Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl ioon adsorbeerub osakese pinnale ning ioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitsell: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl 9. KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE. Töö eesmärk Uurida elektroforeesi nähtust, mõõtes piirpinna kolloidlahusdispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle põhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal . Töö käik 1
Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt vrrandile FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse kohaselt vib olla stabilisaatoriks ka FeCl 3. Sel juhul on Fe(OH)3 mitselli ehitus järgmine: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mlemal juhul tekib positiivselt laetud sool. Mitsell on punakaspruuni värvusega. Jahutamisel hakkab tasakaal aeglaselt nihkuma vastasreaktsiooni suunas, mida saab märgata lahuse värvuse heledamaks muutumise järgi. Seda saab vältida, kui eemaldada hüdrolüüsil tekkinud HCl, kas dialüüsides saadud sooli kuumalt vi juhtides teda läbi kolonni, mis sisaldab nrgalt aluselist OH vormis ioniiti (anioniiti). Seejärel määratakse saadud soolile kolloidosakeste laengumärk ja -potentsiaal
FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vōib kujundada järgmiselt: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl Teise arvamuse järgi võib stabilisaatoriks olla ka FeCl3. Siis on Fe(OH)3 mitselli kuju: {mFe(OH)3 nFe3+3(n-x)Cl}3x+3xCl Mitsell on punakaspruuni värvusega. Jahutamisel hakkab tasakaal aeglaselt nihkuma vastasreaktsiooni suunas, mida on märgata lahuse värvuse heledamaks muutumise järgi. Seda saab vältida, kui eemaldada hüdrolüüsil tekkinud HCl, kas dialüüsides saadud sooli kuumalt vōi juhtides teda läbi kolonni, mis sisaldab nōrgalt aluselist OH vormis ioniiti. Saadud soolile määratakse kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal kolloidkeemia töös nr 9 kirjeldatud viisil.
hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parameetritega nagu temperatuur (soojendamine), hapnemise aeg (lõpp-happesus), juuretise valik, segamine. Ensümaatiline ehk laabikalgend Kümosiini (laapensüüm) toimel lõigatakse κ –kaseiin kaheks osaks: (Phe (105) ja Met (106) vahelt). Tekivad lahustuv glükomakropeptiid (CMP), mis difundeerub mitsellist välja, ja hüdrofoobne para-kappa-kaseiin, mis jääb mitselli. Selle tulemusena kaotab mitsell stabiilsuse, toimub mitsellide liitumine - koaleerumine (tekib kalgend). Selline kalgend tekib suhteliselt kõrgel happesusel - pH 6.4-6.5 juures, ja sisaldab seetõttu enamuse kaseiiniga seotud kaltsiumist ning on elastne (näiteks juustu valmistamisel tekkiv kalgend). Happekalgend tekib hapete (peamiselt (juuretise)bakterite poolt toodetud piimhappe) toimel. Happesuse tõus (pH langus) põhjustab kaseiinimitsellide destabiliseerumist. Kalgend moodustub kaseiini isoelektrilises punktis (pH 4
Vesi ja amfipaatne molekul Amfipaatne molekul omab nii polaarseid kui mitte-polaarseid regioone Polaarne on hüdrofiilne ja mitte- polaarne hüdrofoobne Näiteks rasvhappe molekul, millel on pikk mitte-polaarse, vett tõrjuv ,,saba" ja väike polaarne ,,pea" RH kogumid Rasvhapete hüdrofoobsed lõigud moodustavad kogumeid, et omada veega vähimat kokkupuutepinda ning polaarsed osad paigutuvad maksimaalse kontaktpinnana tekib termodünaamiliselt stabiilne moodustis mitsell Fenomen on oluline membraanide RH mitsell tekkemehhanismis Valgumolekulide kuju vesilahuses · Fibrillaarsed ahela laenguga või polaarne lõik "tõmmatakse" vee molekulide poolt pikaks · Globulaarsed ahela neutraalne lõik tõugatakse ümbritsevate vee molekulide poolt tihedaks gloobuliks Vee dissotsiatsioon · Svante Arrhenius märkas, et vette sattunud · =
Maksa metaboolsed funktsioonid on glükogeeni lammutamine ja selle tootmine (loetle) ja selgita termineid glükogenees, glükoneogenees, glükogenolüüs glükogenolüüs- glükogeeni lammutamine glükogenees- glükogeeni teke süsivesikutest glükoneogenees- glükogeeni teke aminohapetest või lipiididest (4p) Neelu seina kiht, mille abil ta täidab oma funktsiooni on:ma pakuks vöötlihast (2p) Aine liikumine aine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale on: difusioon (2p) Mitsell koosneb sapphappest ja rasvast (rasvhape) Mono sahhariidide kergendatud difusioonis osalevad GLUT-perekonna kandurid (1p) Maksa depoofunktsioonid on raua depoo, vitamiinide A, B1, D, K depoo ja glükoosi depoo (loetle mida) (2p) Külomikron moodustub endoplasmaatilisest retiikulumis (kus, nimeta rakk ja elund) erütrotsüüdis ? enterotsüüdist ?/ peensoole limaskest (ja millest)(2p) Sekretsioon neerutorukeses on vajalik ................................tasakaalustamiseks (2p)
vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi
vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises
termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus
Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme. Osa valke aitavad kelmel kiiresti tekkida, osa aitavad püsida (stabiliseerida). Eriti head vahustamise mõttes on segavalgud (munavaht). Väikene lipiidide lisand pärsib valkude teket. 8. Piimavalgud. Põhiliseks valgus piimas on kaseiin (piimavalkudest u 80 %), vadakuvalgud (20%). Kaseiinil on terve rida erinevaid fraktsioone, mis erinevate omadustega osa on hüdofiilsed, osa hüdrofoobsed. Kaseiin on piimas mitsellidena, mitsell kosneb submitsellidest, mida seovad fosfaatsillad. Submitsell on üles ehitatud nii, et kaseiini hüdrofiilne fraktsioon on pööratud submitselli pinnale ja hüdrifoobne osa submitselli sisse. Kui seda tasakaalu rikutakse, siis valgu omadused muutuvad (tekib juust või näiteks kohupiim). 9. Liha- ja kalavalgud. Albumiinid, Aktiin on olulise tähtsusega kõigis eukarüootsetes rakkudes. Müosiin Kollageen on sidekoe valk, mis määrab ära liha pehmenemise. Selleks, et liha pehmeneks,
Seen saab süsivesikuid 2) Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotatakse : min. kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide peenestumisel, koosnevad räni- alumiinium- ja raudoksiidist. Orgaanilised kolloidid- taimede ja loomade jäänuste lagunemise teatud etapil, kus esineb org aine molekulide liitumine ja tihkestumine Org-Min kolloidid- org ja min kolloidide vastastik mõjul. Ehitus--Mitsell (tuum ja el. kaksikkiht) ja seda ümbritsev lahus Olek- happeline või atsidoidne. Geel või sool. Hüdrofiilne või hüdrofoobne 3) Mulla neelamisvõime ja selle jaotus, neelamismahutavus, küllastusaste. Omadus siduda mullaga aineid. Jaguneb- meh, füs, kem, bio, füs-kem neeldumine Neelamismahutavus- 1 kg-s neeldunud katioonide ja anioonide hulk. Küllastusaste- arv mis näitab % palju on neeldunud aluseid neeldumismahutavusest
ühendid ja siis anioonid. Saab lahustada ainult puhvris dissotsieeruvaid ühendeid. 42. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia põhimõte Saab lahutada neutraalseid ühendeid. Puhvrisse lisatakse pindaktiivseid aineid teatud kontsentratsioonis nn. Kriitiline mitsellaarne konts. Selle kontsi juures moodustuvad pindaktiivse aine molekulid mitselle. Hüdrofoobne saba on orienteeritud mitselli tsentrisse, negatiivne ioonrühm - väljaspoole. Tekkiv mitsell on negatiivselt laetud. Lahutamise käigus jaotuvad analüüdi neutraalsed molekulid mitsellide ja puhvri vahel. 43. Kapillaargeelektroforeesi põhimõte Kasutatakse DNA ja RNA fragmentide lahutamiseks. Fragmendid saadakse lõigates DNA ja RNA spetsiifiliste ensüümidega. Lahutamine toimub geelis, milles on kapillaarid. Fragmendid märgistatakse fluorestseeruvate rühmadega; ergastatakse kasutades LED lampi; emissiooni registreerib CCD kaamera. 44.Elektrokeemiline rakk
Difuussetest osad liiguvad kaasa kolloidosakesega. Osad neist ei liigu, see pind (kaugustasand kolloidosakesest) on nn. libisemispind. Ülemisega seotud k.osakese ehitus ja sooli tekkimine Ehituslikult on siis järgmised osad. Olgu meil AgI kristall KI lahuses. AgI on kolloidosakese tuum. AgI ümbritsevad staatilised ja + ioonid on adsorbne kiht. Adsorbne kiht pluss tuum on graanul Adsorbset kihti ümbritsevad soojusliikumises ioonid on difuusne kiht Graanul pluss difuusne kiht on mitsell. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Sooli tekitamiseks kasutatakse enamasti keemilist reaktsiooni. Näiteks võime lisada fecl3 keevasse vette. Tekib lahustumatu raudhüdroksiid. sealjuures moodustuvad ka FeO+ ioonid, mis joonduvad koos Cl ioonidega adsorbsesse kihti
Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse. II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist. Detergent- on pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Pindaktiivne aine see on aine mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda, teine veest eemale hoiduda. Seebi puudus karedas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur sest tekivad rasvhapete , kaltsiumi ja magneesiumi soolad , mis vees ei lahustu. Aminohapped Nimetuse andmisel happe tunnus peab saama väikseima koha numbri. Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino).
difusiooni. Vt 6.töö juurest. 2. Kolloidosakeste mtmed. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm.Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Millise ehitusega on AgI mitsell, mis on saadud lahjade KI ja AgNO3 reageerimisel a) KI liia puhul? b) AgNO3 liia puhul?. 4. Mis on lahuse optiline tihedus - optical density measures how much light an object absorbs and how much of the light passes through the object. In the science and engineering world, optical density is used to determine the types of materials that make up an object
56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? Hüdrofoobsed ained paigutuvad vesilahuses üksteisele nii lähedal kui võimalik. 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus.
Ülavesi-ehk õrrevesi on ajutine põhjavesi aeratsioonivööndi vett halvasti läbi laskvail mulla- ja kivimikihtidel. Võib põhjustada näivleetumist ja gleistumist 2)Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Kolloid = kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm. Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi. Tahke faas koosneb mitsellidest. Mitsell koosneb tuumast ja elektrilisest kaksikkihits. Tuum moodustab kollioidi põhimassi ja koosneb molekulidega agregaatidest ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. Elektriline kaksikkiht paikneb tuuma pinnal ja koosneb kahest vastasmärgiliselt laetud ioonide kihist. Vahetult tuuma pinnal paikneb elektrilaengut määravate ioonide kiht, mis sültuvalt kolloidist võib olla kas positiivne või negatiivne. Ioonide kihi peal paikneb vastasioonide kiht
puudub, nt. metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees. 79. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Browni liikumine, osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. vedela või gaasiline. 80. Koagulatsioon- kolloidsüsteemi lagunemisprotsess, mille tulemusena lahuses olev aine sadestub. 81. Tyndalli efekt- nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub. 82. Mitsell- pindaktiivsete monomeeride agregaadid. 83. Absorptsioon- gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. ja adsorptsioon- aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 84. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine(ainete ja materjalide koostise uurimine). 85
mineraalaineid (P, N, Zn, Cu) ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotuvad: • Mineraalsed kolloidid • Orgaanilised kolloidid • Orgaanilis-mineraalsed kolloidid Ehitus: • Mulla kolloidsüsteemi tahke faas koosneb mitsellidest, mida märjas mullas ümbritseb lahus. Olenemata kolloidi keemilisest koostisest mitsell tuumast ja elektrilisest kaksikkihist. Tuum moodustab kolloidi põhimassi ja koosneb molekulide agregaatide ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. • Kolloid koosneb tuum, elektrilaengut määravate ioonide kihist, liikumatute vastasioonide kihist, adsorbne kiht, difuusne kiht, elektriline kaksikkiht, graanul, osake, mitsil, vastasioonide kiht Kolloidide olek: • Esinevad kas sooli või geelina.
Solubilisatsioon Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult
Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel.
solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult
aine iseloomust. Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult
Miks koosnevad membraanid just lipiididest? Lipiidid on dualistlike keemiliste omadustega molekulid: neid iseloomustavad ühelt poolt hüdrofoobne tagaosa (ei lahustu vees) (selle osa moodustavad rasvhappejäägid) ja hüdrofiilne osa (võib moodustuda erinevatest molekulidest). Membraanide moodustamiseks on see hea, sest molekulid paiknevad korrapäraselt (hüdrofoobsed sabaosad on koondunud üksteise poole) ja moodustavad veevaba lokaalse keskkonna. Selline struktuur (mitsell) on püsiv. Võib moodustada ka selliseid struktuure, kus hüdrofoobsed sabad on pööratud üksteise poole, hüdrofiilsed pead on pööratud vesikeskonna poole ja molekulid üksteise järel. Kord tekkinud nad enam ei lagune ilma suurt hulka energiat rakendamata. Bioloogiline membraan peab olema nii stabiilne, et see püsiks ilma energiat rakendamata ja teiselt poolt peab ta võimaldama ainete transporti läbi membraani ja peab olema väga dünaamiline, et rakk saaks liikuda ja kasvada
2. Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi molekuli piirkond, kus substraat interakteerub teatavate aminohapete radikaalidega. Substraat seotakse ensüümi aktiivtsentrisse nõrkade jõudude toimel. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset ehk allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. 3. millised ühendid lahustuvad vees, ei lahustu, moodustavad mitselle, kaksikkihte Amfifiilsetest molekulidest (molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid rühmi) mitsell Ioone ümbritseb vesilahuses hüdraatkest 4. eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Prokarüoodis: DNA on nukleoidis 1-10 mikromeetrit Jaguneb pooldudes Puudub tsütoskelett Eukarüoodis: DNA on tuumas kromosoomides 5-100 mikromeetrit Jaguneb mitoosi teel Palju organelle nt golgi kompleks Tsütoskelett on mikrotuubulitest ja filamentidest kompleks 5
! Olekudiagrammid võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis- ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel.! Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini kasutatakse tasapinnalist P- T diagrammi.! ! ! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine e ksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm! ! mitsell, lahuses pindaktiivse aine molekulide ühinemisel tekkinud kolloidosakeste mõõtmete ja iseloomuliku siseehitusega liitosake. Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet. Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Vee ja õhu piirpinnal jääb see struktuur tasakaalustamata (Joonis 14). Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavadki pindkile. Viimane püüab kokku tõmbuda ja
udu ja pilvedvedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell 98. Koagulatsioon. on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Adsorbent- aine või keha mille pinnal toimub adsorptsioon. Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt.
raud. tahke kolloidlahus (värviline klaas). Roostevaba teras, kuumustugevad terased Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 95. Kolloidosakese ehitus. 101. Värvid: mõiste, liigitus. Tuum-sisesfäär-välisfäär=graanula=mitsell on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. 96. Koagulatsioon. Õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid, emulsioonivärvid on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine)
vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), põhjustavad paisumist ja kokkutõmbumist; vesi tungib pooridesse ja see tahke kolloidlahus (värviline klaas). põhjustab pragunemist külmas kliimas. § Omadusi saab parandada lisanditega. Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 95. Kolloidosakese ehitus. Tuumsisesfäärvälisfäär=graanula=mitsell 101. Värvid: mõiste, liigitus. 96. Koagulatsioon. on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest on kolloidsüsteemi osakeste liitumine (või liitmine, koaguleerimine) koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest.
ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri: makromolekul, elementaarfibrill, mitsell, mikrofibrill, lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm.
Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised
Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga
Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga
klatraat. LIISI KINK 7 BIOKEEMIA test I Amfifiilsed molekulid sisaldavad nii hüdrofiilsed (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. Amfifiilsetest molekulidest mitsell vesikeskkonnas. Negatiivse laenguga karboksülaat peagrupid on orienteeritud mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest. Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemuseks on suhteliselt stabiilne lahus. 3
Nt. saadakse GfNO3+KCl=AgCl (sadestub)+KNO3 Tuuma moodustab Ag+ ja Cl- ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerunud oma pinnale oma koostises esinevaid ioone ja pinnal tekkib adsorbne kiht, kus antud näite puhul on ülekaalus katioone (+laenguid). Tuum koos adsorbse kihiga moodustab iseseisva laenguga graanula, mille laengu neutraliseeruvad lahuses olevad ioonid, mis moodustavad difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud. Mitsell on neutraalne. Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga lektrodi suunas. Seda nim. ELEKTROFOREES. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub nullist ja saabub ISOELEKTRILINE olek osakeste kongulatsioon. Sellel viisil saavutatakse osakeste liitumine elektrifiltrites õhupuhastamisel. Jõgede suudmetes koaguleeruvad iseeneslikult kolloidid (jõesuudmed ummistuvad)
*soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik
Pinnale ehk siis nad kardavad vett mitte ainult pinnale tõusevad veest kergemad lahused, kuid osad vajuvad põhja (näit. halogeenühendid nagu kloroform) ning osad moodustavad vees agregaate, üritades võtta kera kuju (väike pindala) ja pakkudes üksteisele võimalikult lähedale (hüdrofoobne efekt) 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutis Kw = K [H2O], Kw = [H+][OH] = 1 x 1014 M2 Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide
136 Pindaktiivsed ained Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Pindaktiivsed ained toimivad keemias tuntud põhimõtte alusel sarnane sarnases vesi-vees ja õli-õlis. 137 Mitsell emulsioonis tüüp õli- vees 138 Seebid joonisel õli-vees 139 Kristallvõred võivad olla: Mittepolaarsed molekulivõred; Polaarsed molekulvõred; Aatomvõred; Metallvõred; Ioonvõred; 140 Kristallvõrede iseloomustus 141 Termodünaamika olemus Termodünaamika on teadus, mis uurib soojuse
mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni. · Üldine molekulide arv umbes 100 nm suuruse diameetriga mitsellis võib ulatuda kuni 25 tuhandeni. · Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud, mis esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning -laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline.
Mitsellid koosnevad hüdrofoobsest tuumast , kus pindaktiivse aine molekulide hüdrofoobsed ,,sabad" liituvad kerakujulisse vormi, mida hoiavad koos peamiselt van der Waalsi jõud (molekulide vaheline tõmme). Selline hüdrofoobne kera on pinnalt ümbritsetud hüdrofiilse kestaga PAA hüdrofiilsed pead. Kuna need pead on polaarsed, siis on nad suunatud polaarsete veemolekulide poole. Veemolekulide ja ,,pea" polaarsete rühmade vahel tekivad vesiniksidemed. Tekkinud moodustis mitsell on püsiv niikaua, kuni ei puutu kokku mõne teise pinnaga. Kokkupuutel tahke pinnaga või mõne teise faasiga ja soodsatel tingimustel ta laguneb ja tema molekulid paigutuvad ümber vastavalt sellele pinnale ja pinna polaarsusele. Mitselli moodustatumiseks vees on oluline mingi kindal arvu PAA molekulide olemasolu. Seda hulka nimetatakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks. Sellest madalamal kontsentratsioonil mitsellid ei moodustu. Mitselli moodustavate PAA
halogeenühendid nagu kloroform) ning osad moodustavad vees agregaate, üritades võtta kera kuju (väike pindala) ja pakkudes üksteisele võimalikult lähedale (hüdrofoobne efekt) 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht pead vees, sabad väljas 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid sabad kera sees, pead kontaktis veega 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus peasabasabapea. Kõigile siis teadmiseks, et pea on hüdrofiilne molekuli osa ning saba hüdrofoobne. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? (võivad olla erinevad happed) Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
aminohapped, mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni. · Üldine molekulide arv umbes 100 nm suuruse diameetriga mitsellis võib ulatuda kuni 25 tuhandeni. · Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud, mis esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning - laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline.
a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe
kolloide basoidideks (peamiselt domineerivad mullas atsidoidid).Teine kiht on esimese kihi laengule vastasnimeliste ioonide liikumatu kiht, mida ümbritseb kolmas, nn difuusne kiht, mis koosneb teise kihiga samanimelistest ioonidest, kuid mis on tuumaga lõdvalt seotud. Kõik need kihid kokku koos kolloidse tuumaga moodustavad mitselli (joonis 4). Mitselli kaks välimist kihti kokku moodustavad kompenseerivate ioonide kihi. Tervikuna on mitsell elektriliselt neutraalne. Kompenseerivale kihile on omane võime vahetada seda moodustavaid ioone mullalahuses paiknevate samanimeliste ioonide vastu. Selliseid reaktsioone nimetatakse asendusreaktsioonideks ning nende reaktsioonide käigus toimuvat toitaineioonide neeldumist kolloidi pinnale nimetatakse asendusneeldumiseks. Atsidoidsed kolloidid on mullas peamised katioonide (positiivselt laetud ioonide) asendusreaktsioonide kandjad ja basoidsed kolloidid
aatomi. Fluorestsentssignaali mõõtmine toimub aeg-lahutatult, st ergastamise ja signaali mõõtmise vahel on paus. See on vajalik selleks, et vaibuksid seerumjääkide (NADH, proteiinid, bilirubiin) autofluorestsents, väheneb taustfluorestsents. Võimalik on mõõta ka väga nõrka signaali. Signaali võimendamine toimub võimendava lahusega, mille toimel lantanoidmärgis dissotsieerub antikeha küljest ning tema ümber tekib mitsell. Sel viisil võimendub fluorestsents ca 105 korda. Võimaldab detekteerida üksikuid antigeen-antikeha reaktsioone. Võimendatud kemoluminestsentsmeetodil on kõrge analüütiline tundlikkus tänu enhanceri kasutamisele. Immuundifusioon-meetod. Immuundifusioon viiakse läbi geelis (agargeel Petri tassis). Antigeenid ja antikehad liiguvad geelil soojusliikumise ja kontsentratsiooni gradiendi tõttu, moodustades kohtudes immuunkomplekse
annaabi.ee 
