komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA
Süsiniku kordinatsiooniarv on nendes ühendites on vastavalt 4 ja 2. Kui tsentraalaatomiga on ühinenud ühevalentsed aatomid, on tsentraalaatomi kordinatsiooniarv võrdeline selle kovalentsiga. Antud elemendi maksimaalne kordinatsiooniarv ja maksimaalne kovalents on võrdsed. sideme suunalisusest on tingitud molekulide struktuur. Joonistage välja NH3 orbitaalid, märkige ära orbitaalidel olevad elektronid ja seletage, miks NH3 molekulil on kolmetahulise püramiidi kujuline struktuur. Kontrollige oma vastust programmiga Avogadro. Kui suur on lämmastiku kordinatsiooniarv siin ühendis? Joonistage välja CO2 orbitaalid, märkige ära orbitaalidel olevad elektronid ja seletage, miks CO2 molekulil on lineaarne struktuur. Kontrollige oma vastust Delokaliseeritud keemiline side Käsitlesime keemilist sidet, mis moodustub elektronpaari abil. Elektronpaar kuulub mõlema aatomi tsentrile.
tähtsusega. hnRNA – heterogeenne tuuma RNA (heterogenous nuclear RNA) on esmane (primaarne) transkript ja sisaldab introneid ega ole kodeeriv. Protsessitakse mRNA-ks tsütoplasmas. snRNA - väike tuuma RNA (small nuclear RNA). Osalevad splaissosoomide töös. Toimib tuumas. miRNA – mikro RNA (microRNA). Väikesed, 20-25 nt. Reguleerivad geenide avaldumist. Transkriptsiooni viib läbi RNA polümeraas RNA polümeraas liigub DNA molekulil 5’-˃3’ suunas, harutades samal ajal lahti DNA molekuli. Polümeraasi sünteesi kiirus on ca 20 nukleotiidi sekundis. Mutatsioonide kontroll oluliselt halvem replikatsioonisünteesist. RNA sünteesi saab indutseerida ilma praimerita. Eukarüootses rakus on kolm RNA polümeraasi, mis transkribeerivad erinevaid geene. Transkriptsiooni tsükkel: 1. RNA polümeraas ja sigmafaktor seondub promootoriga 2. DNA lahti harutamine 3. initsiatsioon 4. elongatsiooni algus 5
neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetalliliste elemendi aatomite vahel. Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse. Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem
Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem)
Keemiline side kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekulideks ning aatomeid või ioone kristallideks Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega toimuv reaktsioon, soojuse neeldumine on suur, sest energiakulu sidemete lõhkumisel lähteainete molekulides on suur Energia reegel molekuli ja ühendi kohta Molekulil on alati väiksem energia kui tema koosseisus olevatel üksikutel aatomitel Energia reegel keemilise sideme moodustamisest ja katkemisest tekkimiseks või lagunemiseks peab energia kas vabanema või neelduma Keemiline side tekib 1)aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustumisel 2)aatomitest tekkinud vastaslaenguga ioonide tõmbumisel Kovalentne keemiline side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side (Mitte)
Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side. Alkoholid on nõrgad happed. Eelistatult katkeb side Hapniku ja vesiniku vahel kus tekib siis positiivselt laetud prootonid ja neg. Anionid ja see on hapetele iseloomulik lagunemine. METANOOL Toodetakse saepurust Värvuseta, isel. Lõhaga, vees lahustuv, väga mürgine 10g teeb pimedaks 40g tapab. Kasutataske Värvide ja laki lahustites ja ravimite valmistamisel. ETANOOL Värvuseta, osel
BIHEELIKS on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Kahepoolne pärilik info,varu. DNA ÜL. 1.määrab ära raku ja organismi tunnused ja elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. 2.Säilitab päriliku infot ja annab selle täpselt edasi järgmisele põlvkonnale. Võime kahekordistuda RNA ribonukleiinhape (biopolümeer, ribonukleotiidid) Rna nukleotiidide ehitus : 1.Riboos-monosahhariid 2.lämmastikalus (A,G,C,U-uratsiil) 3.fosfaatrühm. RNA molekulil on peamiselt ainult primaarstruktuur-nukleotiidide järjekord. Nt: ... ACCUUGGAU... Erand transport RNA (tRNA), tal on osaline sekundaarstrkr. (ristikujuleheline) RNA ülesanded: 1. Pärilik info elluviimine organismitunnustena . DNARNAvalk(tunnus)
juures vähem. 2) isokooriline(Vertikaalne) Suurema ruumala korral muutub sama temp. muudu juures rõhk vähem. 3) isotermiline(kaar) Väiksemal temp. toimub rõhu muutus kiiremini. Fluktuatsioon - erinevus tasakaaulu olekust. Igal termodünaamilisel süsteemil on oma tasakaaluolek. Süsteem püüdleb tasakaaluoleku poole. Mikrokäsitluses tähendab see osakeste ühtlast jaotumist. ÜL: mo ühe molekuli mass, iga aine molekulil on mass, v kiirus, v´- molekulide liikumise keskmine kiirus.
Küllastumata ühendid Alkeenid süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Alkaanid on küllastunud ühendid, sest molekulil puudub võime liita vesinikku või teisi aineid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. neis kõigis on süsiniku aatomil alati 4 sidet. Kaksikside on G-side +-side (planaarne - -side paikneb tasapinnast väljas.) See on nagu nukleofiilne tsenter. Kolmikside on G-side+ kaks -sidet (lineaarne) -side on nõrgem kui G-side, kuna -sidet moodustavatel elektronidel on energia kõrgem. Ta paikneb aatomeid ühendava sirge kõrval.
7. Ühendite polaarsus Lähtuvalt sellest kas molekul sisaldab polaarseid või mittepolaarseid kovalentseid sidemeid jagatakse molekulidpolaarseteks ja mittepolaarseteks. Kõik molekulid, milles esineb mittepolaarne kovalentne side on mittepolaarsed. Kui molekulides esineb polaarne kovalentne side siis sõltub molekuli polaarsus sellest, kuidas aatomid üksteise suhtes ruumis paigutuvad. Kaheaatomiliste ühendite( nagu HCI, CO) on asi lihtne, kõik need ühendid on ka polaarsed- molekulil saab eristada negatiivse laenguga poolt ning positiivse laenguga poolt. 8. Mitu mooli on 180 g vett? LAHENDUS. Antud: m = 180 g = 0,18 kg µH O2 = 0,018 kg/mol = ? Teades vee massi ja ühe mooli massi, saame ainehulgaks µ = = m H O2 0 18 0 018 , , mol = 10 mol. V a s t u s : 180 grammi vett on 10 mooli
Glükoos C6H12O6 Laktoos ehk piimasuhkur Fruktoos C6H12O6 · Valgu molekuli ehitus ja ülesanded Valgu molekul koosneb peptiidsidemetega omavahel seotud aminohapete reast (aminohape moodustub aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist). Valgu omadused määratakse ära aminohapete järjekorrast: kuigi viimaseid on ainult 20 erinevat, on lõputute järjestamisvariantide tõttu erinevaid valke tuhandeid. Valgu molekulil on 4 struktuuritaset: primaarne (peptiidsidemetega seotud aminohapete rida), sekundaarne (primaarstruktuuri keerdunud s.o. alfaheeliks või voltunud s.o. beetastruktuurne kuju), tertsiaalne (sekundaarse taseme molekulide kokku keerdumisel, moodustades ümara gloobuli) ja kvaternaarne tasand (e. valgu agregaat, moodustub mitmetest gloobulitest). Valgu molekulil on 8 ülesannet: 71)Valgud toimivad ensümaatoritena--valgud juhivad eluprotsesse,
Kui need aatomid lähenevad üksteisele nii, et väliselektronkihid kattuvad, saavad väliskihi elektronid liikuda ka teise aatomi väliskihil. NT: HCl H +1| 1 max. 2 Cl+17| 2)8)7) max.8 Eh on väiksem kui Ecl E-elektronegatiivsus (EN) H+Cl Kovalentse sideme tekkel moodustub ühine väliselektronkiht aatomitel, seda nim. molekulorbitaaliks. NB! Kovalentse sidemega ainetes on alati molekulid. Polaarse kovalentse sideme korral, tekib polaarne molekul. Polaarsel molekulil on kaks otsa: positiivne ja negatiivne. +otsaks saab aatom, mille EN on väiksem ning otsaks saab aatom, mille EN on suurem. Mittepolaarne kovalentne side- Tekib kui üksteisele lähenevad kaks täpselt ühesuguse elektronegatiivsusega mittemetalli aatomit. Sellisel juhul molekulorbitaali tekkimisel kuuluvad ühised elektronpaarid võrdselt mõlemale aatomile. Sellisel juhul tekib mittepolaarne molekul, mis tähendab, et molekulil ei ole + ega otsa. O2 hapniku molekul
Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas keskkonnas (näiteks HCl juuresolekul) on karboksüülrühmade dissotsiatsioon tagasi trjutud ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste. Tulemusena kasvavad ( -RNH3+) rühmade vahelised tukejud ning polüamfolüüdi molekulaarne kera muutub sirgemaks. Sellega kaasneb viskoossuse kasv ja lahuse hägususe vähenemine. Krgel HCl kontsentratsioonil (suurel kloriidiooni sisaldusel) väheneb aluseliste rühmade dissotsiooniaste
terminaatoriks, siis eraldub ensüüm DNA molekulist. DNA taastab oma biheeliksi kuju ja RNA liigub tsütoplasmasse. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA. rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. 9)kuidas toimib transkriptsiooni regulatsioon (135) Ensüümi ühinemist promootoriga võib takistada mõni teine valk-repressor. Repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada. Et selline geen uuesti avalduda saaks, peab promootor vabanema repressorist. Osade geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. 10)mis on genetiline kood(136) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. 11)kuidas kulgeb valgussüntees
molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5 neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim. mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini need tõmbuvad nende
pool benseenituuma tasapinda. P-elektronid aga ei ole seotud ühegi kindla süsinikuga ja neil on süsinikuaatomite suhtes mingisugune liikumisvabadus. Üks põjus selliseks konjugatsiooniks on benseenituumas moodustunud p-orbitalide paralleelsus. Kui orbitalid ei ole paralleelsed siis ei toimu sellist orbitalide ühinemist ja molekul kaotab aromaatsed omadused, nagu näiteks sellel joonisel kujutatud 1,3,5,7 tsüklooktatetraeeni molekulil. Lisaks veel pole ka süsinikud ühes tasapinnas, mis mängib benseeni tuumas suurt rolli just sellise elektronpilve moodustumisel nagu tal on. Kekulé proovis ka määrata benseeni tekkeenergiat. Tema valemi järgi on seda võimalik leida kolme üksiksidemega süsiniku, kolme kaksiksiksidemega süsiniku ja kuue süsiniku ja vesiniku vahelise sidemete energiate summaga. 3*81+3*147+6*99=1278 kcal/mol. Tegelikult aga on benseeni tegelik põlemissoojus kindlaks ja selleks on 1314 kcal/mol
Loodus viib nii looduslikult kui ka inimese poolt atmosfääri paisatud süsinikdioksiidi tagasi ringlusesse, kuid järjest suuremate heitkoguste juures ei suuda loodus tagada süsinikdioksiidi tasakaalu ning kontsentratsioon hakkab seetõttu tõusma. Alates ajast, kui süsinikdioksiidi molekul satub atmosfääri kuni ajani, mil ta sealt mõne taime või vetika poolt tagasi looduslikku elukeskkonda viiakse, kulub keskmiselt kuni 200 aastat - seega on ühel süsinikdioksiidi molekulil aega kaks sajandit Maad soojendada. See tähendab omakorda seda, et kui antropogeensed süsinikdioksiidi emissioonid täna lakkaksid, kuluks süsinikdioksiidi tööstusajastu eelse kontsentratsiooni (ja vastava globaalse keskmise õhutemperatuuri) taastumiseks umbes kaks sajandit. Maailmamere temperatuur stabiliseeruks tema suure soojusmahtuvuse tõttu alles aastatuhande möödudes alates ajast, kui süsinikdioksiidi emissioonid endisele tasemele langevad. CH4 metaan
mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul. DNA-l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed. 6...12 nukleotiidsed plokid, mis korduvad sagedusega 10....10
Täielik initsiatsioonikompleks moodustub metionüül- tRNAfMet/IF-2 ning mRNA/30S subühik/IF-3 komplekside kombineerumisel IF-1 ja GTP juuresolekul. Enne 50S subühiku lisandumist vabaneb IF-3. 50S subühiku liitumisel 30S subühikuga tarbitakse GTP energiat ning kompleksist vabanevad IF-1, IF-2 ja GDP. Seejärel liigub metionüül-tRNAfMet ribosoomi peptidüül-saiti (P-saiti), olles seondunud antikoodoniga initsiaatorkoodonile AUG mRNA molekulil Kui metionüül-tRNAfMet on jõudnud P-saiti, on mRNA-s AUG kõrval asuv koodon ribosoomi A-saidis valmis vastu võtma aminoatsüül-tRNA molekuli, mis sisaldab sellele koodonile vastavat antikoodonit. Eukarüootides on translatsiooni initsiatsioon võrreldes bakterites toimuvaga komplekssem ja seda eeskätt initsiatsioonifaktorite rohkuse tõttu. Kaks erinevust võrreldes bakteritega:
Kirjuta, mis toimus. Kummas katseklaasis oli kare ja kummas pehme vesi? Proovi nähtut põhjendada. Miks karda veega ei saa hästi pesu pesta? Põhjendus küsimusele Karedas vees on katioonid, mis seonduvad seebi moleku-lidega ja sadenevad- seep ei hakka korralikult vahutama. http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx? qu=bathing#ai:MC900391052| Meil on mitmeid erinevaid pesemisvahendeid (seep, sampoon, nõudepesuvahend jne). Pesuvahendi molekulil ehitus on alati ühesugune. Hüdrofoobne rühm ("saba"), Hüdrofiilne rühm ("pea"). siin on palju süsinikke. Hüdrofiilne mustus- pestav veega Hüdrofoobne mustus- pesemiseks on vaja pesuvahendeid Vesimustus Riie Hüdrofoobsest mustusest saab vabaneda pesuvahendite abil. - PEA SABA esi seondub seebiga- ie saab puhtaks. Riie Mööduva karedusega vee tekkimine
universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) REPLIKATSIOONIGEEN viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise) REPRESSOR regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga (repressorvalgu seostumiskoht DNA molekulil võib kas osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga ja seetõttu ei saa ensüüm transkriptsiooni alustada) STOPPKOODON mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni STRUKTUURGEEN geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirustel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitussekuuluvate valkude sünteesiks
Molekulide paigutuses on korrapärasuse alged. Vedelkristallides on molekulide korrapära olulise ulatusega, leiavad laialdast rakendust. Õhus langev tilk on kas ligikaudu kerakujuline või õhutakistuse tõttu kergelt deformeerunud, püüdes omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel
Viinis. 1900 aastast korraks Leizigis aga seal oli töökaaslaseks tema kõige suurem oponent Wilhelm Ostwald Tähtsamad avastused statistilise mehaanika, elektromagnetismi ja termodünaamika alal Molekul Molekul on aine väikseim osake millel säilivad selle aine keemilised omadused. Nii on see keemias. Füüsikas on teisiti üksikul molekulil ei ole neid füüsikalisi omadusi, mis on ainel tervikuna(kõvadus, läbipaistvus, elektritakistus jne.) Füüsikas võib molekuliks nimetada nii molekuli keemilises mõttes kui üksikut aatomit. Molekulide mõõtmed on suurusjärgus 107 108 cm Gaaside molekulaarkineetilise teooria põhialused Gaaside molekulaarkineetiline teooria seletab gaaside omadusi lähtudes kolmest põhilisest eeldusest: Kõik gaasid koosnevad molekulidest.
kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi mudelis arvestatakse, et igal molekulil on mingi väike ruumala ja molekulid mõjutavad üksteist nõrkade tõmbe- ja tõukejõududega. Reaalseid gaase on võimalik madalal temperatuuril ja sobival rõhul muuta vedelikuks ehk veeldada. 3. Vedelikud Vedelikes on molekulid üksteise suhtes tihedalt ja praktiliselt korrapäratult. Selline molekulide paigutus võimaldab molekulidel liikuda ainult väga keerulisel viisil enamuse
Vaata rakujagunemise animatsiooni See on parem simulatsioon http://research.nmsu.edu/molbio/bioinfo/tutorials/clip_art/images/mitosis.jpg 5. Transportülesanne Hemoglobiin transpordib Fe ? hapniku kudedesse Erütrotsüüdid ehk punased Mitmendat järku struktuur on vererakud hemoglobiini molekulil? http://www.becomehealthynow.com/images/organs/cells/cell2lrg.jpg Hapniku Erütrotsüüdid kapillaarist seostumine läbi pugemas: hemoglobiiniga: Vaata hapniku transporti kehas youtube animatsioonina Erütrotsüüte on inimesel kõikidest rakkudest kõige rohkem: 1 ml-s veres on 4 - 5 miljardit. 1 liitris on ligikaudu 150 g hemoglobiini. Hapnikku on ühes liitris arteriaalses veres ligikaudu 200 ml ja venoosses 150 ml.
Onkahtesortinukleiinhapped DNA desoksüribonukleiinhapeja RNA ribonukleiinhape. DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA monomeeriderinevadüksteisest lämmastikalustepoolest. Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel, DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiipe.nukleotiidideüksteiselevastavus.A=T G=C DNA molekulil on ka sekundaarstruktuur, mis moodustub ahela keerdumisel biheeliksisse . DNA onkromosoomidetähtsaimkoostisosa,milletähtsusseisnebpärilikuinformatsioonisäilitamisesningselle täpsesülekandesrakujagunemisel. Kahe raku jagunemisel toimub DNA replikatsioon, mille viib läbi vastav ensüüm, mis vastavalt komplimentaarsusprintsiibile sünteesib DNA lahtikeritud biheeliksi kummagi ahela kõrvale uue ahela. DNA
mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris. DNA põhiline üleanne on päriliku info säilitamine (paikneb üksnes DNA molekulides), rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Enne raku jagunemist toimub DNA kahekordistamine, et moodustunud tütarrakud saaksid samasuguse päriliku info, kui oli
voimatuks vaba poorlemise kordsete sidemete umber. · sp3-hubriidses olekus susinik moodustab 4 tugevat -sidet uksteisega 109,5° nurga all. · sp2-hubriidses olekus susinik moodustab kolm -sidet uksteisega 120° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaali arvelt anda -sideme. · sp-hubriidses olekus susinik moodustab kaks -sidet uksteisega 180° nurga all. Lisaks voib ta p-orbitaalide arvelt anda kaks -sidet. (kolmikside?) · sigma side voimaldab molekulil poorelda · Alkaanide konformatsioonid: varjestatud- vesinikud on uksteise taga; sulustatud- vesinikud on uksteise vahel · 3 aatomit maarab tasapinna: kui asendajad uhelpool tasapinda- cis-isomeer; kui asendajad teine-teiselpool tasapinda- trans-isomeer · hubridiseerumine s- ja p-orbitaalide segunemine ja hubriidorbitaalide teke · formaalne laeng kovalentne side tekib, kui iga aatom annab sidemesse uhe elektroni, kusjuures moodustub jagatud elektronpaar
puhkeolekus (enne kui ta on kohanud antigeeni), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-lümfotsüüt saab aktiveeritud antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi.
neutraliseerida staatilise elektri negatiivsed inoonid. Anioonid tõukuvad ning samal ajal katioonid neutraliseerivad selle. 7 Mitteionigeensed detergendid Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega. Lisaks sellele mitteioonsed detergendid vahutavad vähem kui ioonsed detergendid. Detergentide molekulil peavad olema mõned polaar osad, mis annavad neile vajaliku lahustuvuse vees. Graafikul on näha, et polaar osa molekulist koosneb kolmes alkoholi grupist ja estrite grupist. Mittepolaarne osa on tavaliselt pikk süsivesiniku ahel. 8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid Fosfaatide kasutamine detergentides võib põhjustada toitainete ülekülluse veekeskkonnas, mis
hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5. Joonista ja kirjelda bakteriofaagi T7 ehitust? T-faagid nakatavad bakterit E. Coli. T-faagid on virulentsed, lineaarse dsDNA genoomiga. terminaalsed kordusjärjestused on DNA molekulil üheahelalised, seepärast on faagi geneetiline kaart kujutatud rõngasmolekulina. Faagi T7 ehitus: Sabas toru, mille kaudu DNA pääseb rakku. Toru ümbritsetud spiraalse tupega, mille peapoolne ots ühendatud kaelusega, sabaots 6-nurkse basaalplaadiga, mille igas nurgas nõel.Basaalplaadilt algavad 6 sabakiudu, mis kinnituvad raku pinnaretseptoritele pöörduvalt. Kui kiud ja seejärel nõelad on faagi kinnitanud bakterile, avaneb plaat DNA väljutamiseks. Sabas olev
· Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20, nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest · Valkude üldreaktsioonid: biureedireaktsioon; Valkude spets.reaktsioonid: Mulderi( ksantoproteiinreakts) Milloni , tioolreakts(sulfhüdrüülreakts) · Proteogeensete aminohapete põhistruktuur on : H2N-CH-COOH · Asendamatu aminohape on selline aminohape, mida loom peab saama toiduga · Valg pI(isoelektriline punkt) on selline pH väärtus, mille juures molekulil on minimaalne netolaeng . Valgumolekuli seisund, mille juures molekuli summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed:
Omavahel maiustustes on kolesterooli?Kas eelistada võid või seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G margariini?Punane vein?Reservatrooli on ju ka ja C) - komplementaarsed. DNA naaberahelaid viinamarjade VALGUD (EHITUS) Erinevaid valke kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja on looduses lõpmata (?) palju, inimese rakkudes on T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet. DNA 500 000 (?)Igal valgul (molekulil) on oma, ainult sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused DNA üks ülesanneValgud, ehk proteiinid on polümeerid, molekuli ülesanded organismis Kromosoomide mille koostisosadeks on aminohapped Valkude põhiline koostisosa Päriliku info säilitamine ja selle struktuuridEsimest järku struktuuri hoiavad täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku peptiidsidemed. Teist järku struktuur onkeerdumine jagunemise käigus)
· Erinevused mehaanikas vaatleme asukoha muutust ja seda põhjustavaid tegureid; termodünaamikas olekumuutuseid ja seda põhjustavaid tegureid · Aine molekulide seisukohalt saame kirjeldada molekulide mehaaniliste liikumiste, vastastikuste jõudude, energiate jms kaudu, kuid see liiga keeruline (Avogadro arv!) · Leitud, et loogilisem kasutada kogumit iseloomustavaid üldisi parameetreid st kogumil tekivad uued omadused, mida üksikul molekulil pole Muutuseid kirjeldavad parameetrid · Mehaanikas ruumiline ning ajaline asukoht koordinaadid · TDs ruumiline asukoht tihti pigem sekundaarne, uuritakse olekumuutuseid · Keha olek seotud uute nn koordinaatidega · Oleku kirjeldamiseks võetud kasutusele 3 parameetrit rõhk, ruumala, temperatuur Mida kirjeldavad prarameetrid · Rõhk pindala kohta tulev jõud, tekib molekulide põrgetel keha ümbritseva keskkonnaga
Valgufraktsioonide väärtused seerumis Prealbumiin: 0,1-0,42 g/l Albumiin: 34-50 g/l Funktsioonid: · kaitsefunktsioon (immuuboglobuliinid) · ensümaatiline funktsioon · (nõrk) puhver, pH aäilitamine · proteaaside inhibeerimne (hoiab aktiivsust tasakaalus, väldib nende liigset valkude lõhustamist) · antioksüdatiivne funktsioon · transport- albumiinid. -globuliine struktuur. Molekulil on kaks kergahelat (L-ahel) ja kaks raskahelat (H-ahel). Molekuli stabiliseerivad ahelatevahelised disulfiidsillad ja hüdrofoobsed sidemed. Ahelatel on varieeruvad ja konstantsed regioonid. Fab on antigeeni sidumise regioon, Fc interakteerub immuunsüsteemi teise konplemendiga. ,,Hing" lubab raskahelatel igas suunas käänduda. Di-, tri- ja pentameersed vormid koosnevad 2,3 ja 5-st monomeerist ja seondavast ahelast.
ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. 16. Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg. Samuti teame eelnevast Laplace võrrandist ln =. Asendades ln =. , siis RT ln V/r. Näeme, et vedelikumeniski kohal olev aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides
Dielektrikud. - aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne ehk ei oma poolusi. Kui aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim. polaarseteks. Kui poolusi on kaks, siis nim. laengusüsteemi dipooliks, kõige lihtsamaks on lineaarne dipool. Igat molekuli saab iseloomustada tema dipoolmomendiga ( p )Mittepolaarsel molekulil on p =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduvväike. Dielektriku polarisatsioon - Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda
kolme atsüülrühmaga. Rasvhape – pika paarisarvulise süsivesinikusabaga karboksüülhape. Saba on hüdrofoobne, karboksüülrühm hüdrofiilne. Küllastunud rasvhape ei sisalda ühtegi kaksiksidet (sabas), küllastumata sisaldab. Mosaiikmudel Transportvalk – integraalne membraanivalk, mis võimaldab teatud molekulidel membraani läbida. Teatud molekuliga seondudes muudab konformatsiooni, võimaldades molekulil siseneda, molekuli läbi membraani toimetanud muudab uuesti konformatsiooni ja molekul vabaneb. Üsna spetsiifilised. vahendatud difusioon??? Difusioon – molekulide juhuslik, kaootiline, soojusliikumisest põhjustatud ümberpaiknemine ruumis. Difusiooni teel liigub aine väiksema kontsentratsiooniga piirkonda ja seda kuni aine kontsentratsiooni ühtlustumiseni. Ei vaja lisaenergiat; bioloogilistes süsteemides efektiivne vaid väga väikeste vahemaade puhul.
C=C H H Transerinevad aatomid või aatomite rühmad CH3 H C=C H CH3 Tautomeeria-(dünaamiline isomeeria) seisneb molekulide iseeneslikus üksteiseks üleminekus. Nt. CH3-CO-CH3 CH2=CH(OH)-CH3 (atsetoon) (2-propenool) Kiraalsus-ehk käelisus. Oma peegelpildiga mitteühildumine. Kiraalne süsiniku aatom on seotud nelja erisuguse rühmaga. Käelisel molekulil(või tsentril) on kaks erisugust kuju. L-rida ja D-rida on monosahhariidi eri vormid,millest D-rida on parempoolne ja L-rida vasakpoolne. Neil süsinikel,mis omavad nelja erinevat asendajat,on kindel kuju:hüdroksüül- rühm paikneb kas paremal või vasakul pool vertikaalset süsinikahela kujutist. L-glükoos: CHO D-glükoos: CHO l l
ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Fibrillaarvalgud on vees lahustamatud ja enamasti kiulised. Need on kollageenid, keratiinid, müosiinid jt. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv. Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad tsüsteiini jääkide vahel, fikseerivad valgu struktuuri suhteliselt nõrgad jõud: vesiniksidemed, ioonilised sidemed ja hüdrofoobne vastastikmõju. Hüdrofoobset vastastikmõju põhjustab süsivesinikahelate nõrk omavaheline tõmbumine. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse,
Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel hüdroboobseks ehk vett-tõrjuvaks osaks. Mida pikem on süsivesinikahel ehk hüdrofoobne osa, seda halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb. 2) Molekuli kujust Kerakujulisemal molekulil on väiksem hüdrofoobne osa, mistõttu sellise kujuga molekul võtab vähem ruumi vee struktuuris ning mahub paremini vee molekulide vahele ära. Seepärast lahustuvadki kerakujulisemad alkoholide molekulid paremini vees kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. Sellega on ka seletatav, miks 2-metüülpropaan-2-ool ehk tert- butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust
· Molekulide jaotus nende asukoha järgi soojusliku tasakaalu korral (T=const) sõltub nende potentsiaalsest energiast ja on leitav Boltzmann'i jaotusfunktsiooni abil: , kus p on molekuli potentsiaalne energia. · Baromeetriline valem: . · 6. Molekuli keskmine kineetiline energia. Vabadusastmete arv. · Ideaalse gaasi rõhk on molekulaar-kineetilise teooria põhiseose kohaselt seotud ta molekulide keskmise kineetilise energiaga , kus n on gaasi kontsentratsioon. · Igal molekulil on kindel arv vabadusastmeid, mis on sõltumatuteks energia salvestamise kanaliteks. Iga sellise vabadusastmega on seotud energia molekuli kohta või mooli kohta. · Vabadusastmete arvuks nim. sõltumatute koordinaatide arvu, mis on vajalik süsteemi täpse asendi määramiseks ruumis. · 7. Temperatuur. · Temperatuur on üks seitsmest SI põhiühikust. Ta iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Alkoholide homoloogilise rea kolm esimest liiget lahustuvad vees igas vahekorras. Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest Alkoholidel on hüdroksüülrühm hüdrofiilseks ehk veelembeseks osaks ning süsivesinikahel hüdroboobseks ehk vett-tõrjuvaks osaks. Mida pikem on süsivesinikahel ehk hüdrofoobne osa, seda halvemini lahustuvad alkoholid vees. Seega molekulmassi kasvuga alkoholide vees lahustuvus väheneb. 2) Molekuli kujust Kerakujulisemal molekulil on väiksem hüdrofoobne osa, mistõttu sellise kujuga molekul võtab vähem ruumi vee struktuuris ning mahub paremini vee molekulide vahele ära. Seepärast lahustuvadki kerakujulisemad alkoholide molekulid paremini vees kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. Sellega on ka seletatav, miks 2-metüülpropaan-2-ool ehk tert- butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust
Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim. polaarseteks. Kui poolusi on kaks, siis nim. laengusüsteemi dipooliks. Kõige lihtsam dipool on lineaarne dipool. Igat molekuli saab iseloomustada tema dipoolmomendiga ( p )Mittepolaarsel molekulil on p =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektriku polarisatsioon. Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi
3 j 2.4. Valgud ....... j3 Mis omadused on aminohapetel? 33 Missugune on valgu molekulide struktuur? 34 Kuidas muutub valkude struktuur? 35 Mis ulesanded on valkudel? 36 Mrs tdhtsus on valgu molekuli struktuuridel? 3g 2.5. Nuk|eiinhapped.............................. 3g Missugune on DNA ehitus? 39 Missugune on DNA molekuli struktuur? 39 Mis iilesanded on DNA molekulil? 41 Mis tdhtsus on DNA molekuli struktuuril? 41 Milline on RNA molekulide ehitus? 42 Mis ulesanded on RNA molekulidel? 42 Kokkuv6te ....................44 23 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ::-: -1::
64. Keha liigub ringjoonel ühtlase kiirusega, kuhu on suunatud seda liikumist mõjutav jõud? Kas selline jõud üldse olemas? Kesktõmbejõud f mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. 65. Mille poolest erinevad ideaalne ja reaalne gaas? Maailmarum on keskmiselt väga hõre. Ometi ei kasuta me ideaalse gaasi võrrandit kõikide universumis toimuvate nähtuste kirjeldamiseks. Miks? Reaalne gaas: molekul ei ole punktmass, molekulil on ruumala, kokkusurumisel on vaja vähem tööd teha, molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas: molekul on punktmass, molekulil pole ruumala, kokkusurumisel on vaja rohkem tööd teha, molekulide vastasmõju ei arvestata. et ideaalne gaas on kindlal rõhul (1 atm e 101300 pa) ja kindlal temp (273K) Sest ideaalse gaasi võrrand kehtib ainult normaaltingimustel, ideaaljuhtudel. 66. H2 ja O2 segu on stabiilne toat*-l. Kuid plahvatab süüdates. Miks? Teha
täpsusega)? 7,0 ehk pH ei muutu, sest üks puhverlahuste omadustest on, et lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel ning kui lahjendada lahust lahusega, mille pH on samuti 7,0, siis ei saagi muud tekkida kui pH jääb 7,0. 71. Mitu millimooli HCl tuleb lisada 0,5 liitrile 0,1 M naatrium atsetaat puhvrile (pH = 5,0), et puhvri pH langeks väärtuseni 4,5? Äädikhappe pKa väärtus on 4,75. 72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt? Molekulil puudub selles pH väärtuses summaarne laeng (keskmine laeng on null) 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. Madala ioonse jõuga lahuses ehk, kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad
kehtivat Henderson-Hasselbalchi võrrandit. Madalatel pH väärtustel domineerib glütsiini molekuli +1 laenguga vorm ja kõrgetel pH väärtustel -1 laenguga vorm. Glütsiini erinevate ioonsete vormide suhteline sisaldus sõltuvalt lahuse pH-st on toodud joonisel 3.8. Eriti huvipakkuv on olukord neutraalse pH piirkonnas. Nimelt on selles piirkonnas enamus glütsiinimolekule vormis H3N+-CH2-COO- ja molekulil puudub summaarne laeng. Sellises olekus, kus negatiivsete laengute hulk võrdub positiivsete laengute hulgaga, esinevat amfolüüti nimetatakse zwitteriooniks. Rangelt võttes esineb ainult üks konkreetne pH väärtus, mille juures glütsiini keskmine (kõigi lahuses esinevate glütsiinimolekulide keskmine) laeng on null. Sellist pH väärtust nimetatakse isoelektriliseks punktiks, pI. Kui pH = pI, siis on valdav osa glütsiinimolekule kujul H3N+-CH2-COO- ning
annaabi.ee 
