Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl ioon adsorbeerub osakese pinnale ning ioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitsell: {mFe(OH)3 nFeO+(n-x)Cl}xxCl 9. KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE. Töö eesmärk Uurida elektroforeesi nähtust, mõõtes piirpinna kolloidlahusdispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle põhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal . Töö käik 1
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9K Töö pealkiri Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Elektrofereesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE TÖÖ EESMÄRK Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja - potentsiaal elektroforeesi teel. TÖÖVAHENDID FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. TÖÖ KÄIK Raudhüdroksiidi sooli vib saada, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskeltvalmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi rask...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr 6/9k Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Joonis 1. Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE Töö eesmärk Töös on vaja valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal elektroforeesi teel. Töövahendid FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli saab, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma mole...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI. Protokoll Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parame...
Vesi ja amfipaatne molekul Amfipaatne molekul omab nii polaarseid kui mitte-polaarseid regioone Polaarne on hüdrofiilne ja mitte- polaarne hüdrofoobne Näiteks rasvhappe molekul, millel on pikk mitte-polaarse, vett tõrjuv ,,saba" ja väike polaarne ,,pea" RH kogumid Rasvhapete hüdrofoobsed lõigud moodustavad kogumeid, et omada veega vähimat kokkupuutepinda ning polaarsed osad paigutuvad maksimaalse kontaktpinnana tekib termodünaamiliselt stabiilne moodustis mitsell Fenomen on oluline membraanide RH mitsell tekkemehhanismis Valgumolekulide kuju vesilahuses · Fibrillaarsed ahela laenguga või polaarne lõik "tõmmatakse" vee molekulide poolt pikaks · Globulaarsed ahela neutraalne lõik tõugatakse ümbritsevate vee molekulide poolt tihedaks gloobuliks Vee dissotsiatsioon · Svante Arrhenius märkas, et vette sattunud · =
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter ...
vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises
vähendamisel. Koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastandmärgiline kolloidosakese laengule. Nt munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel. 85. Tyndalli efekt. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremas kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises
termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest. Rakuseinas on lamellid ja mikrofibrillid. Mitsell on põimunud mikrofibrillideks, need omakorda fibrillideks ja need lamellideks. Sealt edasi tulevad juba puidukiud. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem. Tselluloos 20...30%, hemitselluloos 15...20%, ligniin 25%. Puukoore mikroehitus
Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme. Osa valke aitavad kelmel kiiresti tekkida, osa aitavad püsida (stabiliseerida). Eriti head vahustamise mõttes on segavalgud (munavaht). Väikene lipiidide lisand pärsib valkude teket. 8. Piimavalgud. Põhiliseks valgus piimas on kaseiin (piimavalkudest u 80 %), vadakuvalgud (20%). Kaseiinil on terve rida erinevaid fraktsioone, mis erinevate omadustega osa on hüdofiilsed, osa hüdrofoobsed. Kaseiin on piimas mitsellidena, mitsell kosneb submitsellidest, mida seovad fosfaatsillad. Submitsell on üles ehitatud nii, et kaseiini hüdrofiilne fraktsioon on pööratud submitselli pinnale ja hüdrifoobne osa submitselli sisse. Kui seda tasakaalu rikutakse, siis valgu omadused muutuvad (tekib juust või näiteks kohupiim). 9. Liha- ja kalavalgud. Albumiinid, Aktiin on olulise tähtsusega kõigis eukarüootsetes rakkudes. Müosiin Kollageen on sidekoe valk, mis määrab ära liha pehmenemise. Selleks, et liha pehmeneks,
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
ühendid ja siis anioonid. Saab lahustada ainult puhvris dissotsieeruvaid ühendeid. 42. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia põhimõte Saab lahutada neutraalseid ühendeid. Puhvrisse lisatakse pindaktiivseid aineid teatud kontsentratsioonis nn. Kriitiline mitsellaarne konts. Selle kontsi juures moodustuvad pindaktiivse aine molekulid mitselle. Hüdrofoobne saba on orienteeritud mitselli tsentrisse, negatiivne ioonrühm - väljaspoole. Tekkiv mitsell on negatiivselt laetud. Lahutamise käigus jaotuvad analüüdi neutraalsed molekulid mitsellide ja puhvri vahel. 43. Kapillaargeelektroforeesi põhimõte Kasutatakse DNA ja RNA fragmentide lahutamiseks. Fragmendid saadakse lõigates DNA ja RNA spetsiifiliste ensüümidega. Lahutamine toimub geelis, milles on kapillaarid. Fragmendid märgistatakse fluorestseeruvate rühmadega; ergastatakse kasutades LED lampi; emissiooni registreerib CCD kaamera. 44.Elektrokeemiline rakk
Difuussetest osad liiguvad kaasa kolloidosakesega. Osad neist ei liigu, see pind (kaugustasand kolloidosakesest) on nn. libisemispind. Ülemisega seotud k.osakese ehitus ja sooli tekkimine Ehituslikult on siis järgmised osad. Olgu meil AgI kristall KI lahuses. AgI on kolloidosakese tuum. AgI ümbritsevad staatilised ja + ioonid on adsorbne kiht. Adsorbne kiht pluss tuum on graanul Adsorbset kihti ümbritsevad soojusliikumises ioonid on difuusne kiht Graanul pluss difuusne kiht on mitsell. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Sooli tekitamiseks kasutatakse enamasti keemilist reaktsiooni. Näiteks võime lisada fecl3 keevasse vette. Tekib lahustumatu raudhüdroksiid. sealjuures moodustuvad ka FeO+ ioonid, mis joonduvad koos Cl ioonidega adsorbsesse kihti
Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi. Tekkinud segu töödeldakse NaCl , et eraldada seep muudest ainetest, saadakse tuumseep. Tuumseep lõigatakse laastudeks lisatakse vett, lõhna ja värvaineid, vormitakse. II meetod- Rasvhape + NaOH/KOH = Seep Pesemise olemus- Pesemisaine vähendab pindpinevust. See soodustab seebivee tungimist sügavale riide pooridesse , kuhu puhas vesi ei suuda minna . Moodustub mitsell , mis takistab mustusosakeste taasühinemist. Detergent- on pindaktiivne aine mida kasutatakse pesemisvahendina. Pindaktiivne aine see on aine mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda, teine veest eemale hoiduda. Seebi puudus karedas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur sest tekivad rasvhapete , kaltsiumi ja magneesiumi soolad , mis vees ei lahustu. Aminohapped Nimetuse andmisel happe tunnus peab saama väikseima koha numbri. Seejärel nimetan NH 2 rühma (amino).
difusiooni. Vt 6.töö juurest. 2. Kolloidosakeste mtmed. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm.Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed. See tähendab seda, et aja jooksul kolloidlahus laguneb näiteks sademe tekke näol. 3. Millise ehitusega on AgI mitsell, mis on saadud lahjade KI ja AgNO3 reageerimisel a) KI liia puhul? b) AgNO3 liia puhul?. 4. Mis on lahuse optiline tihedus - optical density measures how much light an object absorbs and how much of the light passes through the object. In the science and engineering world, optical density is used to determine the types of materials that make up an object
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4. Elusorganismides toimub pidev kor...
Ülavesi-ehk õrrevesi on ajutine põhjavesi aeratsioonivööndi vett halvasti läbi laskvail mulla- ja kivimikihtidel. Võib põhjustada näivleetumist ja gleistumist 2)Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Kolloid = kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on väiksem kui 0,0002 mm. Kolloidid sisaldavad mõningal määral orgaanilist ainet ning puhast savi. Tahke faas koosneb mitsellidest. Mitsell koosneb tuumast ja elektrilisest kaksikkihits. Tuum moodustab kollioidi põhimassi ja koosneb molekulidega agregaatidest ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. Elektriline kaksikkiht paikneb tuuma pinnal ja koosneb kahest vastasmärgiliselt laetud ioonide kihist. Vahetult tuuma pinnal paikneb elektrilaengut määravate ioonide kiht, mis sültuvalt kolloidist võib olla kas positiivne või negatiivne. Ioonide kihi peal paikneb vastasioonide kiht
Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia” 1. Ülesanded: %, ainehulk, protsendiline ja molaarne kontsentratsioon, red-ox reaktsioonide tasakaalustamine, kareduse arvutamine, mahtanalüüsi ülesanded. Lahustunud aine mass [g] * maine * 100% Protsentkontsentratsioon (C%): C %= 100% Lahuse mass m(lahu = mlahus [g] ; %[g] [g] * ρ=Vlahus ; [cm3 * maine= Vlahus C C = mlahus * ] *ρ* 100 % 100 % m Ainehulk (n): n=% V % ; n= ; mol M[g] [g/ 22,4 [l] mol]* Cm * M * maine= Vlahus Molaarne kontsentratsioon n (CM): CM= ...
mineraalaineid (P, N, Zn, Cu) ja vitamiine ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotuvad: • Mineraalsed kolloidid • Orgaanilised kolloidid • Orgaanilis-mineraalsed kolloidid Ehitus: • Mulla kolloidsüsteemi tahke faas koosneb mitsellidest, mida märjas mullas ümbritseb lahus. Olenemata kolloidi keemilisest koostisest mitsell tuumast ja elektrilisest kaksikkihist. Tuum moodustab kolloidi põhimassi ja koosneb molekulide agregaatide ning võib olla nii kristalse kui ka amorfse ehitusega. • Kolloid koosneb tuum, elektrilaengut määravate ioonide kihist, liikumatute vastasioonide kihist, adsorbne kiht, difuusne kiht, elektriline kaksikkiht, graanul, osake, mitsil, vastasioonide kiht Kolloidide olek: • Esinevad kas sooli või geelina.
Solubilisatsioon Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult
Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel.
solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult
aine iseloomust. Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised. Kihilise struktuuri tekkimisel süsteemi viskoossus suureneb järsult
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele mood...
2. Ensüümi aktiivtsenter on ensüümi molekuli piirkond, kus substraat interakteerub teatavate aminohapete radikaalidega. Substraat seotakse ensüümi aktiivtsentrisse nõrkade jõudude toimel. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset ehk allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. 3. millised ühendid lahustuvad vees, ei lahustu, moodustavad mitselle, kaksikkihte Amfifiilsetest molekulidest (molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui ka hüdrofoobseid rühmi) mitsell Ioone ümbritseb vesilahuses hüdraatkest 4. eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Prokarüoodis: DNA on nukleoidis 1-10 mikromeetrit Jaguneb pooldudes Puudub tsütoskelett Eukarüoodis: DNA on tuumas kromosoomides 5-100 mikromeetrit Jaguneb mitoosi teel Palju organelle nt golgi kompleks Tsütoskelett on mikrotuubulitest ja filamentidest kompleks 5
1. Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse/vahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt km/h (loe kilomeetrit tunnis), m/s (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (m/s2). a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud....
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
ta kergesti lahustiks. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri: makromolekul, elementaarfibrill, mitsell, mikrofibrill, lamell, mikrofibrill rakuseinas. Joonistage skeem. Põhiosa rakuseinast koosneb tselluloosimolekulidest. Tselluloosi molekulis on kuni 10 000 glükoosimolekuli. Tselluloosimolekulid on omakorda paralleelsete kimpudena koondunud mitsellideks, kus tselluloosiketid paiknevad korrapärasel kujul ja nende vahele jäävad kristalsed ning ebakorrapärase asetusega amorfsed osad. Ühe mitselli pikkus on 60...100 nm, läbimõõt 3...4nm.
Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse. Solubilisatsioon esineb näiteks valkude lahuste puhul. Valkainete makromolekulid keerduvad vesilahustes gloobuliteks. Ühest valgu makromolekulist koosnev gloobul sarnaneb seebi mitselliga. Seepide kontsentreeritud lahustes on mitsellid kihilised
Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga
Kolloidosakeste ehitus *Osakese ehituses võime eraldada kahte osa, seesmist - neutraalset ja selle ümber välist - ionogeenset osa. *Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. *Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. *Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga
klatraat. LIISI KINK 7 BIOKEEMIA test I Amfifiilsed molekulid sisaldavad nii hüdrofiilsed (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. Amfifiilsetest molekulidest mitsell vesikeskkonnas. Negatiivse laenguga karboksülaat peagrupid on orienteeritud mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest. Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemuseks on suhteliselt stabiilne lahus. 3
Nt. saadakse GfNO3+KCl=AgCl (sadestub)+KNO3 Tuuma moodustab Ag+ ja Cl- ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerunud oma pinnale oma koostises esinevaid ioone ja pinnal tekkib adsorbne kiht, kus antud näite puhul on ülekaalus katioone (+laenguid). Tuum koos adsorbse kihiga moodustab iseseisva laenguga graanula, mille laengu neutraliseeruvad lahuses olevad ioonid, mis moodustavad difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud. Mitsell on neutraalne. Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga lektrodi suunas. Seda nim. ELEKTROFOREES. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub nullist ja saabub ISOELEKTRILINE olek osakeste kongulatsioon. Sellel viisil saavutatakse osakeste liitumine elektrifiltrites õhupuhastamisel. Jõgede suudmetes koaguleeruvad iseeneslikult kolloidid (jõesuudmed ummistuvad)
*soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik
Pinnale ehk siis nad kardavad vett mitte ainult pinnale tõusevad veest kergemad lahused, kuid osad vajuvad põhja (näit. halogeenühendid nagu kloroform) ning osad moodustavad vees agregaate, üritades võtta kera kuju (väike pindala) ja pakkudes üksteisele võimalikult lähedale (hüdrofoobne efekt) 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutis Kw = K [H2O], Kw = [H+][OH] = 1 x 1014 M2 Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 ...
mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni. · Üldine molekulide arv umbes 100 nm suuruse diameetriga mitsellis võib ulatuda kuni 25 tuhandeni. · Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud, mis esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning -laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline.
Mitsellid koosnevad hüdrofoobsest tuumast , kus pindaktiivse aine molekulide hüdrofoobsed ,,sabad" liituvad kerakujulisse vormi, mida hoiavad koos peamiselt van der Waalsi jõud (molekulide vaheline tõmme). Selline hüdrofoobne kera on pinnalt ümbritsetud hüdrofiilse kestaga PAA hüdrofiilsed pead. Kuna need pead on polaarsed, siis on nad suunatud polaarsete veemolekulide poole. Veemolekulide ja ,,pea" polaarsete rühmade vahel tekivad vesiniksidemed. Tekkinud moodustis mitsell on püsiv niikaua, kuni ei puutu kokku mõne teise pinnaga. Kokkupuutel tahke pinnaga või mõne teise faasiga ja soodsatel tingimustel ta laguneb ja tema molekulid paigutuvad ümber vastavalt sellele pinnale ja pinna polaarsusele. Mitselli moodustatumiseks vees on oluline mingi kindal arvu PAA molekulide olemasolu. Seda hulka nimetatakse mitselli moodustumise kriitiliseks kontsentratsiooniks. Sellest madalamal kontsentratsioonil mitsellid ei moodustu. Mitselli moodustavate PAA
halogeenühendid nagu kloroform) ning osad moodustavad vees agregaate, üritades võtta kera kuju (väike pindala) ja pakkudes üksteisele võimalikult lähedale (hüdrofoobne efekt) 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Amfipaatsed ained võivad vesilahuses moodustada mitmeid erinevaid struktuure 1) monomolekulaarne üksikkiht pead vees, sabad väljas 2) mitsell üksikkihiga kerajad struktuurid sabad kera sees, pead kontaktis veega 3) vesiikul kahekihilised, vesiikuli sees ka mõned vee molekulid lõksus peasabasabapea. Kõigile siis teadmiseks, et pea on hüdrofiilne molekuli osa ning saba hüdrofoobne. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? (võivad olla erinevad happed) Eemaldame H+ ja ....saamegi konjugeeritud aluse ehk antud juhul etanaatiooni. 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks?
aminohapped, mistõttu piimavalkude koostist söötmisega mõjutada ei õnnestu. · Kui ka üks vajalik aminohape (limiteeriv aminohape) puudub, seiskub antud valgu süntees. · Valguloomes moodustunud molekulid transporditakse Golgi aparaati. · Osa valkudest liitub seal mineraalainetega ning süsivesikutega, moodustades glükoproteiine. · Kaseiin omandab Golgi aparaadis ühtlasi mitsellaarse struktuuri, kusjuures iga mitsell sisaldab -, - ja -fraktsiooni. · Üldine molekulide arv umbes 100 nm suuruse diameetriga mitsellis võib ulatuda kuni 25 tuhandeni. · Teiseks suuremaks sünteesitavate piimavalkude rühmaks on vadakuvalgud, mis esinevad piimas põhiliselt molekulaarsel kujul ja koosnevad -laktalbumiinist ning - laktoglobuliinist. · Piimsuhkru ehk laktoosi sünteesi lähteaineks on vere glükoos, kusjuures kogu sünteesiahel on viieastmeline.
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
kolloide basoidideks (peamiselt domineerivad mullas atsidoidid).Teine kiht on esimese kihi laengule vastasnimeliste ioonide liikumatu kiht, mida ümbritseb kolmas, nn difuusne kiht, mis koosneb teise kihiga samanimelistest ioonidest, kuid mis on tuumaga lõdvalt seotud. Kõik need kihid kokku koos kolloidse tuumaga moodustavad mitselli (joonis 4). Mitselli kaks välimist kihti kokku moodustavad kompenseerivate ioonide kihi. Tervikuna on mitsell elektriliselt neutraalne. Kompenseerivale kihile on omane võime vahetada seda moodustavaid ioone mullalahuses paiknevate samanimeliste ioonide vastu. Selliseid reaktsioone nimetatakse asendusreaktsioonideks ning nende reaktsioonide käigus toimuvat toitaineioonide neeldumist kolloidi pinnale nimetatakse asendusneeldumiseks. Atsidoidsed kolloidid on mullas peamised katioonide (positiivselt laetud ioonide) asendusreaktsioonide kandjad ja basoidsed kolloidid
aatomi. Fluorestsentssignaali mõõtmine toimub aeg-lahutatult, st ergastamise ja signaali mõõtmise vahel on paus. See on vajalik selleks, et vaibuksid seerumjääkide (NADH, proteiinid, bilirubiin) autofluorestsents, väheneb taustfluorestsents. Võimalik on mõõta ka väga nõrka signaali. Signaali võimendamine toimub võimendava lahusega, mille toimel lantanoidmärgis dissotsieerub antikeha küljest ning tema ümber tekib mitsell. Sel viisil võimendub fluorestsents ca 105 korda. Võimaldab detekteerida üksikuid antigeen-antikeha reaktsioone. Võimendatud kemoluminestsentsmeetodil on kõrge analüütiline tundlikkus tänu enhanceri kasutamisele. Immuundifusioon-meetod. Immuundifusioon viiakse läbi geelis (agargeel Petri tassis). Antigeenid ja antikehad liiguvad geelil soojusliikumise ja kontsentratsiooni gradiendi tõttu, moodustades kohtudes immuunkomplekse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
