toidu lõhna. Haista saab vaid neida aineid, mis eraldavad õhu molekule. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, kui haistmiseluni rakud on kaetud paksu limaga. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Igal inimesel on erinev lõhn. Kuidas täpselt haistmine käib? 1) Hingame aineosakesed sisse. 2) Osa neist satuvad ninasõõrme haistmispiirkonda, kus on palju haistmisrakke. 3) Aineosakesed lahustuvad ninaõõnes olevas limas, mida eritavad näärmerakud. 4) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmiserakkude karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse. 5) Närviimpulsid kanduvad mööda haistmisnärve peaaju piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kindlaks määratakse. Kompimine Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikuse.
bronhideni. Köharetseptoreid on ka väliskuulmekanalis, trummikilel, vahelihases, pleural ja perikardil. 4. Selgita mis on ebaproduktiivne köha ja produktiivne köha? Produktiivne köha – aktiivselt eemaldab hingamisteedest sekreeti, eksudaati, transudaati ja võõrkehasid. Ebaproduktiivne köha – kasutu 5. Atsetüültsüsteiin avaldab köhavastast toimet ... (mittenarkootiline, kasutada 7p – kõhuvalu, iiveldus, oksendamine – Bromhexine) a) avades disulfiidsidemed limas ja vedeldades lima b) suurendades sekretsiooni bronhides ja kergendades sellega sekreedi eritumist c) seostudes opioidretseptoritega ajutüves 6. Dekstrometorfaan (Dexofan) avaldab köhavastast toimet ... a) avades disulfiidsidemed limas ja vedeldades lima b) suurendades sekretsiooni bronhides ja kergendades sellega sekreedi eritumist c) seostudes opioidretseptoritega ajutüves 7. Lühitoimelised B2-adrenomimeetikumide toime ilmneb a) 30 sekundiga b) 1...5 minutiga c) 5....10 minutiga
Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puududust, survet, valu, kylma ja kuuma.
lange alla -5 kraadi) Lima 33...35°C 32...34°C Temperatuur 12°236S Palavvöö 151 meetrit merepinnast Aastaajad Ööpäevas langeb harva 77°142W puuduvad alla 12°C. Suved on Limas soojad, niisked ja päikselised. Canberra 6...9°C -4...12°C Canberras 35° 18 S, Parasvöö 569 meetrit merepinnast Kevad, suvi, Ööpäevas 149° 07 E sügis, talv valitseb mandriline
Meeleelundid 1.SILM:Pisaravedeliku ül-niisutav silmamuna kaitsesüsteem,vähendab hõõrdumist,parandab silma optilisi omadusi jms.Pupilli ül-e. Silmaava kaudu pääsevad valguskiired läätsele.Võrkkest-paikneb silma tagaosas ning selles on valgustundlikud rakud.Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiini...
See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub lõhnade eristamine. · Inimese lõhnatundlikkus on paljude loomadega võrreldes kehvem. Inimesel on umbes 20 miljonit haisterakku, saksa lambakoeral aga näiteks 230 miljonit. · Inimene suudab eristada ligikaudu 10 000 lõhna. · Haistmist võib tõhustada, kui tõmmata korduvalt tugevasti õhku
Argentiina: Eesti Vabariigi aukonsul San Isidros Hr Carlos Andrés Mattsson Av. Bernabe Marquez 951 B1642GDJ Prov. de Buenos Aires San Isidro +54 11 4723 7273 +54 11 4723 3060 [email protected] Tsiili: Eesti Vabariigi aukonsul Santiagos Hr Luis Felipe Ernst Moneda 970, 5th Floor 8320313 Santiago de Chile +562 2696 0171 [email protected] Büroo on avatud E-R kell 9-13 ja 15-17 Peruu: Eesti Vabariigi aukonsul Limas Hr Francisco Espinosa Bellido Avenida Paseo De La Republica No. 3832, Ofic, 701 San Isidro Lima 27 +51 1 440 9955, +51 1 421 8164 +51 1 441 2696 [email protected] Turistide abitelefon +51 1 424 2053 (vastatakse ka ingliskeelsetele päringutele). Uruguay: Eesti Vabariigi aukonsul Montevideos Hr. Ramiro Rodriguez-Villamil Leyenda Patria 3038 (701) Montevideo +598 2 710 9589 [email protected] Boliivia: Eesti Vabariigi aukonsul La Pazis Hr. Ramiro Moreno Baldivieso
peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid ning inimene tunnetab pea asendit ja liikumist. Kui peaajju jõudnud teadete põhjal selgub, et organism kaotab tasakaalu, saadab ta vajalikesse lihastesse käsu. Lihased tõmbuvad kokku ning tasakaal taastub. 5. Nina koosneb ninaõõnest, haistmisrakkudest, haistmiskarvadest ja närvikiududest. 6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad aineosakesed limas ning ärritavad haistmisrakkude karvakesi. Tekivad närviimpulsid, mis liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks. 7. Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9
soolane magu s 11. Silmade tervishoiu reeglid Lugemis- ja kirjutamiskaugus 30-35 cm Töökoha valgustatus Lugemine liikuvas sõidukis Pidev töötamine arvutiga A-vitamiinirikas toit 12. Kuidas tekib lõhnaaisting? 1) Sissehingamisel õhus olevad aineosakesed ninaõõne piirkonda 2) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi põhjustades närviimpulsse 3) Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju 13. Kuidas tekib maitseaisting? 1) Süljes lahustunud aineosakesed läbi väikeste avade maitsmispunga 2) Maistmispungas puutuvad kokku tunderakkudega tekitades närviimpulsse 3) Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve peaajju, kus maitsed eristatakse
mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke. Aineosakesed lahustuvad limas ja puutuvad kokku haistmisrakkudega, põhjustades neis närviimpulsse, mis liiguvad peaajusse. 9.Miks ei saa salaja apelsini süüa isegi siis, kui keegi seda ei näe? Apelsin eritab õhku väga palju molekule. Seega kõik inimesed tunneksid apelsini lõhna, isegi kui nad seda ei näe. 10.Miks on parfüümipoodides sageli kausid kohviubadega? Lõhnaõli valides muutub haistmismeel lõhnaõli suhtes ruttu tundetuks. Kui vahepeal kohviube nuusutada, lõhnataju taastub. 11
1957 aastal kindlustas maailmakuulus toidukriitik Egon Ronay oma keele maitsmispungad 400 000 dollari väärtuses. Haistmiselund Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). on 7 põhilõhna Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Igal inimesel on talle omane lõhn Haistmine - on lenduvate ainete lahustumine limakihis Haistmine õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas puutuvad kokku haisterakkudega närviimpulss liigub peaajju lõhnad eristatakse. Raitlill on maailma suurima õiega lill, mis lõhnab raipe järgi. Kompimiselund Inimese kompimiselundiks on nahk. Milleks meile veel nahka vaja on? kaitseb vigastuste, UV-kiirguse, bakterite, veekaotuse ja külma eest sünteesib D-vitamiini ja melaniini eritab jääkaineid Naharetseptorid Nahas asuvad erinevad retseptorid (5 miljonit), mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ? Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised ...
Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km kaugusel ja Peruu pealinnast Limast 145 km kaugusel Vaikse ookeani all. Ka naaberriigis Ecuadoris oli tõukeid tunda. Peatõukele järgnes veel mitu järeltõuget tugevusega 5,0 kuni 5,9 magnituudi. Pealinnas Limas ööbisid inimesed järeltõugete kartuses tänavatel. Telefoniühendus suudeti peagi taastada, elektri- ega kanalisatsioonisüsteem viga ei saanud. President käskis politseil Lima tänavatel korda hoida ning lasi sulgeda koolid, kuna ehitised võivad olla ebakindlad. Peruu valitsus kuulutas üle aastakümnete esimest korda riiki tabanud maavärina tõttu välja eriolukorra. 40 minutit pärast esimest tõuget sai tsunamihoiatuse Vaikse ookeani lõunaosa 11 riiki, sealhulgas USA, Tsiili, Peruu,
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainul...
1) Mis on haistmisrakud, kus paiknevad ja milline on nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all.
Maitseaisting 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. 2. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. Lõhnaaisting 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse. 3. Mööda haistmisnärve kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kus lõhn kindlaks tehakse. Oma kõrvade hoidmiseks tuleks hoida müra osas distantsi, kui olla müraga kokku puutund tuleks anda kõrvadele puhkust, tuleb vältida pikaajalist kokkupuudet madala sagedusega helidega ja hoiduda lühikese kestusega kõrgsageduslike helide eest.
maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. *Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, struktuuri, suurust jms. *Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. *Kompimise tähtsus: 1) Inimene aitab hinnata esemete pinda ja kuju. 2) aitab hoiduda end vigastamast 3) orienteeruda pimedas 4) imikueas avastada ja tunnetada asju.
11.Mis on transduktsioon? Viiruste poolt teostatavat geenide ülekannet nim.transduktsiooniks.Sel teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi.Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. 12. Tooge näiteid inimesele haigusi põhjustavatest DNA viirustest. DNA viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged. Samasse rühma kuulub ka herpesviirus mis põhjustav ville huultel ja teistel limas kestadel. Soolatüükaid ja konnasilmi põhjustab papilloomviirus, mis on samuti üks DNA viirustest. 13. Geeniteraapia põhimõte. Järgneval transkriptsioonil ja translatsioonil saadakse organismile vajalik valk ja inimene terveneb. Sellist ravimeetodit nimetatakse Geeniteraapiaks. Meetod sobib nii pärilike kui ka elu jooksul tekkinud geneetiliste haiguste raviks. 14. Miks ei ole antibiootikumid viiruste raviks efektiivsed? Viirushaiguste puhul ei ole antibiootikumidest kasu. Kuna
maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad). *Maitsmise vajalikkus: 1) toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks 2) seedimise ettevalmistamiseks. *Inimeste haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. *Haistmise vajalikkus: saame infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. *Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, struktuuri, suurust jms. *Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. *Kompimise tähtsus: 1) Inimene aitab hinnata esemete pinda ja kuju. 2) aitab hoiduda end vigastamast 3) orienteeruda pimedas 4) imikueas avastada ja tunnetada asju.
Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti, mistõttu me mõne aegset viibimist mingi lõhna sees, me seda enam peaaegu ei tunne. Vanus - nooremad tunnevad paremini lõhnu, vanemad enam mitte nii hästi. KUIDAS ME HAISTAME? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Haistmisrakul on haistmiskarvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaajju, kus lõhnaallikas kindlaks tehakse. 4 Katse Nagu eespool mainitud, peab katses olema 25 nuusutavad asja. Asjad mida nuusutatakse on täiesti ise valitud. Hüpotees
näinud paljusid sõdureid suremas haavanakkusest põhjustatud sepsisesse. Kahjuks halvasid antiseptikumid patsientide immunoloogilise kaitse veel tõhusamalt kui bakterid. 1922 tegi Fleming olulise avastuse, avastas lüsosüümi. Töötades mõningate bakteritega, Flemingul nina tilkus, kukutades mõned limapiisad petri tassi peale. Bakterid kadusid järsku. Fleming avastas loodusliku aine, mida leidub pisarates ja nina limas, see aitab kehal võidelda mikroobidega. Fleming sai nüüd aru, et on võimalik leida aine, mis võib tappa bakterid, kuid ei kahjusta inimese keha. Aastal 1928 uuris Fleming parajasti stafülokokkide ehk kobarkokkade omadusi, mis on grampositiivsete bakterite perekond. Agarsöötmega Petri tassi pinnale kanti plaatinatraadiga mõned stafülokokid ning seejärel inkubeeriti sobival temperatuuril, et bakterid paljuneksid
Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu, kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm. «Siin oli küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks. Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata.
Kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, ei tunne ta ka maitset hästi. 11.Haistmisaistingu tekkimine (täita skeem antud mõisteid kasutades). Mis mõjutab lõhna tundmist? Haisterakkudes tekkiv närviimpulss liigub vastavasse keskusesse peaajus, kus tekib aisting. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. Haisterakkudega kontakteerumiseks peavad õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuma limas. Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 12.Millises kõrva osas asub elund, mis aitab jalgrattaga sõites tasakaalu hoida? Lisaks kuulmisele osaleb sisekõrv ka tasakaalu hoidmises. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi. 13.Mis aitab lisaks kõrva tasakaaluelundile rulaga sõitmisel tasakaalu hoida?
1,Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. 2,Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sag...
Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites) ärritavad vastavaid meelerakke Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. Maitsmi Keelenäs ne Maitsmispungadega keelenäsad ad Keelenäs Maitsmispung Maitsmispungas on tunderakud Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus KUIDAS ME TUNNEME LÕHNA? Limas Mööda Sissehingamiseg lahustunud närvikiude a satuvad aineosakesed kanduvad aineosakesed ärritavad impulsid peaaju ninaõõne haistmisrakkude vastavasse haistmispiirkond karvakesi, piirkonda, kus a põhjustades lõhn kindlaks närviimpulsse tehakse
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosake...
Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkinud närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse. 10.Kuulmise tervishoid Kasuta kõrvaklappe õigesti Helid ei tohi olla liiga valjud 11. Haistmis ehk lõhnaaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninõõne haistmispiirkonda 2. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisraku karvakesi , põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse 3. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda kus lõhn kindlaks tehakse. 12. Maitseaistingu tekkemehhanism, 3 etappi 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsepunga sisse 2. Maitsepungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse 3
Aineosakeste kokkupuutel tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Need kanduvad mööda närve ajukoore vastavasse piirkonda, kus toimub maitsete eristamine. Inimene tajub 4 põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende segunemisel. Keele eri piirkonnad tunnevad erinevat maitset. Haistmiselund Paikneb ninaõõne ülaosas, koosneb paljudest haisterakkudest. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega. Haisterakkudes 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kõrvad
Ooper Reedel 9. aprillil käisin ma Metreopolitan Opera vahendusel kuulamas ja vaatamas Gioachino Rossisni ooperit Ory Krahv. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Peaosas mängis Juan Diego Florenz, kaasa tegid ka teised tuntud ooperlauljad: Diana Damrau, Joyce DiDonato, Susanne Resmark, Stephane Degout ja Michele Pertusi. Dirigendiks oli Maurizio Benini ja lavastajaks Bartlett Sher. Juan Diego sündis Limas 13. jaanuaril 1973 aastal. 4. juunil 2007 sai ta oma riigi kõrgeima autasu Gran Cruz de la Orden del Sol del Perú . Juan päris oma isalt head vokaalsed võimed ja ka armastuse Ladina-Ameerika muusika vastu. Tema isa on laulja ja tema ema Maria toetas oma poega kogu tema õpingute aja. Juan Diego on temor ja tema jaoks on keged kõrgemad toonid, tavõtab välja ka kõrgema E, vastupidisel aga on tema madalad toonid nõrgemad. Ta on abielus Austraalasest naisega ja nende esik laps sündis
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda haistmisnärve kanduvad need edasi peaaju piirkonda, kus lõhnu eristatakse. KOMPIMINE- Võime kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms. Retsptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...
BRONHIIT Bronchitis (lad.k) Bronchitis (ingl.k) SELETUS JA ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l kl...
KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine. Kuumaret temp suurenemine- Puudutusret Surveret. Kõige tundlikumad on huuled, käelabad ja jalatallad. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Väline nina ninaõõs kõva suulagi( suu ja nina vahel) Vahesein jaotab nina 2ks osaks, mis omakorda jaotuvad 3ks ninakäiguks. Lõhnade tajumine ja eristmine haistmiselundi abil. Haistenärvid asuvad ninaõõne ülaosas. Närviimpulsid liiguvad läbi kolju ajusse. Haisterakud, limakiht lõhnamolekulid.
ning Vaikese ookeani ääres. Terve ookeani äär ei ole asustatud, kuna seal on kohati kõrb. Ida-Peruus on vähem elanike kuna seal on vihmametsad, tihedamalt on asustatud ainult Iquitos'e linna ümbrus, kus on rajatud palju istandusi. Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid
14. Mis ülesandeid täidab kuulmetõri? Vastus: Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet 15. Mis on merehaigus? Millest tekib? Vastus: Kui inimene pöörleb, kiigub või pidevalt õõtsub, tekib vahelduv erutus ka nendes närvirakkudes, mis tavaliselt ei erutu, ja inimese enesetunne halveneb, tekib nn merehaigus. 16. Kuidas toimub haistmine? Vastus: Sissehingamiselt satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimpulsse. Mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse. 17. Kuidas, mille abil ja milliseid maitseid inimene tunneb? Vastus: Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad osakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse
kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi. Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit Lammastel – polüartriit, pneumoonia, endokardiit Kalkunitel – septiseemia, artriit, endokardiit Virulentsusfaktorid * kapsel – kaitseb organismi fagotsütoosi eest (makrofaagide ja neutrofiilide vastu) – saab toimuda rakusisene replikatsioon
· Loomad higistavad, taimedel transpiratsioon(vee aurumine) 6hul6hede kaudu. · Kaitsefunktsioon-pisarad v2hendavad h66rdumist ja k6rvaldavad v66rkeha. · Liigesev6ie v2hendab h66rdumist. · Imetajatel kaitseb loodet-vesikest e. Amnion, mis hoiab yhtlast temperatuuri, kaitseb mehaaniliste m6jutuste eest,v2hendab h66rdumist, kaitseb loodet kuivamise eest, v2hendab raskusj6u m6ju. · Viljastumine kas vees v6i vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid 6kosysteemi tasandil · Vesi on organsmide elupaik ja keskond. · Vesi on organismidele arengu ja leviku keskkond.(kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). · Vesi kujundab kliimat(veeringe, sademed, hoovused). J22 ja elusorganismid · J22 on elusorganismide jaoks hukutava toimega. · J22kristallid l6huvad rakustruktuure. · J22tumisel organismide vee sisaldus v2heneb. Organismide kaitse j22 vastu
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke). Haisteraku lühem jätke ulatub limaskesta pinnale ja hargneb seal ...
mille peamiseks kliiniliseks tunnuseks on vinava lõhnaga voolus. Millist? bakteriaalne vaginoos Bakteriaalse vaginoosi diagnoosi kinnitab hallikasvalge voolus, tupe leeliseline pH, Clue-rakkude esinemine äigepreperaadis, positiivne KOH-test (amiintest) 3 Millised on naise sisemiste suguelundite füsioloogilised kaitsemehhanismid, mis takistavad bakterite tungimist väikevaagnaelunditesse? Tupe pH 4-4,5 ja piimhappebakterid, Emakakaela limas sisalduvad antibakteriaalsed ained ja antikehad, Endomeetriumi perioodiline deskvamatsioon, Munajuhade anatoomiline ehitus 3 Adenomüoos on endomeetriumi näärmerakkudest moodustunud sopised või saarekesed asetsevad hüperplastilise ning hüpertroofilise müomeetriumi sees 3 Primaarse ja sekundaarse düsmenorröa põhjusteks loetakse endomeetriumi prostaglandiinide toime emaka lihasesesse, sage ja rohke
Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud? Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahk on meeleelund mille kaudu saame välisilmast infot. Nahas on tunderakkude kogumid e. retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma.
Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule. Nina kui haistmiselund Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad ninaõõne limas ja põhjustavad haisterakkudes närviimpulsse. Inimese haistmismeel on nõrgalt arenenud. Lõhnataju abil saab infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. Lõhnade tajumine võib esile kutsuda naudingut (meeldivate lõhnade korral) või tülgastust (kui lõhn on ebameeldiv) Mis mõjutab haistmiselundi tööd? Nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga.
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
aineosakesesed,nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid. Kandvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda, toimub närviimpulsside analüüs,maitsete eristamine. Inimene tajub nelja põhimaitset:soolast,magusat,kibedat,haput.Ülejäänu moodustub nende segunemisel. Soolast ja magusat tajuvat näsasi on rohkesti keeleotsal, haput maitset tunneme keele külje piirkonnaga ja mõru on keele tagumises osas. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteerivad haisterakkudega, põhjustades närviimpulsse. Kompimin on võime puudutades kindlaks teha eseme kuju,pinnastruktuuri,suurust,temperatuuri jms. Eriti tundlik sõrmeotstel,jalataldadel,huultel.
Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi on organismide elupaik ja keskkond. Vesi on organismide arengu ja leviku keskkond. (Kahepaiksed koevad, taimede seemned ja viljad levivad vee vahendusel). Vesi kujundab kliimat (vereringe, sademed, hoovused). Parasvöötmes on elu võimalik tänu vee eriomadustele (jää on veest kergem ja jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse • loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - • ...
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid bronhides, mille õhusaastatus ning see on Rögaeritus -füüsiline eluviise korral bronhide välisõhusaast tingitud Viled, koorumuse · loobuda valendik on atus bronhide kiuned, test suitsetamisest ahenenud ja valendiku rindkere - · ...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 10. klass Assoorid Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................... 3 1. OLULIST ASSOORIDEST ................................................................. 4 2. ASSOORID ..................................................................................... 5 3. ASSOORIDE TRADITSIOONID.................................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................................. 10 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 11 2 Sissejuhatus Assoor...
pärimusi Alonzo de Encilla (1533-1594) · oli Felipe II õukonnas diplomaat, missioon Inglismaal · 55.aastal võttis osa Chiili vallutussõjast · ,,Maputse" Chiili indiaanlased maputsed või aracanid: olid kõige vapramad, julmemad sõdalased asteekide kõrval · 1568-89 Encilla suur poeem dokumentaalne · asus kaitsma indiaanlasi Pedro de Oña (1570-1643) · õppis San Marcose ülikoolis Limas, Peruus · 1596 eepos ,,Arauco domado" (domado=kodustatud) · imetles kirjutas Chiili loodusest Bernardo de Balbuena (1568-1627) · pärit Valdepeñast, Castiilias · sai preestriks, elas Jamaical ja Puerto Ricos · 2 suurt eepilist poeemi: 1604 ,,La Grandesa mexicana" Ameerika teemaline, tertsiini vormis, Mehhiko loodus, olustik · eepos ,,Bernardo" ehk ,,Roncesvallese võit" oktaavi vormis, peategelaseks on legendaarne Bernardo Gínes Pérez de Híta (1544-1619)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
