Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, k...
tubulointerstitsiaalse põhjustatud põletik neerud kahjustuvad limaskestas s koes neerukoe ja pöördumatult neeruvaagna põletikuline haigus Patogenees Esialgu kahjustub Neerukivid tekivad uriini filtreerivate siis, kui uriinisoolad päsmakeste ümber ei lahustu, vaid
enneaegsest lagunemisest tingitud kehvveresus, mille kulg ja ravi sõltub põhjustavast haigusest. Patogenees Rauapuuduse korral Tekib kui Foolhappe ja Tekivad ebaküpsed ei suuda luuüdi toota punavereliblede B12vitamiini leukeemilised rakud piisavalt lagunemine on puudusel tekivad punaliblesid ehk suurem kui nende megaloblastid, mille erütrotsüüte ning tootmine. eluiga on lühike
Vulva ja vagiina infektsioonid Emakakaelapõletik Bakteriaalne Candida / Trichomonas Genitaalherpes Klamüüdia Gonorröa PID papilloomiviirusi vaginoos seenkolpiit vaginalis nfektsioon M Muutus tupe Sagedasem Algloom Põhjustatud Emaka, HPV õ bakterflooras vulvovaginiidi enamasti HSV-2 munajuhade, i tekitaja poolt munasarjade või s ...
Äge bronhiit Krooniline bronhiit Emfüseem Bronhiaalastma KOK Kopsupõletik - Tuberkuloos Kopsuarteri Krooniline Bronchitis acuta Bronchitis Emphysema Asthma bronchicale pneumoonia trombemboolia pulmokardiaalpuud chronica Thromboembolia ulikkus Cor arteriae pulmonalis pulmonale ...
paikneb väljaspool emakat stroomarakkudest moodustunud sopised või saarekesed asetsevad hüperplastilise ja hüpertroofilise endomeetriumi sees. Patogenees Avastatakse tavaliselt düsmenorröa, lastetuse või munasarjakasvajate tõttu tehtavate uuringute käigus. Östrugeen ja progesteroon mõjutavad endometrioosi kollet sama mehhanismiga kui endomeetriumi Esinemine Noortel naistel põhiliselt 35-45 aastastel naistel, anamneesis mitu sünnitust
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel · terveid
Kõhunäärmehaigused (pankreatiit, vähk ja insulinoom) Maksahaigused (hepatiidid, tsirroos (steatoos kooma), toksiline kahjustus, kasvajad) Sapiteede ja -põie haigused (koletsüstiit ja kivitõbi, kasvajad) Refluksösofagiit (1) Rahvastikust 10% kaebused, neist 10%-l haigus, neist 10%-l metaplaasia ja neist 10%-l vähk Etioloogia: teadmata põhjusel sulgurlihase häire või häire muu haiguse tagajärjel (sklerodermia) Patogenees: sulgurlihase häire happelise refluaadi tagasivool maost söögitoru alaossa (soodustav söögitorusong) limaskesta kahjustus häiruvad nii söögitoru kui mao tühjenemine Kliinik: 1. kõrvetised (75%), 2. röhatised (60%), 3. neelamishäired (50%), 4. toidujääkide regurgitatsioon (40%), 5. epigastriline valu (30%), 6. ebameeldiv maitse suus, 7. iiveldus, harva oksendamine Soodustavad: lamamine, kummardamine, söök Refluksösofagiit (2)
Kontrollküsimused mükobakterid, korünebakterid, bordetella, hemofiilus jt. 1. Kirjeldage lühidalt mükobakterite morfoloogiat. 2. Nimetage olulisemad mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 3. Iseloomustage mükobakteriet rakuseina ehitust. 4. Millised on mükobakterite olulisemad reservuaarid? 5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11. Kirjeldage lühidalt mükobakterite profülaktika põhimõtteid. 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi. 13. Kirjeldage lühidalt korünebakterite morfoloogiat. 14
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused
Definitsioon Põhjused ja Patogenees Sümptomid Diagnoosimin Ravi riskifaktorid e Krooniline on pöördumatu Tubakasuits Õhu liikumine Düspnoe -Spirokgraafia KOKi korral on obstruktiivne ja süvenev Kutsetöö hingamisteed Krooniline uuring oluline järgida: kopsuhaigus protsess Siseruumide es takistub köha Ja vajadusel • terveid
· Tuberkuloosile on iseloomulikud haigusprotsessi haaratud kudede destruktsioon ja fibroos, mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile. · Osa tuberkuloositekitajaid hukkub fagolüsosoomis, teine osa aga jääb ellu ning paljuneb edasi makrofaagi tsütoplasmas. · Kopsudest levivad tuberkuloositekitajad makrofaagidega lümfo- või hematogeensel teel. 7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel organitesse: kops, lümfisõlmed. · Tuberkuloositekitajad on organismis rakusisesed parasiidid. Haiguse algstaadiumis paljunevad nad makrofaagides (mittetäielik fagotsütoos). · Tervetel inimestel tekib vastusena IV tüüpi allergiline reaktsioon ja rakuline immuunvastus.
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni
Reproductive Medicine, 2008. Fertil. Steril. Amenorröa klassikaline jaotus Polütsüstiliste munasarjade sündroom http://www.pathophys.org/pcos Androgeenide toimed Color Atlas of Pathophysiology, 2nd Ed Silbernagl, Stefan, Lang, Florian http://ebooks.thieme.com/ Kordamisküsimused • Enneaegne puberteet ja puberteedi hilinemine – etioloogia ja patogenees • Hüpogonadismi definitsioon ja jaotus • Hüpogonadism meestel – etioloogia ja patogenees • Amenorröa – etioloogia ja patogenees • Hüperandrogenism – etioloogia ja avaldused Haigusjuht 1 14 aastane poiss, kes on senini olnud terve pöördub puberteedi tunnuste Hüpotaalamus GnRH ↑ N ↓ puudumise tõttu
kõhulahtisusega Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel Kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse See on düsenteeriahaige sooleritise mikroskoopilise uuringu tulemus Etioloogia : Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit Nendele bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale Nakkumine toimub fekaaloraalsel teel Haigus levib suukaudu organismi Patogenees ja kliiniline pilt Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde, kutsutakse esile limaskesta turse, palaviku, haavandid ja üldise halva enesetunde Haigel võib esineda kõhuvalu, oksendamine ja sellega kaasnev iiveldus Ennetamine oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine värskete juur ja puuviljade pesemine (soovitavalt sooja jooksva veega) puhta joogivee tarbimine reostunud veekogudes mitte viibimine
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus
mikroobid, viirused. 7. Selgitage mõistet eksogeensed etioloogilised faktorid ja tooge näide (2). 8. Haige on nakatunud tuulerõugetesse; patsiendi aktuaalsed probleemid on palavik, peavalu, kurguvalu, halb enesetunne, töövõime langus; see on haiguse eelnähtude e. prodromaalperiood. (1). 9. Krooniline haigus on remissioonis, st. et haigusnähud taanduvad. (1). 10. Mida tähendab haiguse etioloogia? Õpetus haiguste põhjustest või konkreetse haiguse põhjustest. Patogenees? Haiguse tekkemehhanism (areng/kulg). (2). 11. Haiguse rekonvalestsents periood tähendab, et haigusnähud taanduvad, toimub tervistumine ja paranemine. (paranemisperiood). (1). 12. Kliendi hambad on saneeritud, tähendab, et on ravitud (1). 13. Restitutsioon ehk tervistumine (1). 14. Nimetage 5 võimalikku lesioone põhjustavat omandatud etioloogilist faktorit trauma, radiatsioon, elekter, ravimid, alkohol. (5). 15
arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu. Tekivad koilotsüüdid, kidurate tuumade ja selge haloga suurenenud keratinotsüüdid. Tüüka tekkeks kulub 3-4 kuud. Viirusinfektsioon jääb lokaalseks, tavaliselt taandareneb spontaanselt, kuid võib taastekkida.
Fibriini ladestumine põhjustab ka suurte kämpude teket, mis omakorda on suureks takistuseks fagotsüütide toimele. b) hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all. c) nukleaasid - desoksüribonukleaasidel on hüdrolüütiline toime rakkude DNA-sse ja RNA-sse. d) fibrinolüsiin - lahustab fibriinikiude soodustades põletikukolde laienemist. 4) Eksudatiivse epidermiidi tekitaja sigadel ja haiguse patogenees S. hyicus on sigadel eksudatiivne epidermiit: tavaliselt võõrdepõrsastel esinev naha nekrootiline põletik (nõgitõbi), tabanduda võivad ka siseorganid, polüartriit 5) Streptokokkide morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Streptokokid on grampositiivsed, kerakujulised bakterid. Äigepreparaadis esinevad paaris või varieeruva pikkusega ahelatena. Vedelsöötmetest valmistatud äigepreparaadis esineb ahelaid rohkem. Streptokokid on liikumatud (v.a. mõned
* koerte parvoviirus – viirus läbib platsenta, nakatab loodet, tekib väikeaju hüpoplaasia, kui sünnivad, on eluiga max 3 kuud (kutsikatel villid). * veiste viirus diarröoa viirus – kui ema nakatub enne immuunsüsteemi kujunemist, siis viirus paljuneb lõputult, vasikas on püsiinfitseeritud. Kui nakatab pärast immuunsüsteemi kujunemist, siis immuunsüsteem hakkab tööle. 6. Multisüsteemsete viirusinfektsioonide patogenees (koerte katk, koerte parvoviroos) Koerte katk – ümbrisega morbilliviirus. Ka lõvidel. Väga varieeruva kliinilise pildiga. 2-tipuline palavik: 1. tipu juures leukopeenia, 2 tipu juures tüüpilised kliinilised nähud. * nohu, köha, isutus, oksendamine, kopsupõletik, konjunktiviit, jõuetus – letargia, nahal pustulid – haavandid, sekundaarne bakteriaalne infektsioon, närvinähud, ninapeegli ja käpapadjandil sarvestumine, kutsikatel muutub hambaemail tumedamaks.
Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1. Väikesespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, sprooride Ø 2-6 m ) 2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4
Rahvatervis (public health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. Kirjanduses tehakse vahet rahvatervise ja "uue rahvatervise" vahel, selleks et rõhutada oluliselt erinevat lähenemist tervise mõjurite kirjeldusele ja analüüsile ning rahvatervise probleemide lahendamismeetoditele. Patogenees (pathogenesis) Haiguse areng. Patogeneesiga tegelen medistiin.
vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja nende soolad (arseentrioksiid, krikromaadid) Eeterlike õlide kontsentreeritud alkoholilahused (äädikaessents) Tekitavad põletiku juba esimesel kontaktil. Patogenees Ärritajad kahjustavad otseselt epidermise ja pärisnaha rakke, vallandades põletikku algatavate tsütokiinide produktsiooni Atsetoon ja naatriumdodetsüülsulfaat soodustavad TNF- vabanemist keratinotsüütidest, mis stimuleerib IL-1 jt põletikumediaatorite sünteesi. Põletikumediaatorid moduleerivad moduleerivad T-lümfotsüütide, makrofaagide, endoteelirakkude liikuvust ja funktsioone epidemioloogia Võib tekkida igal inimesel
innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/ %C3%95ppematerjalid/Erakorralise_meditsiini_tehniku_kasiraamat.pdf) PUNETISED Nakkushaigus, tavaliselt kergelt kulgev, v.a. rasedate naiste puhul. Tekitajaks on Rubella viirus. Nakkus kandub edasi õhk - piisknakkuse teel. Nakkusallikaks on haige inimene, kusjuures nakkusohtlikkus algab neli päeva peale inkubatsiooniperioodi lõppu ja kestab kuni kaks nädalat peale lööve tekkimist. Patogenees. Sattudes hingamisteede limaskestale, haigustekitajad hakkavad paljunema. Edasi nad levivad regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt verre. Kliiniline pilt. Inkubatsiooniperiood on 12 13 (14 18) päeva. Avaldumine toimub 2 3 haiguspäeval. Sümptomiteks on subfebriilne palavik, kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurgu- ja pevalu, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Lööve tavaliselt algab ka 2 3 haiguspäeval ja levib peanahalt üle kogu keha.
Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond – Varicellovirus -> Liik – veiste herpesviirus-1 (BHV-1) (infektsioosse rinotrahheiidi viirus) -> Veiste infektsioosne rinotrahheiit/pustuloosne vulvovaginiit Viirus – poolsfääriline, lipiidse ümbrisega, diameetriga 150 nm, 2-ahelaline bihelikaalne DNA , paljuneb rakutuumas, intranukleaarsed eosinofiilsed inklusioonid, indutseerivad komplementisiduvaid-, neutraliseerivaid- ja pretsipiteerivaid antikehi. Patogenees - viirus kahjustab ülemisi hingamisteid, sugu teid: respiratoortrakti mukoosat, genitaaltrakti mukoosat, põhjustab süsteemset üldhaigestumist. BHV-1 infektsiooni patogenees sõltub viirusest ja/või vastuvõtlikust organismist: lokaalne protsess (kõige kergem variant), süsteemne protsess (seotud vireemiaga – viirus kandub teistesse organitesse), neuraalne levik. Vireemia ajal võib monotsüütides vähesel määral paljuneda
täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal
ja 90,4% alla 5-aastastel lastel. Pikaajaline remessioon saadakse umbes 20%-l patsientidest. Ilma ravita oleks haiguse kulg väga kiire ja lõpeks mõne nädala möödudes surmaga. Etioloogia Igal patsiendil ei suudeta välja selgitada haiguse põhjust. Väga tuntud riskifaktorid on ioniseeriv kiirgus, orgaanilised lahustid (benseen), teatud tsütostaatikumid. Mõnede geneetiliste haigustega (Downi sündroom, Bloomi sündroom) inimestel esineb leukeemiat sagedamini. Patogenees Ühe ebaküpse vereraku maliigne transformatsioon kasvajarakkude kontrollimatu paljunemine luuüdis normaalse vereloome supressioon kasvajarakkude tsirkulatsioon perifeersesse verre erinevate kudede infiltratsioon Ägeda leukeemia kahtluse korral tuleb patsiendi esmased uuringud viia läbi mõne päeva jooksul. Ajafaktor on väga oluline kuna haiguse kulg on väga kiire ja äge. Teostatakse esmalt
väga vanad inimesed kuuluvad riskirühma Kehatemperatuuri vastused Kuumarabandusest tingitud kollapsi ajal varieerub hüpertermia tõsidus eri indiviidide vahel. Kehatüvetemperatuurid jäävad vahemikku 41-47 kraadi Kollapsi põhjuseks peetakse erinevaid füsioloogilisi kahjustusi, nagu kardiovaskulaarse funktsiooni kahjustumine, retseptiga ravimite kasutamine, põletikuline seisund, aga ka limiteeritud juurdepääs õhukonditsioneeridele Kuumarabanduse patogenees Tuleb hinnata süsteemseid ja rakulisi vastuseid kuumarabandusele Need vastused hõlmavad termoregulatsiooni, akuutse faasi vastust ja kuumasokivalkude poolset vastust Termoregulatsioon Kehatemperatuuri hoidmist 37 kraadi juures, sõltumata keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse termoregulatsiooniks Temperatuuri tõus aktiveerib perifeersed ja hüpotalaamilised kuumaretseptorid, mis annavad signaali üle termoregulatsioonikeskusele
sünoviaalvedelikus · Paramükso-, hepato-, teised herpes- ja retroviirused RA haigestumus · Sooline erinevus · Östrogeen TNF RA patogenees · Autoimmuunhaigus, võtmeprobleem T- lümfotsüütide tolerantsuse düsregulatsioon · Autoantikehade teke aastaid enne artriidi avaldumist · Anti-CCP (antibodies to cyclic citrullinated peptides) filagriini, keratiini, fibrinogeeni, vimentiini vastu · RF (rheumatoid factor) IgG vastu · 75% IgM · Sünoviaalkest hüpertrofeerub, tekib pannus granulomatoosne kude, mis on tekitatud fibroblastide proliferatsioonist
tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees sõltuvalt regioonist kas magevee või mere kalaliikede esindaja. Sattudes uue subtraadi protserkoid sisseneb kala kudedesse (hepar, musculi, kalamarjasse jne ) ja hakkab arenema plerotserkoidiks . Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia
Juhendaja: Ljudmila Linnik Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Kodune töö Iseseisev töö I osa Tekitaja lühiiseloomustus Mis on gripiviirused? Gripiviirused klassifitseeritakse ortomüksoviiruste perekonda. Gripiviirusi on A-, B- ja Ctüüpi. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A- ja B-gripi viirused, C-gripi viirus põhjustab sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikkus suurem; materjal tuleb võtta analüüsiks 1.5. haiguspäeval. Täiskasvanute puhul on testi tundlikkus madalam kui lastel. Nakkuse ülekanne. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus
ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos Südame rütmihäired+isheemiatõbi Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi Patogenees Südame isheemiatõve kõige olulisemaks patogeneetiliseks teguriks on koronaararterite ateroskleroos. Oluline osa on pärgarterite spasmidel. Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub stenokardiana, valuta kulgeva isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia aga ka müokardi infarktina. Isheemiatõve ravi Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid. Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja siis on vajalik operatsioon. Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve
Üldine krooniline – kroonilise südamepuudulikkuse korral, süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes Parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. Varikoos – veenilaiend Flebiit – veenipõletik Veresoone seina permeaablus – läbilaskevõime Soone valendik - õõs Patogenees/tagajärjed/lõpe: Turse, verevalumid, piirkonna arterites isheemia→hüpertroofia, nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid), rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides. Hüpeemia: arteriaalne isheemia Kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral),
hemiini, proteiini). Kasutatakse sokolaadagarit. Pesad läikivad, võitaolise konsistentsiga, läbimduga > 1 mm. Paremini kasvavad 5-10% CO2 keskkonnas, temperatuuril 35-37°C. Biokeemiline aktiivsus madal, lõhustavad süsivesikutest glükoosi ja maltoosi ilma gaasi tekketa. Reservuaariks vaid inimene, koloniseerib limaskesti, asümptomaatiliselt ka nina-neelu. Infektsioon levib piisknakkusen, vajalik kestvam kontakt. Virulentus ja patogenees Pilid. Kinnituvad epiteelirakkude mikrohattudel olevatele retseptoritele > adhesioon > invasioon. Kihn. Väldib fagotsütoosi. A,B,C,Y ja W135 serovariandid põhjustavad enamuse juhtudest. Pinnavalgud (outer membrane protein) > 20 serotüüpi Endotoksiinid. Mõned tüved produtseerivad lipooligosahhariide. Sissetungiväratiks on nasofaarünks, siin ta koloniseerib pilide abil limaskesta, põhjustades farüngiidi. Nakatumiskohalt
jalad. NAKATUMINE: Haigusttekitavad bakterid on pärit haige inimese küüntest ja taldadest eraldunud mikroskoopiliste osakeste kaudu. Need sisaldavad nii seeneniidistiku elemente kui ka haigelt jalalt eraldunud katte. Soodustavad: - Niiskus - Naha mikrotraumad - Tihedalt liibuvad ja niisked, kinnised jalanõud - Teatud elukutsed (kus kasutatakse pika säärega jalanõusid) - Jalgade liighigistamine - Puudulik verevarustus jäsemetes Patogenees: - Nakatumine ei sõltu inimese sotsiaalsest seisundist ja oluliselt mitte ka hügieenist - Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime. Võib sõltuda ka geneetilisest soodumusest Kliiniline pilt: - Algses staadiumis ei põhjusta mingeid vaevusi - Esimesed sümptomid on neljandas ja viiendas varbavahes ( nahk on valkjas, niiske ja matsereerunud) - Jalad hakkavad ülearu higistama ja tekib ebameeldiv lõhn. Lõhna põhjustavad bakterid, mis kajustunud nahal kiiresti paljunevad.
Haiguste klassifikatsioon (RHK): · Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria) · Kasvajad · Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused- bronhiaalastma) · Vigastused, mürgistused · Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood · Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus,
tekkese gastroenteriiti, mis rahvakeeli on tuntud aga kas kui talvine oksendustõbi või kõhugripp. Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu järgi Norwalkis, USAs, kui tekitajaks osutus caliciviiruste perekonda kuuluv väike ümar viirus. Tänaseks on teada neli erinevat noroviiruste genotüüpi, mis igaüks jaguneb veel 20 geneetiliseks klastriks. Patogenees (miks ja kuidas) Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib
Haiguse läbipõdenud loom- aastaid viirusekandjad eritised o Saastunud sööt, joogivesi, inventar, ruumid, trantspordivahendid jne o Bioloogilised siirutajad- teised kodu- ja ulukloomad, inimene, linnud, väliparasiidid o Viiruse loomulikuks reservuaariks on puugid, kelle organismis viirus püsib ja paljuneb. Puugid nakatuvad vireemia staadiumis loomadel parasiteerides Patogenees Viirus satub organismi läbi hingamisteede, seedetrakti või puugi hammustuse korral läbi naha Viiruse esmane paljunemine toimub tonsillides, edasi liigub teistesse lümfisõlmedesse ja kandub verega laiali kogu organismis. Viirus paljuneb lümfotsüütides ja retikulaarrakkudes. Rakud hävivad ja suureneb veresoonte seina läbilaskvus. Tekivad tursed, verevalumid, infarktid, kudede varustus hapnikuga väheneb,
Prognoos- haiguse kulu ja haige seisundi tõenäolise muutumise ennustamine 7. Skriiningud -Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega: 1. Haiguseelsed seisundite uuringud/skriinigud 2. Geneetilised monitooringud/skriiningud. MTO: 1. Sõeltestitav haigus peab olema oluline probleem indiviidi ja rahvatervise seisukohalt 2. Uuritava haiguse patogenees peab olema hästi mõistetud 3. Sõeltestitavale haigusele peab olema efektiivne ja varane ravi 4. Testimise järel rakendatava (prekliinilise) ravi tulemused peavad olema paremad kui siis, kui ravi alustatakse haiguse kliiniliste ilmingute tekkimisel 5. Sõeluuring peab olema efektiivne – aktsepteeritud test(id) 6. Skriininguuringud peavad olema majanduslikult „tasuvad“ 7. Skriininguuring on protsess, mitte ühekordne sekkumine 8
4. Autolüüs ehk kudede lagunemine. Organismi elustamine on kliinilisest surmast tagasitoomine. Selleks kasutatakse kunstlikku hingamist suult suule ja südame massaaži. Oluline on seejuures vereringe taastamine. Kui kunstlikku hingamist ja südame massaaži peab tegema üks inimene, tehakse seda vahekorras 2 järjestikust puhumist suule ja 13-15 vajutust rindkerele. Vastavates juhendites on erinevaid soovitusi. 3. Haiguse tekkepõhjused ja kulgemise mehhanismid – etioloogia ja patogenees Etioloogia on õpetus haiguste tekke põhjustest ja tingimustest. Sellest sõltub aga patoloogilise protsessi omapära. Põhjuste ja tingimustega tuleb arvestada nii haiguste vältimisel ehk profülaktikas kui ka ravis. Haiguse kutsub esile patogeenne ärritaja, mis võib olla nii eksogeenne ehk väline kui endogeenne ehk organismist endast pärit. Endogeenne ärritaja tavaliselt haigust esile ei kutsu, vaid
apoB-48 süntees apoB-48 ühinemine teiste komponentidega Golgi kompleksis alg-CM-teke ning pakkimine vesiiklitesse Vesiiklite eksotsütoos mukoosrakkudest lümfi ja sealt verre apoC-2 ja apoE kandumine vesiiklitesse veres CM teke ning transport koekapillaaridesse ning TG lammutamine LPL toimel Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil
anamneesis küsida, kas ta alustas mingis piirkonnas, või otsekohe kogu kehas. Ilma anamneesita on makroskoopiliselt võimatu diferentseerida atüüpilisest dermatiidist. Tavaliselt esineb ainult erüteem kuid mõnedel juhtudel võivad olla moodustanud bullad.(. . , 1980). · Krooniline ekseem (Eczema chronicum exacerbatum): on mingil moel lai mõiste mis omab endast kõik kroonilised ekseemi vormid millel ei ole endaspetsiifiline patogenees. Krooniline ekseem erineb äge vormist peamiselt sellega, et sõltumatu kaua kestnud naha muutustes, ta võiks minna remissioonis ja saada oma normaalse vormi tagasi, enne järgmist retsidiivist. Ehk ta tuleb ja läheb ära, tihti ilma meditsiinilist sekkumist ja tavaliselt ei jätta pärast ennast haavad.(. . , 1980). · Mündikujuline ekseem (Eczema nummulare): loetakse kõige sage esinevaks ekseemi tüübiks. Esineb ainult
Kehaosa on jahedam ja tsüanootiline (sinakaspunane), mahult suurenenud. Kohalik e lokaalne kohalik venoosne hüpereemia põhjuseks vere äravoolutakistus üksikus organis või kehaosas. Takistus või põhjus võib olla veeni sees/obstruktsioon (tromb, embol), veeni seinas (varikoos, flebiidi korral turse, veeniklappide puudulikkus, tromb), veenist väljas/kompressioon (zgutt, kasvaja, loode, tursevedelik, verevalum, liited, armid) Venoosse hüpereemia patogenees / tagajärjed / lõpe (vt lk 26) · Turse · Verevalumid · Piirkonna arterites isheemiahüpertroofia (nt kipsimmobilisatsiooni korral lihashüpotroofia, nahatoitumishäired (kihelus)lihasatroofia e kõhetumine, naha atroofia (haavandid) · Rasvdüstroofia
12 Kokkuvõte Alzheimeri tõve kohta on teada, et tegemist on degeneratiivse närvisüsteemi haigusega, millele on iseloomulikuks amüloid naastud ja neurofibrillaarsed tängud. On teada haigusele omaste moodustiste struktuur ja koostis ning mingil määral ka nende tekkemehhanism. Kuid siiamaani pole suudetud jõuda ühisele otsusele, mis on Alzheimeri tõve põhjustav faktor ning mis on antud haiguse täpne patofüsioloogia. Alzheimeri tõve puhul võib öelda, et patogenees pole teada, kuigi levib mitmeid erinevaid hüpoteese. Hüpoteesidest tuntumad on amüloid, tau ja kolinergiline hüpotees. Alzheimeri tõve patofüsioloogia ja geneetika kindlaks määramist raskendab juba erinevate Alzheimeri tõve vormide esinemine. Üldjuhul satuvad Alzheimeri põdevad isikud meditsiini huviorbiiti alla alles siis, kui nende haigus avaldub kliiiniliste sümptomite. Kliiniliste sümptomite esinemine üldjuhul eeldab ka tugevate patoloogiliste
Tavaliselt on isemööduv. Tavaliselt on mittespetsiifilise kõhuvalu taga diagnoosimata viirusinfektsioonid ja kerged bakteriaalsed infektsioonid, psühhosomaatiline valu, helmintoosid. Ravi: Sõltub etioloogiast (kirurgiline, endoskoopiline, medikamentoosne, jälgimine). Kõik ägeda kõhuvaluga patsiendid nõuavad adekvaatset valuravi. Sokis patsient vajab adekvaatset toetavat ravi (infusioonravi, vajadusel intubeerimine jne). 6. Peritoniit. Klassifikatsioon. Patogenees. Diagnostika. 5 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Peritoniit on kõhukelme põletik. Peritoniit on enamikul juhtudest raskelt kulgev haigus ning ravita tihti lõpeb surmaga. Vastavalt tekkele jagatakse: Primaarne peritoniit: Harvaesinev (~1%). Primaarne peritoniit on enamasti tingitud bakteriaalsest
Laps sõnnib kolloidbeebina. Hiljem kujuneb generaliseerunud erütrodermia peenikeste, valkjate soomustega, mis väliselt meenutab pigem naha ketendust. Lööbest haaratud võivad olla nii jäsemete sirutus- kui painutuspinnad ning kehatüvi. Kaasuda võivad armistav alopeetsia ja palmoplantaarne keratodermia. Harlequin-beebi ...on kongenitaalsetest ihtüoosidest kõige raskem ning sageli letaalselt lõppev. Pärandub autosoom- retsessiivselt ning keskmiseks sageduseks loetakse 1/300000. Patogenees on veel ebaselge, kuid teada on normist kõrvalekalded keratiinis, filagriinis, lipiidide biosünteesis. Laps sünnib massiivsest hüperkeratoosist kestas. Tugevalt on väljendunud ektroopiumi ( väljapoole pöördunud silmalaud), eklaabium (väljapoole pöördunud huuled), harv pole ka kõrvade, nina ning sõrmede puudumine või deformatsioonid. Lisaks välistele defektidele võib esineda ka muid arenguhäireid. Hystrix-ihtüoos ..
8. seminar – autoimmuunsuse diagnoosimine Autoimmuunsus on immuunsüsteemi reaktsioon organismi enda kudede vastu. Inimeste autoimmuunse hepatiidi korral saavad kahjustada eelkõige maksarakud ning selle ravimata jätmisel võib kujuneda tõsine maksapuudulikkus, mis vajab maksasiirdamist (Carbone ja Neuberger, 2014). Autoimmuunhaiguste kindlaks tegemiseks puuduvad sageli kindlalt defineeritud haiguskriteerumid (Jiang, jt., 2015). Kliiniline pilt ja patogenees on väga varieeruvad (Hensel jt., 2015; Li ja Wakeland, 2015). Ka on teadmised haiguse etioloogiast puudulikud, kuid üldiselt usutakse, et autoimmuunsus kujuneb geneetika, epigeneetika ja keskkonnafaktorite koosmõjul (Li ja Wakeland, 2015). Diagnoosimisel võetakse arvesse kliinilist pilti ning diagnoos kujuneb välistamise meetodi tulemusena (Hensel jt., 2015) Inimeste psoriaasi, mis kuulub naha autoimmuunhaiguste hulka, korral on
olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem (TTSS). TTSS on proteiinide kompleks, mis moodustab nõelataolisi struktuure, et
mis kaasaarvatud pisikesed rakuseina appositions, para-mural kehad, ja multivesikulaarsed kehad. · See tingimus kajastab erinevate antimikroobsete proteiinide, regulatoorsete polüpeptiidide, rakuseina osade, ja muu kaitseotstarbelise lasti eritransporti . · SNARE homoloogid on seotud vesiikuli- vahendatud vastupanuga triiproostele. · Peale fütoaleksiinide väljatõukamist, kaitseotstarbeliste polüpeptiidide massiivi eksotsütoosi, niinimetatud patogenees sugulasvalkudega, apoplastiline ruum on tavaline vastus mikroobirünnakule mida on uuritud paljudes patosüstemides. · Taime-patogeeni koostoimes näitas varasem uuring et t-SNARE on vajalik endotsütoosiks taime-patogeense maisinõe seene esialgse arengufaasi ajal , SNARE tähtsuse aluseks mõlemale partnerile taime-mikroobi koostoimes. · Vaatamata hästi arusaadud eritatud antimikroobsete ühendite ja polüpeptiidide
Hingamiselunditesse toimivad ravimid Astmaravimid Astma patogenees. Põletikumediaatorite (histamiin, prostaglandiinid, leukotrieenid, proteaasid, kemotaktilised faktorid ja teised) roll bronhide hüperaktiivsuse arenemises. Astma raviprintsiibid. Bronhiaalastma… ... on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustavad bronhide hüperreaktiivsusja taaspöörduvadhingamisteede obstruktsiooniepisoodid Astma võib väljenduda pikaajalises köhas, koormusjärgses õhupuudustundes ja hingamisraskuses/füüsilise koormuse taluvuse vähenemises
annaabi.ee 
