põhjustades rakulise vastuse. Sama ligand võib erinevates rakkudes kutsuda esile erineva vastuse – efektori spetsiifilisus. 3. Nimeta levinumaid sekundaarseid infokandjaid rakus! Mida nad aktiveerivad? cAMP – aktiveerib valku kinaasi A (PKA) cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC) IP3 – avab Ca+2 kannali 4. Mis valgud on kinaasid? Mis tüüpi esineb ning mida nad läbi viivad? Kinaasid – ensüümid, mis fosforüleerivad valke (lisavad märklaudvalgule fosfaatgrupi). Türosiinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Tyr jäägi OH rühmale. Seriin/Treoniinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Ser/Thr jäägi OH rühmale (või mõlemale). Igal kinaasil on oma spetsiifiline märklaudvalk – oluline on järjestus fosforüleeritava AH ümber. Üks valk võib olla fosforüleeritud erinevate kinaaside poolt. Seovad ATPd
ensüümide proteolüütiline "lõikamine" Kovalentne modifitseerimine leiab rakendust eelkõige regulatoorsetes kaskaadides Regulatsioon fosforüleerimise kaudu Fosforüleeritakse mingit ühte kindlat aminohappejääki Enamasti toimub fosforüleerimine Ser, Thr või Tyr hüdroksüülgrupi kaudu Ensüümid võivad olla fosforüleerimise kaudu nii aktiveeritavad kui inaktiveeritavad Fosfaatgrupi doonoriks on ATP ja fosforüleerimist katalüüsivad proteiin kinaasid Fosfaatgrupi eemaldamist katalüüsivad fosfataasid Proteiin kinaasid on tihti ka ise reguleeritavad fosforüleerimise kaudu ja nii moodustuvad regulatoorsed kaskaadid signaali võimendumine Vahest leiab kasutust ka valkude adenülüleerimine ja ADP-ribosüleerimine Proteolüütiline aktivatsioon: pankrease proteaasid Proteolüütiline
orotaat . O H N H O O N H O 8. Kuidas toimub nukleosiidmonofosfaatide transformatsioon nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaatideks? Nukleotiidi fosforüülrühmale liituvad fosfoanhüdriidsideme abilfosfaatrühmad, mis pärinevad nt ATPlt või GTPlt. Millise üldnimetusega ensüümid vastavaid reaktsioone katalüüsivad, kui on teada, et reaktsiooni tulemusel toimub fosforüüli ülekanne? Kinaasid (Transferaasid) 9. DNA-sse kuuluvad desoksüribonukleotiidid sünteesitakse ribonukleotiidi reduktaasi toimel vastavatest ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH 10. DNA sünteesiks vajalike tümiin-nukleotiidide sünteesi eest vastutab ensüüm tümidülaadi süntaas. Mis on selle ensüümi substraadiks? dUMP (desoksüuridiinmonofosfaat) 11
koes konstantsena , kuna pärast ja epiteelirakke jagunemist üks tütarrakk diferentseerub · PDGF Platelet-Derived Growth Factor teine säilitab tüviraku staatuse toodavad monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib 3. Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid:tsükliinid endoteeli ja epiteelirakke /Cyclins/ ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid /Cyclin · EPO Erütropoetiin toodavad neerurakud, dependent kinases (Cdk's). Nende funktsioonid aktiveerib erütropoeesi rakutsüklis. · HGF Hepatocyte Growth Factor toodavad · Tsükliinid on valgud, mis reguleerivad rakutsüklit hüpofüüsirakud, aktiveerib hepatotsüüte, ensüümide kinaaside aktivatsiooni kaudu
Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused) mille peale istub RNA sünteesi lõpetav/termineeriv kompleks lisatakse u 200bp adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus. Pre-mRNA allutatakse splaissingule-tekib küps mRNA mille tunnuseks on 5' cap ja 3' saba. RNProteins tunnevad ja detekteerivad RNAd tekib RNParticle. AG reegel- Ülavoolu: Int...
hüdrolüüsis, kusjuures tekib ADP. Vabanenud energiat kasutatakse energiakulukates sünteesiprotsessides.Peale selle etendab ATP olulist osa aminohapete ja nukleotiidide aktiveerimisel ning rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. ATP fosfaadijäägid on ülekantavad alkoholide hüdroksürühmadele, happerühmadele ja amiidirühmadele, kusjuures tekkivad energiarikkad keemilised ühendid. Selliseid ülekandereaktsioone reguleerivad spetsiaalsed ensüümid, nimelt kinaasid. Kõige sagedamini kantakse ATP fosfaadirühm üle alkoholide fosfaadirühmadele, kusjuures vabaneb ADP. Aminohapete ja rasvhapete aktiveerimise korral kantakse üle adenosiinmonofosfaat, kusjuures vabaneb mõni pürofosfaat. Nende omaduste tõttu arvatakse ATP ka koensüümide hulka. Makroergilised ühendid on orgaanilised ained, millesse salvestatud energiat saab kasutada biosünteesireaktsioonides.
87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis-Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin Valkude fosforüleerimine toimub Seriini kaudu. 89. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? Kinaasid katalüüsivad vitamiin C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? Fosfaatgrupi doonorina leiab kasutust ATP valkude fosforüleerimisel. 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Kompartmentalisatsiooni kaudu põhineb selektiivne läbilaskvus. 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Steroidhormoonid mõjutavad reeglina geenide ekspressiooni. 93
S-faasi algust on võimalik täpselt fikseerida kasutades märgistatud tümidiini (esineb vaid DNAs) või tümidiini analoogi broomdesoksüuridiini (BrdU). S-faasis toimub ka intensiivne histoonide süntees. · Mida võid öelda rakutsükli kohta DNA koguse järgi? DNA kogus on kahekordne M ja G2 faasis, S faasis 1-2 kordne ja 1 kordne G1-s · Nimeta mehanismid, mille kaudu kontrollitakse rakutsüklit. Rakutsüklit viivad läbi põhiliselt kahte tüüpi valgud: tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK) ja tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK-de ja tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1- tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks.
Esineb ainurakseil, taime- ja loomarakkudes. Mehhanism geneetilise materjali ja tsütoplasma jaotamiseks tütarrakkude vahel. Toimub organismi kõikides kudedes. Mitoos jaotatakse viide etappi: Profaas, prometafaas, metafaas , anafaas, telofaas. Lisandub veel tsütokinees. 5. Millistel eeldustel mitoosifaas käivitub? Mitoosi eeldused: M-Cdk (M-phase promoting factor: tsükliinid B ja tsükliin-sõltuvad kinaasid CDK1) aktiivsuse järsk tõus; tsentrioolid on jagunenud; DNA on replitseerunud (DNA replikatsioon on lõppenud) 6. Olulisemad sündmused mitoosi varases ja hilises profaasis? Varane profaas tuumake kaob varase profaasi jooksul, kuna RNA transkriptsioon lakkab; kromosoomid kondenseeruvad, sest M-CDK fosforüleerib kondensiine ja histoone; mikrotuubulid lagunevad ja hakkab moodustuma kääviniidistik.
kontrollitakse, kas eelnenud etapp on lõpetatud. Suhteliselt hiljuti jõuti arusaamisele, et rakutsükli kulgemises osalevad 2 eristatavat süsteemi: rakutsükli eri faasidele iseloomulikke sündmusi käivitav masinavärk, kontrolli teostavad süsteemid. Rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi. See baseerub kahele peamisele valkude perekonnale: tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK - cyclin dependent kinase). Need indutseerivad kindlate valkude seriini ja treoniini jääkide fosforüleerimist; ning tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK-de ja tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1-
transpordivad Cl- ja teisi anioone rakku 6) K+ ja anioonide kontsentratsiooni suurenemine vähendab veepotentsiaali 7) vesi hakkab sulgrakkudesse jooksma à sulgrakud muutuvad turgestsentseks 8) õhulõhed avanevad Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega? Et nad sulgeks oma õhulõhed. ABA ehk abtsiishape on selline kasvuregulaator, mis tõstab Ca konsentratsiooni sulgrakkude tsütoplasmas, see aktiveerib omakorda Ca sõltuvad kinaasid, mis viib H+ATPaasi inhibeerimisele õhulõhesi ei avata. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? Inhibeerib H+ATPaasi. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? Ca2+ sisalduse tõusu põhjuseks on Ca2+ sisenemine väliskeskkonnast ABA poolt aktiveeritavate kanalite kaudu. Lisaks vabaneb Ca2+ ka vakuoolist ABA poolt aktiveeritud IP3 (inositooltrifosfaat) ja tsüklilisest ADP-riboosist sõltuvate kanalite kaudu. Defineerige lehtede piirikiht
Kõik pürimidiini tsükli aatomid pärinevad 2 molekuli, karbamoüülfosfaadi ja aspartaadi koosseisust. Esimese reaktsiooni käigus pürimidiinide sünteesi rajas kondenseeritakse glutamiinist pärineva lämmastikuga vesinikkarbonaat, nii et formeeruks karbamoüülfosfaat. 11. Aspartaadi transkarbamoülaasi reaktsioon ning orotaadi moodustumine. UMP süntees orotaadist lähtudes. 12. Nukleosiid -monofosfaadi ja -difosfaadi kinaasid. Monofosfaadi kinaasid (NMP) aluse spetsiifika. Pentoosi suhtes spetsiifikat pole (riboos, desoksü-). 4 klassi: Adenülaadi kinaas fosforüülib AMP ja dAMP Kinaas, mis kasutab GMP ja dGMP Kinaas, mis kasutab CMP, UMP ja dCMP dTMP kasutav kinaas. Difosfaadi kinaasid (NDP) aluse või pentoosi suhtes mittespetsiifilised. Kehtib nii doonir kui aktseptori suhtes. 13. CTP süntees UTP-st lähtudes. 14. Pürimidiinide biosünteesi regulatsioon. Desoksünukleotiidide süntees 15
Guanülaadi tsüklaas, mis katalüüsib GTP muutumist cGMP (cAMP ja cGMP on tsüklilised nukleotiidid) Kaltsium ja kalmoduliin: fosfolipaas C, mis katalüüsib fosfoinositoolide ringkäiku, moodustades inositool trifosfaadi ja diatsüülglütserooli Teiseste virgatsainete süsteemid Igaüks nendest teiseste virgatsainete süsteemidest aktiveerib spetsiifilise proteiini kinaasi ensüümi. Siia kuuluvad tsüklilistest nukleotiididest sõltuvad proteiini kinaasid 59 Ca2+/kalmoduliin sõltuv proteiini kinaas, ja proteiini kinaas C, mis sõltub diatsüülglütserooli seostumisest, et altiveeruda Proteiini kinaasi C aktiivsus suureneb edasi Ca2+ mõjul, mis vabaneb endoplasmaatilisest retiikulumist inositool trifosfaadi toimel Teiseste virgatsainete tekkimine ja spetsiifiliste proteiini kinaaside aktiveerumine viib sihtraku aktiivsuse muutumiseni, mis ongi
· peroksüdaasid · e, p ülekandmine H2O2-le · katalaasid · H2O2 lõhustumine · oksügenaasid · O2 liitumine substraati 2. Trasferaasid Funktsionaalsete gruppide ülekanne Alaniin · aminotransferaasid · aminorühma ülekanne transminaad · kinaasid · fosfaatrühma ülekanne (ALT) · glükosüültransferaasid · glükosüüljäägi ülek · atsüültransferaasid · atsüüljäägi ülek 3. Hüdrolaasid Hüdrolüüsreaktsioonid (sidemete C-O, C-N, C- Fosfolipaas A2 P, C-S hüdrolüüs vee liitumisega) (PLA2)
N- terminali saba histoonide atsetülatsioon on teada tuntud mehhanism mis reguleerib kromatiidide transkriptsiooni olekut, mis on tähtis DNA regulatoorsete valkude jaoks. Nikkel vähendab atsetülatsiooni taset histoonides H2A, H2B, H3 ja H4 ning tõstab H3K9 dimetülatsiooni. Inhibitsiooni toimub kindlates Fe2+ ja alfa-ketoglutaraatides. Madalate histooni atsetüleerimise tasemega rakkudes langeb ka atsetüül-CoA tase, sest nikkel deaktiveerib püruvaadi dehüdrogenaasi kinaasid mis seda toodavad. Seda on tõestatud nikli poolt modifitseeritud rakkude peal, mida on ravitud histoonide deatsetülaasi inhibiitoriga(Trichostatin A.), mis muudavad raku fenotüübilt samasuguseks nagu muutumata rakud koos geeni ekspresseerumise profiiliga, mis viitab, et nikli poolt tehtud muudatusi on võimalik inhibeerida. Lisaks geeni ekspressiooni muutustele, epigeneetilised effektid muudavad ka geenide kasvu: uuringud on
4. M-tsükliinid: vallandavad erinevad mitoosi protsessid (tsükliin A ja B, Cdk1). Rakutsükli kontroll Suhteliselt hiljuti jõuti arusaamisele, et rakutsükli kulgemises osalevad 2 eristatavat süsteemi: rakutsükli eri faasidele iseloomulikke sündmusi käivitav masinavärk, kontrolli teostavad süsteemid. Rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi. See baseerub kahele peamisele valkude perekonnale: tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK - cyclin dependent kinase). Need indutseerivad kindlate valkude seriini ja treoniini jääkide fosforüleerimist; ning tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK- de ja tsükliinide komplekside moodustumine toimub tsükliliselt, need tekivad ja lagunevad igas rakutsüklis. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha? See, kuhu mikrotorukesed enne raku mitoosi plasmamembraani alla rivistuvad – ehk kuhu tekib profaasi eelne riba. Nimetage rakutsükli CDK-de aktiivsuse regulatsiooni kolm võimalust 1) Seostumine tsükliinidega ehk väikeste regulaatorvalkudega, mis määravad CDK substraatse spetsiifilisuse ja paiknemise rakus 2) teatud Tyr ja Thr jääkide fosforüleerimine/defosforüleerimine (CAK kinaasid fosforüleerivad) 3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi) Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis. Sahharoos, auksiinid ja tsütokiniinid indutseerivad tsüklit, abtsiishape (ABA) Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi Kui taim saab valgust: 1) hüpokotüüli (pikaks veinud vars) kasvu pärssimine 2) etioplastide kloroplastideks muutumine
mitosis promoting factor), tsükliin A, tsükliinisõltuv kinaas Cdk2, fosfataas Cdc25 jt. M-faasi kontrollpunktis on olulised mitoosi anafaasi suunav kompleks APC (ingl. anaphase promoting complex), mis kontrollib, et metafaas oleks toimunud korrektselt ning lubab kromosoomidel liikuda raku pooluste suunas, aga ka tsükliin B, tsükliinisõltuvad kinaasid ja mitmed valgud. M – mitoos; I – interfaas; G1 – mitoosijärgne (sünteesieelne) faas; S – DNA sünteesi faas; G2 – mitoosieelne (sünteesijärgne) faas. Mitoos ja meioos o o Spermatogenees Spermide valmimine kestab ca 70 päeva Puberteedist kuni kõrge vanuseni Ühest spermatogoonist toodetakse vaid 16 küpset spermi.
Negatiivne tagasiside- Kui Ca tase on tõusunud liiga kõrgele, siis kanalid sulguvad ja ca ei pääse tsütosooli ning luumenisse jääb õige kogus kaltsiumi. Kalmoduliini aktiveerumise tingimused ja tema toime märklaudvalkudele. Kalmoduliin seob Ca2+ - ioone ning aktiveerib sihtmärkvalke Kui kalmoduliinile seostub neli Ca2+ - iooni, siis seostub ta märklaudvalkudele ja aktiveerib neid. Ca2+/kalmoduliin-sõltuvad kinaasid fosforüülivad sihtmärkvalke. Põhimõte, mille alusel retseptor-türosiinkinaasid toimivad kui signaali ülekandjad rakus. Ensüümiga seotud retseptorid – nende tsütoplasmaatiline osa on kas ensümaatiliste omadustega või otseselt seotud mõne ensüümiga. Türosiinkinaasne domeen fosforüülib retseptori tsütosoolipoolse osa türosiini kõrvalahelad Retseptor-türosiinkinaaside aktiveerumine dimeriseerumise kaudu.
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefekt...
Epigeneetilised mehhanismid jagunevad kolmeks: DNA metülatsioon, RNA-ga seonduv vaigistamine (miRNA-d ja siRNA-d) ja histoonide modifikatsioon. 47. Histoonide modifikatsioonid, nende funktsioon ja neid muutvad ensüümid Translatsioonijärgsed histoonide muundamised mõjutavad histoonide aktiivsust. ● atsetüülimine - ensüümid histooni atsetüültransferaasid HAT-id. Funktsioon: nõrgendab DNA ja histoonide vahelist sidet. ● fosforüülimine - ensüümid kinaasid, kannavad üle fosfaatgruppe. ● deatsetüülimine - ensüüm HDAC. Funktsioon: tugevdab DNA ja histoonide seondumist. 48. DNA metülatsioon, selle toimumiskohad ja mõju geeni ekspressioonile, CpG saared. DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus. See hõlmab metüülrühma lisamist tsütosiini pürimidiini 5' süsiniku või adeniini puriini kuuenda lämmastiku külge (tsütosiin ja adeniin on kaks DNA
metafaas kromosoomid joonduvad, anafaas kromatiidid lahknevad, telofaas uute rakutuumade teke, tsütokinees. 77. Mis tüüpi valgud on tsükliinid? Mis on nende funktsiooniks? Millist tüüpi tsükliine võite nimetada? Tsükliinid - rakutsüklit käivitav masinavärk kujutab endast tsükliliselt toimivat biokeemilist süsteemi. Seostuvad CDK-dega ja kontrollivad nende aktiivsust. CDK tsükliin-sõltuvad kinaasid. Tsükliine on 2 põhilist klassi: mitootilised tsükliinid , mis seostuvad CDK-dega G2- faasis ja mis on vajalikud rakkudes M-faasi käivitamiseks, ning G1-tsükliinid, mis seostuvad CDK-dega G1-faasis ja on vajalikud S-faasi käivitamiseks. 78. Nimetage tsükliinidest sõltuvate kinaaside omadusi, nimetage vähemalt kolm viisi nende aktiivsuse regulatsiooniks. 1 aminohappeline järjestus säilinud 2 N-terminaalses otsas piirkond ATP sidumiseks
M-faas e. Mitoos Rakutsükli faasid · M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude jagunemine tsütokineesi faasis · Interfaas 1. G1- faas RNA ja valkude sünteesiks 2. S- DNA replikatsioon, sünteesi faas 3. G2- iga kromosoom koosneb kahest õdekromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse M- faasi Rakutsükli kontroll · Rakutsüklit kontrollivad rajad organiseerivad rakutsükli sündmused õigesse järjestusse 1) Tsükliin-sõltuvad kinaasid (CDK-cyclin dependent kinase)- indutseerivad kindalte valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid
Hiireliinid, kellel on mutatsioonid või puudused CTL surma radades Granzüümi puudus- granzüümiga viiakse märklaudrakud apoptoosi – puudulikkus põhjustab viivitust apoptoosis märklaudrakkudes. Probleemide uurimseks on mudelid hiirtel (inimestel on rake mudeleid teha). Inimese X kromosoom Propedin puudulikkus – komplemendi aktivatsioonis, alternatiivses rajas. B ja T lümfotsüütdide vahelised retseptorid Immuunpuudulikkus põhjused raku tasemel. JAK kinaasid, neid on erinevaid. Lümfotsüütides võivad olla defektsed rekombinatsiooni aktiveerivad geenid, RAK1 RAK2, kui need ei fn sisi immuunpuudulikkus. MHC moelkulide ekspressiooniga seotud molekulid defektsed nt. Kui võtame ette ühe inidviidid (peale tõsiste juhtumite, kui tõesti üks ei tööta üldse) siis eri indiviididel on eri molekuli varaindid, polümorfsus, moelkulid töötavad eri efektiivsusega - haigestuvad erinevalt, seal see kala peidus on. Omandatud imuunpuudulikkus
eukarüootides ligikaudselt 10-15% kogu geenide arvust. Eukarüootse DNA klassifikatsioon Kodeeriv DNA · üksikgeenid (võib esineda ainult üks koopia, 25-30% valku kodeerivate geenide arvust). · duplitseerunud ja divergeerunud geenid, 50% valku kodeerivate geenide arvust. (Duplitseerunud geenid, mis kodeerivad valgud sarnase, aga mitte identse aminohappelise koostisega nim geenide perekonnaks (Näit. Immunoglobuliinid, proteiini kinaasid, müosiini rasked ahelad jt) · Tandeemselt (üksteise järel) korduvad geenid rRNA, tRNA ja histoonide sünteesiks. Produktid vajalikud suures hulgas. Korduvjärjestustega (ingl repetitive) DNA (osaliselt kodeeriv) Suures hulgas teatud korduvaid DNA järjestusi sisaldavad piirkonnad · kõrgelt korduvad järjestused DNA lihtjärjestused (ingl simple sequence DNA) paiknevad kromosoomide tsentromeerides ja telomeerides tandeemselt üksteise
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (k...
transmembraanne osa ning lühike ekstratsellulaarne osa. Igal polüpeptiidahelal on vähemalt üks signaaljärjestusala – iminoretseptori türosiinipõhine aktivatsiooni järjestus (iminoreceptor tyrosine based activation motif) ehk lühendina ITAM. ITAM piirkonnad on CD3 polüpeptiidahelate intratsellulaarsetes osades. T-raku puhul on ITAM piirkondi kokku 10. TCR kompleksi kuuluvad ka Src perekonda kuuluvad proteiin türosiin kinaasid, millest kõige tähtsamad on Fynid. CD45, mille tsütoplasmaatiline domeen sisaldab türosiin fosfataasi (ensüüm) TCR koretseptorid – CD4 või CD8. Igal T-rakul ekspresseeritakse neist ainult ühte tüüpi! Koretseptori tsütoplasmaatilisele domeenile on seostunud samuti türosiin kinaas – sedapuhku tüüp Lck. Ka tsütosoolne ensüüm ZAP70 mängib olulist rolli T-raku aktivatsioonis Signaali transduktsioon:
85. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis-Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? Michaelis-Menteni oma vastab mittekooperatiivse ensüümile 86. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? Seriin, treoniin, türosiin ja histidiin 87. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas vit C aktiivsust 88. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? ATP 89. . Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Selektiivne läbilaskvus 90. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Geenide ekspressiooni 91. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Kutsuvad esile muutused raku metabolismis. hormoon ei sisene
ATP tekib adenosiindifosfaadist (ADP). ATP-s talletunud energia (29 kJ/mol ehk 7 kcal/mol) vabaneb uuesti hüdrolüüsis, kusjuures tekib ADP. Vabanenud energiat kasutatakse rasvhapete sünteesimisel ja lagundamisel. ATP fosfaadijäägid on ülekantavad alkoholide hüdrokürühmadele, happerühmadele ja amiidrühmadele, kusjuures tekkivad eneriatikkad keemilised ühendid. Selliseid ülekandereaktsioone reguleerivad spetsiaalsed ensüümis, nimelt kinaasid. Kõige sagedamini kantakse ATP fosfaadirühm üle alkoholide fosfaadirühmadele, kusjuures vabaneb ADP. Aminohapete ja rasvhapete aktiveerimise korral kantakse üle adenosiinmomofosfaat, kusjuures vabaneb mõni pürosfaat. Nende omaduste tõttu arvatakse ka ATP koeensüümide hulka. IIIc FOTOSÜNTEES 1. Fotosünteesi mõiste. Fotosünteesi avastamine. Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites kulgev protsess, mille käigus
RTK rajad on olulised rakkude vananemise signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali RAS-valkudeni. RAS-valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinasse signaalikaskaadi, mis omakorda viib MAP kinaasi aktivatsioonini. MAP-kinaaside rada MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke, seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. Sekretoorne rada valkude süntees toimub karedapinnalisel ERil, kust vastsünteesitud valgud suunatakse läbi Golgi kompleksi erinevatesse lokalisatsioonidesse rakus või sellest väljaspool; selle kaudu sorteeritakse ER, Golgi kompleksi, lüsosomaalsed, membraansed ja sekreteerivad valgud.
Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis- Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? Mittekooperatiivse ensüümi kineetika on kooskõlas Michaelis-Menteni võrrandiga. 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin seriini-, treoniini- või türosiinijäägi 89. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? V: Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas vit C aktiivsust. 90. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? V: ATP 91. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? a) asümmeetria b) perifeersete valkude suhteline hulk c) selektiivne läbilaskvus 92. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? a) ensüümide aktiivsust b) membraanide läbilaskvust c) geenide ekspressiooni 93
See inhibeerib prootonATPaasi ja prootoneid ei saa sulgrakkudest välja pumbata. Avanevad SLAC S anioonsed kanalid ja Cl, malaat lähevad välja. Membraan depolariseerub (membraanipotensiaal muutub positiivsemaks) ja Kout kanalid avanevad. Veepotensiaal taimes tõuseb, turgor väheneb. 33. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? ABA seondub oma retseptoriga ja proteiinfosfataasiga. Moodustunud kolmikkompleks aktiveerib kinaasid, mis aktiveerivad omakorda transkriptsioonifaktorid ja seetõttu saab võimalikuks SLAC geenide ekspressioon. ABA G valk aktiveerib ensüümi, mis muudab PIP2 IP3 ER-ist välja (kaltsiumioonid). 34. Iseloomustage kutiini ja suberiini koostist Suberiinis saab eristada kahte erinevat domeeni: polüfenool (aromaatsed ühendid) ja teine sisaldab alifaatset ühendit. Alifaatses domeenis on leitud dikarboksüülhappeid, hüdroksüülhappeid, pikaahelalisi rasvhappeid ja fenoolhappeid
15 нуклеотидов внутри 5’-UTR его мРНК. GCN4 on eukarüootne transkriptsionaalne aktivaator valk, mis seondub sihtmärk DNA-ga dimeerselt. Translatsiooni kontroll üle eIF2. eIF2 kineerimine peatab translatsiooni. eIF2 seondub fosforüleeritult eIF2B-le (mida on rakus ca 10x vähem). Piisab kui fosforüleerida 1/10 eIF2, see seondub sel juhul eIF2B-le ning enam ei toimu GTP/GDP vahetust → translatsiooni blokk. Kinaasid, mehhanismid, mis ja kus. Translatsiooni kontroll üle eIF4E. cap ja polü(A) saba. Klassikaline initsiatsioonirada ja faktorid (eIF1, eIF1A, eIF2, eIF3, eIF4A, eIF4B, eIF4E, eIF4G, eIF5, eIF5B, PABP). Sisemine initsiatsioon, IRES. Valgusünteesi regulatsioon initsiatsioonifaktorite kineerimise kaudu (näitena eIF2, eIF4E-BP kineerimine).Ferritiini ja transferriini retseptori süneesi regulatsioon.
Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga. Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega B raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeer. Interakteeruvad IgM,IgD jt.trans membraanse osadega. Need kaks molekuli koos moodustavad B lümfotsüüt antigeeni kompleksi. Nende tsütopl.sabades on ITAM moodulid (türosiinid). Ig ja Ig-ga seonduvad src family kinaasid (Fyn, Blk, Lck). Aktiveerumine toimub läbi fosforüleerumise, loovad koha syc kinaasile, seejärel toimub syc aktivatsioon- ja käivitub rakusisene signaalide kaskaad. B-raku ko-retseptor koosneb kolmest membraanseotust valgust: TAPA-1 (CD81), CR2 (CD21),ja CD19. Nemad võimendavad reaktsiooni. Teine signaal tuleb CR2 retseptori vahendusel, mis on retseptoriks komplemendi valgule C3.
96. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline MichaelisMenteni võrrandiga kooskõlas käituva ensüümi kineetikale? 97. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin Fosforüleerimine toimub Ser(Seriin), Thr(Treoniin), Tyr(Türosiin), His(Histidiin) aminohappejäägi kaudu. 98. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? 99. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? ATP 100. Kas ensüümide fosforüleerimine võimaldab kontrollida ensüümide: a) hulka b) allosteerilise ensüümi T ja R vormi suhet c) aktiivsust 101. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? a) asümmeetria b) perifeersete valkude suhteline hulk c) selektiivne läbilaskvus 102. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid?
signaalide vahendamisel ja metabolismi moduleerimisel. RTKd transmiteerivad signaali Ras- valkudeni. Ras valgud on GTPaasse aktiivsusega lülitid, mis aktiveerituna indutseerivad kinaasse signaalikaskaadi, mis omakorda kulmineerub MAP kinaasi aktivatsiooniga. 12. MAP kinaaside rada - MAP kinaas on seriini/treoniini kinaas, mida iseloomustab võime translokeeruda tuuma ja fosforüleerida erinevaid valke (nt. transkriptsioonifaktoreid), seeläbi reguleerivad MAP kinaasid transkriptsiooni. Kinaaside kaskaadid lubavad hormoonsignaale võimendada ja täpselt reguleerida. RAKUBIOLOOGIA. 1. Rakuorganellid. Nende funktsioonid. Vakuoolid sisaldavad erinevaid lahustunud jääk- ja varuaineid ning pigmente, mis annavad taime õitele ja lehtedele värvuse; aitavad tagada kõrget siserõhku. Kloroplastides toimub fotosüntees. Tuumas paikneb raku DNA ning seal toimub ka RNA süntees. Endoplasmaatiline retiikulum on tsütoplasmavõrgustik, osa sellest on
Seetõttu ongi ta looduses põhiliselt oksüdeeritud kujul fosfaadina. Kuna ta on rakus samal kujul, siis ei ole teda enne biomolekulidesse lülitamist vaja redutseerida. Mikroobid saavad kasutada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi fosforiühendeid. Fosfaadid on ka head puhverdajad fosfaatpuhver. Fosfor on elemendina suht sarnane arseeniga. Elusrakud saavad fosforit arseeniga segi ajada ja selles seisnebki arseeniühendite toksilisus rakule. Nt proteiini kinaasid panevad valgu fosforüülimise asemel talle külge arseeni. Orgaaniliste fosforit sisaldavate ühendite kasutamiseks on GN bakteritel suht aspetsiifilised fosfataasid, mis paiknevad periplasmas. Periplasmast transporditakse fosfataasireaktisoonis vabanenud anorgaanilised fosfaadid rakku spetsiaalsete transporteritega, mis paiknevad rakumembraanis. Transpordiks läheb vaja energiat. ATP, fosfori kandja rakus moodustub kas substraatsel või membraansel fosforüülimisel.
liigub 19. DNA replikatsiooni algatamine eukarüootide rakus Mitu alguspunkti, Helikaas liigub piki liiderahelat Mehhanism kindlustab, et igat replikatsiooni alguspunkti aktiveeritakse ainult üks kord rakutsükli jooksul . Uut replikatiivset kompleksi ei saa tekkida enne, kui rakk on jõudnud uude G1 faasi ja alguspunktiga seotud kompleks ORC on defosforüleeritud S faasi alguses fosforüleerivad spetsiaalsed kinaasid Mcm-i ja ORC-i, aktiveerides Mcm ja desaktiveerides ORC. 20. DNA ahela keerdumise probleemid, mis tekivad DNA replikatsiooni korral DNA torionaalne pingestumine → tekib lahtikeerdumisel Torsioonjõudude leevendamiseks tekitavad topoisomeraas valgud DNA ajutised ahela katked 21. DNA topoisomeraas I funktsioon rakus DNA kaksikheeliksi lahtikeerdumisel tekib DNA torsionaalne pingestumine, mille leevendamiseks tekitavad topoisomeraas I valgud DNA ajutised ahela katked
Antigeen seondub IgM ja IgD pinnaretseptoritega b raku pinnal. B raku retseptor saadab signaali rakku edasi, kui kaks või enam molekuli on kõrvuti toodud, ehk siis cross-linked. Ig ja Ig moodustavad heterodimeeri, suhteliselt konserveerunud. Interakteeruvad IgM,IgD jt.trans membraanse osadega. Need kaks molekuli koos moodustavad b lümfotsüüt antigeeni kompleksi. Nende tsütopl.sabades on ITAM moodulid (türosiinid). Ig ja Ig-ga seon-duvad src family kinaasid (Fyn, Blk, Lck). Aktiveerumine toimub läbi fosforüleerumise, loovad koha syc kinaasile, seejärel toimub syc aktivatsioon- ja käivitub rakusisene signaalide kaskaad. B-raku ko-retseptor koosneb kolmest membraanseotust valgust: TAPA-1 (CD81), CR2 (CD21),ja CD19. Nemad võimendavad reaktsiooni. Syc aktiveerib/fosfrüleerib Btk , mis fosforüleerib/ aktiveerib PLC ja BLNK. Indutseeritakse erinevad signaalirajad (vähemal 3) B-raku aktivatsiooniks
Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline MichaelisMenteni võrrandiga kooskõlas käituva ensüümi kineetikale? 97. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin Fosforüleerimine toimub Ser(Seriin), Thr(Treoniin), Tyr(Türosiin), His(Histidiin) aminohappejäägi kaudu. 98. Millist reaktsiooni katalüüsivad proteiini kinaasid? 99. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? ATP 100. Kas ensüümide fosforüleerimine võimaldab kontrollida ensüümide: a) hulka b) allosteerilise ensüümi T ja R vormi suhet c) aktiivsust 101. Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? a) asümmeetria b) perifeersete valkude suhteline hulk c) selektiivne läbilaskvus 102. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid
53. Miks veepuuduse tekkimisel taimi pritsitakse ABA lahusega? Sest ABA viib õhulõhede sulgumiseni ja nii ei lähe vesi taimedest transpiratsioonil kaduma. 54. Miks ABA toimel turgor sulgrakkudes väheneb? ABA toimega kaasneb sageli ka kiire (mõne sekundiga toimuv) Ca 2+ kontsentratsiooni kasv tsütoplasmas. Suurenenud Ca 2+ kontsentratsioonil aktiveeruvad teatud Ca sõltuvad proteiini kinaasid ja inhibeerivad H+-ATP-aasi. See põhjustab membraanide depolariseerumist ja anioone väljutavate kanalite avanemist, mis omakorda veelgi vähendab membraanipotentsiaali ja kutsub esile Kout+ kanalite avanemise mis viib õhulõhede sulgumisele osmootselt aktiivsete ainete kontsentratsiooni langemise tõttu. 55. Kuidas ABA põhjustab [Ca 2+] kasvu sulgrakkude tsütosoolis? [ABA] kontsentratsioon tõuseb ABA seostub oma retseptoriga PYR/RCAR ABA PYR/RCAR kompleks aktiveerib väikesed G
Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprot...
1 Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba ...
muudavad zona pellucida struktuuri, et takistada järgmiste seemnerakkude tungimist rakku. Inimese spermatogenees algab puberteedieas ja toimub edaspidi pidevalt kõrge vanadusenik 4.4 Rakutsükkel ·Rakutsükkel on sündmuste jada, mis sisaldab DNA replikatsiooni ja replitseerunud DNA jaotumist tütarrakkude vahel. · Üleminek faasist faasi on kontrollitud protsess. · Signaale võtavad vastu tsükliinid ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid (CDK), mis fosforüleerivad omakorda teisi valke · Esinevad kontrollpunktid,tähtsaim START G1 keske 4.5. Pärilikkuse kromosoomiteooria Pärilikkuse kromosoomiteooria loodi algselt äädikakärbse (Drosophila melanogaster) juures avastatud pärandumisiseärasuste alusel: need olid kaks nähtust, mis põhjustasid kõrvalekaldeid Mendeli seadustest -- suguliiteline pärandumine ja geenide aheldus. Hiljem andis olulisi täiendusi ja kinnitusi sellele teooriale kahetiivaliste putukate
identsed. Rakutsükli toimumine eukarüootidel on väga täpselt kontrollitud protsess. Üleminek ühest tsükli faasist teise toimub rakuväliste ja rakusiseste keemiliste signaalide koostoimel. Rakutsüklis eristatakse mitmeid kontrollpunkte. Sisenemine igasse järgmisesse faasi vajab kindlaid signaale. Neid signaale võtavad vastu valgud, mida nimetatakse tsükliinideks ning valgud, mis komplekseeruvad tsükliinidega tsükliinidest sõltuvad kinaasid CDK. CDK valgud fosforüleerivad teisi valke, reguleerides sel teel nende valkude aktiivsust ja funktsioone. Üks kõige tähtsamaid rakutsükli kontrollpunkte START paikneb G1 faasi keskel. See kontrollpunkt on reguleeritud D tüüpi tsükliinide ja CDK4 poolt. Kui kontrollpunktis toimub vajalike signaalide rakule edastatamine tsükliin-CDK kompleksi poolt, valmistub rakk minema S faasi. Raku
cAMP-i ilmumisel PKA tetrameer laguneb kaheks monomeerseks katalüütiliseks ja üheks dimeerseks regulatoorseks alaühikuks. Lisanäitena hemoglobiini ligand on O2, mille esialgne vähene sidumine viib hemoglobiini konformatsiooni, kus ta saab rohkem siduda. 2) GTPaaside superperekond. Siia alla kuulub näiteks RAS. GTPaas on aktiivne, kui talle on seotud GTP, inaktiivne, kui on seotud GDP. 3) Seriini, Treoniini, Türosiini fosforüleerimine mõjutab valgu aktiivsust. Kinaasid fosforüleerivad, fosfataasid defosforüleerivad. Need mõlemad muudavad valgu laengut ja seeläbi ka konformatsiooni, ning aktiivsust. 4) Proteolüütiline lõikamine in/aktiveerib pöördumatult. Pankreasest tulebad trüpsinogeen ja kümotrüpsinogeen. Peensool eritab Enterokinaasi, mis lõikab trüpsinogeeni trüpsiiniks, mis omakorda kümotrüpsinogeeni kümotrüpsiiniks. Hiline aktiveerumine on vajalik, et keharakke ei hävitataks.
Kui nende kontsentratsioon langeb aga alla kriitilise piiri, indutseeritakse viljakeha arenemine. csg geen kodeerib C-faktorit, milleks on 17 kDa-suurune valk. See valk moduleerib vähemalt 50 rakkude liikumise, agregeerumise ja morfogeneesiga seotud geeni transkriptsiooni. C-signaal on vajalik rakkude agregeerumise lõpuleviimiseks ja sporulatsiooni initsiatsiooniks. Diferentseerumise käigus toimuva signaalse transduktsiooni kaskaadis osalevad treoniin/seriin kinaasid, mis sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 36. Signaaliülekande mehhanismid bakterirakus raku liikumisel kemoatraktandi kontsentratsiooni tõusu suunas. Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis),
Ternaarse kompleksi piires toimub keemilises etapis grupi ülekanne doonorilt aktseptorile (tekib grupiga aktseptor). Edasi on produktide dissotsieerumine ja pole vahet, kumb dissotsieerub ennem ja kumb hiljem. Mitteproduktiivne kompleks seostunud grupi aktseptor ensüümiga, sinna võib seostuda doonorist tekkiv produkt X ja kuna gruppi pole kaasatud, siis kompleks mitteproduktiivne. Teine mitteproduktiivne kompleks ensüümiga seotud XG ja YG. Ntx kinaasid transferaasid, mis katalüüsivad fosfaatrühma ülekannet ATP-lt. Kindla järjekorraga ternaase kompleksi mehhanism Grupi doonor saab seostuda esimesena, aktseptor vabale ensüümile ei seostu. Sellist käitumist saab põhjendada ntx indutseeritud sobivuse mehhanismiga ensüümil pole algselt substraadi suhtes komplementaarsust, esimese substraadi seostumine indutseerib ensüümis sellise konfrormatsioonilise muutuse, mille järel tekib komplementaarsus teise substraadi suhtes
Kui nende kontsentratsioon langeb aga alla kriitilise piiri, indutseeritakse viljakeha arenemine. csg geen kodeerib C-faktorit, milleks on 17 kDa-suurune valk. See valk moduleerib vähemalt 50 rakkude liikumise, agregeerumise ja morfogeneesiga seotud geeni transkriptsiooni. C-signaal on vajalik rakkude agregeerumise lõpuleviimiseks ja sporulatsiooni initsiatsiooniks. Diferentseerumise käigus toimuva signaalse transduktsiooni kaskaadis osalevad treoniin/seriin kinaasid, mis sarnanevad eukarüootidest leitud kinaasidele. 88 19. Kemotaksis Enamus bakterirakke on liikumisvõimelised, nad liiguvad atraktandi suunas ja eemalduvad ebasoodsatest signaalidest. Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
