Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ATOOPILINE DERMATIIT referaat Koostajad: Malle Lattik Ingel Ilves Tartu 2014 SISUKORD 1. ATOOPILINE DERMATIIT..................................................................................................3 2. ETIOLOOGIA........................................................................................................................3 3. AD-I ÄGESTAVAD TEGURID............................................................................................3 4. SÜMPTOMID.........................................................................................................................4 4
........................................ 4 2.KUNSTKÜÜNTEGA KAASNEVAD OHUD....................................................5 2.1Bakteriaalsed või seenelised nakkused.............................................................5 .1.2Konjunktiviit................................................................................................... 5 .2Allergiline reaktsioon........................................................................................... 5 2.2.3Silmalaugude dermatiit................................................................................6 3.KÜÜNETEHNIKUD JA KONTAKTLÄÄTSED.................................................6 .1Põhjustajad.......................................................................................................... 7 .2Ennetamine.......................................................................................................... 7 4.KONTAKTLÄÄTSEDE OHUTU SILMAST EEMALDAMINE..............................7 4
olmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit Allergiline dermatiit Kehavälistest faktoritest põhjustatud nahapõletik, tekib siis, kui organismi rakud on ülitundlikud mingi allergeeni suhtes Enam levinud nahanähud on: dermatiit e. nahapõletik (ekseem) ja nõgestõbi e. urtikaaria Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kui kaua? Pidevalt või periooditikui sageli? Mis on põhjused? (õietolm, loomad..) Kas laps jaksab liikuda ?
follikulaarne neuropaatia, vastsündinute risk a haiguste igemed lihaskrambid hüperkeratoos lihaste hemmorraagia veresoonkonna- tekkeks ja tursunud/kahvatud ketendav düstroofia, südame arenguks, , kõhulahtisus, dermatiit maksa/neeruhai haigusteks, psoriaas, tursed hammaste gused kasvajate ekseem väljalangemine, tekkeks, seniilsus jms
NÕRK TOIME: ainevahetushäire – kui Hydrocortisonum kasutatakse rohkem (Hydrocortison dak), kui 100g nädalas. Pednisolonum (Linola-H N) Ei sobi kasutamiseks Psoriaas nahavoltide koos salitsüülhapet piirkonnas, atoopiline sisaldavate dermatiit lastel. MÕÕDUKAS TOIME: preparaatidega – Hydrokortisoni butyras inaktiveerub. (Locoid), Flumethasonum (Locacorten), Triamcinalonum (Ftorocort). TUGEV TOIME: Betaethasonum (Betnovate), Budesonidum (Celestoderm-v), Mometasonum (Apulein), Methylprednisoloni aceponas (Advantan), Fluticasonum (Cutivate cream) Psoriaasi teised avaldumisvormid, atoopiline dermatiit, kontaktdermatiit, ekseem. VÄGA TUGEV TOIME:
Pärisnaha all paikneb rasvarikas nahaaluskude. See kaitseb nahaaluseid elundeid. Raskude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasvatagavaraks. Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest. Juuksekarv kasvab välja follikulist. Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule. See tõttu tekivadki näo nahale kortsud. On olemas palju eri liiki haiguseid. Nendest kõige populaarsemad on harilikud vinnid või akne, dermatiit või ekseem, nahavähk, psoriaas ning nahaseened. Akne või harilikud vinnid = naha rasunäärmete talituse häire. Rasunäärmed on üliaktiivsed. Mees suguhormoonid on rohkem aktiivsed kui nais suguhormoonid. Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus.
Aeglane kasv, Närvilisus Hemoglobiini ja stressitaluvuse arengu häired, metabolismi pigmenteerumine, hemoglobiini fosfolipiidi vähenemine kaaries aeglustumine kardiomüopaatia sünteesi häired sünteesihäired Dermatiid, Isutus, Iiveldus, Dermatiit(nahapõletik) Ei põhjusta Aneemia Andmed Andmed peapööritus, nahalööve, dermatiit, kopsu ja , palavik, kaaries, puuduvad puuduvad köha, iiveldus maksa ja neeru juuste ja küünte oksendamine, kahjustus väljalangemine pigmentatsiooni häired Makroelemendid
● Depressioon ● Glossiit, stomatiit ● Fotofoobia ● Keratiit ● Nina ja silmade ümbruse dermatiit ● Juuste väljalangemine ● Urineerimisraskused ● Katarakt ● Kõhnumine ● Aneemia ● Kehatemperatuuri
Demodeks on olemas igal inimesel_ aga mitte kõikidel ta kutsub esile haigust. Kui imunnsus on langenud ja organismis toimuvad muutused, demodeks hakkab aktiivselt paljunema ja kutsub esile kõrvaltoimena vistrikud, punnid. Nahaläige on üks sümptomitest,demodeks armastab naha rasva, mis hakkab rohkem produtseerima, selle tõttu moodustavad rasukorgid nahal, inimene tunneb sügelust laugude ja ripsmete piirkonnas, ning nahale lisanduvad põletikelised protsessid. DERMATIIT Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja kõige sagedamini esinev nahahaigus. Tekib mõne ärriti või allergeeni sattumisel nahka kohe, mõne tunni pärast või päeva jooksul pärast kontakti. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt punetuse või villikestena. Nt. Perioraalne dermatiit (suuümbruse naha põletik) VITILIIGO Vitiliigo ehk naha laikpigmenditus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille
Nõrkus. Võtmeroll inimese tervise tagamisel. FAD. Vajalik juuste, naha ja Depressioon. küünte normaalseks arenguks ja Keele ja limaskestapõletikud. Leidub: Piim, jogurt, maks, kala ja spinat. nägemisprotsessiks. Rasvhapete Silmade valguspelgus. Juust, leib, brokoli, kuivatatud aprikoosid- oksüdatsiooni ja hingamisahela Dermatiit nina ja silmade ploomid, räim, avokaado. ensüümid. Närvisüsteemi, lihaste ümbruses. ja südamelihase talitluseks. Antikehade moodustumiseks. Vitamiin B3, PP Vajalik rasvade ja süsivesikute Nahakahjutused. Kõhulahtisus. Ehk Niatsiin
Käeseen Käeseen Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel Esmalt haigestub nn juhtiv käsi Põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid (seened) Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkelt või kellel juba eelnevalt on käe dermatiit (käenaha põletik) Käeseen Käeseen võib sageli jääda diagnoosimata, kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele: 1. Käe ekseem (dermatiit) 2. Psoriaas 3. Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme piirkonnas (kubemeseen). Kontakt teise seeninfektsioonist nakatatud inimesega Otsene kontakt nakatunud looma või mullaga
tulenevad probleemid. Vitamiin Biofunktsioon Def. tulenevad probleemid B1 Tagada NS optimaalne töö; HCl sünteesis Neuropaatia, südamepuudulikkus ja vajalik, (südame)lihaste normaalne töö. tursed, NS ja lihastöö häired. B2 Juuste, küünte, naha normaalne areng; Huulte ja suunurkade lõhenemine, nähemisprotsess. dermatiit, fotofoobia. B3 Närvikoe ja naha normaalne talitlus. Lihasnõrkus, väsimus, depressioon, ärritatavus, dermatiit, igemepõletikud. B6 Oluline roll NS talitluses. Väsimus, depressioon, ärritatavus, krambid kätes ja jalgades, limaskesta kah.
Lempp, C., Spitzbarth, I., Pufff, C., Cana, A., Kegler, K., Techangamsuwan, S., Baumgärtner, W., Seehusen, F. New Aspects of the Pathogenesis of Canine Distemper Leukoencephalitis. Viruses 2014, 6, 2571-2601. Twark, L., Dodds, J. Clinical use of serum parvovirus and distemper virus antibody titers for determining revaccination strategies in healthy dogs. J Am Vet Med Assoc 2000; 217:1021–1024. 6. Lokaalsed anafülaktilised reaktsioonid – atoopia Koera atoopiline dermatiit (inglise keeles canine atopic dermatitis, AD) on multifaktoriaalne haigus, mille avaldumist mõjutab nii geneetilise eelsoodumuse olemasolu kui ka looma immuunseisund, muutused naha mikrobioomis, naha konditsioon ning ümbritsev keskkond. Kuna haigusliku seisundi geneetiline taust on kompleksne (mitmete geenide ekspressioonitase on AD korral muutunud), ollakse kaheldaval seisukohal, et tulevikus oleks võimalik haigust tõrjuda geenitestide abil
Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid võivad nahal esile kutsuda erinevaid reaktsioone. Nahk on otsekui peegel, mis näitab keha sisemuses toimuvat. 1.1 Dermatiit ehk nahapõletik Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja sagedamini esinev nahahaigus. Üheks olulisemaks asjaoluks selle haiguse kujunemisel on pärilik eelsoodumus. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt. punetuse või villikestena.Esineb sagedamini väikelastel ja avaldub tavaliselt 3. elukuul. Kui nahapõletiku põhjuseks on mingi välisteguri toime, nimetatakse haigust kontaktdermatiidiks. Allergilise kontakt- dermatiidi põhjuseks on ühe või mitme allaergeeni sattumine organismi
· Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired · Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne.
EKSEEM Ekseem on nahapõletik Põhjuseks peetakse endogeenseid tegureid Sageli tekib inimesel, kellel on eelsoodumus Tunnused: sügelemine, ketendus, naha punetus Sagedasemad ekseemiliigid on atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, infektsioosne ekseem, nummulaarne ekseem. ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal Pole leitud haigusetekitaja geeni Mõlemal vanemal haigus-lapsel 70% tõenäosusega
· Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul (bronhiit, kopsupõletik) · Nahahaiguste puhul (troofilised haavandid, herpes, ekseem, dermatiit) · Mikrotsirkulatsiooni häired ja veenide laienemine · Liigestepõletik (osteohondroos, radikuliit) Vitiliigo ehk valge laikpigmentsus · http://www.youtube.com/watch?v=DlEPaDn7T · Ravi UVB teraapiaga, taastumine kuni 50 % · Ravi depigmentatsiooni abil Kogutud materjal: · http://www.vita.ee/dyna/site/330est.html · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=104064 · http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?id=66 · Eesti Entsüklopeedia, 1990 Tallinn "Valgus", lk.415
Esindajad Se (mg) Imikud 0,0090,01 Lapsed 0,020,07 Naised 0,100,14 Mehed 0,100,15 Se defitsiit Närvikoerakkude pigmenteerumine Kardiomüopaatia Lihaste valulisus ja nõrkus Hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus) Se liigsus Ülempiir päevas on 0,200 mg · Dermatiit · Seedetrakti distress · Palavik · Selenoos · Kaaries · Seljaajupõletik v Tuleb manustada koos vitamiin Ega Se raviefekt Lihaskoe düstroofilised muutused Kvasiorkor Artriit Stenokardia Tsüstiline fibroos Raskmetallide imendumise blokeerimine(Hg, Cd, As) Huvitav teada
Seeninfektsiooni kinnitavad seenepreparaat, seenekülv või harvem koeuuring (histoloogia) Millest tuleb küüneseent eristada? Kuigi küüneseen on sageli lihtsalt äratuntav ja tavaline probleem, tuleb seda mõnikord eristada järgnevatest seisunditest: bakteriaalsest infektsioonist, eriti Pseudomonas aeruginosa infektsioonist, mis muudab küüne mustaks või roheliseks küüne traumast onühholüüsist (küüne eraldumine loozist) psoriaasist ekseemist või nahapõletikust (dermatiit) punasest lamedast sammaspoolest (lichen planus) viirustüügastest sissekasvanud, paksenenud küünest, mis on tavaline vanematel inimestel kollaste küünte sündroomist küüneloozi kasvajast Ravi Küüneseene puhul on tavaliselt vajalik suukaudne ravi, v.a.juhtudel, kui kahjustatud on vaid väike osa küünest. Sõrmeküüned alluvad ravile kiiremini ja efektiivsemalt kui varbaküüned. Alati on oluline jalaseene ravi, kuna see on potentsiaalne küüneseene infektsiooni allikas.
Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama. Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim
ravis. * Immuunsupressiivne toime – oluline on põletikulise reaktsiooni vähendamisel. Mille alusel jaotatakse GK gruppidesse? Toime tugevuselt jaotatakse lokaalsed glükokortikosteroidid neljaks. Toime tugevuse üle otsustatakse vasokonstriktiivse toime ja kliinilise efektiivsuse alusel. Millisel kehapiirkonnal milliseid ravimeid/ravimvorme kasutada? * Nõrgema toimega GK: psoriaas nahavoltide piirkonnas, atoopiline dermatiit lastel. * Tugeva toimega GK: psoriaasi teised avaldumisvormid, atoopiline dermatiit, kontaktdermatiid, ekseem. * Väga tugevad toimega GK: naastuline psoriaas. Lokaalsete GK kasutamise üldised põhimõtted, kõrvaltoimed? Põhimõtted: * ravimit ei tohiks kasutada rohkem kui 2x ööpäevas. * ravimi kogus üle 50g nädalas võib põhjustada süsteemseid kõrvaltoimeid. * preparaadid tuleb hõõruda korralikult naha sisse (võimaluse peale pesemist).
III t��p � kompleksivahenduslik reaktsioon; IV t��p � rakuvahendusliku reaktsiooni ehk rakuvahendusliku �litundlikkuse korral p�hjustavad T-rakud ja makrofaagid suhteliselt aeglast koeh�vingut (24 kuni 48 tunni jooksul). On olemas erinevad Allergiahaigused nagu: allergiline alveoliit allergiline angiit allergiline aspergilloos allergiline kontaktdermatiit allergiline riniit allergiline sinusiit allergiline dermatiit allergiline konjuktiviit allergiline laup�letik allergiline nohu Ja palju teisi. S�MPTOMID: Allergiahaigusel on palju v�imalikke s�mptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmap�letik ja l��bed nahal. ALLERGIA AJALUGU: Esmakordse allergias�mptomite kirjelduse andis inglise arst ja teadlane John Bostock, kui ta kirjeldas 16. m�rtsil 1819 Londoni kuningliku Meditsiini ja Kirurgia �hingu koosolekul heinanohu kliinilisi s�mptomeid.
• Õed kandjad ja nende pojad võivad sündida haiged. • Esineb harvem kui tavalist ihtüoosi. Lamelliline ihtüoos: • Mõlemalt vanemalt saadud haigusgeen, vanemad ise terved. • Avaldub sünnil Haiguse tunnused • Sarvkihi rakkude uuenemine või nende irdumine aeglustunud, higinäärmed kõhetunud. Tavaline ihtüoos • Kahjustatud pinnaks jäsemete sirutuspind, kael, otsmik, peopesad, jalatallad. • Mõnikord kaasneb atoopiline dermatiit. X-liiteline ihtüoos: • Kahjustatud pinnaks keha ja jäsemed, karvad puuduvad. Lamelliline ihtüoos: • Laps sünnib kilekestas, mis eemaldub. Tekivad soomused. • Muutused silmade, huulte, juuste ja küüntega. Ravi • Otsene ravi puudub • Ravi arsti pideva järelevalve all • Ravimid: retinoidid • Regulaarne nahahooldus, baaskreemid • 2 korda päevas pesemine ja naha kreemitamine http://ec.canbler.com/img/i1242.jpg
säilitusained q Putukate hammustus PÕHJUS Allergia tekkel on oluline osa ka pärilikul eelsoodumusel. Muutunud toitumisharjumused. Saastunud keskkond. ALLERGIAHAIGUSED Bronhiaalastma Muutke teksti laade Allergiline nohu Teine tase Allergiline nahapõletik Kolmas tase Neljas tase ehk dermatiit ja ekseem Viies tase Nõgestõbi ja allergiline turse ALLERGIA NÄHUD Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase
Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama.(1) Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid.(1)
Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser-Lys-Cys. 5. Milles seisneb mutarotatsioon. Tuua konkreetne näide Rida kaks (II) Tähtsamad B-rühma vitamiinid(Vees lahustavate vitamiinide rühm) B1-vitamin. B2-vitamiin: Noororganismi kasvufaktor, lihasnõrkus, silmanägemisehäired, karvakasvu häired. Puudusel pidurdub ainete oksüdatsioon organismides. B3-vitamiin: Puudusel areneb dermatiit, depigmentatsioon, karvade väljalangemine, endokriinnäärmete funktsioonide häired. B4-vitamiin: Rasvade ainevahetuse katalüsaator. Puudusel ainevahetushäired, kasvu aeglustumine, siseorganite ja närvitalituse häired, maksa ja neerude degenereerumine. Aminoalkohol. Atsetüülkoliin osaleb elektriliste potentsiaalide genereerimisel. B6-vitamiin: esimeb taimsetes ja loomsetes kudedes seotult valkudega. 2. Hormoonid: üldiseloomustus;
Vajadusel tarbida probiootikume koos antibakteriaalse raviainega, tuleks probiootikume manustada vähemalt 3h peale antibakteriaalset preparaati. 10. Milliseid olulisi kõrvaltoimeid põhjustavad beeta-laktaam-antibiootikumid ja kuidas neid on võimalik vältida ja vähendada? Ülitundlikkusreaktsioonid (kuni 4%) Kiired allergilised reaktsioonid – anafülaksia, angiödeem. Hilised allergilised raktsioonid – leetritaoline lööve, urtikaaria, dermatiit. (küsitleda patsienti allergiate kohta; jälgida patsienti; lõpetada kuur, kohe kui tekivad kõrvaltoimed; õiged kogused, õigel kiirusel ja õigel ajal; hügieen) 11. Miks kombineeritakse penitsilliine klavulaanhappe, sulbaktaami või tasobaktaamiga? Hävitavad bakterite poolt toodetud β-laktamaase. KASU – kombineeritakse β-laktamaasidele tundlike antibiootikumidega. 12
• Südamelihas võib olla pude Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise, neutralisatsioonireaktsiooni ja ELISA-t • PCR Diferentsiaaldiagnoos • Infektsioosne larüngotrahheiit • B2- vitamiini puudus • Bakteriaalne dermatiit • Trichomonas gallinae • Lindude gripp • Infektsioosne bronhiit • A-vitaminoos • Mükotoksiinid Tõrje • Spetsiifiline ravi puudub. • Vältida kodulindude kokku puutumist sünantroopsete- ja metslindudega. • Haiged linnud isoleeritakse tervetest. Parimaks ennetavavaks tegevuseks peetakse vaktsineerimist. • Kasutusel on kanade, tuvide, kanaarilindude ja kalkunite rõugevaktsiin. Kasutatud kirjandus
doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng limakestade epiteeli ning naharakkude arengus Allikad: kala- ja loomamaks, karotenoidid Defitsiit: ,,Kanapimedus" ehk hemeraloopia, kuivsilmus, kasvuhäired infektsioonitundlikus, pimedaks jäämine, naha keratomalaatsia Toksilikus: Väsimus, söögiisu langus, dermatiit, naha sügelemine, lihaste valud Vitamiin D Funktsioonid: Luude arengu reguleerimine Parandavaid ja toetavaid funktsioonid kudede ja rakkude jaoks Allikad: Norm.doos: päikesekiirgus 0,005-0,008mg kalarasv, munakollane, või, pärm Defitsiit: Rahiit, lihaste hüpotoonia, punnkõht, osteomalaasia Tokselisus: neerude ja närvikoe kahjustused, isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus,
olukordades (nt äge astmahoog). Suukaudne ravi – kasutatakse kroonilise manustamisvajaduse korral. Lokaalne manustamine – võimalusel tuleks alati kasutada lokaalset manustamist süsteemsete kõrvaltoimete vältimiseks! - Astma ravi (inhaleeritavad glükokortikosteroidid). - Allergilise riniidi ravi (intranasaalsed glükokortikosteroidid). - Nahahaiguste ravi (psoriaas, dermatiit). 4. Milliseid metaboolseid muutusi põhjustab glükokortikoidide manustamine organismis? Süsivesikud: tõstab vere glükoosisisaldust. Glükoneogenees-aminohapetest glükoosi produktsioon. Langeb rakkude võime glükoosi kasutada – hüperglükeemia -> diabeet. Valgud: suureneb lammutamine, väheneb süntees (lihased) – müopaatiajäsemete, vaagna- ja õlavöötme lihaste atroofia.
Fototoksilise reaktsiooni tugevus on korrelatsioonis ravimi annuse ja UV- kiirguse intensiivsusega. Fotoallergilise reaktsiooni korral muutub fotoprodukt valkudega seondumise järgselt allergeeniks. Tegemist on antigeen- antikeha reaktsiooni või rakuvahendatud ülitundlikkusreaktsiooniga. Fotoallergiline reaktsioon võib tekkida 1- 14 päeva pärast päikesega kokkupuudet. Seda iseloomustab papulovesikulaarne lööve, sügelus, eksematoosne dermatiit. Paljud fotosensibiliseerivad ravimid sisaldavad klooriühendeid, nt hüdroklorotiasiid, furosemiid, diklofenak. Nimetatud ravimite ja UV- kiirguse koosmõjul toimub fotodeklorinatsioon koos vabade klooriradikaalide tekkega, millel on oluline roll fotosensibilatsiooni tekkes. MSPVA- dest on kõige fotoaktiivsemad 2- arüülpropioonhappe derivaadid, näiteks ibuprofeen ja ketoprofeen. Nimetatud ravimite ja UV- kiirguse koosmõjul käivitub
Ravimid Astma ja allergilise põletiku ravi inhaleeritavate glükokotikoidiga, lühitoimelised ja pikatoimelised -agonistid, leukotrieenide antagonistid Antihistamiinikumid efektita Võistlustel EI tohi kasutada efedriini ja metüülefedriini Tohib kasutada inhaleeritavaid glükokortikoide, -agonistid Bronhokonstriktsiooni tõenäosust suurendavad infektsioonid, GÖR, sinusiit Astmahaigetel EI soovitata tegelda sukeldumisega, allveespordiga, kestvusaladega Sobivad aga pallimängud ATOOPILINE DERMATIIT (AD) ja sport Ei sobi ujuda basseinis AD-ga higistavad vähem kui terved ALLERGILINE RINIIT ja sport Ninahingamise takistus soodustab alumistes hingamisteedes bronhikonstriktsiooni teket Urtikaaria nõgestõbi FTA e anafülaksia toit, treening, putuka hammustus Ravi anafülaksia korral Epinefriin sc, antihistamiinikumid H1 ja H2, hoiduda soojast, niiskest keskkonnast Peamiselt südameravimid põhjustavad anafülaksiat Reaktsioon putuka torkele
vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus. RAHVATERVIS 1. ...on teadus ja kunst eluea pikendamisest ja tervise edendamisest riigi/omavalitsuste sihipärase tegevuse kaudu. 2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks. · Nakkushaigused: suguhaigused, AIDS, kopsupõletik, gripp, tuberkuloos. Kasutatud kirjandus: · Kasmel, A., Lipand, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. Tallinn, 2007 · , .. . .:, 2003 · Grauberg, M. konspekt
piimas, siis arenguks ning ka nägemisprotsessis. Fotofoobia- valgusekartus kasutatakse vahel Keratiit- silmapõletik ka terminit Nina ja silmade ümbruse dermatiit- nahapõletik laktoflaviin Juuste väljalangemine piim Urineerimisraskused jogurt Katarakt- silma haigus
Reaktsiooni kulg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Erinevaid allergia väljendusvorme q Nina ja ülemised hingamisteed allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine q Nahk dermatiit, nõgestõbi, angioödeem lööve, sügelus, turse q Häälekähisemine q Silmad konjunktiviit silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine. q Alumised hingamisteed kopsudes astma, köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik. q Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon anafülaksia.(veresooned ahenevad äkki) Sümptomid q
läbi kriipsutatud · Tootjatest on enim levinud: Dr. Schär, Glutano, Finax, La Finestra Sul Cielo, Semper, Risenta http://www.glutenfree.com/ Refraktaarne tsöliaakia Heterogeenne grupp, võimalik: · Esineb ravivastus mõne muu toiduvalgu vältimisele nt soja · Ravivastus glükokortikoididele · Pöörduv (sümptomid ja morfoloogilised muutused kaovad kuude, aastate möödudes) · Ei allu ühelegi ravivõimalusele Tsöliaakiaga seostatud hiagused Herpetiformne dermatiit · Nahal sümmeetriliselt papulovesikulaarsed lööbed · Keha erinevates piirkondades, kuid sagedamini küünarnukkidel, põlvedel ning tuharatel. · Ligikaudu 80%-l herpetiformse dermatiidihaigetel esineb peensoole limaskesta kahjustus · Enamikel patsientidest esinevad kerged või ei esine üldse GI sümptomeid · Allub dapsoonravile (para-aminobensoehappe konkureeriv antagonist) Tsöliaakiaga seotud haigused · Diabetes mellitus tüüp I · IgA defitsiitsus
Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale, võib seegi põhjustada allergiat. Juuksuri nikeldatud esemed (nt käärid) sisaldavad niklit ja koobaltit, mis on tuntud allergeenid. Allergoloog teeb allergia selgitamiseks nahateste umbes 25 eri keemilise ainega (nn juuksuri allergeenide komplekt). Juuksuritel võivad ilmneda nii naha- kui ka hingamiselundite allergiahaigused (allergiline nohu, bronhiaalastma, kontaktdermatiit, allergiline dermatiit ja ekseem). Soome Töötervishoiu Instituudi arstid L.Kanerva juhtimisel uurisiti 255 naisjuuksurit. Neil leiti: bronhiaalastma - kahel, allergiline nohu - kuuel, larüngiit ehk kõripõletik - ühel, allergiline kontaktdermatiit - kolmel, äärituslik kontaktdermatiit - viiel, kontakturtikaaria ehk nõgestõbi - kahel ja küünte kahjustus - ühel juuksuril. Nahahaiguste põhjuseks olid sagedamini koobaltkloriid, ammooniumpersulfaat, parafüneeldiamiin, 4-
• stress , väsimus, depressioon • liiga harv juuste pesemine • aastaaegade muutused • haigestumine (viirushaigused) • neuroloogilised haigused, nagu Parkinsoni tõbi • immuunsuse langus (AIDS) • ülitundlikkus Malassezia pärmseene suhtes • Pärilikkus • tugevatoimelised või sobimatud šampoonid: kui kõõm on kadunud, pese pead õrnatoimelise neutraalse või niisutava šampooniga Seboroiline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates piirkondades: juustega kaetud peanahk, otsmiku juuste piir, kõrvatagused, väliskuulme käik, nägu, rinnaku piirkond, abaluude vahel, nahavoldid (kaenlaaugus, kubemepiirkonnas jm), naba piirkond. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma.
ennetamise meetod. Arsti poole tasub pöörduda järgmistel juhtudel: mähkmelööve ei parane nelja kuni seitsme päevaga; mähkmelööve muutub hullemaks, levides mähkmepiirkonnast teistele kohaosadele; kui nahale tekib mädapõletik, millele on iseloomulik väikesed, purunevad villid ja nende kattumine koorikutega (impetiigo); mähkmelööve tekib seoses üle 48 tunni kestnud kõhulahtisusega; kui lapsel tekib palavik, kui kahtlustad lapsel allergiat. Seborroiline dermatiit Seborroiline dermatiit ehk beebi kõõm ehk korplööve ehk gneiss on lapse peanahal ja kulmudes esinev läbipaistev või kollakaspruun soomusetaolisi laike meenutav lööve. Tegemist on tavaliselt imikule ohutu lööbega. Beebikõõma tekkepõhjused ei ole teada. Lööve võib tekkida imiku esimesetel elukuudel. Arvatakse, et see võib olla seotud emalt saadud hormoonidega, mis panevad peanahal olevad beebi rasunäärmed rasu üleprodutseerima
alustatud protseduur. Riietus Korrektne Soovitatavalt ühevärviline Puhas Vajadusel kaitse põlle kasutamine Mugavad jalanõud Ohud ja riskid ,mis võivad ohustada klienti ja juuksurit Juuksur Koormavad tööasendid ja –liigutused Võimalikud kutsehaigused on jalgade veenilaiendid, ülitundlik nahk, allergiline nohu, bronhiaalastma, kontakt- ja allergiline dermatiit, ekseemid Müra, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Libe põrand (spreipalsam ,vesi) Et ennetada ohtusid ja riske peab juuksur olema hoolas ,tegema piisavalt puhke pause ,et lasta oma jalgadel ja kätel puhata. Ning kandma hoolt ja puhastama oma töövahendeid. Klient Peatäid mustalt juukseharjalt Libe põrand (vesi, spreipalsam) Allergilised reaktsioonid värvide või viimistlusvahendite suhtes
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad. Defitsiidi esmatunnused: lihaste nõrkus väsimus depressioon anoreksia oksendamine naha kahjustused glossiit Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus). Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.
immuunsust. Samas võib ülemäärase kiirgusega kaasneda päikesepõletus, geenimutatsioonid, immuunsüsteemi nõrgenemine, melanoomid ja nahavähk, kroonilised silmakahjustused, naha vananemine ja paksenemine. Paksenenud nahk ei lase kiirgusel sügavamatesse kudedesse tungida ning pakub UV-kiirguse eest palju tugevamat kaitset kui lihtsalt tumedam nahavärv. UVB-valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste nahahaiguste raviks: psoriaas, atoopiline dermatiit, vitiliigo (valgete laikude haigus). UVB-teraapia annab väga head tulemust psoriaasi puhul võimaldades saavutada pikaajaline remissioon (3 12 kuud).UVB pidurdab psoriaasirakkude paljunemist ning needkäituvad nagu normaalsed rakud. Kui enamik psoriaasiravimeid vähendavad vaidpõletikku nahapinnal, siis UVB-kiirgus aktiviseerib kõiki meie keha funktsioone ning keha hakkab ise seespidiselt haiguse vastu võitlema.
Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse BRONHIAALASTMA Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid
· Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 15. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
4.Väävli biotoime (ülesanded organismis, vaegusest tingitud probleemid, tuntumad toiduallikad Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna, mandlid, uba, lõhe, rooskapsas ja punane kapsas. 5.Väävliühendite mürgisus ja keskkonnaprobleemid. Nt: Happevihmad (mis ained neid põhjustavad,
sest sool hävitab nahal olevaid baktereid. [2] 3 Milliste haigustega soolakambrisse tulla: · Sagedased viirusinfektsioonid nohu, köha · Krooniline neelu-, mandli-, põsekoobaste põletik · Psoriaas · Äge või krooniline bronhiit · Astma · Sagedased kõrvapõletikud · Allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · Naha ekseem, atoopiline dermatiit · Närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · Allergiline nohu · Liigestepõletikud · Unetus Soolaravile pole soovitav tulla : · Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik · Inimestele kellel on olnud pahaloomulisi kasvajaid · Raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korra · Inimestele, kes on põdenud kopsutuberkuloosi 4 2
Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on bronhiaalastma, allergiline nohu, allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem, nõgestõbi ja allergiline turse 2 Kas allergia on pärilik? Järglaste tervis oleneb teatud määral vanemate tervislikust seisundist, nii ka allergia korral. Allergiahaigus ei ole otseselt päritav. Pärilik on organismis kalduvus moodustada kergemini ja rohkem allergeenainete vastaseid antikehi. Kui selline eelsoodumus esinebki, ei pea see alati avalduma haigusena
kõrvalmõjusid (nt. nahavähk, siseorganite kahjustused, paistetus, lõhn, valu, veritsus, kleepuvus, naha õhenemine jms). UVB valgusravi jaotatakse raviks laiaspektrilise UVB-ga ja kitaspektrilise UVB-ga. Teraapia on ohutu väikelastele, rasedatele ja imetavatele emadele. UVB valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste fotosensitiivsete nahahaiguste raviks: · psoriaas · vitiliigo · atoopiline dermatiit Vähemal määral kasutatakse ka järgmiste nahahaiguste raviks: · Seenhaigused · Parapsoriaas · Generaliseerunud punane lame sammaspool · Roosa pitüriaas ehk kliiketendustõbi · Pruriitus ehk kihelus · Seborröadermatiit · Punane karva-kliiketendustõbi · Prurigo nodularis · Süsteemne skleroderma · Polümorfne ehm mitmekujuline valguslööve · Aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) · Hydroa vacciniforme
haigustunnuste taastekkel. Kroonilistel juhtudel võib olla vajalik pidev ravisampoonide ja käsimüügiravimite kasutamine, et vähendada vajadust steroidlahuste järgi. Siiski, alati võib proovida haigustunnuste kadumisel ravi lõpetada ja jälgida seisundi edasist kulgu. Kõõmavastaseid sampoone on mitmeid. Sobivaima sampooni leidmiseks tuleb neid lihtsalt katsetada. Samuti on tõhusam kasutada erinevaid sampoone vaheldumisi, roteerivalt. Seborrroline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates nahapiirkondades peanahal ja/või näol (ninatiiva voltides, kulmude sees, laugude servadel, kõrvade taga, kuulmekäigus), kuid mõnikord ka rinnakul, kaenla-alustes või kubemevoltides. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid.
annaabi.ee 
