tunnuseks on kõrvasüljenäärmete turse.[1] kestab nädal aega. Haigus algab palavikuga, selgitada välja võimalik entsefaliit või Haigustekitajaks on Paramüksoviirus.[6] millele võib järgneda valulik neelamine ja meningiit.[3] turse süljenäärmete piirkonnas.[5] Kes põevad mumpsi? Haigus levib piisknakkusena.[6] Mumpsi prognoos: See nakkushaigus ohustab peamiselt üle 2- Lapsed paranevad üldiselt 10 päevaga aastaseid lapsi. Kuna mumpsi vastu on Mida teha? Mumpsist põhjustatud orhiidiga võimalik vaktsineerida, siis esineb seda Panna laps rahulikult voodisse. Tursunud (munandipõletikuga) ei pruugi alati steriilsus haigust varasemaga võrreldes vähem
Mumps. Mumps on kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Selle tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps levib süljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar päeva enne ja 7 päeva peale sümptomite teket. Haiguse peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad , on 16-18 päeva. Mumpsi sümptomiteks on palavik ning süljenääre muutub valulikuks ja paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda. Põletik võib olla nii ühe- kui kahepoolne. Neelamine on valulik ja eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis avaldub valu ja punetusena ning võib tüsistuda sigimatu...
munandid paisuda meestel, kes olen jõudnud puberteeti. Orhiit on valus, aga see harva viib steriilsus - võimetus eostamist. •Pankreas. Sümptomeid see tingimus, mida tuntakse pankreatiit, sisaldavad valu ülakõhus, iiveldus ja oksendamine. •Munasarjad ja rinnad. Naised, kes olen jõudnud puberteet võib olla põletik munasarjades (oophoritis) või rinnad (mastiidi). Viljakus on harva mõjutanud. •Aju. Viirusinfektsioon, nagu mumpsi, võib põhjustada põletik aju (entsefaliit). Entsefaliit võib põhjustada neuroloogilisi probleeme ja muutuda eluohtlikuks. •Membraanid ja vedeliku ümber aju ja seljaaju. See seisund, mida tuntakse meningiit, võib juhtuda, kui mumpsi viirus levib vereringesse nakatada oma kesknärvisüsteemi. Muud probleemid •Kuulmise kaotus. Harvadel juhtudel, mumps võib põhjustada kuulmiskadu tavaliselt püsiv, kui ühes või mõlemas kõrvas. •Nurisünnitus
Entsefaliit Elisabeth Laanemets Doris Remmet 10.B Mis see on? Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Tekkepõhjused Entsefaliiti põhjustab sagedamini ajukoesse levinud viirus, enamasti herpes-, arbo(putukatega levivad viirused)- ning samuti ka leetrite ning mumpsi viirus. Näiteks herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired; ühe kehapoole halvatus; tasakaaluhäired; tundlikkuse häired; süljenäärme turse (mumpsi korral);
munandi põletik, mis avaldub valu milleks võib olla süljenääre, ja punetusena ning võib tüsistuda ajukelmed, munandid, kõhunääre või sigimatusega. süda. Põletik võib olla nii ühe kui kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Tüsistused Mumpsi tüsistusena võib tekkida Raskemaks tüsistuseks on meningoentsefaliit ehk peaaju entsefaliit ehk peaaju põletik, kestade põletik, mis avaldub millest võib jääda püsiv kahjustus, peavalu, halva enesetunde ja surevus on 2%. Mumpsiga võib oksendamisena. Sümptomid kaasuda kõhunäärme, kilpnäärme algavad 210 päeva peale või rinnanäärme põletik. Kui
Selle vaktsiini loomiseni jõudis Herald Cox alles 1938. aastal. Vaktsiinide loomise kuldajastu algas 1949. aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi, punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme'i tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid. Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd
6-7 aastat DTaP-IPV 5 12 aastat HepB 1,2,3** 13 aastat MMR 2 15-16 aastat DTaP 6 25, 35 jne. aastat (iga 10 dT 7 aasta järel) Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin * Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ** 1995.–2003. aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja
Tekkepõhjused ja mehhanismid · Paramüksoviirus · Kergesti nakkav,levides süljepiiskadega · Viirus tungib vereringesse süljenääre , ajukelmed ,munandid,kõhunäärve , süda Sümptomid ehk avaldumine · Peiteperiood 16-18 päeva ( kuni 3 nädalat ) · Sümptomid algavad 2-10 päeva peale süljenäärme põletiku ja kestavad 3- 4 päeva · Palavik · Süljenääre valulik,paistes · Neelamine valulik · Võib olla nii ühe- kui kahepoolne · Mumpsi tüsistus meningoentsefaliit (peaaju kestade põletik) · entsifaliit ( peaaju põletik ) · Mumpsiga võib kaasuda kõhunäärme,kilpnäärme või rinnanäärme põletik · Kui nakatukse raseduse 1 kolmandikul,võib tekkida abort või lootekahjustus Diagnoosimine/uuringud · Diagnoositakse sümptomite järgi · Vereanalüüs · Liikvori uuring ( seljaaju vedeliku uuring) · Seroloogiline uuring Ravivõimalused
keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga Punetised • Viirushaigus • Avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisega • Väga ohtlik rasedatele lootekahjustuse tõttu • Tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud Mumps • Kiiresti nakkav viirushaigus • Avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna • Tüsistustena võib avalduda peaaju põletik Vaktsiinist • Eestis on 1994.aastast kasutusel leetrite-punetiste- mumpsi liitvaktsiin Kohustuslik? Immuniseerimissüsteem • On kohustuslik • Esimene vaktsineerimine 1-aastaselt ja revaktsineerimine 13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse Manustamise viis ja kogus • s/c ehk naha alla • Koguseks 2 doosi ehk esimene doos 1-aastaselt ja teine 13-aastaselt Vastunäidustused
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, ...
Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täiskasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Telereklaam väidab, et on olemas imeravim, mis parandab meeletult palju immuunsussüsteemi ja selleks imeravimiks olevat Actimel. Kuid tegelikult on välja tulnud, et Actimel on jogurt nagu jogurt ikka, ainult see maksab neli korda tavalisest jogurtist rohkem ja on kordi suhkrusem. Seega on müüt
- Eritised Immuunsüsteem - Mittespetsiifiline immuunreaktsioon - Mikroobidevastased valgud - Fagotsüüdid Fagotsüteerimine Omandatud immuunsus Ei pärandu vanematelt järglastele Reageerib aeglasemalt Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsus Humoraalne reaktsioon (antikehad) - Reaktsiooni korral eristatakse organismi antikehasid, mis määravad patogeeni hävitamisele. Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud) - Reaktsiooni korral hävitavad organismi tunginud patogeeni spetsiaalsed rakud. Humoraalne reaktsioon Vaktsineerimine Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda
Kui vaktsineerimishõlmatus aga langeb, tuleb haigus tagasi ja rasedusaegne kahjustus muutub taas võimalikuks. Mumps Mumps on piisknakkuse teel kergesti leviv haigus. Peamiselt kahjustab mumpsiviirus kõrvasüljenääret, mis suureneb ja muutub valulikuks. Vähemtuntud on viiruse kahjustav toime teistele näärmetele nagu kõhunääre, munandid ja munasarjad. Viimaste kahjustus on olnud oluline lastetuse põhjus. Mumpsi korral tekib üsna sageli tugeva peavaluga kulgev mittemädane ajukelmepõletik, mille tüsistusena võib kujuneda kuulmislangus või kurtus. Gripp 8 Gripp on hingamisteede nakkushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. A- gripiviiruse suure muutlikkuse tõttu gripivaktsiin pikaajalist kaitset ei paku. Seetõttu
Tursunud süljenäärmete piirkonda hoida soojas. Rohkesti juua, aga mitte hapusid jooke (suurendavad süljeeritust) Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga, pärast põdemist tekib eluaegne immuunsus. Profülaktika Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus.
erinev. Melanhoolikud tõmbuvad sinise värvuse mõjul endasse, sangviinikutele mõjub tasakaalustavalt, koleerikuid summutab alandab nende üliaktiivsust ja flegmaatikutele tekitab ükskõiksust ning unisust. Sinist kiirgust kasutatakse põletikuliste haiguste raviks, eriti selliste, millega kaasneb kehatemperatuuri tõus. Sinise tähtsaim omadus on kindlasti antiseptilisus ehk mädanemisvastasus. Sinine kiirgus leevendab ka kurguvalu, leetreid, mumpsi, palavikku, põletikke, krampe, kipitusi ja peavalu. Veel kasutatase seda unetuse ja menstruatsioonivalude leevendamiseks.
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide
Valgus kui ühiskonna juhtimis vahend Päike ongi inimeste füüsilise ja psüühilise tervise nurgakiviks.Päikesevalgus ja soojus ongi elu aluseks.Inimene on kõige rohkem just kohanenud päikese valgusega.Täna päikesele me elame.Kui ei oleks päikest ei oleks taimi ,mis varustaksid meid hapnikuga.Päike varustab meid kõiki vajaliku energia ja elujõuga.Kuna suvel on päikest palju rohkem,siis tunnevad inimesed ennast palju paremini ja avatumalt.Arvatakse,et inimene peaks päevas viibima vähemalt tund aega päikses käes,et terve püsida.Inimesi saab ravida ka mitme erineva valgusravi liigi abil.Tänapäeval eristatakse päikesevalgusele 3 erinevat liiki kiirgust:ultraviolettkiirgus,nähtav kiirgus ja infrapunakiirgus.UV valgus on tervise seisukohalt kõige tähtsam osa valgusest.Tänapäeval osatakse juba ise siseruumides luua päiksele sarnast kunstlikku valgust.Valgus määrab ära kohu ruumi,selle stiili ja sisu.Selle tõttu ongi väga oluline valgu...
HÜPOTEES:Vaktsiin on pigem ohtlik kui kasulik! Mõned vaktsiinid on ohtlikumad kui teised.Näiteks DPT (diphteria, pertussis, tetanus difteeriateetanusläkaköha) vaktsiin. Siis ka MMR (measles, mumps, rubella leetridmumpspunetised). Samas ka mõne vaktsiini teatud partiid on tunduvalt ohtlikumad kui sama vaktsiini teised partiid. Vaktsiinide poot esile kutsutud haigused.Vaktsiinide ohtlikkust ei ole võimalik eitada. Leetrite, mumpsi, punetiste ja polüomüeliidi vastased vaktsiinid sisaldavad kõik elus, kuigi nõrgestatud viiruseid. Ja kuigi arstid kinnitavad, et polüomüeliiti ei ole Ameerikas esinenud alates 1979. aastast, jätavad nad sageli mainimata, et kõik pärast seda aastat registreeritud juhtumid on põhjustatud vaktsiini poolt.president Barbara Lee Fisher väidab, et just vaktsiinid põhjustavad immuunsussüsteemi ja neuroloogilisi
enneaegse sünnitusega. Kaasasündinud punetiste korral võib lastel tekkida diabeet või türeodiit. Diagnoosimine toimub põhiliselt vereanalüüside põhjal. Värskele nakkusele viitavad IgM või IgG antikehad. Teiste meetoditega ei ole võimalik täpselt diagnoosi määrata. Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Trombotsüütide arvu vähenemise korral manustatakse immunoglobuliini (i/v). Profülaktika. Eestis immuniseeritakse punetiste vastu koos mumpsi ja leetritega 12 elukuul ja 13 eluaastal, kuid on olemas ka monovaktsiin punetiste vastu, kui mingil põhjusel plaanijärgne immuniseerimine ei ole toimunud õigeaegselt. (http://inimene.ee/p/punetised, Ülle Pärm, Viia Parv, 2002, Nakkushaigused, Härmamaetsa Talu kirjastus)
· Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid · küpsevad luuüdis (bone · Küpsevad harkelundis ehk marrow) tüümuses (thymus) · Toodavad antikehi erilisi · Abistavad B-rakke ja valgumolekule, mis on tapavad organismi
haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini
kõrval tassi hoiab. Kümne- kuni kaheteistkuune imik teab oma nime ja reageerib sellele, samuti imiteerib kõnet, öeldes lihtsamaid sõnu. Selles vanuses hakkab laps mõistma selgeid keelde ja käske ning täidab uhkelt lihtsamaid korraldusi. Iseseisvalt kõndima hakkab laps enamasti esimese eluaasta lõpul, hiljemalt 14. elukuul. Laps oskab lusikast süüa ja tassist juua. Aastaselt vaktsineeritakse last leetrite, punetiste ja mumpsi vastu. ("Väikelaps vajab kasvamisel palju vanemate hoolitsust," 29.03.2006, Katrin Martinson, perearst; http://www.postimees.ee/290306/lisad/tervis/196387_1.php) Kokkuvõte Leian, et imikueas lapsega toimuv mõjutab suuresti tema järgnevat elu, arengut ning hakkamasaamist täiskasvanueas. Selle jaoks, et laps areneks normaalselt ja et tal tekiks usaldustunne oma ligimeste suhtes, peavad teda ümbritsevad lähemad inimesed (ema, isa, õed-
maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin,
Negatiivse RNA genoomiga viirused Selts: Mononegavirales Ph. Rhabdoviridae G. Vesiculovirus VSV (vesicular stomatitis virus) G. Lymavirus marutõve viirus Ph. Paramyxoviridae SubPh: Paramyxovirinae G. Respirovirus Sendai viirus hPIV-1, 3 (inimese paragripiv) G. Rubulavirus mumpsi viirus hPVI-2, 4 G. Morbillivirus leetrite (measles) virus SubPh: Pneumovirinae G. Pneumovirus hRSV (human respiratory syncytiae Hiirte pneumoonia viirus G. Metapneumovirus lindude pneumaviirus Ph. Filoviridae G. Marburgvirus G. Ebolavirus Zaire
Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged. Viimane rõugejuhtum oli 1977. aastal Somaalias. Eestis lõpetati rõugepanek kui tarbetu 1979. aastal. Eestis vaktsineeritakse lapsi plaanipäraselt tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mumpsi, punetiste ja B-hepatiidi vastu; täis- kasvanuid teetanuse ja difteeria vältimiseks. Vajadusel muudegi nakkuste vastu. Ei taha võõrast omaks võtta Kudede ja elundite siirdamise peaprobleemid ei kuulu kirurgia, vaid immunoloogia valdkonda. Elundite siirdamist raskendab kudede sobimatus, mis on tingitud koesobivusantigeenidest. Kui vereülekandel peab arvestama ainult punaliblede antigeenidega, siis elundite rakkudel on neid võrratult rohkem. Erinevate
o On haaranud lisaks nibule ka suure suutäie nibuvälja o Ninaits ja lõug( vahel ka põsed) on surutud vastu rinda o Imemisliigitused ulatuvad kõrvadeni o Neelab piima ja seda kõrvaga kuulda 28. Kirjuta lahti allolevad rahvusvahelised tähised - Hep B B viirushepatiidi vaktsiin BCG - tuberkuloosivaktsiin DTPa difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT difteeria-ja teetanusevaktsiin IPV poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib haemofilus influenza tüüp b vaktsiin 29. Kirjuta rahvusvaheliste tähistena - B-viirushepatiidi vaktsiin Hep B Tuberkuloosivaktsiin BCG difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin - DTPa difteeria- ja teetanusevaktsiin - dT poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin - IPV leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin - MMR Haemofilus influenzae tüüp b vaktsiin Hib 30. Millised vaktsiinid on vajalik teha 3-kuusele, 4,5-kuusele, 6-kuusele imikule
2 aastat IPV 4,DTPa 4,Hib 4 7 aastat IPV 5, dTPa 5, 12 aastat HepB 1,2, 3* 13 aastat MMR2, HepB 1,2,3** 15-16 aastat dT 6 17aastat dT 7 *** 25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel) dT 7 Tähiste seletus: Hep B – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosivaktsiin DTPa – difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin dT – difteeria- ja teetanusevaktsiin IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib – Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin Rota- rotaviiruse vastane vaktsiin AITÄH!
Ta kogus vanu üürikuid ja maale. See on põhjus, miks AnneMai kodu nägi välja nagu vana muuseum. Leopold oli küllaltki range mees. Ta nõudis AnneMailt, et ta kas õpiks või teeks iluprotseduure. Seda sellepärast, et AnneMai oleks tasa. AnneMai muidugi kuuletus ka oma mehele ja õppiski ning värvis enda varbaküüsi ja tegi näomaske. Pikad õhtud veetsid nad raamatute, maalide ja muusika seltsis. See oli võimalik, sest lapsi neil polnud, kuna Leopold põdes mumpsi, mis võttis temalt viljakuse. Leopoldi kõrged nõudmised AnneMaile panid teda pingutama, et olla oma mehele meelejärgi. ,,ANNEMAI: Ma pidin palju vaeva nägema, et Leopoldi heakskiitu leida. /.../ See oli minu rõõmus orjus" Leopold jättis AnneMaile niivõrd sügavad mälestused, et ta rääkis Leopoldist koguaeg ja ütles teistele, mis Leopoldile meele järele oli. Samas võib Leopoldi pidada ka leplikuks meheks. Seda seetõttu, et Leopold oli päevad läbi ühtedes ja
olnud põhjustatud vaktsiinist. II Maailmasõja ajal vaktsineeriti Saksamaal elanikkoond difteeria vastu. Pärast seda kasvas difteeria haigusjuhtumite arv 17% ja suremus haigusesse 6 korda. Ükski vaktsiin ei anna eluaegset immuunsust. Eluaegse immuunsuse saab ainult haiguse läbi põdedes või nakkusega kokku puutudes Ka kontakt haigusega ilma sümptomite arenemiseta võib anda eluaegse imuunsuse (vt. B hepatiit). Eriti puudutab see probleem punetiste, mumpsi, hepatiidi vastu vaktsineerimist. Need haigused on ohtlikud alles puberteediikka jõudmisel, aga vaktsineeritakse väljaarenemata immuunsüsteemiga beebisid. Ohtliku ea kättejõudmise ajaks on aga immuunsus kadunud. üles 7. KEEGI POLE TEINUD PIKAAJALISI UURINGUID, KAS VAKTSIINID ON OHUTUD. HepatiitB vaktsiini katsetati 5 päeva. Uus moeröögatus USAs, tuulerõugete vaktsiin
gripiviirusevastased antikehad ei mõju tuberkoloosibakterile. Omandatud immuunsus kujuneb peale mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ning see ei pärandu vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus jaguneb aktiivseks (läbipõdemine) ja passiivseks (vaktsineerimine) immuunsuseks. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elulõpuni. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha vastu tekib püsiv immuunsus ehk inimene ei jää nendesse haigustesse uuesti. Gripi ja düsenteeria korral tekib vaid lühiajaline immunsus, seega inimene võib neid mitukorda elus. Kaasasündinud immuunsus on liigispetsiifiline, ei muutu organismi elu jooksul, toimib kiiresti, moodustab esimese kaitseliini, pole piisavalt tõhus. Inimesi tuleb vaktsineerida, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimine on
Sisukord Sissejuhatus lk. 2 Bakterite üldiseloomustus lk. 3 Bakterite ehitus lk. 3 Bakterite kuju lk. 4 Bakterite kasv ja paljunemine lk. 4 Bakterite toitumine ja ainevahetus lk. 5 Bakterid ja keskkond lk. 6 Bakterid ja haigused lk. 7 Bakterite kasutamine lk. 7 Bakterioloogia lk. 8 Kokkuvõte lk. 9 Lisa 1 lk. 10 Lisa 2 lk. 10 Kasutatud kirjandus lk. 11 Sissejuhatus Bakterid on tillukesed olevused, mida me palja silmaga ei näe, kuid keda on kõikjal ja üsna suurel hulgal. Ja kuigi me seda endale igapäevaste tegevuste juures kunagi lahti ei mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle ku...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia....
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal....................
"Uuringust võib järeldada, et tõsiste probleemide ennetamiseks tuleb jätkata aktiivset teavitustööd," lisas Strauss. Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Ajupõletikku põhjustavaid viiruseid on teada umbes 100, kuid sagedamini tekitavad seda haigust herpesviirused (10% juhtudest), arboviirused ning enteroviirused. Ka leetrite ning mumpsi viirused võivad tekitada ajupõletikku. Haigus algab järsku palaviku ning peavaluga. Ravi on enamasti sümptomaatiline, herpesviiruste põhjustatud entsefaliiti ravitakse acycloviriga. Puukentsefaliidi kulg on sageli kahefaasiline. Pärast peiteperioodi esinevad gripilaadsed sümptomid: palavik, halb enesetunne, oksendamine. Nädala jooksul sümptomid kaovad. Teises faasis ehk 2-8 päeva pärast võivad ilmneda juba ka neuroloogilised sümptomid. Haigus kulgeb
• otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) Sensorineuraalne kuulmislangus ehk Neurosensoorne KL: tekib, kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul. Segatüüpi kuulmislangus: Tekib, kui kahjustused esinevad samal ajal mitmes kõrva osas. Nii neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislanguse samaaegne esinemine. Kõige sagedasemad põhjused: otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad.
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
Paide Ühisgümnaasium Rasedus ja Paide Ühisgümnaasiumi keskkooliealiste tüdrukute teadlikkus rasestumisest ja sellest hoidumisest Uurimistöö Autor: Krista Severev 11A Juhendaja: Liivi Aare, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................... 4 1. Viljastumine ............................................................................................... 5 1.1. Viljastumiseks sobilik iga .................................................................. 5 1.2. Viljastumise protsess ......................................................................... 5 1.2.1. Kunstlik viljastamine .....................................
• tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid
saanutel, kes on olnud eksponeeritud wild-type leetriviirusele. Diagnostika. Tavaliselt laborit ei kasutata, kliinik väga selge. Saab kasvatada primaarsetel rakukultuuridel. Proovid: hingamisteede sekreedid, uriin, veri, ajukude. Antigeen immuunfluorestsentsi või genoom RT-PCR-iga. Giemsaga värvitud hingamisteede või uriinisedimendipreparaadis tsütopatoloogiline efekt. IgM, kui lööve ilmub. Ravi ja profülaktika. MMR-vaktsiin: atenueeritud elusvaktsiin leetrite, mumpsi, punetiste vastu. Tapetud vaktsiin ei olnud kaitsev (kasutati vanasti). Leetrid on ka hea kandidaat elimineerimiseks – ainult inimestel, üks serotüüp, aga Aafrikas on raske vaktsineerida… spetsiifiline antiviirusravi puudub, võib ekspositsioonil vastuvõtlikule Ig-d manustada. Viirused mõmm :) 05/06 Mumpsiviirus Üldist.
Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist. Elusvaktsiinid on tuulerõugete, lastehalvatuse, mumpsi, hepatiit A, kollapalaviku, leetrite, punetiste vastu. Ainus bakteriaalne elusvaktsiin on tuberkuloosivastane (Mycobacterium bovis). Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid vaktsiine sisaldavad surmatud mikroorganisme. Nt tüüfuse, koolera, katku, läkaköha vastased vaktsiinid. Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
