Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik ja varjatud prestiiz(nt võrokad on uhked oma keele üle ega püüdlegi ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid. Variaabel on nähtus, mis varieerub(nt teinud, teind, teid), enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse. Uurimine on võrdlev nt kes hääldab sõna algul h, kes mitte. Tüübid: a) indikaatorid-näitavad sots kihistumist; keeleline joon, mille tunneb ära uurija, inimene seda endale ei teadvusta; b) markerid-näitavad sots ja stiililist kihistumist, on seotud kindlate sots
Igal antikehal on neli polüpeptiidi - kaks rasket ja kaks kerget ahelat, mis on seondunud, moodustades Y kujulise, ahelaid hoiavad koos disulfiidsidemed. On viite tüüpi raskeid ahelaid , , , ja , mis määravad klassi. Antikehad on jaotatud viide klassi, IgM, IgG ja IgA ja IgD. Nende rasked ahelad erinevad nii kuju kui ka kompositsiooni poolest. Minoorsed erinevused ja H ahelas määravad AK alamklassi. Igal raskel ahelal on kaks regiooni: · Variaabel regioon - aminohappeline järjestus, mis antikeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse · Kosntantne regioon - identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa
mõõtmisele tuginevad mõõdud, ajukuva, geeniuuring. Igal psüühilisel kvaliteedil oma kvantitatiivne külg: psüühilised ja nendele tuginev käitumine on mõõdetav. Skaalad: nominaal, järjestus ja meetriline Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused, on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide omadused - vanus, sugu, geenid. Kekkonna omadused ja mõjurid. Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi: sõltumatud muutujad - vanus, mingi olukorra kätte andmine, need tegurid mida ei muuda uuritav subjekt. Sõltuvad muutujad - võrdustame võimalikult palju erinevaid tegureid, sugu, haridustase, ainsaks erinevuseks vanus. kaasmuutujad vahemuutujad Meetodid: eksperiment - laboratoorne, loomulik Laboratoorne - kõik võimalikult teadlase kontrolli all, saab teha mis tahab, kõik
kujulise, ahelaid hoiavad koos disulfiidsidemed. On viite tüüpi raskeid ahelaid , , , , ja , mis määravad klassi. Struktuuri. Antikehad on jaotatud viide klassi, IgM, IgG ja IgA ja IgD. Need rasked ahelad erinevad nii kuju kui ka kompositsiooni poolest. Minoorsed erinevused ja H ahelas (subisotypes) määravad AK alamklassi (subclass). Igal raskel ahelal on kaks regiooni, aminohappeline järjestus, mis antkeha struktuuri tipus, erineb erinevatel antikehadel ja kannab nimetust variaabel regioon, kuskil 110-130 aminohapet pikk ja annab antikehale antigeeniga seondumise spetsiifilisuse. Variaabel regioon erineb erinevate B rakkude poolt produtseeritud antikehade vahel, aga sama raku poolt produtseeritud antikehades on samasugune. Konstante regioon on identne kõikides sama isotüübi antikehades, aga erineb erinevate isotüüpide antikehades. . Konstantne regioon determineerib mehhanismi, mis on vajalik antigeeni hävitamiseks. On kahte tüüpi kergeid ahelaid lamda ja kappa
- selge piir on ikkagi töölisklassi ja keskklassi vahel, erinevused nende sees on pisikesed; - sotsiolingvistilised variaablid on tundlikud mitte ainult makrosotsiaalsete omaduste suhtes nagu sugu või klass, vaid ka mikroomaduste suhtes (sotsiaalne võrgustik). Oluline on, mil määral inimene kuulub teatud sotsiaalsesse võrgustikku või gruppi; - sotsiaalne varieerumine on tihedas korrelatsioonis stiililise varieerumisega: kui lingvistiline variaabel omab klassilist erinevust, siis kõrgemate klasside kasutatud variant omab kõrgemat staatust või prestiizi. Selle tulemusel püüavad kõik kihid situatsioonides, kus tähelepanu on keskendatud enam keelele, kasutada kõrgema staatusega variante (tavaliselt normikeelt); - samal ajal on olemas seosed kohamurrete ja sotsiolektide vahel: mida madalam sotsiaalne kiht, seda enam on inimese keeles regionaalseid jooni. Suurem osa regionaalseid
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
Eesmärgid: Leida tegurid sotsiaalses situatsioonis, mis võivad mõjutada kõneleja keelelisi valikuid; mõista keelemuutusi, mis toimuvad praegu (varem arvati, et keel muutub väga aeglaselt). · Labov: eri põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse erinevad staadiumid, st: keele diakrooniline muutus peegeldub sünkroonias erinevate sotsiolektidena. Variaabel kui keskne mõiste: · Variaabel = varieeruv nähtus, nt erinev hääldus või morfoloogilised formandivariandid (nd / nud). UURIMISMETOODIKA Informantide valik: juhuvaliku meetod (valitakse inimesi igast sotsiaalsest grupist); igal inimesel peab olema potentsiaalselt sama suur võimalus sattuda informandiks. Labov: pole võimalik võtta suvalisi individuaalseid kõnelejaid ja üldistada neist välja ülejäänud sama sotsiaalse klassi kõne. Ühe inimese kõne võib erineda teiste sama klassi inimeste kõnest ennustamatul moel
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
f) Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked. g) 6 2. TEOREETILINE TAUST Teises peatükis tutvustan analüüsitavaid variaableid, mille Jüri Muttika kõnepruugist leidsin. Tutvustan põgusalt ka minu valitud variaablite varasemaid uurimusi Eestis. Keel varieerub ja varieerumine on osaliselt reeglipärane (Keevallik 2001: 7) Variaabel on enamasti häälduslik keelejoon, mida inimesed erinevates olukordades ja kontekstides erineval määral kasutavad. Näiteks on prestiižsete sõnade hääldamine seotud inimese sotsiaalse klassi ja vanusega: mida jõukam ja ka noorem inimene, seda prestiižsemat sõnavara kasutab. (Ibid: 6) Keevalliku (Ibid: 7) sõnul on oluline etapp, mil keelejoon alles varieerub. Keelelised variaablid võivad aidata mõista lisaks keele enda tundmaõppimisele ka ühiskondlikke struktuure
ja seepärast kontraheeruvad vatsakesed kodade virvenduse ajal ebaregularselt. Vatsakeste fibrillatsioon põhjustab vereringe seiskumise ja kiire surma. Mõnikord võib patsiendi päästa, peatades südametegevuse tugeva elektrilöögiga mõneks sekundiks. Seejärel võib müokard hakata normaalselt funktsioneerima. Vahel on mõjunud a tugev rusikalöök rindkere südame kohale päästes patsiendi elu. Kodade virvendus (Fibrillatio atriorum) · Fr variaabel · Rütm -- ebaregulaarne · P-sakid puuduvad · QRS-komplekside vahel -- virvenduslained · Võimalikud minimaalsed QRS-muutused Südamepuududlikkusega (insufficientia cordis) on tegu kui haiguse tõttu ei taga süda korralikku verevarustust. Selle sagedaseimad sümptomid on südamelaienemus (dilatatio cordis) ja venoosse rõhu tõusust tekkinud tursed (ödeem) maksas ja jalgades. Vedelikku võib koguneda ka kopsudesse.
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...
-and, -end ld isik, kellele tegevus on suunatud: eksaminand, diplomand, promovend -anss pr abstraktmõiste, tegevus või tegevuse tulemus: nüanss, renessanss, balanss, bilanss, romanss, avanss, allianss, reveranss -ant, -ent ld isik, kes tegutseb: doktorant, magistrant, laborant, assistent, dotsent, intelligent -ants, -ents ld abstraktmõiste: assonants, elegants, intelligents, kompetents, tendents, ekvivalents, dekadents, eksistents, konsekvents -bel ld omadussõnaliide: variaabel, respektaabel, komfortaabel, noobel, sensiibel -ee pr a) isik: atasee, krupjee, rantjee, korüfee; b) koht: fuajee, kabaree, kupee, palee, allee; c) asi: kombinee, klisee, neglizee, glassee, zelee, filee; d) üritus, tegevus: dinee, defilee, supee, turnee; e) abstraktmõiste: renomee -eeri- ld, -iseeri- kr tegusõnaliide: vibreerima, instrueerima, intervjueerima, retsenseerima, rehabiliteerima, kristalliseerima, organiseerima, pastöriseerima, filosofeerima, polemiseerima, teoretiseerima
sünteetiline biopolümeer. Head immunogeenid on valgud, polüpeptiidid, lipopolüsahhariidid. Halvad Ag on lipiidid, nukleiinhapped, nende immunogeensust tõstab seostumine valkude või polüsahhariididega. Organismis kiiresti metaboliseeruvate ainete korral immuunvastust tavaliselt ei teki. Ei teki ka siis, kui potentsiaalsed Ag ei allu organismi ensüümsüsteemidele. Antikeha ja Ag vastastikuses äratundmises on oluline muutuva aminohappelise koostisega variaabel regioon antikehal, mis on märgatav hüpervariaabelsetes piirkondades Neid piirkondi nimetatakse komplementaarsust determineerivateks regioonideks. Antigeen ja antikeha seostatakse mittekovalentsete sidemete ja väga nõrga interaktsiooni kaudu. Immuunsüsteem ei ole suuteline reageerima tervikliku Ag-ga, vaid ainult tema väikese osaga. Et esitleda Ag T-lümfotsüüdile, peab see seostuma MHC molekuliga. Enamuse antigeenide optimaalseks
Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide (katsealuste) omadused (nt. Vanus, sugu, geenid, füsioloogilised erisused), keskkonna omadused- ja mõjurid, füsioloogilised seisundid ja protsessid, toimingud, ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm. Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi. Muutujad : Sõltumatud muutujad Sõltuvad muutujad Kaasmuutujad Vahemuutujad UURIMISANDMETE TÖÖTLEMINE NENDE USALDUSVÄÄRSUSE JA TÄHENDUSE HINDAMISEKS. Tulemused võivad tingimuseti erineda ka puhtjuhuslikult ning juhuslikult saadud tulemust ei tohi teadusteabeks üldistada. Statistikameetodid (nt.t-test) aitavad kindlaks teha, milline on tõenäosus, et meid
- geeniks nimetatakse üht struktuurset üksust kodeerivat järjestust, ei ole ühes piirkonnas perekond V geenid C geenid kerge ahel inimene / hiir inimene / hiir lambda ˂ 300 / 2 ˃6/4 kappa ˂ 300 / 1000 1/1 raske ahel (α, eeta) 300 / ˃ 100 9/8 - Hiirel ja inimesel tuleb toota 106 erinevat antikeha. - V – variaabel geenid - C – konstantsed geenid - antikeha tekib, kui veres on antigeen. Antikeha tekkeks peab antigeen minema rakku, kus see lagundatakse, tükid viiakse raku pinnale MHC kompleksiga. - MHC on koesobivuskompleks klass. Esineb kõikide somaatiliste rakkude pinnal. Paljunema hakkavad lümfotsüüdid, mis on parimaks immuunvastuseks. - 1 lümfotsüüt = 1 tüüpi antikeha - spetsiifilisus tekib somaatilise rekombinatsiooni tulemusena - J segment on variaabeli kõige varieeruvam koht
jahedat sissejuhatust. Ja vastupidi. Aga ka ühevärvilistes peenardes on vaja kontraste. Sinine värv läheb veel sinisemaks, kui seda rõhutavad üksikud kollased õied siniste keskel. Punastele õitele mõjub hästi kui nende vahele paigutada õhuliste õisikutega valget kipsilille. Ka lehtede värv on väga oluline: siin leidub ju kõikvõimalikke värvitoone hõbehallist tumeroheliseni ja punakaspruunide toonideni välja. Teine oluline variaabel on lehtede vorm ja tekstuur. Siin mõjuvad hästi kontrastsed vormid: ümaralehelised piklike lehtede kõrval jne. Suurelehelisi taimi kasutas ta palju üleminekutel muru ja põõsaste vahel. Aed Munstead Wood'is sai rajatud tükk aega enne maja ehitamist. Maja plaanid joonistas Edwin Lutyens, noor arhitekt, kellega G. Jekyll ka hiljem koostööd tegi. Maja, terrassid ja trepid aias ehitati kohalikust liivakivist, detailid kohalikust tammepuidust. Arhitektuur lähtus samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
