Organid on iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega ehituslikud üksused Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Organite ehitusprintsiip Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma I rühm - kompaktsed organid II rühm - torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma
suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad maksa verd tootvad värativeen ja maksaarter. Maksrakkude vahel on peened sapikapillaarid, mis moodustavad
ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke
mail 1943 Moskvas) on Kodutuled 1977 eesti tekstiilikunstnik. Aastatel 19671974 oli Anu Raud tegev Uku kunstnikuna. Ta töötab Viljand Kultuuriakadeemia professorina. Ta on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja. Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Oma kõige esimese vaiba "Mets" valmistas ta peatselt pärast Kunstiinstituudi lõpetamist. Ukus töötades kuulsid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest ta pälvis Kristjan Raua nimelise preemia. Anu Raua looming on näiteks ka Viljandi Jaani kiriku tellimusel valminud "Teerist". Liivia Leskin (sündinud 4. oktoobril 1956 Tallinnas) MOEKUNST on eesti moe- ja tekstiilikunstnik. Ta lõpetas aastal 1975 Disainpeakatete stuudio
Seedenäärmena eritab seedimisse sappi, eemaldab verest kahjulikke tegureid. Maks on tuntud oma imepärase uuenemisvõime poolest. Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Levinud on enamasti liigsest alkoholi tarbimisest põhjustatud maksahaigus tsirroos, mille korral maks armistub. Välisehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud serooskestaga ehk Glissoni kihnuga. Maksa pealmine pind ehk diafragmaalpind paikneb vastu diafragma kuplit ja on kallutunud veidi ettepoole, alumine tagumine ehk vistseraalne pind on nõgus ja sügavate sälkudega. diafragmaalpinnal eespoolt tahapoole kulgeb kõhukelmeduplikatuur ehk sirpside, mis jagab maksa paremaks ja vasakuks sagaraks. Parempoolne sagar on suurem, kui vasakpoolne. Vistseraalsel pinnal asuvad kaks sagitaalset sälku ja üks ristipidine sälk, mis koos moodustavad H-tähe kujulise vagudesüsteemi.
kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari
ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile. ★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib.
Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis
Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus Liigese moodustub kahest kõhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. Liigesed jaotatakse kolme suurde gruppi: side, kõhr ja sünoviaalliigesteks. Plokkliiges võimaldab liikumist ettetaha, esineb põlve ja küünarliigeses. Keraliiges võimaldab teha ringikujulisi liigutusi, esineb õla ja puusaliigeses. Silinderjas liiges võimaldab teha
Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust.Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s. 1.Luu 2.Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan)-toodab liigesevõiet. 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 7.Nimetage liigese abiseadeldised, näited esinemise kohta. Liigesepindade täienduseks võivad liigeses esineda abiseadeldised. Abiseadeldised liigeseõõnsusemokk, liigesekettad, sidemed, seesamluud.
lihaste abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega.
Lihaste abiseadeldised – arenevad lihaseid ümbritsevast sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Abiseadeldiste hulka kuuluvad fastsiad, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega.
Fastsiateks ehk sidekirmeteks nimetatakse tihekiulist sidekoelist kest üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kogu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva süvasidekirmena. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõige sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad kujutavad endast sidekoelise kihnuga ümbritsetud pilukujulisi õõnsusi, mis sisaldavad sünooviasarnast vedelikku. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel. Kõõluste sünoviaaltuped esinevad jäsemete distaalsetes osades ja neid saab võrrelda kahe teineteise sisse asetatud silindriga, milles seesmine ümbritseb kõõlust, olles sellega kokku kasvanud, ning välimine seostub ümbritsevate kudedega.
b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15
gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski
Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte Intima: endoteel (ühekihiline lameepiteel), subendoteliaalkiht Meedia: silelihasrakud ja silelihaskude Adventiitsia: rohkem kollageenseid kiude ja vähem elastseid kiude sisaldav sidekude KOMPAKTSETE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Pehme konsistentsiga organid (näärmed ja näärmetaolised organid jne) Ümbritsetud sidekoelise kapsli e kihnuga Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium Kapslist lähtuvad organi sisemusse organi toese e strooma moodustavad sidekoelised põrgad ja trabeekulid Kui tegemist on organi sisemust isoleerivateks osadeks jagavate struktuuridega, nim. neid septideks
Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses).
Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües. Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut
· Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed · Munaliiges-kodar- ja randmeluu vahel
b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15
gliirakkudest, pituitsüütidest, erineva suurusega neurosekretoorsetest veresoontest ja närvikiududest. Vaheosa koosneb peamiselt basofiilsetest rakkudest, mis esinevad osaliselt kihistunult. Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski
Motoorsete närvide kahjustumisel tekib lihaste nõrkus (parees) või halvatus (paralüüs) - vastav kehaosa jääb liikumatuks. Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus). G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. * Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-I lähedal. Ganglionis leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad KNS-i. * Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps KNS-st
muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga. Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid, nim. väratiks. Väliselt eraldatavad või sälkude kaudu üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust. 12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel
vereloomeelund. Luud on lihaste kinnituskohaks, lihased kinnituvad kõõluste abil luudele. Kõõlus koosneb valkainest ja sidekoest ning on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlused on kaetud tupega, mis hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele, nii saab teha liigutusi. Luud on omavahel ühendatud liigestega. Luude ühendused. Liigesed on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese õõs. 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs 3
kogumikest (ganglionitest) väljaspool kesknärvisüsteemi. Sellele annavad aluse: - Perifeersed aksonid (neuroni kehad on KNS-s) - Neuraalhari - Ektodermaalsed plakoodid · Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Ganglion- närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Sisekõrv on ektodermaalset päritolu. Aluse annavad poolringkanalid, tigu (?) · Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Vaheajust pungub välja silmavesiikul, mis indutseerib pinnaektodermist läätse plakoodi tekke. Seejärel silmavesiikul sopistub uuesti sisse. Lääts tekib pinnaektodermist Võrkkest neuraaltorust. Silma arenguks on vaja transkr faktorit Pax6. Kui nt Shh inhibeerib seda, siis silma ei teki.
peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency) Vanus - elanikkonna vanuse kasvades vastuvõtlikus nakkustele suureneb Elukeskkond (arengu vs arenenud riigid, TBC, malaaria) Veel mõned mõisted Tõelised patogeenid 1
ms - absoluutse refraktaalsuse periood kestab u 0,4 ms - motoneuronid on väga tundlikud - nad võivad vastu võtta ja edastada suur hulga impulsse - motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis - akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis. GANGLIONID ● närvisõlm e närvitänk e tänk ● närvide (va motoorsete) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga /nr-de sõlmjas kogum Talitlusest ja ehituselt jagunevad: 1) Sensoorsed e spinaalganglionid - KNSi lähedal toomanärvi juurel - ganglionis olevad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni - tsentraalse jätkega viivad KNS-i 2) Vegetatiivsed ganglionid - siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas - neis toimub ümberlülitumine ehk SÜNAPS KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse
• artriit – liigeseõõne punktaat, • meningiit – ajuvedelik, • tsüstiit ja püelonefriit– uriin, • sepsis – veri, • reuma - vereseerum anti-O streptolüsiini tiitri määramiseks. 7 Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Streptokokid on grampositiivsed kokid, mis on mikroskoobis nähtavad paaridena või erineva pikkusega ahelatena. Kopsupõletiku korral on rögas näha Gram+ kihnuga ümbritsetud diplokokid, mis tulevad hästi nähtavale värvunud taustal. KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Streptokokid on katalaasnegatiivsed. (Vt. lk.5) KASV JA HEMOLÜÜSI TÜÜP VERIAGARIL. Oluline tunnus, mille alusel rühmitatakse kas α-, β- või γ- hemolüütiliseks. A grupi ß-hemolüütilised streptokokid kasvavad väikeste, valkjashallikate 1 mm läbimõõduga pesadena, mille ümber täieliku hemolüüsi tsoon. S
3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (häbemeluude vahel) LUULISED: 1) Ristluulülide liitumine täiskasvanuks saades 2) niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu 12) Liigese ehitus Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős. 13) Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta 1) LIIGESEMOKK – (õlaliigese mokk, puusaliigese mokk) kiudkõhreline ääris liigeseaugu serval, mis muudab liigeseaugu sügavamaks ja avaramaks. 2) LIIGESEKETTAD – (rinnaku-rangluuliigese vahel; põlveliigeses võruketas e. menisk) fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kettad, mis paiknevad mittesobivate liigespindade vahel. Suurendavad
lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües (joonis 57). Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi
tsütoplasmaatiliste jätkete, samuti fagotsütaarsete ja pinotsütaarsete vakuoolide moodustumine. Monotsüüdid kuuluvad organismi makrofaagide süsteemi (MPS). Monotsüüdid ringlevad veres ja kujutavad endast diferentseerumisvõimeliste rakkude reservi. Lümfisõlmed. Iga lümfisõlm koosneb koorest (sisaldab B rakke, spetsiaalseid antigeeni-esitlevaid rakke (antigen-presenting cells, APC)) ja sisemisest säsist (T-, B- ja plasmarakud). Väljaspoolt on ta kaetud sidekoelise kihnuga, millest siirduvad sõlme sisse põrgad, vaheseinad ja põimuvad seal üksteisega võrgustikuks. Nende vaheseinte vahekohtades asetsevad lümfifolliikulid, millest suunduvad säsisse säsiväädid. Säsiväätides leidub rohkesti lümfotsüüte, hemolümfoblaste, plasmarakke. Kõik need vaheruumid, mis jäävad lümfisõlme tema kihnu ja folliikulite ning säsiväätide vahele ja mis on täidetud hõredarakulise retikulaarse sidekoega, kannavad lümfiurgete nimetust
annaabi.ee 
