histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides.Homosügootsuseks nimetatakse diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisundit, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks AA, aa. Homosügootse genotüübiga indiviidi nimetatakse homosügoodiks. Eristatakse homosügootset dominantset genotüüpi ja homosügootset retsessiivset genotüüpi. Esimene esineb kui üks lookus haarab endasse 2 alleeli, mis näitavad dominantset tunnust (AA), homosügootne retsessiivne genotüüp esineb aga kui üks lookus haarab endasse 2 alleeli, mis näitavad retsessiivset tunnust.Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu.Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis
Geneetika Pärilikkuse põhimõisted : Pärilikkus organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide...
Intermediaarsus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus (kumbki alleel ei domineeri teise üle) Polüalleelsus esineb, kui populatsioonis on 1 fenotüübiline (avalduv) tunnus määratud rohkem kui 2 alleeli poolt; dominantsus võib ja võib mitte esineda (nt vererühmade tunnused) Geenifond ühe liigi geenide kogum Lookus -- algne tähendus: geeni asukoht kromosoomigeneetilisel kaardil. Klassikalises geneetikas, kasutatakse termineid lookus ja geen tihti sünonüümidena. Viimasel ajal käibib laiem tähendus: mingil viisil iseloomustatav kromosoomi- või DNA-molekuli lõik, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus Ristsiire (crossing over) -- homoloogsete aheldusrühmade paarides toimuv retsiprookne segmendivahetus, mis põhjustab intrakromosoomse geneetilise rekombinatsiooni aheldunud lookuste vahel. Eukarüootsetel organismidel toimub ristsiire meioosi profaasis konjugeerunud homoloogsete
isendite arv - Geneetiline kaart - liigi geneetiline kaart, mis näitab geenide ja geneetiliste markerite asukohta rekombinatsioonisageduse alusel. - Sentimorgan (cM) - kromosoomide geneetilise kaardistamise ühik, millega mõõdetakse geenide omavahelist kaugust ehk geneetilist distantsi 2 lookuse vahel - Geneetiline marker - konkreetsed DNA lõigud - SNP - Ühenukleotiidsed asenduspolümorfismid - STR - Kordusjärjestuste arvu polümorfismid - Dialleelne lookus (näide) kahealleelsus - Kõrgelt polümorfne lookus (näide)- sõrmejäljed - Geneetiline kaardistamine eesmärgiks geeni asukoha lokaliseerimine kromosoomis teadaolevate geneetiliste markerite suhtes; kaardistamise käigus viiakse kromosoomipiirkond, millest geeni otsitakse, võimalikult kitsaks; tulemusena ei saa teada geeni täpset asukohta; tulemusena leitakse vahemik kromosoomis
Pärilikkuse põhimõisted Pärilikkus – on organismide salvestaja, asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA’st Lookus – kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Allel – on geeni teatud vorm Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avatud Retsessiivne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus – tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli ( vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus – ühe tunnuse määrab ära üks geen
Biloogia Pärilikkus; Põhimõisted Pärilikkus- on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika- on teadusharu mis uurib pärilikust ja muutlikust. Pärandumine- on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen- pärilikkuse elementaar üksus DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Kromosoom- pärilikkuse salvestaja,geenide materjaalne kandja.Asub rakutuumas ja koosneb DNA. Kromosoomidel on õlad ja neid ühendab tsentrioneer ja jalad on kromatiidid. Lookus-kromosoomi piirkond kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm.On jaotatud: 1 . dominantne alleel 2 . retsessiivne alleel Dominantne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel- on alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastavalt dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus- tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli....
Pärilikkus on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine geneetika info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Geen Pärilikkuse elementaarüksus. DNA lõik , mis määrab ära RNA sünteesi Kromosoom Pärilikkuse salvestaja. Paikneb rakutuumas ja koosneb DNA'st. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel geeni teatud vorm Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. (tumedad juuksed, tumedad silmad, põselohud) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismide poolt avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. (heledad juuksed, põselohud puuduvad) Pollüütalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vereühmade määramisel) Genotüüp organismi kõigi avaldunud tunnuste kogum (naha värvus, juuste värvus) Genofond on liigi või populatsiooni kõigi geen...
Pärilikkusmõisted 1. Pärilikkus organismi võime taastoota endasarnaseid 2. Geneetika teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust 3. Pärandumine geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil 4. Geen pärilikkuse elememntaarüksus, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Järglasi 5. Kromosoom pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja 6. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub 7. Alleel geeni teisend 8. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismis avaldub alati 9. Retressiivne alleel alleel , mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumise 10. Polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli 11. Monogeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära üks geen 12. Polügeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära palju geene
Pärilikkuse põhimõisted: Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil või meioosil. Geen on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik, mis määrab RNA molekuli sünteesi. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNAst. Lookus kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Tähis: AA Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse tunnuse puudumisel. Tähis: aa Polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem, kui kaks alleeli (nt. vererühmade määramisel) Monogeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära üks geen. Polügeenne tunnus ühe tunnuse määrab ära palju geene....
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast
Pärilikkus - on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Keneetika - on teadushatu mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärandumine - on kineetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil (täistuumsed rakud- keharakud või meioosil (sugurakkude paljunemine) Geen - on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi Kromosoom - on pärilikkuse salvestaja geenide materjaalne kandja asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA-st. Kroms. Jagunevad: Keharakkudeks (46) ja sugurakkudeks. (N 22+X) (M 22+X/Y). Lookus kromosoomide prrikond kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel mille poolt määratudtunnus organismil alati avaldub (tedretäpid, varanekiilakas). Retsetsiivne alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel ( heledad juuksed, punapea, kurtus). *polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vererühmade määramisel)....
G E NE ETI KA M ÕI STE D 1. Geneetika- teadus pärilikkusest ja pärilikkuse materjaalsetest alustest (DNA, geen, krom.) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7. Homosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnust määravad alleelid on ühesugused 8. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 9. Heterosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnus...
Mendeli I seadus:F1:ühetaolisuse seadus,er homosügootsete vanemate rist'l põlvk. isendid on ühetaolised Mendeli II:F2-lahknemise seadus,1.põlvk hübriidide ristamisel saadakse 2.hübriidses põlvk's lahknemine(kas fenotüübiline v genotüübiline) Mendeli III:sõltumatu lahknemise s-er krom paaridesse kuuluvad geenid ja alleelid pärand.teineteist sõltumata,nii meioosil kuika vilj geen-DNAlõik,mis määrab 1RNA mol sünt alleel-1'e geeni er.vormid(meioosil läh lahku)Genotüüp-1 org krom'des olevate geenide ja alleelide kogum Fenotüüp-org tunnuste kogum,mis kuj genotüübi ja keskk koostoimel Homosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on ühesug heterosügoot-isend, kelle homoloogilistes krom'des sama tunnust määr alleelid on er. analüüsiv ristam-isendi genot. kindlaks teg. ristatakse uuritavaid isendid rets.vormiga.Selleks,et rets defektseid geene omavate loomade õigeaegne väljaselgitam ja kõrvald aretuses) genealoogil...
soovivad juba varakult midagi head korda saata. Ehk tulevad neist aktiivsed kodanikud, kes jätkavad oma tegevust ka tulevikus Kahjuks pole kõik nii roosiline kui paistab. On olnud uudiseid, kus on välja tulnud, et taoteldud rahad pole projekti valmimisse jõudnud. Juhutusin lugema uudist, kus üks ise hakanud põllumees sai PRIAlt raha, et põllumajandust arendada oma kodukohas. Ometi, kontrolli saabudes tuli välja, et polnud põlde kuskil, vaid lookus heinamaad. Arupärimisel väitis mees, et tekitab huumuserikast mulda. Või teine juhtum, millest kirjutas Mehis Palotu oma arvamusloos. ,,Olen näinud mänguväljaku projekti, kus ühe istepingi hinnaks oli märgitud 10 000 krooni. Välimööbel kujutas enesest paarile krohvimata fiboplokile asetatud lauajuppi." Selline käitumine tekitab masendust. Kas peale raha polegi muu oluline? Ei taha kuidagi sellise väitega nõustuda. Pigem kipun arvama,et positiivseid juhtumeid on
geeni ekspressioon 10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos 14) Rakutsükkel II Klassikaline geneetika 1) Mendeli I, II ja III seadus 2) Kodominantsus ja intermediaarsus III Definitsioonid 1) Mis on geen? 2) Mis on a. geenmutatsioon b. kromosoommutatsioon c. genoommutatsioon III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotüüp 5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia 15) Trisoomia III Muutlikkus ja mutatsioonid 1) Mida tähendab organismide muutlikkus? 2) Kuidas jaotatakse organismide muutlikkust? 3) Mittepärilik e
võrdselt ja teineteisest sõltumatult, andes heterosügootses seisundis iseseiva tunnuse - Intermediaarsus heterosügoodi fenotüübis avaldub homosügootsete vanemate vahepealne tunnus - Haiguse kandja vaatamata geeni ühes alleelis esinevatele muutusele ei ole inimene haige - Glükokaalüks suhkrurikas raku välispinna osa, mille moodustavad proteoglükaanid, glükoproteiinid, kuid mis pole väga kindlalt rakumembraaniga ühendatud - Lookus kindel koht kromosoomis, kus asub geen - Alleel kromosoomi lookuses olev üks kahest või mitmest alternatiivsest geeniteisendist, mis tähistatakse sama põhisümboliga - Haploidne üks kompleks kromosoome - Diploidne kahekordne kromosoomistik - Analüüsiv ristamine analüüsitava dominantse tunnusega isendi tagasiristamine retsessiivse vanemaga
GENEETIKA www.nature.com/scitable eksam test (mõisted) Loeng 1 (3.09) Geneetika- teadus pärilikkusest ja muutlikkusest. pärilikkus- organismi võime anda edasi oma tunnuseid ja arenemise iseärasusi muutlikkus- tunnused varieeruvad populatsioonis 1. Rakuteooria (Schleiden, Schwann, 1839) 2. Evolutsiooni teooria (Darwin, 1859) looduslik valik 3. Pärilikkuse teooria (Mendel, 1865) geneetika algusaasta, tunnused määratakse ära geenide poolt 1. Klassikaline geneetika - tunnus ja pärilikkus, tunnuse kujunemine - ülekandumise seaduspärasused - tunnuse varieerumine 2. Populatsiooni 3. Mutatsiooni 4. Kunstlikud mutatsioonid Loeng 2 (10.09) Geneetika arenemine: 1905 geneetika nimetus Mendeli geneetika ehk Mendelism ehk klassikaline geneetika 1. Fenotüüp- organismi tunnuste kogum, kõik tunnused, mis organismil on kujuneb välja: k...
Etioloogia: · 1.astme sugulastel RA pt p 2-10 korda kõrgem Haigestumuse määr · Geneetiline eelsoodumus 10-25% · Kaksikute uuringud: kuni 60% · 1 geneetilisest riskist MHC lookus, HLA-DRB1 3 · 5% geneetilisest riskist non-MHC-related geenid, PTPN22 · Keskkonnafaktorid: · Suitsetamine: RR 1.5-3.5, risk püsib 15a 0-25a 25-55a 55-75a 75+ · Infektsioonid:
Mina-struktuur toetub spetsiifilisele veendumusele, mille põhjal inimene määratleb enese olemuse. Mina võib vaadelda kahest aspektist: -Vaatlev e kogemuslik mina - (I), lähimina, sisemine subjekt, ego, vaataja -Vaadeldav mina - (Me), ise, minu, kaugmina, s.o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W. Jamesi teooria: Mina arengus rõhutatakse minapildi kujunemist: -Tunnetav mina (I), -Empiiriline mina (ME)- ise, see on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks. Mida mitmekülgsealt on arenenud empiiriline mina, seda kergem on elus hakkama saada.
Geneetika kordamisküsimused eksamiks Geneetika - teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Pärilikkuse alus on rakkude jagunemine: Mitoos – somaatiliste (keharakkude) rakkude jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Tekivad 2 emarakuga geneetiliselt identset tütarrakku. Vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos - sugurakkude jagunemine, tekib neli emarakuga geneetiliselt mitteidentset tütarrakku. I Geneetika põhialused DNA – raku ja organismi pärilikkuse aine. (Desoksüribonukleiinhape) Enne raku jagunemist DNA kahekordistub. Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise umber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on ...
CRISPR – uus kaitsemehhanism bakteriofaagide vastu CRISPR – clustered, regulatory interspaced short palindromic repeats Segment bakteriofaagi genoomist integreerub bakteri kromosoomi spetsiifilisse CRISPR lookusesse CRISPR lookus sisaldab peaaegu identseid kordusjärjestusi ja nende vahele jäävaid vahealasid (spacers), mis pärinevad erinevate viiruste genoomidest CRISPR lookuselt transkribeeritud RNA (crRNA) ja CAS geenide poolt kodeeritud
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Restriktaas bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt. Ligaas ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Geenides on intronid ja eksonid : · Intron lõigatakse · Ekson liidetakse Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast : · Esimene oli insuliin · Inim...
m=? pt=p+(p0-p)(1-m)t doonoris: p=0,5 akseptor: p0=0,75 t=1 pt=0,71 pt=p+(p0-p)(1-m)t pt-p=(p0-p)(1-m)t (1-m)t= (pt-p)/(p0-p) (1-m)1=(0,71-0,5)/(0,75-0,5) m=1-(0,21/25)=0,16 Kui t=10 pt=0,5+(0,75-0,5)(1-0,16)10 pt=0,5+0,25*0,8410= 0,5437 4) Avena fatua on tuulekaera liik, Jain ja Mashall uurisid metsikute populatsioonide geneetikat Kalifornias. Üks uuritud tunnuseid oli ka lehekesta karvasus, mida kontrollib lookus, kus on kaks alleeli L ja l. Leitud genotüübisagedused on järgmised: LL 57.1% Ll 7.1% ll 35.8%. Leia tegelikud alleelisagedused ja HW tasakaalu järgi. Kas HW oodatud sageduste ja tegelike sagedused üthivad? Millist tüüpi genotüüpide sagedused on oodatust erinevad? Arvuta F-indeks, kas tegu võib olla inbriidinguga? Leitud GT sagedused: P=0,571 Q=0,071 R=0,358 Alleeli sagedused: p(L)=0,571+0,071/2=0,6065 p+q=1
2. nukleotiid U C A G Geene tähistatakse tavaliselt ladina tähestiku tähtedega (A, a, B, C jne.). Phe Tyr Cys U, C U Leu Ser Stop Stop A Lookus geeni asukoht DNA-s (kromosoomi geneetilisel kaardil). Leu Stop Trp G Alleel geeniteisend, geeni esinemisvorm; üks kahest või mitmest alternatiivsest His U, C 3. nukleotiid 1. nukleotiid
DNA erinevused: - nukleotiidse järjestuse polümorfism - DNA teatud lõikude pikkuspolümorfism Kindlas DNA järjestuse kohas on erinev nukleotiid. DNA pikkuspolümorfism on samasuguse järjestusega DNA lõigud korduvad erineval arvul. - Pikad kordused ehk satelliit-DNA: sadu ja tuhandeid nukleotiide (ühes korduses) - Keskmise pikkusega kordused ehk minisatelliidid: 10-100 nukleotiidi - Lühikesed kordusjärjestused ehk mikrosatelliidid ehk STR: 2-6 nukleotiidi DNA piirkond ehk lookus: - Isikutuvastamiseks kasutatavad lookused on standardiseeritud, neid rakendatakse üle maailma - Nende hulgas on isikuti varieeruvad ja vähem varieeruvad - Võrreldakse ca 10 erineva DNA lõigu pikkust, mitte kogu DNA järjestust (Isikutuvastamisel ei saa kasutada punaliblesid, sest neil pole tuuma/kromosoome, leitud DNA võib olla juba osaliselt lagunenud ega võimalda isiku tuvastamist, siis tehakse tuvastamist mitokondri SNP-de pealt)
Selline mehhanism tagab seda, et emasorganismi rakkudes talitleb samamoodi üks koopia X-liitelisi geene, nagu hemisügootses isasorganismis, kuid emasisend on talitlevate suguliiteliste geenide suhtes mosaiikne -- erinevates rakukloonides avalduvad eri alleelid. Osa X-kromosoomi lühikese õla tipuosa geene ei allu laionisatsioonile; nende doosikompensatsiooni tagavad spetsiaalsed regulaatorgeenid. Generatiivsetes rakkudes laionisatsiooni ei toimu. 6. Mõisted: genotüüp, alleel, lookus GENOTÜÜP: 1) indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. 2) indiviidi geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsetel organismidel eristatakse iga geeni suhtes homosügootset ja heterosügootset genotüüpi. ALLEEL: geenide omadus esineda erinevate teisenditena - alleelidena. Alleelid tekivad üksteisest geenmutatsioonide tagajärjel. Geenide alleelsus
(nimetatakse ka limaks), mis ümbritseb ning ühtlasi ka kaitseb rakke peremehe kaitsereaktsioonide ja antibiootikumide eest. Stafülokokkide biofilmi moodustamine jagatakse kahte etappi: adhesioon ja rakukobarate kasvamine kihtidena. S. epidermidis'e puhul moodustuvad rakukihid tänu rakk-rakk adhesiooni mehhanismidele, mis on seotud polüsahhariid intertsellulaarse adhesiiniga (PIA). Maatriksi polüsahhariidsete valkude sünteesi reguleerib ica geeni lookus S. epidermidis'es. Mutatsioonid selles lookused takistavad biofilmi moodustumist, lõhkudes rakkude agregaadid. Adhesiooni faas sõltub nii meditsiinilise polümeeri füüsikalis-keemilistest omadustest kui ka bakteriraku pinna omadustest. Näiteks materjali hüdrofoobsus ja elektrostaatiline laeng mõjutavad polümeeri ja bakteriraku pinna vastastikust toimet. On leitud mitmeid tähtsaid valke, mis on olulised stafülokokkidel biofilmi moodustamiseks. S
homosügoote vähem, aga dominantsus ära ei kao ka.) 5. Kirjelda Hardy Weinbergi tasakaaluvõrrandi peamiseid kasutusalasid tänapäeval. Milline on üldine empiiriline tähelepanek, mis lubab HW-d kasutada suurte populatsioonide (nagu inimene) struktuuri uurimisel? Mis võiks selle põhjus olla? (Sille) Tohutute andmehulkade juures mida täna produtseeritakse on HWE üks kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka mingi lookus on 99% heterosügootne, siis on ilmselt tegemist genotüpiseerimise/sekveneerimise veaga. (700 täisgenoomi andmetes: 40 miljonit varieeruvat saiti ja 14 000 neist viskasime HWE testiga välja). Assotsiatsiooni analüüsides, kui küsitakse, kas mõni geneetiline tunnus korreleerub mõne (haiguse) fenotüübiga, on mudeli eelduses HWE (vähemalt kontrollide osas). Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWEs
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Johannes Reinke 1872 aastal 20. saj. alul kasutati seda terminit taimede ja mullaseente suhetekompleksi kohta, samuti vetikate ja seente kompleksi kohta samblikes. Hiljem nähti konsortsiumides biotsönoosi funktsionaalset komponenti (ühikut), määratletuna kui edifikaatori ja tema epibiontide ning endobiontide ühendus (V. Beklemishev, L. Ramenski, T. Rabotnov, V. Masing). Konsortsiumi võib määratleda kui märgiseoste kaudu ühendatud organismide kompleksi. LOODUSKAITSE GENEETIKA Mis on lookus, geen ja alleel? Lookus- kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen Geen- kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur- määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Alleel- sama geeni erinev esinemisvorm, üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Näited: 1. mikroorganismid bakter toodab oma valkudele lisaks inimese valku. 2. loomad lambad, kitsed, veised toodavad piimas/veres inimese ravivalke. 3. taimed vastupidavus kahjuritele ja haigustele. 12. Milles seisneb geneetilise sõrmejälje idee ning isaduse ja isiku tuvastamine. Kuidas see metoodika töötab? Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Isandus- laps on saanud osad mikrosatelliitlookused emad, osad isalt. Tuvastamisel peab välja tulema sama lookus nii isal kui lapsel. Genoomis on palju lookusi, mille fragmentidel on erinev pikkus. Nendest saadakse eri pikkusega DNA- fragmendid. Kui pilt eraldada geel elektroforeesiga, saadakse nähtav pilt. 13. Millised anatoomilised, füsioloogilised ja arengulised eripärad eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? a) Anatoomilised *Püstine, kahejalgne liikumisviis - Luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks *Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses
Ma olen tark/ Ma töötasin Ma olen rumal kõvasti/ Ega ma eriti püüdnudki Väline ÜLESANDE RASKUS ÕNN See oli kerge/ Mul vedas/ Ülesanne oli liiga Mul ei vedanud raske Kontrolli lookus ehk kese mõiste võttis kasutusele J. Rotter (1966). Õpilased, kellel on tugev sisemise kontrolli lookus, sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppeedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad
Ta elab minevikus, pole rahul olevikuga ja kardab tulevikku. Hääl on sageli nõrk ja arglik. Tundlik. Ta on õrn ja habras. Koleerik – (neurootiline ekstravert) liikuv, kuid tasakaalutu. Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“. See on kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust.
Autoriteet – õigus või kohutus nõusoleku saavutamiseks Võimu (legmiitsus) – võime saavutada nõusolekut (inimesed, kel puudub positsioon, võivad omade tegelikku võimu) Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu kontseptsioonid Modernistlik – võimu lookus on autoriteet, teadmised ja võime lahendada kriitilisi probleeme organisatsiooni jaoks o Võimu baas – õigus kontrollida o Kontroll kui tegevuse vaatlus o Konflikt on ebaproduktiivne. Seda käsitavad juhid kui takistust efektiivseks tegevuseks Postmodernistlik – võimu lookus on sotsiaalsed suhted o Võimu baas – enesejuhtimine, distipliin
Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises...
A.L.Foxi tuvastas "maitsepimeduse", inimeste individuaalne võime tunda fenüültiokarbamiidi (PTC) kibedat maitset. Esimene farmakogeneetiline uurimus L.H.Snyder poolt 800 perekonnas PTC tundlikkuse osas. Tuvastas autosomaal-retsessiivse pärandumise. A.Alving II MS 10% afro-ameeriklastest akuutne hemolüütiline kriis pärast antimalaaria ravimi (primaquiin) manustamist. Defitsiit glükoos 6-fosfaadi dehüdrogenaasis (G6PD). Samal põhjusel ka haigus favism. X-kromosomaalne G6PD lookus on ülipolümorfne. Esineb ~135 defektset alleeli (400 mln. inimesel). 1957 a. anesteetikum suksinüülkoliin põhjustab osadel patsientidel, kas lühema või pikema lihaste paralüüsi ja apnea. Põhjus pseudokoliinesteraasi erinev kineetika. Päritavusviis: AR. Isoniaziidi teraapia erinevused tuberkuloosi puhul. Põhjus N- atsetüültransferaas 2 alleelid (NAT2*5 ja NAT2*6). Seotud tundlikkusega paljude ravimite suhtes. Aeglastel atsetüleerijatel tekkisid perifeersed neuropaatiad. 1977 a.
5. Kirjelda Hardy Weinbergi tasakaaluvõrrandi peamiseid kasutusalasid tänapäeval. Milline on üldine empiiriline tähelepanek, mis lubab HW-d kasutada suurte populatsioonide (nagu inimene) struktuuri uurimisel? Mis võiks selle põhjus olla? Kasutusalad tänapäeval: Tohutute andmehulkade juures mida täna produtseeritaks on HWE üks kvaliteedi kontrolli etappe. Kui ikka mingi lookus on 99% heterosügootne, siis on ilmselt tegemist genotüposeerimise/sekveneerimise veaga. Assotsiatsiooni analüüsides, kui küsitakse, kas mõni geneetiline tunnus korreleerub mõne (haiguse) genotüübiga, on mudeli eelduseks HWE (vähemalt kontrollide osas). Haplotüüpide leidmisel kasutatakse EM algoritmi, mis eeldab, et haplotüüp on HWE.
Osaline erütrotsüütide hemolüüs veregrupitestis (erütrotsütaalne mosaiiksus), DNA analüüs, H-Y antigeen, hormoontestid. Varakult saab diagnoosida 3-6 nädala vanuses (lühike tupp ja emakaava puudub). Friimartismi esineb ka üksikult sündinud vasikate seas (kaksik enne sündi hukkunud). 36. Geenide interkromosoomse rekombinatsiooni ehk Mendelismi olemus sugulisel sigimisel (põhimõisted - geen, geno- ja fenotüüp, alleelsus, lookus, homo- ja heterosügootsus, retsessiivsus ja dominantsus) Geen – DNA lõik, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi. Genotüüp – organismi kõigi geenide kogum Fenotüüp – organismi kõigi tunnuste kogum (kirjeldatavad, mõõdetavad, kem/füs meetoditega määratavad). domineerimine – olukord, kus heterosügootses genotüübis alleelipaari üks liige avaldub ja teise toime on pärsitud. retsesiivsus – alleeli tüüp, mis ei avaldu teise (dominantse) alleeli
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
võita.Kinnistuste keskmised väärtused määratlevad ka vajaduse väärtuse .Rotter on seisukohal ,et enamik inimesi väärtustab kõiki vajadusi.Samas on olukordi ,kus üks või teine vajadus-seda rahuldav kinnistamine-muutub esmatähtsaks .Tegevusvabaduse aste on seotud ootusega,et mingi käitumisviis viib teatud vajaduse rahuldamist tagava kinnistamiseni. Internaalne ja eksternaalne kontrolli lookus. Kontrolli lookus näitab seda,kuivõrd inimesed arvavad suutvat kontrollida oma keskkonda ning järelikult selles hästi kohaneda.Eksternaalse lookusega isikud on arusaamisel,et ninde edu või ebaedu oleneb välistest asjaoludest:saatusest,juhusest,mõjukatest isikutest ja keskkonna ettenägematutest teguritest.Eksternaalid arvavad,et nad on oma saatuse ohvrid.Internaalid seevastu arvavad ,et nende edu või ebaedu elus oleneb põhiliselt neist endast,nende võimekusest,visadusest,leidlikkusest jne.
Nt mtDNA oma kõrget mutatsioonikiirust. Aeglasem mutatsiooni kiirus näitab, et mutatsioon leidis aset kaugemas minevikus. Asenduste kiirus = mutatsioonikiiruse ja valiku kombinatsioon. Nukleotiidsete asenduste kiiruse jaotuvus genoomis ei ole juhuslik. Ehk asenduste kiirus on varieeruv üle genoomi. Asenduste kiirus vaikivate saitide eksonites on madalam kui intronites. Mutatsioonikiiruse hindamisel on oluline arvestada ka replikatsioonide arvu, mille lookus läbib. Nt isaste imetajate gameetide tekkel on mutatsioonid palju sagedasemad kui emastel, sest spermatogeneesi käigus toimub palju rohkem rakujagunemisi kui oogeneesis. Mutatsioonide absoluutarv sõltub lookuse pikkusest. Kõrge lokaalne varieeruvus autosoomides. CpG dinukleotiidides on suurem asenduste kiirus. Väiksem divergents telomeerides ja väiksemates kromosoomides. SNPide mutatsioonikiirus tõuseb insertsioonide/deletsioonide läheduses. Lühidalt –
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
Alleeli A sageduse dispersioon järgmises põlves on pq/2N. Kuna oluline on just efektiivne põlvkond - pq/2N e Morani mudelis populatsioonis diskreetsete ajapunktide järel valitakse indiviid, kes reprodutseerub ja teine, kes sureb. Põlvkonnad on kattuvad. pq/N ja Ne=N/2. 3. Kirjelda alleelisageduse hajuvust (dispersioon, variance) järgmises põlvkonnas vastavalt Wright-Fisheri mudelile? Mis on siin olulisim tegur? Milliste alleelisageduste juures on varieeruvus maksimaalne (oletame, et lookus on dialleelne)? Too mõni numbriline näide enda poolt valitud arvudega. Alleeli A sageduse dispersioon on pq/2Ne. Oletame, et populatsiooni efektiivne suurus on 20. p=q=0,5 (sellisel juhul esineb maksimum varieeruvus). Siis leiamegi p(variance) = 0,5*0,5/2*20. 4. Miks on juhuslik geneetiline triiv väiksemas populatsioonis suurema ,,jõuga"? Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade? Triivis ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub juhuslikult. Väikene populatsioon
haigestumine ) Prognoos agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs e m otsionaalselt rahulikus seisundis Suitsetajate prognoos (Lynn & Bonnie, 1994) Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986) ·Enese ko mp etentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine ·B. Levy eksperi mendid lühiajaliste ekspositsioonide ga: Langus, unustama, raugastunud vs elutark , arukas, õpetatud Kontrollkese, kontrolli lookus (J. Rotter): ·Inimese hinnang sellele, kas ta elus toimuvad sünd mused ja kogu elu on ta enese poolt kontrollitav või sõltub ta täielikult välistest jõududest ja juhusest - Lõppude lõpuks suhtutakse ini mestesse nii, nagu nad on selle ära teeninud - Kõik , mis minuga toimub, s õltub minust endast - Kesk mine kodanik suudab m õjutada valitsuse otsuseid - Kahjuks on nii, et kui palju ka ini mene ei püüaks, ikka jäävad sageli ta väärtused
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja bio-füüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on enamasti mikroorganismid. Tsellulaarsel (raku tasemel) ehk tsüto...
¼ AA : ½ Aa : ¼ aa Niisiis kujutab tõenäosus endast juhusliku sündmuse toimumise objektiivse võimalikkuse mõõtu. 3. POPULATSIOONI GENEETILINE STRUKTUUR JA TASAKAAL 3.1.Genotüübisagedus Populatsiooni geneetilise struktuuri kirjeldamiseks tuleb lähtuda erinevate genotüüpide arvust selles populatsioonis. Kui see on teada, võib arvutada iga genotüübi osatähtsuse populatsioonis, st. määrata genotüübisageduse. Olgu populatsioonis N looma, kellel on vaatluse all üks lookus kahe alleeliga B ja b. Kui see populatsioon on panmiktiline, siis selles peavad esinema kõik 3 võimalikku genotüüpi: BB, Bb ja bb. Genotüübiga BB loomade arvu tähistame D-ga, Bb tähega H ja bb tähega R. Et kõigi genotüüpide absoluuthulkade summa populatsioonis võrdub selle populatsiooni suurusega (loomade üldarvuga), siis: N = D + H + R. Rohkem kui genotüüpide absoluutarvud huvitavad meid aga nende sagedused - suhted loomade üldarvu.
Sellega seondunud võõrvalgu fragmente tunnevad ära Th-rakud. MHC molekul määrab ära T-rakkude aktivatsiooni, mitte sellega seotud antigeen. Kogu T-rakkude repetuaar valitakse välja tänu MHC molekulidele. MHC valke kodeerivad geenid koonduvad lookustesse, mida kokku nim. MHC kompleks. MHC kompleksi nimetatakse inimesel HLA kompleksiks, (asub 6-ndal kromosoomil). MHC geeni koonduvad lookustesse. Klass I ja klass II lookuste vahele jääb komplemendi valkude lookus, mis on klass III lookus. On komplemendi valgud (C4;C2;BF ) ja põletiku vastuses osalevad tsütokiinid TNF- ja TNF-, samuti heat-shock valgud. MHC valke ekspresseeritakse kõigil kõrgematel selgroogsetel rakkude pinnal. MHC geenide lookused on kõrgelt polümorfsed st. et antud populatsiooni igas lookuses eksisteerib palju ühe geeni alternatiivseid vorme e alleele. Geenid MHC lookuses paiknevad tihedalt koos, seetõttu pärib indiviid MHC lookuste alleelid, st. mõlemilt vanemalt
arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks), genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, tihti sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast ja selle tingimustest ALLEEL--ühe geeni erivorm(dominantsed ja retsessiivsed) Üht ja sama tunnust määravate geenide eri vorme - retsessiivseid ja dominantseid ning kodominantseid nim alleelideks või alleelseteks geenideks, nähtust ennast aga alleelsuseks. Alleelsed geenid asuvad homoloogsete kromosoomide paaris samas kohas - lookuses, Lookus (ladina sõnast locus 'koht' on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen HOMOSÜGOOTSUS-ühe geeni samad alleelid(AA-dominantne) HETEROSÜGOOTSUS-üks alleel on dominantne,teine retsesiivne(aa-retsesiivne) Isendit, kelle teatud geenilookuses on ainult retsessiivsed geenid (aa, bb, jne) nimetatakse homosügootseks retsessiivseks ning isendit kellel on geenilookuses ainult dominantsed geenid (AA, BB, CC jne.) nimetatakse homosügootseks dominantseks. 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
