Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin.
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
- Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE! Papilloomiviirus - Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga. - Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp) - Ümbris: puudub - Replikatsioon: rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil. - Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid.
vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv Albert Einsteini relatiivsusteooria uus arusaam ajast ja ruumist Dmitri Mendelejevi keemiliste elementide tabel Albert Einstein üks kõigi aegade suurim teadlane ja mees kes muutis täielikult teaduslikku mõtteviisi ARSTITEADUS: Avastati et haiguste põhjustajateks on bakterid Louis Pasteur tekitas lammastel nõrgestatud baktereid süstides immuunsuse Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu 19. sajandi keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistunud Louis Pasteur tänu temale on loodud mitmeid vaktsiine, mis päästavad inimese elu PSÜHHOLOOGIA: Sigmund Freudi teosed, mis muutsid põhjalikult kujutlust inimese hingeelust. Freud näitas et inimese alateadvus mõjutab tema käitumist ning võib põhjustada haigusi. Psühhoanalüüs murede ja probleemide rääkimine, mis kergendab haigete seisukorda. Sigmund Freud
Bakterite kasutusvaldkond on väga lai. Kõige varem hakati baktereid kasutama toiduainete valmistamiseks. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Piimhappebaktereid kasutatakse ka kurkide, kapsaste ja teiste aiasaaduste hapendamisel. Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imen...
● Arusaam, et inimesedki on vaid üks liik ja nende olemasolu võib ohtu sattuda. ● Füüsikas avastati röntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala. ● Tuumaajastu- tänu sellele on võimalik vähihaigete ravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. ● Albert Einsteini relatiivsusteooria- uus arusaam ajast ja ruumist. ● Arstiteaduses avastati, et haiguste põhjustajateks on bakterid. ● Lähtudes Pasteuri põhimõtetest on välja töötatud mitmeid vaktsiine raskete haiguste vastu. ● 19.saj keskpaigast tänaseni on inimese keskmine eluiga kahekordistanud. Tähtsamad leiutised ● Graham Bell leiutas 1876. aastal telefoni ja asutas kompanii, et oma leiutist edasi arendada. ● Thomas Alva Edison konstrueeris 1877. aastal esimese helisalvestusseadme- fonograafi. ● 1879. aastal leiutas Edison töökindla elektrilambi. ● Guglielmo Marconi leiutas raadio 19-20 sajandi vahetusel. ● Auguste ja Louis Lumiere leiutasid tänapäevase kino.
Bakterite ja seente tähtsus inimese elus Bakterid Bakterite kasutus - Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses. Käärimisprotsessi tulemusena valmivad näiteks jogurt, juust, hapukurgid jne. - Baktereid kasutatakse ka ravimite tootmiseks. Nende abil valmistatakse antibiootikume ja vaktsiine. Bakterid võivad geneetilise muundamise abil toota ka valke meditsiinis. - Need on teaduse mudel organismideks, neid kasutatakse molekulaarbioloogias, geneetikas ja biokeemias. Bakterite DNA-d muutes saadakse uurida erinevate geenide, ensüümide ja ainevahetusradade ülesandeid. - Põllumajanduses kasutatakse baktereid kahjurite tõrjumiseks ning nende abil toodetakse mitut põllumajanduses kasutavat kemikaali.
Britta Luts O12-009 Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus 1. Kuidas võivad bakterid olla inimesele kasulikud? Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses: hapendatakse kurke, kääritatakse veini, toodetakse salaamivorsti jne. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Ka piimatoodetes kasutatakse baktereid Lactobacillus, Gefilus, Me-3. Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele ning stimuleerides antikehade teket. Probiootikumid ehk inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid tasakaalustavad teiste, tokisiine tekitavate bakterite kahjulikku mõju ning soodustavad toitainete imendumist, alandavad vere kolesterooli taset ning soodustavad seedimist. Bakterite abil toodetakse aminohappeid, vitamiine, antibi...
Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist pidurdada. Milline on HIV positiivne? HIVpositiivne on inimene nagu sinagi. HIV ei levi igapäevaste kontaktide kaudu, mistõttu võib julgelt HIVi nakatunud inimesega rääkida, temaga kätelda, temaga ühes klassis õppida või ühes kollektiivis töötada. Kas HIVi saab täielikult ravida? Praegu ei ole olemas tõhusat HIVvastast vaktsiini. Vaktsiine kasutatakse selleks, et kaitsta terveid inimesi mingisse haigusesse nakatumise eest. On tehtud palju katseid luua HIVvastast vaktsiini, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu olemas tõhusat HIVvastast vaktsiini. Kuidas HIV levib? HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu. HIV levib ühist süstalt kasutades. HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid sellist nakatumist saab
Mis on pneumokokk? · Ladinakeelne nimetus - Streptococcus pneumoniae · Gram-positiivne kaksikkerabakter · Avastasid sõjaväearst dr.George Miller Sternberg ning prantsuse keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur. Kus võib leiduda pneumokokke? · Täiskasvanute (510%) kui ka laste (2040%) ninaneelus. · Inimeselt inimesele - kas otsesel kokkupuutel limaskesta sekreediga või piisknakkuse teel. · Loomad või putukad bakteri kandjaks ega levitajaks ei ole. Pneumokokk-infektsioonid · Puuduvad ealised piirid. · Sagedamini haigestuvad väikelapsed ja eakad inimesed. · Haiguse tekke riskigrupp - lapsed, kes viibivad sageli samas ruumis teiste lastega. · Haigused on raske kuluga ja võivad viia tõsiste tagajärgedeni. · Infektsioonid on probleemiks nii arenenud kui ka arengumaades. ...
Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele) 5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine. vennad Lumiered - kinokunsti rajajad, meelelahutus. Popov; Marconi - raadio, võimaldab laialdastele inimhulkadele edastada infot, heli Graham Bell - leiutab telefoni, aitab edastada infot pika vahemaa taha 6) Mis iseloomustab järgmisi kunstivoole:
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha) Kehakaalu langus Väsimus Rindkere valud Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda paljude teiste tervisehäiretega ning tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt. UURINGUMATERJAL Mükobakterite suhtes on võimalik uurida kõiki kehavedelikke, eritisi ning...
bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes 1000 erinevat bakteriliiki,mis aitavad v�htsus idelda haigusi tekitavate bakteritega,s�htsus nteesivad vitamiine ja aitavad s�htsus sivesikuid seedida. Toiduainet�htsus �htsus stus-Baktereid on aastatuhandeid kasutatud toitude valmistamiseks. Ravimite tootmine-Bakterite abil valmistatakse antibioootikume ja vaktsiine 5. Too n�htsus iteid inimese seenhaigustest. Jalgade seenhaigus on maailmas levinum,Seenhaigused v�htsus ivad levida ka suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6. Kuidas seenhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? Seenahigused levivad kontakti teel siis aitab paljusid haigusi v�htsus ltida korralik h�htsus gieen, 7 . Too n�htsus iteid inimese bakterhaigustest. Tuberkuloos,verem�htsus rgitus,toidum�htsus rgitus,Puugid. 8
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes). Valgud on organismi n-ö peamine ehitusmaterjal. Süsivesikud on peamine energia allikas. Rasvad on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtad. Vesi lahustab toitaineid ja kannab neid organismi laiali. 3.Mis on vitamiinid ja too näiteid olulisuse kohta? Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks vajab tingimata. Kui mõna vitamiin...
Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged
nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuuunsus. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus, mis muideks, kestab vähem kui aktiivne immuunsus
Astrid ja Karoliiina Kuidas end viiruste eest kaitsta? Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused. Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus. Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks. Välja vaadates võib ilm tunduda soe ja ilus, sest päike paistab, aga kevadine ja sügisene päike on alati petlik ja tegelikult ei ole väljas soe. Lihtsam on panna endale rohkem riideid selga, kui külmetada, sest alati saab neid seljast ära võtta. Ka söömine ja käte pesemine mängib siin olulist rolli, seda tuleks teha alati enne sööki. Kätele koguneb väga palju baktereid ja kui pesemata käsi suhu, ninale või silma toppida, siis võib sealt ni...
Suurem rahvaarv tähendab samuti suuremat heitgaaside teket. Parimaks relvaks selle probleemi vastu on haridus. Murettekitav on ka haiguste levik. Enamus maailma rahvast elab vähe arenenud riikides, seega on tavaline halb hügieen ja haiguste levikule on raske piiri panna. Arenenud riikides on tavaks vaktsineerimine, kuid see pole sugugi piisav. Vaktsiinid jäävad ka ainult arenenud riikidesse, mujal need kättesaadavad ei ole. Paljud vanemad ei vaktsineeri enam enda lapsi, pidades vaktsiine kahjulikeks või arvates, et haigused, mille vastu vaktsineeritakse, on juba kadunud. Kuid kui ühel päeval haigus, mida peeti ,,väljasurnuks", tagasi tuleb, on kõik jälle haavatavad. 21. sajandil on globaalprobleeme palju, näiteks terrorism ja sellega kaasnevad moraalsed kui rahalised kahjud, samuti tuumasõjaoht ja rahvastiku suur kasv. Haiguspuhangud on sama suur probleem nagu varem ning keskkond on oma saastatuse tipus. Kerge pole ühtegi nendest
paljude maakohtade ning pisemate piirkondade väljasuremist. Ränne on iseloomulik samuti just arengumaadele. Positiivne areng toimub kindlasti nii tehnoloogias kui ka meditsiinis. Juba praegu on tehnoloogia areng väga kiire ning see mugandab inimeste elu suurel hulgal. Aastaks 2070 on ilmselt tekkinud võimalused ning tooted, mis ka tänapäevastele tipptoodangutele silmad ette teevad. Suure tõenäosusega on tulevikus vähem haigusi, sest on loodud rohkelt uusi vaktsiine ning suudetakse kõiki tervisehädasid veelgi tõhusamalt ja oskuslikumalt ravida ning ennetada. Teadlased on ka öelnud, et tulevikus on praegune suur probleem energia liigtarbimine ilmselt leidnud lahenduse. Kütustena kasutatakse ökonoomsemaid vahendeid ning suureneb päikeseenergia kasutamine ja tarbimine. Kindlasti tuleks tulevikus piirata metsaraiet ja puiduenergia kasutamist, mis on juba tänapäeval paljudes piirkondades probleeme põhjustanud.
KÜSIMUSED Vasta esitluse põhjal küsimustele. 1. Missuguseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Bakterid,seened GM-loomad ja -taimed.. 2. Kirjuta kolm biotehnoloogia puudust. Ajakulu vastavate organismide leidmiseks,kasvatamiseks. Tundlikkus keskonnategurite suhtes. 3. Kirjuta kolm biotehnoloogia eelist. Säästab energiat, vähem ja kahjutud jäätmed, odav tooraine. 4. Kirjuta aineid, mida saab biotehnoloogiliselt toota. Ained, mida saab biotehnoloogiliselt toota: piimatooteid, pärmitaigent, õllesid, veine, seentest saadud ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head elusad mikroorganismid, mille tarvitades on tervist parandav toime, aga prebiootikumid on toidu koostisosad, mis loovad headel...
hea ei ole. Keskkonnasäästlikkus on sellel sajandil saanud suurimaks probleemiks, mis puudutab kogu inimsugu. Maailma elanikke ühendavad ühised ohud. Teaduse areng on kaasa toonud palju tarvilikku, kuid tänapäeval on see hakanud inimkonnale ohtu kujutama. Viimastel aastakümnetel on arenenud farmaatsia. Süütutest ravimitest on saanud võimsad vahendid inimliigi mõjutamiseks. Oleme jõudnud aega, kus massiliselt kasutatakse vaktsiine kõige tühisema haiguse vältimiseks. Ravimikompaniide hüvanguks levitatakse paanikat haigustest nagu linnugripp, vaid selleks, et müüa oma tooteid. Teadmatuks jääb ainult see, kas vaktsiinidest ka tegelikult kasu on või on tegu ainult müügitrikiga. Võib juhtuda, et ravimitest saavad alguse rasked haigused. Aja kulgedes on muutunud maailm nii ohtlikuks, et usaldada ei või mitte midagi. Elu kiirteel kihutades on inimene avastanud palju uut ja kasulikku. Nüüd on alanud
IMMUUNSUSVORMID Eristatakse kaasasündinud ja omandatud immuunsust. Kaasasündinud immuunsus on meil juba sündidest peale.See pärandub vanematelt järglastele ning kestab kogu elu.Näide (haigustekitaja kohta) - koertekakk Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei pärandu vanematelt järglastele ning kestab enamasti elu lõpuni.Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST Vaktsineerimisel viiakse organimsi vaktsiine.Vaktsiine valmistatakse kas: a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi.
vähemaks ning domineerima hakkavad näiteks hiinlased, kes viivad aga üldise haridustaseme alla. Seega tuleb välja, et meil puudub kindel edasine ühiskonna areng, kuna puuduvad tulevased arendajad. Eelnevalt oli juttu, et pidev autode kasutamine muudab inimesed ebatervislikuks. Kui me väidame et meditsiin on hästi arenenud, siis ei tohiks ju probleemi olla, peaks kõik saama jälle korda teha. Samas on veel palju haigusi, mille vastu ei ole vaktsiine leitud, näiteks borrelioos, ning tekib ka juurde haigusi, näiteks viimasel ajal laialdaselt levinud seagripp. Selle vastu oli kiiresti vaja toota vaktsiini. Üldiselt leidub veel ka varemalt teada olevaid tõbesid, mille vastu kindlat ja täiuslikku ravi ei teata. Seega saab tervishoid veel areneda. Kui nii võtta, et inimene siiski hävitab ühiskoda, siis poleks ju võimalik edasine areng. Teisalt saab
kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest • Kõigi haiguste vastu vaktsiine ei ole Kasutatud kirjandus • http://www.virologyj.com/content/9/1/22/figure/F1 • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech.htm • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech_3.htm
Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui
ka lehmad ja lambad, kes on geneetiliste manipulatsioonide tagajärjel võimelised tootma näiteks insuliini- või interferoonirikast piima. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Seda põlvkonda iseloomustavaks märksõnaks on multifunktsionaalsus. Siia alla kuuluvad parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuurid, parandatud füsioloogiliste omadustega taimed (kasutavad efektiivsemalt toitaineid, valgust, vett jne), vaktsiine tootvad põllu- ja aiakultuurid jne. Kasvupinnad ja levik Neli peamist põllukultuuri, mille sordiaretuses on geenitehnoloogiat kasutatud, on soja, mais, puuvill ja raps. Muundkultuuridest on kõige levinum soja. 60% praegu turul olevast sojast on GM.Soja kasvupind on viimastel aastatel eelkõige laienenud Brasiilias ja Argentinas. Kui näiteks 2004 aastal kasvatati maailmas GM põllukultuure 81 miljonil hektaril, siis 2005
Praeguste mitteametlike riikidevaheliste kokkulepete kohaselt ei tohi terminaator- kultuure siiski kasutada, kuid ettevõtjate poolne surve tõstatab selle küsimuse ikka ja jälle. Kolmanda põlvkonna GM kultuuride juurutamine toimub valdavalt veel teaduslike uuringute tasandil. Püütakse luua parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega põllukultuure, panna taimi efektiivsemalt kasutama toitaineid, valgust või vett ning töötada välja ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farmataimed") jne. Mõned farmataimed on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi. GMO-ga kaasnevad ka riskid. Loomulikult ei tähenda see, et igasugusest arengust tuleks loobuda, vaid ainult seda, et uusi arenguid tuleks jälgida kriitiliselt ja kaaluda võmalikke riske. Oluline on aga teadvustada endale riskiühiskonnas elamise fakt ja suhtuda sellesse vastutustundlikult. Kõige sagedamini räägitakse GMO-dega seoses ilmselt toiduohutusest.
elutegevuse jääke. 18. Mis ülesanne on liblikõieliste juurtel elavatel mügarbakteritel? Nad seovad õhulämmastiku ja muudavad selle taimedele kättesaadavateks õhulämmastiku ühenditeks. 19. Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimestele on kasulikud seedekulga bakterid, kes sünteesivad osasid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. 20. Kuidas saab inimene ennast haigusttekitavate bakterite eest kaitsta? Bakterhaiguste vältimiseks kasutatakse vaktsiine. 21. Mis on antibiootikum? Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. 22. Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid. 23. Mille poolest erinevad algloomad bakteritest? Algloomad on päristuumsed, kuid bakterid on eeltuumsed. 24. Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? Nad toituvad keskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest nagu loomad. 25. Mis on pelliikul? See on väga õhuke kest mis katab algloomade keha. 26
aminohapete ,toiduainete ja puhastusvahendite tootmisel. Seenhaiguste tõrjeks , komposti valmistamiseks, silo valmistamiseks , bakterväetised ja biopuhastus. 23. Bakterite tähtsus looduses? Lagundajad (muudavad surnud orgaanika anorgaanikaks), samuti viljastavad mulda ja muudavad taimed rohkem kättesaadavamaks N-ühenditele. 24. Bakterite tähtsus inimese elus? Kasutatakse toiduaine tööstuses(Hellus), Bakteritest tehakse ka ravimeid,vitamiine ja vaktsiine. 25. Nimeta keskkonnatingimusi, mis mõjutavad bakterite kasvu? Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise
http://www.competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu- kui nn farmataimedega. Farmataimed ja tööstustaimed on inimeste ja loomade ravimeid, vaktsiine ja antikehi tootma loodud ning erinevaid ensüüme, õlisid, plastmasse ja uurimistööks vajalikke keemilisi ühendeid sünteesivad GM taimed. Kus kasvatatakse GM taimi? Rahvusvaheline GMO-de kasutuselevõttu edendava agentuuri International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) andmetel on GM kultuure 2008.a. seisuga külvatud 125 miljonile hektarile, millest umbes 50% kasvatatakse USA-s. USA
testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi. Paljusid nakkushaigusi ennetavaks immuniseerimiseks kasutatakse vastavaid vaktsiine immuunreaktsioon - reaktsioon organismi sattunud antigeenidele immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik
Pärast nakkushaiguste põdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate võõrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetamiseks kasutatakse kaitsesüstimist, mille tagajärjel käigus välja kujunenud erinevat tüüpi kaitsemehhanismid, kuna ka ründajad tekkib: AKTIIVNE KUNSTLIK IMMUUNSUS (kui kasutatakse vaktsiine, võivad olla väga erinevad:erinevad mürgid mürgisedtaimed, nahale sattunud mille koostamises on kas hävitatatud või nõrgestatud mikroobid ja organism mürgid, sissehingatud mürgised aurud(ka puhas hapnik), toiduga/jooguda peab ise nende vastu antigeene hakkama tootma) PASSIIVNE KUNSTLIK organismi sattunud mürgised ained, keskkonnamürgid. Bakterid, viirused, IMMUUNSUS (kui kasutatakse valmis antikehi sisaldavaid
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
süst Mida arvatakse minu peres vaktsineerimisest? Need, mis on lastele ettenähtud nende vastu pole midagi halba öelda, aga need, mis on nüüd leiutatud (seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised). Need vaktsiinid, mis on lastele määratud sünnist saati, nende vastu pole kellelgi meie peres midagi halba öelda, ainult head. Need süstid on kõigil õigeaegselt ära tehtud. Kuidas suhtun ise vaktsiini? Mina isiklikult pooldan vaktsiine, sest nad tugevdavad meie immuunsüsteemi teatud haiguste eest, kuid ei poolda neid, mis pole meile määratud sünnist saati. Nendeks on näiteks: seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised. Algul on meie organism peale nende teiste süstide vastuvõtlik teistele haigustele, mis ilma külge ei hakkaks, sest nenede vastu on meil vaktsiin saadud. Vaktsineerimine tänases Eestis: Eestis vaktsineeritakse korrapäraselt 017-aastaseid lapsi tuberkuloosi, B-
koolera ja süüfilis). Meid kaitsevad nende eest nahk ja limaskestad ning bakterid hukkuvad meie seedeelundites ja neid hävitavad ka antikehad. Bakterhaiguste vastu on loodud vaktsiinid ja antibootikumid, mis kaitsevad meid. Bakterite abil valmivad ka mitmed toiduained. Piimhappebaktereid kasutatakse hapendatud piimatoodete valmistamiseks, bakterite abil toodetakse mitmeid ravimeid, vitamiine vaktsiine, tõvestavatest bakteritest valmistatakse bakterioloogilist relva, bakteritega valmistatakse silo, väetist ja tõrjutakse taimekahjureid. 17. Missuguseid organisme on viirused võimelised nakatama? Viirused on võimelised nakatama kõiki organisme, kellel on elutunnused. 18. Joonista bakter ja viita joonisel: vibur, rakukest, tuumaaine, ribosoomid. 19. Kes/mis on viirus? Viirus on üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail. 20
Farmaatsiatööstused on enamuselt juba aastaid välja arenenud ning samamoodi on välja kujunenud ka pikemalt käibel olevate ravimite hinnad . Tööstuse tulu suurendamiseks mõtlevad tänapäeva tööstused välja jaburaid põhjendusi nign seetõttu kasvavad ravimite hinnad üpriski tihti . Hiljuti levinud seagripioht tõstis vaktsiini sisseostu märkimisväärselt, kuid lõppkokkuvõttes enamus sellest jäi tarbimata ning aegus. Lõpuks tehti vaktsiine registreerimisel ka tasuta: kuna sellega polnud midagi erilist ette võtta. See on hea näide sellest kuidas farmaatsiatööstus ei arvestanud vaktsiinikoguste müügil mitte tarvidust ja nõudmist selle osas vaid enda huve. Sellest suurest seagrippi ohust sai esialgne hüsteeria, mis sai hoo sisse tänu meediale, mis lõpuks siiski näitas kuidas on võimalik inimesi lollitada. Maailmas on üle sajatuhande
hävitada, ja need bakterid leiavad endale seal hea kasvukoha hakates paljunema ja lõhkudes rakke, levides edasi teistesse rakkudesse. Kliinilises faasis suureneb T-abistaja rakkude hulk, mis aktiveerivad interleukiini, mis suurendab omakorda T-rakkude hulka. See põhjustab soolestiku seinte paksenemise, kuni ainete imendumine viimaks lakkab ja loom sureb. (Wadwha et al; 2013) Piimaveistel on töödeldud välja erinevaid vaktsiine paratuberkuloosi vastu. Paraku ei ole nende efektiivsus olnud väga edukas. Haigestunud looma leidmisel karjast tuleks ta võimalikult kiiresti isoleerida teistest ja hukata. Samuti testida ülejäänud karja patogeeni suhtes. (Harris ja Barletta; 2001) Järeldused Johne haigus ehk paratuberkuloos on väga keeruline seedetrakti nakkushaigus, mis esineb peamiselt mäletsejalistel. See on põhjustatud Mycobacterium paratuberculosis (M. avium subsp. paratuberculosis) poolt
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
Need haigustekitajate muundatud osakesed stimuleerivad immuunsüsteemi tootma antikehi "sissetungijate" vastu, kuid ise ei põhjusta haigust. Toodetud antikehad jäävad organismi teatud ajaks, sageli kogu eluks ja kui keha puutub loomulikul teel kokku haigustekitajatega, tunneb immuunsüsteem need ära ja asub rünnakule, takistades sel moel haiguse teket. Iga bakter või viirus stimuleerib immuunsüsteemi tootma neile vastavat tüüpi antikehi ja selle tõttu on vaja erinevaid vaktsiine, et kaitsta erinevate haiguste vastu. http://www.vaktsiin.ee Ükski ravim pole 100 % kindel, nii ka vaktsiinid. Samas on vaktsineeritud inimestel võimalus siiski haigestuda, kuid selle haiguse põdemine võib olla kergem. 5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid · Reservuaaride avastamine ja kahjutustamine · Ülekandeteede katkestamine ja blokeerimine · Vastuvõtlike inimeste arvu vähendamine, vaktsineerimine ja ravi · Karantiin
VIIRUSED KT 30 September · Viirused ei ole rakulise ehitusega · Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli · Neil puudub ainevahetus, nad ei reageri väliskeskkonna muutustele · Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljunemisek panevad tööle enda peremeesrakud, mis seejärel hävib. · Nad on rändavad ,,halvad uudised" Viirused jaotatakse: DNA ja RNA viirusteks Rna viirused: Tubakamosaiigi viirus ja gripiviirus Mõnel viirustüübil on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakus kaasa võtnud VIIRUSTE PALJUNEMINE · On kaks võimalust : a) Lüütiline paljunemine st peremeesrakk hävitatakse b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi ...
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kui...
GMO poolt või vastu. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas luuakse GMO-si? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võima...
1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikshelaks kõrge temperatuuriga (90-95C, 40-60 sek.). 2) praimerite seostamine (hübridiseerimine, anniilimine) DNA-le toimub tavaliselt temperatuuril 50-70C (ca 30 sek). 3) komplemetaarse DNA ahela sünteesn DNA-polümeraasi toimel (70-75 C juures, aeg sõltub lõigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Kasutatakse teatud spetsiifiliste molekulid tootmiseks.Sel teel on võimalik produtseerida nii ensüüme kui ka hormoone, mida saab kasutada kui vaktsiine. Defektsetevgeenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. Transgeensete isendite ja organismide loomine (bakterid, seened aga ka taimi) 36.Mis on loomade geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näit. 1) soovitavate tunnuste lisamine vüi võimendamine . 2) huvipakkuva produkti tootmine loomas. 3) transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme.
Maailma tervise organisastioon (WHO) defineeerib avaliku ja erasektori koostööd järgnevalt : ,, see on vahend millega kokku viia vajalikud osad ühise eesmärgi nimel, milleks on inimkonna tervise parandamine läbi ühiselt heaks kiidetud rollidele ja põhimõtetele." Kõige tavalisem näide sellele kuidas avalik ja erasektor koostööd teevad on ravimite ja vaktsiinide viimine arengumaadesse. Valitsused ja tervisefirmad teevad koostööd, et viia vaktsiine ja ravimeid vaestesse riikidesse. Kahtlmata aitavad ülemaailmseid tervise koostööd kokku viia erinevatest gruppidest pärit inimesi, kes on pakuvad probleemidele erinevaid lahendusi. Koostöö tulemusena suudetakse aidata paljuid abivajavaid. Avaliku ja erasektori koostöö eesmärgid, millega üritatakse suulist tervist parandada on järgmised: 1. Tõsta globaalselt teadlikust suuhügieenist. 2. Võimaldada ja toetada organisatsioonidel reklaamida head hammaste tervist 3
Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides. Ei muutu eluea jooksul, nakkuse ajal toimib see immuunsus väga kiiresti. Passiivne immuunsus- Nakkushaiguse ennetamine antikehade ehk immunoglobuliinide manustamise teel. Saadav immuunsus ehk nakkuskindlus on lühiajaline. Aktiivne immuunsus- Haiguse läbi põdemisel tekkinud immuunsus. Immuniseerimise plaaniline kava- Riiklik immuniseerimiskava, mille alusel võimaldatakse teatud vaktsiine lastele ja täiskasvanutele tasuta. Immuniseerimiskavas on kirjas kui vanalt tuleks vaktsineerida, mille vastu ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3
• Pärilikkusaine, kapsiid ja ümbris b) Kas elus või mitte?’ • Ei ole tegemist elusorganismiga, kuna ta ei suuda iseseisvalt paljuneda ja puudub ka iseseisev ainevahetus c) Paljunemine (bakteriviiruste ehk bakteriofaagide puhul) I. Lüütiline tsükkel • Viiruspartikleid toodetakse massiliselt ja paljunemise käigus peremees hukkub II. Lüsogeenne tsükkel • Viirus paljuneb koos peremehega d) Vaktsineerimine I. Millest vaktsiine tehakse? • Osa vaktsiine sisaldab antigeene. • Osa vaktsiine on nõrgestatud viirused II. Antikeha-antigeen seostumine III. Osata nimetada levinuimaid viirushaiguseid (PS. teha vahet AIDSil ja HIVil) • Gripiviirus – levib õhu kaudu või pesemata kätega • Papilloomviirus – soolatüükad, villid – papilloomviirus võib põhjustada emakakaelavähki • C-hepatiid – levib verekontaktiga - kroonilisena võib põhjustada maksakahjustusi
Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM-kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust . Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu muundkultuuride kasvupinnast on Euroopas (mais Hispaanias). Uuemaks geenmuundatud taimede nisiks on ravimite komponente või vaktsiine tootvaid põllu- ja aiakultuure (,,farma-taimed") jne. Mõned nn ,,farma-taimedest" on jõudnud juba ka põllukatsete staadiumi, mis tekitab suurt poleemikat toidutaimede võimaliku saastumise üle. Juba praeguses staadiumis on esinenud saastejuhte - nt. 2002 saastasid firma ProdiGene seavaktiisini tootvad taimed naaberpõlde ning sojasaaki. Millised GMO-tüübid on peamiselt levinud? Herbitsiidiresistentsed taimed (HR) ja toksiini toovad taimed (Bt).
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
vaktsineeritakse lõpptiineid loomi. Vastsündinud saavad passiivse immuunsuse (antikehad) ternespiimaga (kolostraalne immuunsus). Vaktsiinidest kasutatakse: 1) Atenueeritud elusvaktsiine mutantsetest E.coli tüvedest (praktikas vähe levinud). 2) Bakteriinid ehk surmatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiinid. Neid on erinevaid. Efektiivseteks peetakse pilusantigeene ja anatoksiine sisaldavaid vaktsiine. Nende antigeenide lisamine vähendab vaktsiinide serovariantspetsiifilisust. Rahuldava immuunsuse annavad septitseemilise kolibakterioosi vastu ka nn. farmispetsiifilised bakteriinid. Neis on antigeeniks põhiliselt E.coli endotoksiin. 14)ETEC tüvede virulentsuse faktorid Olenevalt E.coli virulentsetest omadustest on patogeensed E.coli bakterid jaotatud rühmadesse: 1) enterotoksigeensed (ETEC) - E.coli tüved, mis omavad fimbriaalseid
katku juhtu, millest üks lõppes surmaga. ● Kõige ohtlikumat vormi - kopsunakkust, mida võib kasutada biorelvana - pole Eestis olnud. ● Esimest korda registreeriti siberi katk Eestis 1919. aastal, viimati põdes siberi katku 1968. aastal üks Tartumaa mees. Vaktsiin ● Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi. ● Biorelvana kasutatavad mikroobitüved on antibiootikumiresistentsed, nende vastu pole ka immuunseerumeid ega vaktsiine. Biorelv ● Siberi katku spoore võib in vitro toota. ● Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. ● Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana. Nimi Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast „süsi“, mustade karbunkulite järgi mis haigus nahale jätab. Antraksi puhangud (osaline) ● 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
