Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja
Pseudomonas aeruginosa - + M + M Pyrococcus 0 + + + Rhizobia - + + + Rhodobacter + + + Rhodospirillum - + + + + Rickettsia - + + Saccharomyces 0 + Salmonella enterica - + ? Sarcina + + + + + Sarcina Maxina ja S.Ventriculi + + + + + Schizosaccharomyces 0
(bakterio- seostudes labiilselt ribosoomi • Välismembraani pooride Kasutatakse intratsellulaarsete patogeenide (Rickettsia, Chlamydia) staatilised) 30S alaühikuga. tRNA enam muutus infektsioonide ravis, mükoplasmade poolt põhjustatud infektsioonide seostuda ei saa
FK: p.o. bios 60-80%, D - kogunevad rakkudes maksas, põrnas, kopsus, luuüdis, luukoes, hambaemailis. Läbivad Tetratsükliin HEBi, PBd, tungib rinnapiima. E - erituvad sapiga, läbivad (I pvk) enterohepaatilise ringe. Eliminatsioon neerudega. N: G+ ja G-. Rickettsia, spiroheedid, chlamydia, mycoplasma. Kasutamine: reservABd. KT: GIT häired, vit-B grupi defitsiit, düsbakterioos -> pseudomemb koliit, superinfektsioonid -> soor suus, allergia, fotosensitiivsus, hepatotoksilisus suurtes annustes, nefrotoksilisus, hammaste värvuse muutus
2. Mõned G+ bakterid. Resistentne: 1) streptokokid, 2) enterokokid, 3) anaeroobid. 1. Amikatsiin Laialt kasutatav. 2. Netilmütsiin 1. Tetratsükliin Lai toimespekter. 1. Rakusisesed mikroobid 2. Minotsükliin (Rickettsia, Chlamydia, Mycoplasma). 2. Mõned G+ Ei mikroobid (sh Borrelia´d). 3. Doksütsükliin 4. Spiramütsiin Kitsas toimespekter. 1. Streptokokid. 2. Stafülokokid. 3. Enterokokid. (NB! Sh penitsilliini-, vankomütsiini- ja 1. Linesoliid
Silma- ja genitaalinfektsioonid – asitromütsiin, doksütsükliin. Vastsündinu – erütromütsiin. Ennetada on endeemilises piirkonnas raske, kuna meditsiinivõrgustik seal reeglina kehv. Konjunktiviiti ja genitaalinfektsioone saab ennetada turvaseksi ja sümptomaatiliste patsientide ning nende partnerite kohese raviga. Bakterid mõmm :) 05/06 Rickettsia (ja Orientia) Üldist. Neist arvati ka alguses, et nad võiks viirused olla. Nad on aga struktuurilt G– pulkade sarnased, sisaldavad DNAd ja RNAd, neil on ka Krebsi tsükli ensüümid ja ribosoomid, nad poolduvad, neid inhibeerivad antibiootikumid. Patogeensed liigid säilivad loomsetes ja lülijalgsete reservuaaris, levivad lülijalgsete vektoritega. Inimesed on juhuslikud peremehed. Rickettsia liigid jagatakse tähnilise palaviku (Eesti kandis, Euroopas üldse pole, v.a. R
koduloomad Põistangtõbi Echinococcus Helmint Koer, kass, hunt, Munad metsloomad Marutõbi Rabiese viirus Rhabdoviirus Koduloomad, Hammustus väikekiskjad Tähniline tüüfus Rickettsia spp. Riketsia Närilised, lestad, Puugid, lestad, täid puugid Veiste tuberkuloos Mycobacterium bovis Mükobakter Veis Piim Uuritav materjal seennakkuste korral Proove tuleb võtta kahjustunud koe erinevatest piirkondadest. Vedelike (uriin, aspiraadid, liikvor) uurimisel tuleks alati kasutada materjali kontsentreerimist, et tagada vähestegi seeneosiste sattumine uuritavasse preparaati.
· Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja · Staphylococcus aureus kopsupõletiku ja toidumürgituse tekitaja; toodab mitmeid erinevad toksiine; toodab tsütotoksiini, mis toimib superantigeenina · Streptococcus pneumoniae kopsupõletiku tekitaja
Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44. Pildi kirjeldus (bdellovibrio paljunemistsükkel*) Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda.
pneumoniae on tundlik, loetakse tetra-tsükliini või erütromütsiini. Uusimatest kinoloonidest on soovitatud kasutada raviks ka ofloksatsiini. Ravikuur peaks kestma vähemalt 10- 14 päeva. Riketsiad Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Rickettsiaceae sugukonda kuulub mitmeid perekondi, mille esindajad põhjustavad inimestel haigusi Rickettsia, Coxiella, Orientia ja Ehrlichia. Neist mõnede (Cowdria, Anaplasma, Neorickettsia, Wolbachia) osakaal inimpatoloogias on veel vähe selgitatud. Riketsiate reservuaariks looduses on loomad ja artropoodid (täid, lestad, puugid, kärbsed, putukad). Viimased on ka vektoriks, kelle vahendusel toimub inimeste nakatumine. Inimene on seejuures riketsiate vaheperemeheks. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid. Nad võivad olla pulgakujulised, suurusega 0,3 × 0,6-1,5 µm, kokid või isegi filamendid
- Naha pind: haigustekitajateks Neisseria gonorrhoeae, Mycoplasma spp., Streptococcus pneumoniae, Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria monocytogenes, algloomad; Kaitsvaks immuunsuseks on Tc rakud ja NK-rakud. - vesiikulites: haigustekitajateks in Mycobacterium spp., Salmonella typhimurium, Yersinia pestis, Listeria spp., Legionella pneumophila, Cryptococcus neoformans, Histoplasma, Leishmania spp., Trypanosoma spp. ; kaitsvaks immuunsuseks T-rakkudest ja NK-rakkudest sõltuv makrofaagide aktivatsioon, nt
Sellest tulenevalt on kasutusel ka teine tähistus - N. Lisaks kontrollib 54 veel dikarboksüülhapete transporti, tolueeni ja ksüleeni katabolismi, glutamiini sünteesi, piilide, jne. sünteesi kodeerivate geenide avaldumist. Erinevate bakterite genoomide analüüsi põhjal võib väita, et 54 on levinud paljudes bakterites, ka graam- positiivsetes (näit. B. subtilis), puudub aga kõrge G + C sisaldusega bakterites Mycobacterium tuberculosis, Rickettsia prowazekii, Mycobacterium genitalium ja M. pneumoniae. Erinevalt 70-tüüpi promootoritest on 54-tüüpi promootorite järjestus märksa enam konserveerunud: järjestus TGGCAC-N5-TTGCa/t paikneb regioonis -26 kuni -11, kusjuures GG ja GC vahelist kaugust (10 bp) ei tohi muuta. Erinevalt 70-st on 54 võimeline seonduma promootoriga ka ilma RNA polümeraasi koostisesse kuulumata. 54 võimaldab RNA polümeraasil seonduda spetsiifiliselt promootoriga, kuid sellest ei piisa
annaabi.ee 
