10 h Teisel rongil kulus 10 + 2 = 12 tundi ja tema kiiruseks saame 600 km v2 = = 50 . 12 h See on tõesti 10 km/h võrra väiksem esimese rongi kiirusest. Vastus : Esimesel rongil kulub 10 ja teisel 12 tundi. Ülesanne 2 (1) Ülesanne 2 Laev sõitis mööda jõge 100 km pärivoolu ja 64 km vastuvoolu 9 tunniga. Teisel korral sõitis ta sama aja jooksul 80 km päri- ja 80 km vastuvoolu. Leida laeva kiirus seisvas vees ja jõe voolukiirus. Lahendus Selle ülesande lahendamisel tuleb arvestada, et absoluutkiiruse leidmiseks tuleb pärivoolu liikumisel laeva kiirusele liita jõe voolukiirus, vastuvoolu liikumisel aga lahutada see. Tähistades laeva kiiruse seisvas vees otsitavaga v1 ja jõe voolukiiruse otsitavaga v2 , saame laeva absoluutkiiruseks
x- y = 2 y = x-2 y =7-2=5 Ka tundmatu y väärtus rahuldab lahenduse algul kirjapandud tingimusi. Ülesanne 1 (5) Lahendus jätkub ... Otsitav arv on seega 75. Tema numbrite summa on tõesti 12 ja numbrite vahetamisel saadud arv (57) on 18 võrra väiksem kui esialgne arv. Vastus: Otsitav arv on 75. Ülesanne 2 (kiiruste liitmine) Ülesanne 2 Aurik sõidab mööda jõge pärivoolu ühest sadamast teise 4 tunniga ja vastuvoolu 5 tunniga. Leida sadamatevaheline kaugus, kui jõe voolukiirus on 2 km/h. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost: s v= , t millest järelduvad seosed s = vt s ja t = . v
Õpik ülesanne 120 lehekülg 77 Ühel varahommikul sirutas oma selga, heal järjel mees Hannes, seades oma sammud linna poole oli tal valida kas minna vastuvoolu või lihtsamat teed ta mõtles tunni, mõtles kaks, mõtles tüki kolmandat. Otsi kokku tõmmates otsustas ta, et läheb siiski vastuvoolu, sest see on lühem tee linna. Jõudes linna võttis ta aja maha, pilvedes hõljudes komistas ta otsa mehele kes müüs tänaval jooke, kui Hannes sinna jõudis ajas pakkuja silmad ümaraks, kuid enne seda pilgutas ta oma kõrvitsast paarimehele andes märku, et seda meest võib röövida. Kui mees jõudis kuulde ulatusse hakkas müüja puust ette tegema ja punaseks värvima, et kui hea tema jook on selle kõrgele hinnale halba varju heitmata
Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ), W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 24. . Dt s - Dt v t = - Keskmine temperatuuride vahe: ln s K Dt Dt v 25. Päri- ja vastuvoolu soojusvahetid, nende võrdlus - Keskkondade lõpptemperatuurid pärivoolu korral: 1 t1II = 1 - (1 - 2 ) C ja t 2 = 2 - (1 - 2 ) C II 2 - 1+ 1 1 2 1- kus Z = 1
99 2.9 × 10 -2 107 4 112 3.6 × 10 4 118 4.29 × 10 5 × 104 Esimesel Graafikul pinged voltides ja voolud uA-s, teisel aga pärivoolu korral Up1=Up*100,V ja Ip,mA, vastuvoolu puhul Uv,V ja Iv1=Iv*20,uA 4 6 .10 4 4 .10 Ip1 4 2 .10 Iv 80 60 40 20 0 20 4
Ülesanne.1 X=onu vanus, y=tädi vanus Vastus: Praegu on onu 36 ja tädi 23. Ülesanne.2 X= mitu lehte on,y= mitu pilti on lehel Vastus: Albumis on 20 lehte. Ülesanne.3 Y=laeva kiirus, 1=laeva kiirus allavoolu, 2=kiirus vastuvoolu, s=teepikkus, t=aeg, v=kiirus Vastus: laeva kiirus seisvas vees on 15km/h. Ülesanne.4 1 töötaja teeb x detaili minutis, 2 töötaja teeb x-6 dtaili minutis. 1.=Kui palju teeb esimene töötaja detaile 420 minutis. 2.=Kui palju teeb teine töötaja detaile 420 minutis. Vastus: Esimine töötaja valmistab 7h 28 detaili ja teine töötaja valmistab 7h 20 detaili. Ülesanne.5 X ja y on kahekohaline arv.. Vastus: kahekohaline arv on 45 Ülesanne.6
• "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni umbes 20 000 Hz. 3) Läänemerel suured lained- ristlained. Võnkumine toimub levimissihiga risti. 4) Elektromagnetlaine- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. 5) Raadiolained- elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Lainealad jagataks...
pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p- pooljuhi ning miinus n-pooljuhiga, siis n-kihi elektronid kanduvad elektrivälja toimel p-kihti. Valentstsooni augud liiguvad aga p-kihist sama välja toimel vastassuunas (samaväärne elektronide liikumisega plussklemmi suunas). Sellises päripingestatud lülituses diood juhib voolu. pn-siire vastuvoolu resiimis: Kui vooluallika plussklemm ühendada n-pooljuhi ning miinus p-pooljuhiga, siis n-pooljuhi elektronid tõmbuvad välja toimel positiivse klemmi poole ning p-pooljuhi augud negatiivse klemmi poole, mistõttu pn-siirde läheduses voolukandjaid ei ole ning elektrivool vooluringis puudub- diood on "lukus".
eeldades, et välistakistust saab muuta ja vooluallika sisetakistus on konstantne." Ta avastas selle, uurides aku poolt elektrimootorile edastatavat võimsust. Jacobi mõõtis mootori väljundparameetreid, määrates tsingi koguse, mida aku tarvitas. Nikolai I eraldatud vahendite abil ehitas Jacobi 1839 28 jala pikkuse elektrimootoriga paadi, mis töötas akudega. Paat kandis 14 inimest mööda Neevat vastuvoolu kiirusega 5 km/h. Pildid Tänapäeval Elektrimootoreid kasutatakse paljudes seadmetes: puhurites ja pumpades, tööpinkides, kodumasinates, elektrilistes tööriistades ja kõvaketastes. Neid saab toita alalisvooluga, selle näiteks on akutoitel kaasaskantav seade või mootorsõiduk, ja vahelduvvooluga elektrivõrgust või inverterist. Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. Keskmise suurusega standardiseeritud
plaatjahutid, milles ringleb jahutusvesi või eelsoojendatav küttegaas. Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel, milles keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua
Moritz Hermann von Jacobi Moritz Hermann von Jacobi oli saksa päritolu vene füüsik ja arhitekt. Ta sündis 21. september 1801 Potsdam ja suri 10. märts 1874 Peterburi. Ta õppis Göttingenis ja Königsbergis ehituskunsti. Ta oli Tartu Ülikooli professor aastatel 18351840. Alates aastast 1837 oli Jacobi Peterburi Teaduste Akadeemia uurimiskomisjoni liige, aastast 1840 akadeemia adjunkt, 1847 akadeemik. Jacobi uuris elektromagnetismi, eriti masinaehituse seisukohalt. Ta oli galvanoplastika leiutaja. Samuti uuris ta elektrimootoreid ja traadiga telegraafi. 1834. hakkas ta tegelema elektrimootoritega, et uurida elektromagnetjõu kasutamist liikuvatel seadmetel. Ta uuris elektromagnetjõudu mootorites ja generaatorites.Jacobi sõnastas maksimaalse võimsuse teoreemi: "Maksimaalne võimsus edastatakse siis, kui vooluallika sisetakistus võrdub koormuse takistusega, eeldades, et välistakistus saab muutuda ja sisetakistus on kon...
Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev šaht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused SOOJUSVAHETI Tallinn 2015 KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6 34x2,6 mm TE 6 5 5 TE TE 3 4 4 ...
Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama Taastab: antennulaid, antenne, silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, ujujalgu, uimi Vähikatk Ohtlikem infektsiooniline vähihaigus, levides väga kiiresti, nakatab peaaegu kõik vähid ja surmab nad u 8 päevaga, hävitades lühikese ajaga praktiliselt kogu veekogu vähistiku (järele jäävad vaid üksikud). Jõgedes levib taud ka vastuvoolu. Vähikatk ilmnes esmakordselt 1870ndail aastatel Prantsusmaa ja Belgia veekogudes ja on nüüdseks levinud üle kogu liigi levila. Eesti veekogudesse jõudis nähtavasti vähikatk 1896. aastal. Lapihaigus Tekitajaks parasiitseen, kahjustab esmalt koorikut ja võib sealt edasi tungida muskulatuuri ja siseorganitesse. Haiguse levik ei ole täpselt teada, kuid Eestis on ta levinud üle kogu mandriala. Haiguskolded jäsemeil võivad põhjustada nende äralangemist.
elektronid kui ka augud, npooljuhis peamiselt e, ppooljuhis peamiselt augud, I leppeline voolusuund) DIOOD Siirdekiht p ja npooljuhi vahel, pnsiire juhib elektrivoolu ainult suunas ppoolmelt npoolmele; seetõttu toimub vahelduvvooluringi lülitatud pnsiire (diood) alandina ( joonis pooljuhtdiood juhib voolu vaid ühes, pärisuunas), ( joonis pooljuhtdiooni voltamperkõver (tunnusjoon), nõrka vastuvoolu tingib omajuhtivus), ( joonis pooljuhtdioodi läbilõige Iisolaator, Khermeetiline kest, Ppnsiirdega pooljuhtkristall, tingmärk) TRANSISTOR Transitor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. Kui kaks pnsiiret luuakse vastasjärjestuses (nt np ja pn), saadakse transistor. ( joonis npn ja pnp transistori läbilõige ja tingmärk kummagi transistorvõimendusastme lülitusvisandil)
Mure on üle maa, üle põuase Maarjamaa. Ma olen kisendanud kinnise suuga. Viimaste aastakümnete statistika näitab, et märtsikuu näitajad ujuvad vastuvoolu aasta keskmise õhutemperatuuri tõusuga. Ma kardan, need pilved, mis teavas, need toovad vist lund. Mingi hirm ja tusk mind vaevab, jälle nägin ma koledat und. Langes lund, langes verist lund. Valu salvas südamesse, lumi langes hingedesse. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks. Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhu...
töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud
Keskmise logaritmilise temperatuuride vahe mõiste. t - t v t = s - Keskmine temperatuuride vahe: t ln s K t v Kus indeks s tähistab suurimat ja indeks v väikseimat temperatuuride vahet soojuskandjate vahel soojusvaheti otstel. See valem kehtib nii päri- kui ka vastuvoolu skeemi korral. 23. Päri- ja vastuvoolu soojusvahetid, nende võrdlus - Keskkondade lõpptemperatuurid pärivoolu korral: I C1 t1II = t1I - (t1I - t 2I )Z °C ja t 2 = t 2 - (t1 - t 2 ) Z °C II I I C2 k*F C1 - 1+ C1 C2
aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs Vastamata armastused Vastamata armastused uitavad mööda linna a Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu b nagu viidikad parves c Nad tilkudes ja tikk-kontsades mööda d Gildi ja Küütri tänavat e Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad jne... Veelkalkvel igatsevate silmadega passivad nad sind üleni sirelisinised ja kurvad
Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua
3 külma vee temperatuur sisenemisel, 4, 6 temperatuur välimise toru seinal, 5, 7 temperatuur isolatsiooni pinnal, 8, 9 ümbritseva keskkonna (õhk torude vahel) temperatuur 4 5 4. TÖÖ KÄIK 4.1. Tutvuda toru-torus tüüpi soojusvaheti konstruktsiooniga. Määrata kindlaks termopaaride asukohad. 4.2. Jaotuskraani 9 abil valida voogude suunad: päri- või vastuvoolu. 4.3. Külma vee sissejuhtimiseks soojusvahetisse avada täielikult ventiil 3 ning ventiili 4 abil reguleerida vajalik kulu. 4.4. Kuuma vee sissejuhtimiseks soojusvahetisse avada ventiil 8 ja ventiili 7 abil reguleerida vajalik kulu. 4.5. Iga 10 min järel mõõta temperatuure kuni need stabiliseeruvad, st kuni statsionaarse reziimi saavutamiseni. 4.6
Maali juures oli tähtsaim selle jutustav sisu, mitte värvid ega maali ,,ilu". Nimekaim vene realist on * Ilja Repin (1844-1930). Ta on maalinud nii ajaloo- kui oma kaasaja-ainelisi töid, portreid jm. Kohati ta isegi liigselt rõhutab maali jutustavat külge. Kuulsamad tööd: ,,Zaporoozlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" kasakate elu, ilmekad (naervad) näod ,,Burlakid Volgal" kujutab ränka tööd laevade inimjõul vastuvoolu vedamine tegevaid töölisi. Rõhutab meeste vaeva, kurnatust, kannatust. Juba sellise ameti olemasolu on ebainimlik! ,,Ristikäik Kurski kubermangus" läbilõige kirevast vene ühiskonnast ,,Ivan Groznõi ja ta poeg" hullunud tsaar oma äsjatapetud pojaga Kuulsad on portreed vene kirjanikest ja heliloojatest (Tolstoi, Mussorgski jt). Teine kuulus vene realist * Vassili Surikov (1848-1916). Eelkõige ajaloomaalija.
Ado Lill Tüdruk, naine Selles näituses on välja pandud 18 tööd, millel on kujutatud naisfiguurt erinevates poosides. Pildid on aastatest 2006-2009. Näituse tutuvustes on kirjutatud, et tema looming ei ole surnud või seiskunud. Pigem alles algab see sealt, kus sõnad on lausutud. Ja liigub tagasi mingi algse, ürgse ja neitsiliku oleku suunas, kus kõik on alles ütlemata. Lill on eelkõige süütuseotsija mis teeb temast ühtlasi vastuvoolu ujuja, sest kaasaeg taotleb kõiges pigem suuremat kogemust, laialdasemat teadlikkust, kõrgemat pädevust, sügavamat rikutust. Ado Lille tööde puhul räägitakse nii muuhulgas, aga samas ilmtingimata erootikast. Ado Lillel on Teise maailmasõja järgse eesti modernismi arenguloos kaalukas positsioon. Maalides ei huvita Lille niivõrd ruumi konstrueerimine, kuivõrd värvide omavahelistest suhetest kujunev intriig, mida võiks nimetada rütmiks. Värv on kõik, värvi on
· Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike
mööda kindlat trajektoori. Liitliikumises osaleva keha asukoha saab määrata liikumiste sõltumatuse printsiiibi ehk liikumiste liitmise printsiibi ehk liikumiste superpositsiooniprintsiibi alusel. See printsiip ütleb: Keha (või punktmass) asukoht mis tahes hetkel on määratud nii, nagu see keha (või punktmass) sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. Liitliikumise näiteks on ka vastuvoolu liikuva paadi liikumine jões, mis kannab paati pärivoolu. Sel juhul liituvad paadi liikumine veepinna suhtes ning jõevee voolamine. Seda superpositsiooniprintsiipi kasutatakse väga tihti selleks, et lahutada mingi liikumine osaliikumisteks valitud sihtides. Klassikaline mehhaanika Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses "Loodusfilosoofia printsiibid" aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel
peredviznikud näidata püüdsid. Hoopis värvikamaid, vaba elava maalimisviisiga töid lõi andekaim vene realist Ilja Repin (18441930). Sellel viljakal meistril oli maale nii Venemaa ajaloost kui oma kaasajast; ajaloomaalidest on populaarseim "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", kunstniku kaasaega käsitlevatest töödest aga "Burlakid Volgal" maal inimestest, kes oma jõul vedasid laevu mööda Volgat vastuvoolu üles. Suuri ajaloomaale lõi Vassili Surikov (18481916). Kuigi ta kujutas sündmusi minevikust, ei ilustanud ta neid nagu romantikud, vaid säilitas elutõe. Skulptuuris suutis realistlik suund vähem läbi lüüa, sest kujurid sõltusid rohkem tellimustest kui maalijad. Ometi lõi belglane Constantin Meunier (18311905) jõulisi kujusid tööstustöölistest ja kaevuritest. Tema teostes peegeldub tööinimeste tugevus ja hingeline suurus
voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind lubjakivist ja toimub karstumine enne, kui juavad tekkida püsivad veekogud. Millistel Eesti jõgedel esineb kevadeti suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Narva jõgi, Pärnu jõgi, Lääne-Eesti jõed (kasari ja pärnu ja tema lisajõed), navesti ja halliste jõed. seda põhjustab enamasti halliste jõe vastuvoolu suubumine navestisse ja ka see, et need ei läbi oma teekonnal suuri järvi, mis hajutaksid veehulka. Mille poolest erinevad Soome lahe jões teistest eesti jõgedest? need on sageli mõjutatud karstist ja kevadeti lisandub sinna rohkesti vett karstiallikast, suvel aga jäävad jõesängid vete neeldumise tõttu kuivale. Paljudel jõgedel on joad. Millisesse vesikonda kuuluvad sinu kodumaakonna jõed? Soome lahe vesikonda. Nimeta oma kodukoha suuremaid siseveekogusid.
Sel perioodil saab tema hing kosutust Rousseau ,,Teisist" tagasi looduse juurde, mis tähendas, et tundega välist haarates tule see suunata oma sügavasse sisimasse. Tutvumine Herderiga laiendas tema silmaringi veelgi. Rooma ja Prantsuse klassitsistide teoste asemel asetati aukohale Homeros ja Shakesbear, keda tõlgendati, kui ürgloodusjõulisi geeniusi, kelle tunnete sügavus ja rikkus määras looduse tunnetamist. See tähendas, et oli vaja luua oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub: ,,Häda, häda neile isandaile, kes omaendisele autoriteedile loodavad. Ikke all inimeste südamed kalestuvad. Need aga ei taha midagi kuulda ega näha... Nad toituvad oma
millega saab talle osaks hukk. Teine liikumisviis on vooluga kaasa, mis tagab küll turvalisuse, kindlustunde, et käre tuul ei aja tindipotti ümber ega riku teie eluraamatut, kuid sellega kaasneb eneteostuse puudulikkus, mis võib põhjustada depressiooni. Franz Kafka oli oma isa poolt alla surutud, talle määratud juristi töö ei teinud teda õnnelikuks. Hingevalu väljendamiseks olid tema teosed täis ahastust, allaheitlikkust, leplikkust ja abitust. Kolmas tee on liikuda vastuvoolu. Elu omandab suuremat väärtust, kui healolu on kaalul, ohu ja riski tunne ei anna unustada, et vale otsus võib tuua kaasa traagilisi tagajärgi. Timotheus von Bock, peategelane Jaan Krossi romaanis ,,Keisri hull", liigub ühiskonna vastu ja julgeb tunnistada, et on dissident. Tema vaim ja meel jääb murdmata ning selle kaudu omandab ta elu erilise väärtuse. Kuidas on siis õige elada, kas ratio või emotsioonide ajel? Kas meie
mootori pööretel) saavutatakse maksimaalne võimsus alpool mootori maksimaalset töökiirust. Tänu sellele vajab "mäkke ronimine" vähem käiguvahetusi ja kiiruse kaotus on väiksem. Sellist nähtust kohtame kõrgmäestikes, kus õhurõhk on madalam. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Rõhk- rõhu reguleerimine Selleks, et rõhk liiga suureks ei läheks on nii sisselaske kui väljalaske peale eraldi klapid, mis hoiavad ära ülesurvestumise. Ülejäägiklapp (Wastegate) - Wastegate on klapp, mis laseb väljalaskegaasidel turbiinist ringiga mööda minna
Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur
,,La llamada" (1954). Hiljem lisandus veel neli novelli: ,,El infierno", ,,Recien casados", ,,El alivio" ja ,,El secreto de la gata". Laforet oli teerajaja. Ta mõjutas Miguel Delibest ja Madriidi realiste 1950ndatel. Ta sillutas teed nais(romaani)kirjanike generatsioonile näiteks Carmen Martín Gaite, Ana María Matute kes mässasid halveneva seisukorra vastu sõjajärgses Hispaanias. Ta pööras oma hüüdnime ,,imelik tüdruk" komplimendiks vastuvoolu elatud elule. Pärast Laforeti surma 28.veebruaril 2004, on tähelepanu hakatud pöörama ka tema vähemtuntud teostele, kuid teda teatakse siiski kui ,,Nada" autorit, mida tõestab ka fraas: ,,Después de Nada, nada" (peale ,,Nadat", mitte midagi). Kasutatud materjal: Talvet, Jüri "Hispaania vaim" (lk 282-287), Ilmamaa, 1995 http://www.britannica.com/EBchecked/topic/327734/Carmen-Laforet http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_Laforet http://www.guardian.co.uk/news/2004/mar/05/guardianobituaries
ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret üldse läbida. Seda olukorda võib kujutada ka nii, nagu muutuks tõkkekiht paksemaks. Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. p-n- siiret läbib vastupinge olukorras ainult väga nõrk vool, mida nimetatakse vastuvooluks. Vastuvoolu põhjustajaks on vähemuslaengukandjad. Tingituna vähemuslaengukandjate piiratud kontsentratsioonist ei sõltu vastuvool siirdele rakendatud vastupingest. Päripingestatud p-n siire Kui ühendada p-n-siire vastupidise polaarsusega pingeallikaga, siis on ka esinevad nähtused vastupidised võrreldes eelmisega juhtumiga. Sel juhul on välise pingeallika poolt tekitatud elektriväli suunatud vastu
suudab koostööd teha, keerulisi probleeme lahendada ja ta on loovam. Me haarame nende tehnilisemate asjade järgi, sest meil ei ole veel selliseid inimesi ja neid oskusi, kuidas neid parimal moel ette valmistada. Praegu on selles osas nagu üleminekuaeg," arutles ta. Vinteri sõnul ei saa hariduses teha liiga kiireid või ootamatuid muudatusi, sest see tähendaks eksperimenteerimist terve põlvkonnaga. ,,See on tasakaalu otsimise küsimus, ei saa ka ju täiesti vastuvoolu ujuda, et valmistada inimesi ette mingiks väga teistsuguseks ühiskonnaks, kui me ei näe et need suundumused selliste seitsmepenikoormasaabastega edasi liiguks. Kui üldse haridusest rääkida, siis ei ole ka ju need muutused sellised, mida oleks võimalik ülikiiresti ellu rakendada. See ju tähendaks sisuliselt uue põlvkonnaga liiga räiget eksperimenteerimist. See kurss, mis suunal täna ollakse, on
mis võimaldab korralikku äraelamist. Saavutada korralik äraelamine see on algne programm ning see võibki täituda, kuid kas sellest piisab? Kui mõtleme edasi, siis leiame, et vaevalt küll. Raha teenimine ei saa olla eesmärk, see on vaid vahend. Kuid milline on sellisel juhul meie eesmärk? . Meie olemasolu siht on palju olulisem, kui oleme harjunud arvama ning väga sageli segab hirm astuda välja harjunud raamidest, ujuda vastuvoolu, leida meie tegelikku ,,mina", õppida tundma oma andeid. Me elame ju selleks, et kasutada oma andeid ja võimeid lähedaste inimeste ja ka kogu inimkonna hüvanguks. Mõnedele meist on elu siht selge nad järgivad oma kutsumust. Mungad, preestrid näevad oma kutsumust Jumala teenimises. Kunstnikud, kirjanikud, muusikud on kutsutud teenima inimkonda oma andega. Paljudel meist ei ole kerge näha oma teed, kuid sellegi poolest on meie ülesanne seda järgida
" Sealsamas tegi ta ka oma esimese visandi. Temaga kaasa jalutanud Fjodor Vassiljevile visand meeldis, aga ta soovitas Repinil sõita Volga äärde "tõelisi burlakke vaatama". Vassiljev oligi selle reisi algataja ja organiseerija. 1870. aasta aprillis sõitis Repin koos Vassiljeviga Volga äärde, kus tegi eskiise ja etüüde kavandatavale maalile burlakkidest. Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad lotja mööda jõge vastuvoolu. Kõige ees on kujutatud burlakk Kaninit. Kanin meeldis Repinile kõige rohkem. Ta jättis mulje väga elutargast ja südamlikust inimesest. Repinit köitis tema nägu, liigutused ning terve tema olemus. Kanini kõrval on habemesse kasvanud Aguli Löömamees. Teisel pool Kaninit tirib lotja IlkaMeremees. Meeste keskel on kujutatud Noor Larka, kes on haaranud kätega rihmadest, nagu tahaks ta neid endalt maha raputada. Pildil on näha ka agaralt astuvat endist soldatit,
10. Aktseptor omastab elektrone, kuid doonor loovutab. 11. Pn-siire on ühinemiskiht, mis tekib, kui sulandada ühte plaadikese n-pooljuhist plaadikesega p- pooljuhist, saame kahekihilise pooljuhi, mille ühinemiskiht ongi pn-siire. 12. Ühesuunaline elektrijuhtivus. Kasutus valdkonnaks on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks. Seejuures vahelduvvool võib olla nii madalsageduslik kui ka kõrgsageduslik. 13. Pooljuhtdiood liigub päripäeva ning nõrga vastuvoolu tingib omajuhtivus. Mida suurem pinge, seda enam tunnusjoon kasvab/suureneb. 14. Pärisiire vooluallike positiivne poolus ühendada p-poolmega., töötab väline elektrijõud kaksikkihile vastu ja dioodi läbib vool, mis pinge tõustes kiiresti kasvab. Vastusiire See on pooluste vahetamisel, väline väli tugevdab sisemist tõkkevälja ja vool kahaneb nulli lähedale. 15. Transistor saadake kui kaks pn-siiret luuakse vastasjärjestuses ühisesse kristallipalasse. Transistor on
mööda külmajooni) Veel Courbeti teos – Tere härra Courbet.18. Kes maalis maali „Matus Ornansis“? Nimeta vene realiste-maalikunstnikke. Kes maalis maali „Burlakid Volgal“? Keda seal kujutatakse? Matus Ornansis - G. CourbetVene realistid-maalikunstnikud: Ilja Repin, Ivan Kramskoi, Vassili Surikov, Vassili Perov, Nikolai Ge."Burlakid Volgal" on Ilja Repini maal aastast 1873. Maalil on kujutatud üksteist liival sammuvat meest, rihmad ümber rinna, kes veavad lotja mööda jõge vastuvoolu. Kõige ees on kujutatud burlakk Kaninit. Kanin meeldis Repinile kõige rohkem. Ta jättis mulje väga elutargast ja südamlikust inimesest. Repinit köitis tema nägu, liigutused ning terve tema olemus. Kanini kõrval on habemesse kasvanud Aguli Löömamees. Teisel pool Kaninit tirib lotja Ilka-Meremees. Meeste keskel on kujutatud Noor Larka, kes on haaranud kätega rihmadest, nagu tahaks ta neid endalt maha raputada
temperatuuri tõustes halvenevad. See asjaolu piirab pooljuht seadiste suurimat lugatavat töötemperatuuri. 1.4 PN siirde läbilöök Kui suurendada vastupingestatud siirdele mõjuvat pinget siis tugevneb siirdes mõjuv elektriväli ning see elektriväli hakkab kiskuma ära tõkkekihis olevate aatomite elektrone. Tulemusena tekib vastuvoolu suurenemine, mis läheb üle laviini taoliseks, siire hävib. Nimetatud põhjusel ei tohi siirdele mõjuv vastupinge ületada teatud piirväärtust ja see väärtus peab olema läbilöögi pingest väiksem. Läbilöögi protsess sõltub ka temperatuurist. Kõrgematel temperatuuridel on vastuvool suurem ja mõjuva elektrivälja poolt kiirendatakse siiret läbiva vähemus laengukandjaid, need põrkuvad aatomitega ja löövad neilt välja
kaubanõudeinfo vastuvõtmiseni. 3. Infovahetus – infosüsteemi loomine, mis võimaldab info vahetuse tarnija/tootja ; tootja/tarnija ; tarbija/tootja/tarbija vahel. 4. Nõudluse prognoosimine – toodete ja sihtgruppide määratlemine ajas ning ruumis. Püüe ette arvata tuleviku tarbeid. 5. Müügijärgne teenindus – garantii; hooldus; tagasiside. 6. Korje – taara utiliseerimine ja toodete liikumin vastuvoolu tarbijalt tootjale tagasi. Kataloogikaupade tagastus. Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. Toode paeb vastama kvaliteedi nõuetele ; standardile; tehnilistele tingimustele; keskkonna- ja turundusnõuetele; tervisekaitsenõuetele. 1. Tootmislogistika – tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. 2. Hanked – tarneallikate asukoha valimine, maksetingimuste ja hinna kooskõlastamises. 3
Samal ajal aga suureneb pidevalt omajuhtivuse laengukandjate arv, kuni omajuhtivus saab lisandjuhtivusest suuremaks. Säärases olukorras kaob potentsiaalibarjäär ja kaob p-n-siire koos ventiiliomadustega. Toodud põhjustel on pooljuhtseadiste töötemperatuur piiratud. Lubatav töötemperatuur.sõltub materjalist ja on räni puhul 120...200 °C (germaaniumil 70...90 °C). Kirjeldatud nähtus avaldub p-n-siiret läbiva voolu suurenemises temperatuuri tõusmisel. Seejuures on vastuvoolu suurenemine tugevam, kuna kõik vastuvoolu põhjustavad laengukandjad on pärit omajuhtivusest, pärivoolu suurenemine aga väiksem kuna vaid osa pärivoolu põhjustavatest laengukandjatest on pärit omajuhtivusest. p-n-siirde tunnusjoon erinevatel temperatuuridel on toodud joonisel 4.10. Vastuvoolu sõltuvus temperatuurist on eksponentne. Vastuvoolu suurenemise hindamiseks võime kasutada järgmist reeglit: vastuvool suureneb kahekordseks temperatuuri tõustes 8.. 10 °C võrra. JOONIS 4.10
Keegi taob meeleheitlikult pead vastu seina. Hambuni relvastatud sõdur seob kassile kellukest kaela. Sealsamas lähedal hoiab otsustusvõimetu naine ühes käes tuld, teisega tassib veenõud. Mees, kes sammast ühtaegu kallistab ja seda pureb, on silmakirjateener: ta hoiab ja varjab oma saladusi n. ö kübara all, mille ta on samba otsa seadnud. Esiplaanil olev riiakas naine seob kuradit rätikusse - sellise naise kohta öeldi, et ta võib muretult isegi põrgus ära käia. Jões ujub mees vastuvoolu. Suur kala neelab väikest (väiksed langevad tihti suuremate ohvriks). Sabapidi püütud angerjas on mehel vaid poolenisti käes, aga püüdja juba rõõmustab saavutuse üle. Põlvist saadik vees olev mees ei taha, et päike veele paistaks ja püüab seda lehvikuga varjata. Torni rinnatisel on mees, kel kivid kukil, ja mees, kes teise seljas sõitma harjunud. Puust puuris - häbipostis - viiuldab suli ega saa aru, et ta on kõigile naermiseks välja pandud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Oncorhynchus kisutch Kisuts TARTU 2009 1. Sissejuhatus Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranzid. Nad on siirdekalad, kes koevad Aasia ja Põhja Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta, gorbuusa, tsavõõtsa, nerka, kisuts, sima. Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kod...
sealt taganema sundida. Niagara läänenõlval on rohkelt ajaloolisi monumente meenutamaks konflikti, mis andis kanadalastele esimest korda aimu sellest, mida tähendab olla ameeriklane Briti provintsis. Aastal 1880, Niagara jõgi osutus esimeseks veeteeks Põhja-Ameerikas, mida rakendati suuremahulise hüdroenergia tootmiseks. Lisaks on lähiajaloost teada üks joa kuivaks jäämise juhus. 30. märtsil 1848. aastal ummistasid tugevad vastuvoolu puhuvad tuuled jõe jääpankadega ning vesi ei pääsenud allavoolu. Normaalne olukord taastus juba järgneval päeval. 4 Niagara juga Vaid pisut üle 50 km pikkusest Niagara jõest ei teaks maailm midagi, kui seal ei asuks üks loodusimesid Niagara juga. Iga minuti jooksul tormab ligikaudu 170 miljonit liitrit vett üle 50 meetri kõrguse Niagara kaljuserva Erie järvest Ontario järve suunas. Neid kahte järve ühendab eelnevalt nimetatud Niagara jõgi.
Ameerikas) maju. Koda esineb ka kahe ainult maismaal elutseva liigi (maaehmekad - Enoicyla) vastsetel. Enamus kojaga ehmestiivalistest on taimtoidulised, röövvorme on suhteliselt vähe. Kojaga ehmestiivalisi esineb nii seisu- kui vooluvetes, sellal kui kojata liigid elutsevad vaid vooluvetes. Keerulisemal juhul ehitavad vastsed endale kivide vi veetaimede vahele püünisvrgu, mille suurus on 1 - 2 ruutsentimeetrit. Vrk meenutab veidi lehtrit ja on paigutatud suudmega vastuvoolu. Vastsed ise peituvad vrgendniidist torukeses, mis suubub poolviltu püünisvrgu tagumisse otsa, nn. "aknasse". Kui mni sobiva suurusega loomake vrku satub, tuleb vastne torust välja ja sööb ta ära. Vooluvees ähvardab vrke igasuguse prahiga ummistumine, seetttu puhastab vastne vrku aeg-ajalt, kasutades selleks oma pikkade karvadega kaetud eesjalgu ja ka haagikesi tagakeha tipul. Sellise eluviisiga on näiteks ojaehmeslased (Hydropsyche).
Samal ajal leiab aset ka enamuslaengukandjate liikumine (pingeallika elektrivälja mõjul) pingeallika klemmide poole ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret läbida. . Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. P-N-siiret läbib vastupinge olukorras siiski ka väga nõrk vool, mida nimetatakse vastuvooluks Vastuvoolu põhjustajaks on vähemuslaengukandjad , mis saavad mõjuva elektrivälja kaasabil siiret läbida Võime kujutleda ka, et siirde tõkkekiht muutub nagu paksemaks. Reverse Biased Junction 7 JOONIS 1.6 Tingituna vähemuslaengukandjate piiratud kontsentratsioonist sõltub vastuvool siirdele rakendatud vastupingest väga vähe. Vastuvool sõltub samuti ka materjalist.. Ränil on ta märksa väiksem kui germaaniumil.
veelgi. Samal ajal leiab aset ka enamuslaengukandjate liikumine (pingeallika elektrivälja mõjul) pingeallika klemmide poole ja ruumilaengu tihedus suureneb veelgi. Kuna elektriväli on nüüd siirdes eelnevaga võrreldes veelgi tugevam, siis ei saa enamuslaengukandjad siiret läbida. . Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse vastupingereziimiks. P-N-siiret läbib vastupinge olukorras siiski ka väga nõrk vool, mida nimetatakse vastuvooluks Vastuvoolu põhjustajaks on vähemuslaengukandjad , mis saavad mõjuva elektrivälja kaasabil siiret läbida Võime kujutleda ka, et siirde tõkkekiht muutub nagu paksemaks. 6 Reverse Biased Junction JOONIS 1.6
a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised 30...36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed 500...650 p/min. 271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? pärivoolu segistid, kui labade ja trumli liikumine on samasuunaline, 272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? vastuvoolu segistid, kui labade ja trumli liikumine on vastassuunaline 273-Kuidas liigitatakse seisva trumli ja liikuvate labadega segisteid? tsentraalse pöörleva rootoriga tsentraalselt pöörleva traaversiga (planetaarsed) 274-Millise segamisviisiga on mördisegistid? Mördisegistid on reeglina sundtoimelised segistid , sest mördi komponentide hulka
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
