ilma kadudeta uhmrisse ning lisasin väike kogus pestud liiva ja hõõrutasin nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel kisasin segusse veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda,jätkates samal ajal massi hõõrumist. · Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. · Edasi toimus karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (Petrooleeter) ja ekstrakti filtrimine. · Filrimiseks võtsin 25ml mõõtsilinder,lehter ja filterpaber. · Seejärel alustasin ekstraktsiooni,selleks lisasin uhmris olevate peenestatud massile väikeste koguste(5-10ml) kaupa ekstrahenti. · Materjali segasin uhmri nuiaga, sademel lastakse põhja settida ja selle kohal olev ekstrakt kantsin teelusika abil filtrile. Seda operatriooni korratasin kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks.
Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist 1. Eelnevalt kaalutud 0,6 g tomati peenestasin uhmris pestud liivaga ühtlase massi saavutamiseni. 2. Lisasin veevaba Na2SO4 et materjalis sisalduvat vett siduda kuni pulbrilise massi saavutamiseni. 3. Valmistasin 25ml mõõtsilinder ja varustasin see sobiva suurusega klasslehtriga paberfiltriga. 4. Tegin ekstraktsiooni heptaaniga (d = 0,72 g/cm3), määrasin kindlaks ekstrakti kogumaht: 22,5 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Mõõtsin karotenoidide neeldumisspektri lainepikkuste vahemikus 350-650 nm kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (heptaani). Töötasin klassküvettiga. 1. max1: A=0,1526 ABS; = 505 nm lükopeen (E% 1cm) = 3150 2. max2: A= 0,1932 ABS; = 473 nm lükopeen (E% 1cm) = 2250 3. max3: A= 0,1429 ABS; = 448,5 nm luteiin (E% 1cm) = 2480 Tegemist on karotenoidide seguga
Tee alkaloidide määramine Uuritavaks teeks oli dilmahi tee. Kaalutised: Tühi kott 0,3352 g Täis kott 1,7748 g Tee mass 1,4396 g Töö käik Tee alkaloidide ekstraktsiooniks valati teekotile peale 12ml 1 M Na 2CO3 lahust, kuumutati pliidil keemiseni ning hoiti nõrgal keemisel 3 minutit. Ekstrakt valati tsentrifuugitopsi, jahutati ning lisati 3 ml kloroformi. Topsi loksutatud korralikult, pandud tasakaalu teise topsiga ning tsentrifuugitud 5 minutit 3000 rpm. Kihistunud proovist tõstetud alumine kiht teise topsi. Ekstraheerimist ja tsentrifuugimist korratud veel kaks korda. Ühendatud kloroformi kihtide kuivatamiseks lisatud topsi veidi Na2SO4. Ekstrakti koostist uuriti TLC meetodil, kasutades standarditena kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2mg/ml) ja teobromiini (0,5mg/ml). TLC plaadile kantud 2l uuritavat proovi, kofeiini ja teofülliini standardit. Teobromiini standardit pandud 2x2l. Plaati elueeriti segus CHCl3/C2H5OH (9:1) ning va...
neeldumismaksimumide asukohti teateteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta. Antud proovis on -karoteen Karotenoidi sisalduse arvutamine A- absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neelumismaksimumile (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus) - vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptsioon) sama juures V- ekstrakti kogumaht, ml d- kasutatud ekstrahendi tihedus, g/c(0,65 g/c) g- uurimiseks võetud taimse materjali mass, g - tegur milligrammidele üleminekuks Järeldus: Kirjanduses on porgandi B-karoteeni sisaldus 8,28 mg 100 grammi porgandi kohta. Seega antud katses sain porgandist kätte ~56% B-karoteenist. Nii suur vahe võis tulla mitmetest asjaoludest. Porgandipreparaadi peenestamisel uhmris võis osa porgandist jääda peenestamata
Aaloe (Aloe) Aaloe on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekond aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast (varem paigutati liilialiste sugukonda). Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on le...
Lase umbes 10 minutit tõmmata. See kodune tee vähendab põletikku sama palju, kui teeb seda aspiriin toimides. Ingveri teed on Aasia meditsiinis kasutatud erinevate tervisehädade korral. 5. Lõhnav neitsikummel Kliinilised katsed on näidanud, et see päevalille sugukonnast pärit taim on ideaalseks raviks migreeni korral. Vähendab põletikku, mis võtab surve närvidele ning aitab ära hoida edaspidiseid migreene. 6. Harilik katkujuur On kasutusel olnud juba keskajast peale, katkujuure ekstrakti võib võtta igapäevaselt ning see aitab oluliselt vähendada peavalude tekkeid. On saadaval kapslitena, pulbrina, tinktuurina või isegi teiste vormidena ning arvatakse, et taimel on spasmolüütiline mõju ning põletikuvastane toime. 7. Rosmariin Aroomiteraapia: Keeda peotäis rosmariini väheses vees, või lisa rosmariin keevasse vette. Aseta rätik üle pea ning hinga seda rosmariini auru sisse nii kaua kui suudad. Korda seda seni kuni peavalu kaob. 8. Sidrun
Õlle keetmisel on sõklad filtriks. Sõkalde hulgast ja keemilisest koostisest oleneb suurel määral õlle värvus ja maitse. Ka ekstraktiivsus oleneb mõnevõrra sõklasusest: mida suurem sõklasus, seda väiksem ekstraktiivsus. Linnastele esitatavad nõuded. Kui partii vastab teradele esitatud kvaliteedinõuetele, siis võib loota, et teradest saadakse ka kvaliteetsed linnased, mis on hea õlle valmistamiseks eeltingimus. Ekstraktiivsus. Ekstrakti saagise protsent, millest lõppkokkuvõttes oleneb linnastest saadava õlle hulk. Mida rohkem on terades tärklist ja vähem proteiini, seda rohkem saadakse ekstrakti. Heaks õlleodraks loetakse otra, mille linnastest saadakse kuivainena arvestatult 80,0-81,4% ekstrakti, väga heaks, kui ekstrakti saagis on üle 81,5%. Virde värvus. See on eriti oluline heledate õllesortide valmistamisel. Virde värvus oleneb sõkla paksusest, selles sisalduvast ainest ja proteiinisisaldusest terades
milles on vaat, ümarkolbi. Eelnevalt kaalun kolbi ära. Asetan ümarkolbi rotaatoraurutisse, mille abil toimub destilleeritud solventide efektiivne üleajamine mittelenduva proovi pealt ning samamoodi ka ainete puhastamine. Lõpus kaalun ära saadud ja puhastatud eukalüptiõli koos kolbiga. Analüüs Eukalüptool ehk 1,8-tsineool struktuur: Saagise arvutamine tühja pudeli mass 12,442 g pudeli mass koos ainega 17,46 g ekstrakti mass - 17,46g 12,442g = 5,018g m(tegelik) ekstrakti saagis: Saagise protsent leiame valemi p(saagis) = m(teoreetiline ) ¿ 100 järgi. 5,018 g P(saagis) = 100 =57 , 9 8,66 g Gaasikromatograafia 1. Kõige rohkem sisaldub eukalüptis eukalüptooli või 1,8-tsineooli (C10H18O),
364 nm ; D=0,271 A 2. 443,5 nm ; D=0,582 A 3. 468 nm ; D=0,749 A 4. 499 nm ; D=0,603 A Kirjanduse alusel domineerib karotenoididest lükopeen (505, 472, 446) Karotenoidi sisaldus (K, mg%) uuritavas proovis arvutatakse vastavalt valemile: A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile max 2 E1cm 1% - 1% lükopeeni lahuse ekstinktsioonikoefitsient lainepikkusel 472 nm V ekstrakti kogumaht, ml d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103 tegur milligrammidele üleminekuks Katse tulemus näitab, et tomatis sisaldub karotenoididest kõige enam lükopeeni. Kirjanduse andmetel sisaldab 1 g tomatit ~0,026 mg lükopeeni. Katse tulemus annab sisalduseks ~0,012 mg. (mg% näitab lükopeeni protsendilist sisaldust milligrammides) 1.3 Lipiidide reaktsioonid Teooria
62 g. Eelpeenestasin proovi väikesteks tükkideks noaga. 50 ml tuubi lisasin tõmbkapi all mõõtsilindriga mõõdetud 15 ml apolaarset solvent - petrooleeter. Järgnevalt peenestatakse materjal homogenisaatoriga 2 minuti jooksul tõstes esimese minuti jooksul sujuvalt pöördeid. Kui mass oli peenestatud, lisasin segule vee sidumiseks umbes pool teelusikat Na2SO4. Loksutasin ja panin seista 5 minutit. Järgnevalt viiakse läbi ekstrakti filtrimine ning selleks võtsin 25 ml kuiv mõõtsilinder, kuhu peale paigutasin klaaslehter ning kuiv paberfilter. Eelnevalt saadud segu filtreeritakse seejärel lisatakse tuubi veel 5 ml petrooleetrit, segatakse vortexil ning filtreeritakse. Viimane samm korratakse. Mõõtsin saadud lahuse maht ja sain V = 15,5 ml. Mõõdetakse lahuse neeldumisspekter spektrofotomeetriga lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm. Tulemus
TEELEHT Suur teeleht on tuntud igale lapselegi. Ikka pannakse tema lehte verejooksu peatamiseks haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks
õlirikkaid seemneid. Tuntumad sordid: - seesami ehk tahhiini halvaa - päevalillehalvaa - maapähkli ehk arahhise halvaa - sarapuupähkli halvaa - India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatakse, röstitakse ja peenestatakse ühtlaseks massiks 2. suhkrurikkast toormest keedetakse karamellmass, mis hiljem vahustatakse 3. vahustamiseks kasut. Seebilillejuure ekstrakti, mis kindlustab halvaa poorsuse ja kiulisuse 4. vahustatud karamellimass peab olema plastiline, piisava niiskusesisaldusega 5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8
oli 0,4419 g. Proov eelpeenestada ning seejärel peenestada lõplikult uhmris, kuhu on lisatud ka väike kogus liiva kui abrasiivmaterjali. Hõõruda kuni ühtlase massi tekkeni. Seejärel lisada väikeste portsjonite kaupa veevaba Na2SO4 vee sidumiseks. Soola lisamise võib lõpetada, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. Järgmisena tuleb karotenoidid petrooleetriga proovist välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida. Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, võrdluseks kasutatakse puhast lahustit (petrooleeter). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokolli need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja neile vastavad optilise tiheduse väärtused.
veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisaldavat vett siduda, ja jätkasin massi hõõruma kuni kuiva, pulbrilise massi moodustumiseni. Saadud massile lisasin uhmrisse väikese koguse (10ml) orgaanilist lahustit st. heptaani selleks, et karotinoide ekstraheerida ning kasutades kuiva filtripaberit hakkasin seda filtrida. Lisasin uhmrisse ekstrahenti kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvituks. Pärast karotinoidide ekstraheerimist määrasin ekstrakti kogumaht ning sain, et see on võrdne 28,5 cm3, ning hakkasin neeldumisspektri võtma. 2. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Neeldumisspektri määramiseks sobivad sellised spektrofotomeetrid, mis võimaldavad valitud spektriosas lainepikkust sujuvalt muuta. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast heptaani.
1.2 Coca-Cola retsept Coca-Cola retsept on Coca-Cola Company saladus. Robert W. Woodruff'i alustatud reklaami, marketingi ja intellektuaalomandi kaitse strateegiana esitleb firma retsepti kui hoolikalt hoitud ärisaladust, mis on teada ainult mõnele töötajale, enamasti juhtidele. [3] 1.2.1 Algne retsept Avaldatud versioon ütleb, et esialgne retsept sisaldab suhkrut või kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirupit, karamelli värvi, kofeiini, fosforhapet, koka ekstrakti, koolapähkli ekstrakti, laimi ekstrakti, vaniljet ja glütseriini. Väidetavad siirupi retseptid on väga erinevad. Tavaline koola maitse Coca-Colal ja konkureerivatel koolajookidel pärineb peamiselt vaniljelt ja kaneelilt. 5 Coca-Cola oli algselt üks sadade koka baasil ravimite hulgast, mis väitsid kasu tervisele; Coca-Cola puhul väideti, et see leevendab peavalu ja on "ajude ja närvide toonik"
vitamiin B12 hävitamine,vererõhu probleemid,Nitritite soolad võivad organismis reageerida amiinidega ning tekitada nitrosoamiine, mis on kanserogeensed ehk vähkitekitavad. Samas osad säilitusaineid on alles suhteliselt uued ning nende pikaajaline toime on uurimata või veel teadmata Kõik säilitusained pole ohtlikud (piimhape, õunhape, CO2 jm) Nii et ärge kartke,nautige elu. 2· Looduslikud viisid toidu säilitamiseks Looduslike ainete, nagu soola , rosmariini ekstrakti, suhkurut , äädikat , alkoholi ja diatomiitmulda kasutatud ka traditsiooniliselt säilitusmiseks. Teatud protsesse nagu külmutamine, peitsimine, suitsetamine ja soolamine võib kasutada ka toidu säilitamiseks. Sool on üks maailma vanimaid toidu säilitusainetena. See on kasutatud juba antiikajast et säilitada liha ja kala. Tooted, mis on töödeldud soola võib säilida heas seisukorras aastaid. Sool kuivatab toidu ja mikroobid toidus, nii et nad ei saaks lagundada
· Mesilasvaha ESTEL ESSEX Correct 0/00N · Ei sisalda amoniaaki · Kasutatakse 3 %, 6 %, 9 % ja 12 % H2O2 · Suurendab värvipaletti · Vivant System · Mesilasvaha ESTEL Color System De Luxe püsivärv · Numeratsioon sama mis ESTEL ESSEX · katab kuni 100 % halli juust · 9,3 · Kanda mustadele kuivadele juustele · 1:1 · Mõjuaeg 5 min · Klimasoon 40 º C · Sisaldab kastani ekstrakti ja · Vitamiinikompleksi · Toonid: · /0 /00 · /1/13 · /16 /3 · /34, /43 /36 · /4 /41 · /44 /54 · /5 /65 · /6 /7 · /74 /75 · /76 /77 ESTEL De Luxe hallide juuste värvimine · Värvitoonid /0, /00, /3 · Katavd kuni 100% halli · Moetooni värvides · 15-40% moetoon + naturaalne toon(2:1) · 40-60% moetoon + naturaalne toon(1:1) · 60-100% moetoon + naturaalne toon(1:2)
tekkinud lahus läbi paberfiltri mõõtsilindrisse. Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Esimene lahusti portsjon peaks olema suurem, tesied väiksemad. Segu segatakse uhmri nuiaga ja lastakse sademel settida. Vedelik viiakse lusikaga mõõtsilindrisse, mida vähem sadet seda parem. Seda tegevust korratakse kuni sademe kohal olev ekstrakt muutub värvusetuks. Kõik ekstraktid viiakse ühte kogumisnõusse. Lõpuks määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht. Töö toimub tõmbe all! Kasutasin pulbrilist paprikat (maitseaine). Ekstrahendiks oli oktaan. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb tutvuta spektromeetri kasutusjuhistega. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm. Spektromeeter nullitakse kasutatud ekstrahendiga. Töötada võib klaasküvettidega, sest mõõtmine toimub nähtava valguse lainepikkusel. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava
vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud. Vanatädi teatas peale kuu aega Sunrise tarbimist, et tal ei ole silmis enam ,,liiva" tal oli kogu aeg selline tunne, et silmad liivapuru täis. Ta oli viimased paarkümmend aastat selle käes kannatanud. Alguse poole, kui see häda tuli, oli arst talle mingeid tilku määranud mis isegi võtsid ,,liiva tunde" ära aga peale paari aastast tarbimist need enam ei aidanud. Ema tarbib mul neid tooteid kõrge kolesterooli ja kilpnäärme alatalitluse pärast.
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «» 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kudedega, nii v...
1869 a. kasutas hambaarst William Finley Semple ära esimest patenti ja tootis nätsu, mille peamised koostisosad olid süsi ja kriit 1869 a. Thomas Adams üritas teha tšikle kummist maske, mänguasju ja kummikuid, nende ebaedu tõttu katsetas ta veel ja lisas tšiklekummile erinevaid maitseid nagu nt apelsini ja lagritsa ja see ongi aluseks tänapäevasele närimiskummile 1880 a. lisas William White tšiklekummile suhkru, maisisiirupi ja parema maitse jaoks piparmündi ekstrakti, see aitas maitsel kauem püsida 1880 a. lisas Dr. Edward Beeman juurde veel pepsiinipulbrit ja lõi sellega seedimist parandava nätsu, mis on tänapäevalgi saadaval 1880 a. Henry ja Frank Fleer lõid maailma esimese mullinätsu, mis aga ei saanud tuntuks, kuna see oli närimiseks liialt kleepuv 1888 a. Müüdi New Yorgi metroos asuvast müügiautomaadist esimest korda närimiskummi ja selleks oli Thomas Adamsi näts Tutti-Frutti 1891 a. asutas William Wrigley jr
ja maarohtusid, mida võib kasutada varikoosi ennetamiseks ja leevendamiseks. Pakutakse ka sellist teraapiat nagu kaaniteraapia, millel mitte ainult ei ole vere eemaldamise stimuleeriv toime aga kaanisüljes on hirudiin, millel on omadus takistada vere hüübimist. RETSEPTIVABAD PAKUTAVAD RAVIMID APTEEGIS. Apteegis müüdavaid ravimeid on mitmeid nii tablettide kui ka geelide ja kreemide näol. Näiteks tabletid: Aescuven forte – Hobusekastani ekstrakti tabletid, mis tõstavad nii veresoonte toonust kui ka kui ka vähendab nende läbilaskvust. Parandavad samas ka verevarustust, leevendavad turseid ja valu. Ginkor forte – Hõlmikpuu ekstrakti kapslid, mida kasutatakse perifeerse verevarustuse häirete ja hemorroidide ( veenikomude ) ägenemise korral. Parandavad verevarustust. Venoruton forte tabletid - stabiliseerivad veresoonte seinu, vähendavad turseid ja nendega seotud vaevuseid. Geelid:
Töö käik: Kaaluda taimne materjal. Uhmerdada proov pestud liivaga ühtlaseks massiks. Lisada väikeste kogustena veevaba Na2SO4 kuni on moodustunud pulbriline mass. Lisada pulbrile väikeste koguste kaupa ekstrahenti (oktaan). Uhmerdada ning lasta sademel settida, selle kohal olev ekstrakt kanda teelusikaga filtrile (ekstrakt koguda mõõtesilindrisse). Protsessi korrata kuni sademe kohal olev ekstraks muutub värvituks. Kõik ekstraktid kogutakse samasse nõusse, määratakse kindlaks ekstrakti kogumaht ja võetakse neeldumisspekter. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm, kasutades võrdluslahusena puhast lahustit (ekstrahenti). Tulemused: Neeldumisspektri maksimumid: 447,5 nm D=0,6426 473,0 nm D=0,8838 505,0 nm D=0,7256 E1cm1%=3450 V = 8,2 ml Kirjanduse alusel domineerib tomatites lükopeen maksimumidega 446, 474, 506 d = 0,704 g/cm3 Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs) Kus
*uute tooraine tarnijate leidmine *energia kallinemine *tooraine hinna langemine *taimekahjurid Sees Tugevused: *Tooraine on laialdaselt kasutatav mahlade, siirupite ja essentside valmistamisel, ravimi-, parfümeeria- ja kosmeetikatööstuses, see annab meile mitmekesised laienemisvõimalused, et oma kasumit suurendada. *Väljatöötatud tehnoloogia võimaldab lihtsalt ja kiirelt saada marjadest ekstrakti, säilitades ekstraktis seejuures kõik vitamiinid, mineraalained ning kasulikud karotiini ja raua. *Oleme värvanud kogemustega töötajad, kes on saanud spetsiaalse erialase väljaõppe tootmistsüklis osalemiseks. Seega tunnevad nad oma tööd ning tagavad kiire ja kvaliteetse tootmistulemuse. Nõrkused: *Väga olulised on toote säilitamistingimused, kuna tootel on riknemisoht ja kehvade hoiustamistingimuste juures võib alata käärimisprotsess, samuti võib toode hakata hallitama.
max 1 max 2 max 3 E% 1cm Heksaan 482 451 425 2650 Karotenoidi sisalduse arvutamine: A absorptsiooni väärtus, mis vastab arvutuse aluseks valitud neeldumismaksimumile max (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus), 0,4055 1cm1% vaadeldava karotenoidi ekstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptsioon) sama max juures, 2650 V ekstrakti kogumaht, ml, 33ml d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3, 0,65g/cm3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g, 0,63g 103 tegur milligrammidele üleminekuks. 9549,15 K = (0,4055× 30× 0,65×103)/(2650×0,63) = 4,74mg % Järeldus: Antud töö eesmärgiks oli porgandi karotenoidse sisalduse määramine: - karoteeni sisaldus porgandis on 4,74 mg%, 100g ekstraktis on 4,74 mg -karoteeni. Kirjanduse andmetel peaks
– Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha. curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad Tõlkida retseptid eesti keelde. 1) Rp. Decocti foliorum Salviae 30 – Võta Salvei lehe keedist 30g M.D.S – Sega, väljasta, märgi 2) Rp. Creosoti 2,5 – Võta kreosooti 2,5g Mentholi 1,0 – mentooli 1,0g Glycerini 3,5 – glütseriini 3,5g Extraxti sicci Liquiritiae 3,0 - Kuivatatud lagritsa ekstrakti 3,0g Radicis pulverati Liquiritiae q.s – Pulbristatud lagritsajuurt küllaldasel hulgal M. f. pilulas nr 60 – Sega, valmistagu pill arvult 60 D.S – väljasta, märgi
Kosmeetikakott meestele 29,90 Kinkekomplekti kuuluvad praktilised ent tõhusad nahahooldusvahendi: maheda piparmündilõhnaga dusivaht ja deodorant meestele, mis annavad värskust, kuid ei varjuta parfüümi lisaks meresoolaga akvamariiniseep värske unisex lõhnaga hea kinkekomplekt klassikalisele mehele, kes hindab praktilisi lahendusi ning ei vaeva pead millegi ülemäärasega Kinkekomplekt Meeste näohooldus 27,00 Karp sisaldab näopuhastusvahtu kaselehe ja humala ekstrakti ning aaloemahlaga, mis puhastab naha õrnalt kuid tõhusalt ning raseerimiskreemi meestele, mis teeb habemeajamise mugavaks ning jätab naha meeldivalt pehmeks Tooted lastele Niisutav ja toitev kehavõi pulk Eriti õrn pesuvaht mandlipiimaga Mahe kehakreem beebidele Niisutav ja lõõgastav kehaõli Eriti õrn kehaseep Niisutav ja toitev kehavõi pulk 60ml 6,90 Suurepärane mitmekülgne nahahooldustoode kogu perele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
