PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus...........................................................................................
Mõõtes, arvutades ja joonestades nurki... 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Eesmärgid 1 2 Õppida kasutama malli: a) terav ja nürinurkade mõõtmiseks kraadi täpsusega. 4 b) terav ja nürinurkade joonestamiseks kraadi täpsusega. Mida me kasutame? 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 Malli 1
x4 0001 0011 0010 0000 x4 0001 0011 0010 0 - - 1 0 - - 1 0 1 3 2 1000 1001 1011 1010 1000 1001 1011 1010 1 0 - - 1 0 - - x1 8 9 11 10 1100 1101 1111 1110 x1
m Ra 2,7 10 3 2 e 2 C 8 22 0,008349007 5,3 10 3 1 1,63934 1011 m 5,3 10 3 2 kg 5) Elektroni erilaengu e/m laiendatud määramatus: Ua laiendmääramatus: ep U С (U a ) U B U a m t 3
U A = 24,0 ± 0,2V I sk = 1,25 ± 0,1A N µ 0 = 4 10 -7 = 12,57 10 -7 A2 N 2067 Bk = µ0 I sk = 12,57 10 -7 1,25 = 8,328 10 -3 T l 0,39 e 8U a 8 24,0 C = = = 1,797 1011 ( 2,7 10 ) 2 2 m R 2 -3 2 kg B k2 R a2 1 -k (8,328 10 ) ( 5,3 10 ) -3 2 -3 2
Homework 1 in Microcontrollers and practical robotics 1) a) 0 123.456 - 64 = 59.456 1 59.456 - 32 = 27.456 1 27.456 - 16 = 11.456 1 11.456 - 8 = 3.456 1 3.456 - 4 = 0 3.456 - 2 = 1.456 1 1 0.456 * 2 = 0.912 0 0.912 * 2 = 1.824 1 0.824 * 2 = 1.642 1 0.642 * 2 = 1.284 1 0.284 * 2 = 0.568 0 0.568 * 2 = 1.136 1 0.136 * 2 = 0.272 0 0,544 * 2 = 0,544 0 b)1111011.01110100 to hex 0111 => 7 1011 => 11 0111 => 7 0100 => 4 and so on.. answer is: 7B.74 c) 123.456 to base-5 100 = 400 20 = 40 3=3 400 + 40 + 3 = 443 5^-1 = 0,2 5^-2 = 0,04 5^-3 = 0,008 0,456/0,2 = 2 0,056/0,04 = 1,4 0,4/0,2 = 2 Final answer 443.212 d) 1 = 0001 2 = 0010 3 = 0011 4 = 0100 5 = 0101 6 = 0110 0001 0010 0011.0100 0101 0110 2) a) 16bit equivalent is a) 0000000001101011 the answer is 006B 1011 is in dec 11 and in hex B 0110 is in dec 6 an...
TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 Dielektrikute elektrijuhtivus Tallinn 2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 ...
49 10 5 2 N 1.70 1010 m2 N E 2.3 0.2 1011 m2 Suhtelise vea arvutamine E 1.70 1010 100 % 100 % 7.49 % E 2.27 1011 Järeldus Arvutuste tulemused: N Traadi elastsusmoodul: E 2.3 0
Ülesanne 1: On antud infoallikas X, mille · statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed = 1µsek · infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on: a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2 Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon Fano koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% =...
s t i t lähisvektorid (lähiskoodid) on võrdse pikkusega kahendvektorid, mis Eelmise näiteintervalli vektoresitus on 0 1 — 0 : n erinevad teineteisest ainult ühes kahendjärgus. { 0100 0110 } = 0 1 — 0 I Iga n-järguline kahendvektor omab seega n lähisvektorit. näide: Järgnevad 2 vektorit on teineteise lähisvektorid: 1011 1001 n-mõõtmeline Boole'i ruum on kõikvõimalike n-järguliste kahendvektorite hulk { 0, 1 }n võimsusega 2n : | {0, 1}n | = 2n
miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfäär põhjustab Veenusel kasvuhooneefekti, mis tõstab pinna temperatuuri 400 0C kuni 700 0C-ni. Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet. Suuruselt 5 planeet süsteemis. · Keskmine kaugus Päikesest 1,5 x 1011 m. Tiirlemisperiood 365 ööpäeva 6 tundi 8minutit ja 38 sekundit ja pöörlemisperiood 24 tundi.
üks enim kasutatavaid sünteetilisi kiude kasutatakse tavaliselt kopolümeerina (CH(CN)CH2)n Omadused tugev, hea kuuma, valgus ja kemikaalipüsivus rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav eriti vastupidav kiud UV kiirte, heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes tiheda struktuuriga ja hüdrofoobsed Eriomadustega PAN kiud suure tugevusega kiud on Zefran 500 ja Dralon T suure niiskusimavusega kiud on Dunova käsitöös kasutatakse Acrilan 45, 57, 71 ja Bayer ATF 1011, Courtelle LC, Geslam 69 ja Orlon 21 mikrokiude PANst ei valmistata Kasutusvaldkonnad kasutatakse villa asendajana markiiside ja vaba aja rõivaste valmistamisel tehakse ka tennisevõrke ja autokatteid kaustatakse esemete valmistamisel, mis peavad taluma pikaajalist ilmastiku ja päikesetoimet Kasutatud kirjandus www.eope.ee/_download/euni...zip/Suenteetilised_kiudained.doc www.europarl.europa.eu/.../com/..._/COM_COM(2007)0870_et.pdf www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk09p2.pdf
0,812 x2 = 1,624 1 30 / 2 = 15 0 0,624 x 2 = 1,248 1 15 / 2 = 7 1 0,248 x 2 = 0,496 0 7/2=3 1 0,496 x 2 = 0,992 1 3/2=1 1 0 1 1 0 0 So 123.45610 = 0111 1011.0111 01002 b) Hexadecimal Fractional part : Integral part : 0,456 x 16 = 7,296 7 123 / 16 = 7 0,6875 x 16 =B(11) 0,296 x 16 = 4,736 4 7 / 16 = 0 0,4375 x 16 = 7 So 123.45610 = 7B.7416 c) base-5 Fractional part: Integral part : 0,456 x 5 = 2.28 2 123 / 5 = 24 0,6 x 5 = 3 0
SAALOMON/SAALOMONLIK OTSUS C. KARUS APRILL 2017 KUNINGAS SAALOMON (1011-931) • Oli iisraeli kuningas umbes aastatel 970–928 ekr. • Ta oli kuningas Taaveti poeg ning eriti tuntud oma tarkuse poolest. • Saalomoni aega näevad juudid tänapäeval kuldajana, mil Iisrael oli rikkam kui kunagi varem. • Ladina keeles Saalomoni nimi tähendab „rahu“ • Saalomon <19: Saalomoni; Saalomoni • Saalomonlik otsus - ootamatu, kuid tark ja õiglane otsus LUGU Eriti kuulsaks sai ta aga oma tarkuse poolest. Tuntuim lugu, mis illustreerib Saalomoni tarkust, räägib kohtuotsusest, mida Saalomonil tuli teha, kui tema juurde tuli kaks naist koos lapsega, väites kumbki, et laps kuulub talle. Saalomon ütles: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!“ – (1kn 3, 25) See paljastas vale ema, õige ema oli nõus oma lapse el...
.... 36. Tehted lõpliku laiendatud korpuse elementidega. Samad tehted, aga kõigepealt tuleb korpuse elemendid korrastada! - Madar konsultatsioonis rääkis nii. 37. Hammingi koodi tekitava maatriksi ja kontrollmaatriksi koostamine. Vt. pisut eespoolt 38. Hulkliikmete liitmine ja korrutamine, kui kordajad kuuluvad lõplikku korpusesse GF(2). Konspekt 13. 0+0=0, 1+0=1, 0+1=1, 1+1=0 0*0=0, 0*1=0, 1*0=0, 1*1=1 1011*101=1011+0+101100=100111 1001101 1011 39. Hulkliikmete jagamine, kui kordajad kuuluvad lõplikku 101 korpusesse GF(2). 1011 01010 Ei ole kindel, kas on ka õigesti! 00000 1010
(2) (3) (7) (6) x1 x3 x4 x2 , | - | 0. : K , . 1010 0101 1000 1111 1111 1010 1011 1101 1110 0111 1-1- -1-1 10-0 : ( x 2 x 4 )( x1 x3 )( x1 x2 x4 ) 2) : M 0 M - x1 x2 x3 x4 1 0 0 0 (8) 1 0 1 0 (10) x1 x2 x3 x4 1 0 1 1 (11) M0 = 0 1 0 1 (5) 0 1 1 1 (7 ) 1 1 1 0 (14)
: 80 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed a = 0,01 mm F = 50 kN T = 10 K At = 5 cm2 Av = 10 cm2 l = 19 cm Et = 2,1 * 105 MPa Ev = 1,1 * 105 MPa 1 t = 1,2 *10 - 5 K joonpaisumistegurid -5 1 v = 1,7 *10 K Pilu sulgumise kontroll F *l 50000 * 0,19 l = l III = = 0,86 mm > a = 0,01 mm E v Av 1,1 * 1011 * 10 -4 Järelikult jõu rakendamisel pilu sulgub. Reaktsioonijõudude leidmine ja epüüride koostamine I võrrand: Fy = 0 F - R A - RB = 0 Deformatsioonide suhte võrrand: l = l I + l II + l III = a Koostan pikijõu epüüri: ( R A - F )l ( R A - F )l R l l = + + A =a E v Av Et At E v Av Peale lahendamist : 5,26 * 10 -8 R A = 1,78 * 10 -3 R A = 33,81 kN R B = F - Ra = 16,19 kN Koostan normaalpinge epüüri:
0,1,3,5,9,11,13 ¿ ¿ ¿ 1(2,4,7,15) ¿ f ( x 1 ... x 4 )= ¿ Nullide piirkond: 6, 8, 10, 12, 14 2. Funktsiooni tõeväärtustabel Nr. x1x2x3x4 f 0 0000 1 1 0001 1 2 0010 - 3 0011 1 4 0100 - 5 0101 1 6 0110 0 7 0111 - 8 1000 0 9 1001 1 10 1010 0 11 1011 1 12 1100 0 13 1101 1 14 1110 0 15 1111 - 3. MDNK ja MKNK leidmine Matriklinumber on paaritu, seega MDNK leian Mcluskey meetodiga ja MKNK Karnaugh kaardiga MKNK leidmine: 6, 8,10, 12,14 ¿ ¿ ¿ 0( 2,4,7,15) ¿ f ( x 1 ... x 4 )= ¿ x3x4 x1x2 00 01 11 10
0 0 1 0 0 0 1 1 10 1 0 1 Kahendsüsteemi tehete näiteid: Lahutamise 101110, 1101 101110, 1101 juures tuleb teada, et: 10111, 1011 10111, 1011 0-0=0 1-0=1 1000110, 1000 10111, 0010 1-1=0 102 - 1 = 1 110, 01 10, 11 10111, 001 : 101 = 100, 101 11001 101
LDA 2000 40 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1007 0 0 0 0 0 00 SUB B 09 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1008 0 0 1 1 0 14 JNC 100E 09 37 00 00 00 00 00 C9 3000 100E 0 0 1 1 0 14 STA 2003 09 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1011 0 0 1 1 0 14 MOV A, C 00 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1012 0 0 1 1 0 14 STA 2002 00 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1015 0 0 1 1 0 14 HLT 00 37 00 00 00 00 00 C9 3000 1015 0 0 2 2 0 14
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Py...
Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on kõrgemate loomade (sealhulgas inimese) immuunsüsteemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile võõrad ained. Inimorganismis leidub vähemalt 107, võib-olla kuni 109 erineva äratundmis- spetsiifikaga antikehade tüüpi. Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega b...
Magneesiumi 12,3 mg Fosfor 200 mg Väävel 170 mg Räni 0,3 mg Raud 2,3 mg Mangaan 0,04 mg Tsink 1,3 mg Alumiiniumi 0,09mg Vähem: vaske, molübdeeni, koobaltit, niklit, kroomi, fluori, joodi, seleeni Jaanalinnumuna 1. Kaalub keskmiselt 1522g 2. Munakoore paksus on 3 mm 3. Munakoorest valmistatakse lampe ja ehteid 4. Muna keeb kuni 90 minutit 5. Sisaldab: Vett 75%, Valke 47,1%, Rasva 43,7%, A vitamiini 19,29% Vutimunad 1. Keskmiselt kaaluvad 1011 grammi 2. Leidub rohkesti mineraalaineid ja makroelemente 3. Leidub A ja B rühma vitamiine 4. Süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult Tervisemunad 1. Sisaldavad 510 korda rohkem organismile kasulikke oomega3 rasvhappeid 2. Munevatele kanadel lisatakse söödale juurde: lina ja rapsiõli 3. Suurus M (5363 g) Olemas on veel 1. Kollased munad asendamatud köögis, eriti kookide küpsetamise juures 2
Tuumaenergia Koostaja: Tuumajaama poolt või vastu? Antiikajal olid erapooletud..............idioodid Põlevkivi · 90% elektrist toodetakse põlevkivist · Igal aastal 10 miljonit tonni põlevkivi · Energeetiline efektiivsus madal - 15% · Suurel hulgal ohtlikke tahkeid jäätmeid · 450 km2 Ida-Virumaa territooriumist kaevandused Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektri...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KODUTÖÖ TALLINN 2008 1. f( x1, x2, x3, x4 ) = (0, 2, 3, 4, 9, 12, 14)1(8, 11, 13)- 2. MKNK (Karnaugh) x1x2x3x 00 01 11 10 4 00 1 0 1 1 01 1 0 0 0 11 1 - 0 1 10 - 1 -0 0 MKNK: ()()() MDNK (McCluskey) Ind Nr. M Ind Nr-d. Vahe M Ind. Nr-d. V M . . 0 0 (0000) X 0-1 0-2 (00-0) 2 A 0-1-1- 0-4-8-12 (-- 4,8 A 1 2 00) 2 1 2 (0010) X 0-4 (0-00) 4 X 4 (0100) X 0-8 (-000) 8 X 8 (1000) X 1-2 2-3 (001-) 1 A 3 2 3 (0011) X ...
1000* X 1-2 00-1* X 0-1- X 0-01 X -01- X 2 0011* X 001- X --10 X 0101 X 0-10 X 2-3-3-4 --11 X 0110 X -010 X -11- X 1010* X 10-0* X 1-1- X 3 0111* X 2-3 0-11* X 1011 X -011X X 1110* X 01-1 X 011- X 4 1111 X -110 X 101- X 1-10 X 3-4 -111 X 1-11 X 111- X Katteülesande lahendamine: i 0 2 5 6 1 15 1 A1 X X A2 X X A3 X
ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). ...
ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON Leian oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon Matriklinumbri 5 viimast numbrit: 93656 Matriklinumber kuueteistkümnendsüsteemis: 2F478 Seitsmekohaline arv: 3F58CC8 Üheksakohaline arv: 54DFF9FF8 Ühtede piirkond: 3, 5, 8, 12 ( C16 ), 15 ( F16 )/ 0011, 0101, 1000, 1100, 1111 Määramatuspiirkond : 4, 9, 13 ( D16 ) / 0100, 1001, 1101 0-de piirkond : 0, 1, 2, 6, 7, 10 ( A16 ), 11 ( B16 ), 14 ( E16 ) / 0000, 0001, 0010, 0110, 0111, 1010, 1011, 1110 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∑ ( 3, 5, 8, 12, 15 )1 ( 4, 9, 13 )_ 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∏ ( 0, 1, 2, 6, 7, 10, 11, 14 )0 2 ÜLESANNE 2 TÕEVÄÄRTUSTABEL Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel. x1 x2 x3 x4 f 0 0 0 0 0
http://www.abiks.pri.ee Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha sooritab mistahes võrdseis ajavahemikes võrdsed nihked Iga ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega Liikumisvõrrandi abil leiame keha kordinaadi, mis tahes ajahetkel sirgjoonelisel liikumisel x=x0+vt Liikumist, mille puhul keha kiirus, mis tahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra, nimetatakse ühtlaseks muutuvaks liikumiseks Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks a=(vv0)/t v=v0+at s=v0t+at2/2 s=(v2v02)/2a Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutu...
Aruanne Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Tabeli järgi hakkame koostama valemeid. DCBA 0000 0 abcdef 0001 1 bc 0010 2 abged 0011 3 abgcd 0100 4 fgbc 0101 5 afgcd 0110 6 afgcde 0111 7 abc 1000 8 abcdefg 1001 9 abcdfg 1010 A abcefg 1011 b cdefg 1100 C adef 1101 d bcdeg 1110 E adefg 1111 F aefg Meeldetuletuseks ka väike joonis, mis tähed mida tähistavad: a ----- f | g | b --- e | | c ----- D Valemi saame, kui vaatame tabelis tähti a-g'ni ja selle järgi saame kirjutada kas eitus või jaatus, kui on A' , siis tähendab see eitust, kui aga lihtsalt A siis o...
Priapulida Halicryptus spinulosus Taksonid Priapulida ehk keraskärssuss Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad merelised ussid Kuuluvad kestloomade hulka Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Kla...
Biosfäär Tartu Kesklinna kool 8 klass 2007 Definitsioon Biosfäär ehk Maa elukeskkond hõlmab kogu elukeskkonna Maal: vee, õhu ja maismaa. Biosfäär koosneb atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri nendest osadest, kus on elusorganisme. Biosfääri osad atmosfääri (õhkkonna) alumine osa (kuni 25 km kõrguseni). kogu hüdrosfäär (kõik maailma veed kuni maksimaalse sügavuseni 11 022m). litosfääri (maakoore) ülemised osad (kuni 16 km). Maa kosmosest nähtuna. Ainete ringlus Eluprotsesside aluseks on päikeseenergia sidumine roheliste taimede poolt fotosünteesi- protsessis, mis annab eluvõimalused teistele, mittefotosünteesivatele organismidele. Hüdrosfäär Umbes 74% Maa pinnast katab vesi. Hüdrosfääri moodustavad kõik ookeanid, mered, magevee- ning soolajärved, jõed, põhjaveed, ka mullas olev vesi, liustikud ja jäämäed. ...
1. Teisendatud kuju ühtede piirkond: 24AB1665>2,4,10,11,1,6,5 Teisendatud kuju määramatuse piirkond: 2282E7E> 8, 14, 7 f(X1X2X3X4)=(1,2,4,5,6,10.11)1(7,8,14)_ 2. MDNK Karnaugh' kaardiga! x3x4 x1x2 00 01 11 10 00 1 1 _ 01 1 1 1 _ 11 _ 10 1 1 MDNK f ( x1 x2 x3 x4 ) = x1 x2 x1 x3 x4 x1 x2 x3 x3 x4 McCluskey f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,3,9,12,13,15)0(7,8,14)- In 0-de pk. M Ind 2-sed intervallid M Ind 4-sed d intervallid 0 0000 X 0-1 -000 A1 0-1-1-2 1 1 0 0 0* ...
k 11 1100 1101 1111 1110 (misjuhul saavad kõik 1-d olema kontuuridega kaetud 1-kordselt) h n i Katame antud kaardil kõik 1-d mittelõikuvate kontuuridega : 10 1000 1001 1011 1010 t e x 3 x4 x 3 x4 i ( see kaart ei ole lahenduse osa ) x 1 x2 00 x 1 x2 00 t 01 11 10 01 11 10 u
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
http://www.abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise ele...
ning müügimees. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku dokument, mille allkirjastab ja kinnitab juhatuse liige. Sularaha hoidmine toimub seifis ja vastutavaks isikuks on juhataja. Sularaha arvestus toimub raamatupidamises 1011-10111 kontol ning vahekontona kasutatakse kontot 1013. Sularahaarveldusi võib ette tulla ka EUR-ides. Kanded pearaamatus: 1. Sularaha laekumine kassasse: Deebet 1011 kassa Kreedit ***** pank, ostjate tasumata summad, sularahamüük, arveldused aruandvate isikutega jne. 2. Sularaha väljamaksed. Deebet ***** pank, võlad tarnijatele, võlad aruandvatele isikutele, võlad töövõtjatele jne. Kreedit 1011 kassa 13 9. Erinevate varade allesoleku kindlustamine ja kontroll Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid
0110* X 10-1 A1 2-3-3-4 -11- A4 2 1001 X 2-3 101- X 1-1- A5 1010 X -110 X 1100 X 1-10 X 11-0 X 0111 X 3 1011 X 1110 X -111 X 3-4 1-11 X 111- X 4 1111* X 4 5 7 9 10 11 12 14 A1 X X A2 X X X
Detsember 2015 1. Minu matriklinumbrile (155423) vastav loogikafunktsioon oma numbrilises 10nd esituses: f(x1, x2, x3, x4) = ∑ (2, 3, 7, 8, 9, 13)1 (1, 4, 5, 14, 15)_ 2. Esitada oma loogikafunktsiooni tõeväärtustabel: x1 x2 x3 x4 f 0000 0 0001 - 0010 1 0011 1 0100 - 0101 - 0110 0 0111 1 1000 1 1001 1 1010 0 1011 0 1100 0 1101 1 1110 - 1111 - 3. Leida MDNK (McClusky meetodil) ja MKNK (Karnaugh’ kaardiga); tuvastada, kas leitud MDNK ja MKNK on teineteisega loogiliselt võrdsed või mitte. MKNK leidmine: 2 MKNK: f(x1x2 x3x4) = (x1 V x3) ( xx2 V x4) (xx1 V x2 V xx3) MDNK leidmine: Leian laiendatud 1-de piirkonna: ∑ (1*, 2, 3, 4*, 5*, 7, 8, 9, 13, 14*, 15*)1
erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta ei lahustu vees, vees moodustab ta püsiva emulsiooni. 2.Nafta ja maailm Kus leidub naftat? Nafta ja gaasikondensaadi tarbevarud on maailmas hinnatud 5,2 1011 tonnile. Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3 - 4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%
4492 : 0 0100 0100 1001 0010 933610 + 72610 : 0 0100 0011 0011 1001 0101 0219 : 0 0000 0010 0001 1001 ------------------------ ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² 0 0100 0110 1010 1011 parandus 0000 0000 0110 0110 ² ------------------------ 4492 + 219 : 0 ²²²²²²²²²²²²²² 4 7 1 1
4492 : 0 0100 0100 1001 0010 933610 + 72610 : 0 0100 0011 0011 1001 0101 0219 : 0 0000 0010 0001 1001 ———————————— ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² 0 0100 0110 1010 1011 parandus 0000 0000 0110 0110 ² ———————————— 4492 + 219 : 0 ²²²²²²²²²²²²²²
Intervall Märge s 3 *0011 x -011 A1 5 0101 x 2-3 -101 A2 2 6 *0110 x 110- A3 10 1010 x 101- A4 12 1100 x 3-4 1-11 A5 11 1011 x 11-1 A6 3 13 1101 x 4 15 *1111 x Lihtimplikantide hulga minimeerimine: 5 10 11 12 13 A1 x A2 x x A3 x x A4 x x
B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) A>B 3) A = 0001 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=1) B = 0100 (b3=0, b2=1, b1=0, b0=0) F = 0100 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=0) A 1011 (a3=1, a2=0, a1=1, a0=1) F = 0101 (f3=0, f2=1, f1=0, f0=1) 4) A = 0011 (a3=0, a2=0, a1=1, a0=1) F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) F2=set A, B (seda sõna A B-nda biti väärtuseks 1) 74S139 . OR c A, . B A . . 1) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0) B = 0000 (b3=0, b2=0, b1=0, b0=0) 00002=010 F = 0001 (f3=0, f2=0, f1=0, f0=1) B A 00002=010 . 2) A = 0000 (a3=0, a2=0, a1=0, a0=0)
3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386 7 7,5 0,40 337,86 4 1011 3414,69 5 2351 3,00 6 4776 Ventilasioon 7 5626
4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7 7 1156 -445 910 -293 -369,00 1728 -214 8 8 1082 -519 860 -343 -431,00 1694 -248 9 9 1011 -590 816 -387 -488,50 1667 -275 10 10 945 -656 769 -434 -545,00 1646 -296 11 11 879 -722 735 -468 -595,00 1627 -315 12 12 798 -803 691 -512 -657,50 1601 -341 13 13 730 -871 653 -550 -710,50 1580 -362
kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg. Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Temperatuur Päikese pinnal on 5500 °C ja tuumas 15 600 000 °C. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist 92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi ; kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0 1% See koostis muutub aja jooksul aeglaselt kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese krooni tihedus on 1011 aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 1023 aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on Päikese tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta Mõnda aega arvati, et Päikeses toimuva termotuumareaktsiooni poolt tekitatud neutriinode arv on ainult kolmandik teooria poolt ennustatust (Päikese neutriinode probleem). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on seisumass, mistõttu nad saavad teel Päikeselt Maale muunduda
1 0 1 0 (10) 0 - 1 1 (3 / 7) - - 1 1 (3 / 7 / 11 / 15) 1 0 1 1 (11) 0 1 1 - (6 / 7 ) 0 1 1 1 (7 ) 1 0 1 - (10 / 11) 1 1 1 1 (15) 1 - 1 1 (11 / 15) - 1 1 1 (7 / 15) : -000, 0-00, 10-0, 101-, 01--,--11 0101 0100 1011 1111 0011 0110 -000 0 0 0 0 0 0 0-00 0 1 0 0 0 0 10-0 0 0 0 0 0 0 101- 0 0 1 0 0 0
phase 0001 c=9(0) in=25 out=15 tot=40 phase 0010 c=8(0) in=19 out=13 tot=32 c phase 0011 c=9(0) in=23 out=14 tot=37 phase 0100 c=8(0) in=18 out=13 tot=31 c g phase 0101 c=9(0) in=22 out=14 tot=36 phase 0110 c=8(0) in=17 out=14 tot=31 c g phase 0111 c=9(0) in=20 out=16 tot=36 phase 1000 c=11(0) in=28 out=11 tot=39 phase 1001 c=8(0) in=23 out=14 tot=37 c phase 1010 c=10(0) in=25 out=12 tot=37 phase 1011 c=10(0) in=25 out=14 tot=39 phase 1100 c=9(0) in=24 out=12 tot=36 phase 1101 c=10(0) in=23 out=13 tot=36 phase 1110 c=9(0) in=22 out=13 tot=35 phase 1111 c=10(0) in=23 out=14 tot=37 V3 y1’ = x2’ x3 x4 + x2 x4’ + x1’ x4’ + x2 x3’ y2 = x3’ x4’ + x1’ x2’ x3’ + x2’ x3 x4 + x1’ x4’ y3’ = x1’ x2’ x3’ + x1 x3 y4’ = x1 x3’ + x2’ x3 x4 + x2 x4’ V4 y1’ = x2’ x3 x4 + x2 x3’ + x2 x4’ + x1’ x4’
Kümnend Kahendkodeeritu kümnendsüsteemid arvud 8421 2421 liiaga 3 0 0000 0000 0011 1 0001 0001 0100 2 0010 0010 0101 3 0011 0011 0110 4 0100 0100 0111 5 0101 1011 1000 6 0110 1100 1001 7 0111 1101 1010 8 1000 1110 1011 9 1001 1111 1100 Kui me võtame kümnend arvud, mis annavad kokku kümme. Näiteks võtame 2 ja 8. Juhul kui nende summa on kümme siis 8421 kahendkodeeritud kümnend süsteemis on vastupidised koodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
