Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist? Miks sellised muutused toimusid? - Üha enam eestlasi hakkas partei liikmeks. Sest enamus eestlasi olid töölisrahvas ja kommunistlik partei seisis nende õiguste eest. 2
aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja siinne juhtkond asendada venemeelsega. Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused? Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik,
ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt) *Esindus demokraatia e parlamentaarne rahvas valib parlamendi ( vaata lehelt) 2)Riigipõhitunnused: kindel territoorium, rahvas ja valitus ,kes pakub rahvale avalikke teenuseid ja kontrollib riigi piir 3) Riikluse 6 etappi 1.Linnriigid-kreekas, muinasaeg, rahvas piiratud 2.Impeerium- rooma impeerium 3.Feodaal...
Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4). Poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu, mida kontrollisid julgeolekuorganid. Sõjajärgsetel aastatel olid võtmekohal juunikommunistid (olid aktiivselt osalenud 1940. a. juunipöördes).
murrangut venemaa riikluse ajaloos lõppes nõukogude ajastu. Nõukogude Liidu lagunemise järel oli Vene Föderatsioonis kehtima jäänud 1978. a. põhiseadus ning sellele tuginevad riigivõimuorganid. Ametlikult säilis ka nõukogudeaegne riigi nimetus Vene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1993. a. detsembris võeti vastu uus põhiseadus, mille järgi kuuluvad Vene Föderatsiooni koosseisu · autonoomsed vabariigid (21) · kraid (6) · oblastid (49) · autonoomsed oblastid (1) · autonoomsed ringkonnad (10) · föderatiivse alluvusega linnad (2) Föderaalvõimu (riigivõimu) suhteid autonoomsete vabariikidega ja teiste haldusüksustega reguleerib peale põhiseaduse veel ka 1992. a. sõlmitud föderatsioonileping. Seega on Vene Föderatsioon paljurahvuseline riik, kus elanikkonna enamuse moodustavad venelased üle 82%. Kõrgemaks riigivõimuesindajaks on suurte volitustega president.
- Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli vormiliselt riigipea, aga tegelikult esimehel sellist rolli ei olnud. Ülemnõukogu ehk parlament ei käinud koos pidevalt, istungid toimusid enamasti kaks korda aastas, sest need inimesed, kes
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid
süsteem, haldus, põllumajandus ja maaelu, tööstus, kultuurielu, haridus, kontaktid maailmaga jne) Eesti ENSV Poliitiline süsteem Vabariik, demokraatia parteidiktatuuri all peab jõudma kommunismini Haldus 15 maakonda, linnad, vallad 13 maakonda, oblastid Põllumajandus ja maaelu Turumajandus Plaanimajandus: kogu majandus pidi olema riigi käes, erasektorit pold ette nähtud / maaelu hääbumine Tööstus
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. ...
piirkonnad olid Eesti valdusesse läinud vastavalt Tartu rahulepingule 1920.a.). Kokku võeti Eestilt üle 2300 ruutkilomeetri. - 1940-ndate teisel poolel säilisid haldusüksustena maakonnad (algul 10, hiljem tehti mõned juurde) ja vallad. - 1950.a. kaotati maakonnad ja nende asemele moodustati rajoonid. Vallad muudeti samal aastal külanõukogudeks. - 1952-1953.a. oli Eesti NSV jagatud 3 oblastiks ( Tallinna, Tartu ja Pärnu). Oblastid jagunesid jätkuvalt külanõukogudeks. Peale 1953.a. rajoonid taastati. - Rajoonide arv muutus mitmete reorganiseerimiste käigus kui nende arvu kas suurendati või vähendati. Eesti Vabariigi taasiseseisvudes nimatati rajoonid taas ümber maakondadeks ja külanõukogud valdadeks. - Lugege haldusjaotusest Nõukogude okupatsiooni ajal ka õpik lk.112 ja vaadake kaarte lk.113, 114, 119.
Umbes 5% kohalikud maksud Laenamine, rentimine, varamüük jne. Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest Osutada sotsiaalabi ja teenuseid Korraldada elamu ja kommunaalmajandust (koristajad, prügivedu, veetrassid jne.) Korraldada koolide, lasteaedade, raamatukogude ja meditsiiniasutuste tööd Riigikorralduse vormid Föderatsioon ehk föderaalriik liitriik, kus piirkondadel on suur iseotsustusõigus. Nt: USA osariigid, Venemaa oblastid, Saksamaa liidumaad. Unitaarriik ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti. Konföderatsioon ehk riikide liik sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~ Euroopa Liit Ühiskonnakorralduse vormid Demokraatia Diktatuur Riigivalitsemise vormid Vabariik riigipea valitakse teatud ajaks seaduse järgi.
1)Nõukogude Liit -Suureneb Stalini isikukultus -Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnang...
dets moodustati NSV Liit. Koosnes 4 liiduvabariigist: Vene, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia Föderatsioon (hiljem moodustusid sellest Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaani liiduvabariigid). NSV Liit moodustati vägivaldsel teel Punaarmee abil. Tabel NSV Liit: 1923 1928 1937 1977 Liiduvabariigid (NSV-d) 4 6 11 15 Autonoomsed vabariigid (ANSV-d) 13 15 22 20 Autonoomsed oblastid (AO-d) 16 14 9 8 Rahvusringkonnad (RR-id) - 1 9 10 Sise- ja majanduspoliitika Kehtestati üheparteiline süsteem. Ainsaks lubatud parteiks oli bolsevike partei. Algul tegid bolsevikega koostööd ka vasakpoolsed esseerid, kuid need tõrjuti vägivaldselt kõrvale ja hiljem represseeriti. Sõjakommunismi poliitika: · kehtestati 1918. a kevadel
Levinud on ka vene, poola, ungari ja rumeenia keeled. Linnad Ukraina jaotub 24 oblastiks, 1 automaatseks vabariigiks ja 2 linnaks. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elab 2,7 miljonit inimest ja mille suurus on 839 km2. Teiseks linnaks on Sevastopol, kus elab üle 350 000 inimese. Krimm on poolsaar ja autonoomne vabariik Ukraina koosseisus. Seal elab pea 2 miljonit inimest ja selle pindala on 26 100 km2. 3 Krimmi pealinnaks on Simferpolo. Ukraina oblastid on Dnipropetrovski , Donetski, Harkivi, Hersoni, Hmelnõtski, Ivano-Frankivski, Kiievi, Kirovogradi, Luganski, Lvivi, Mõkolaivi, Odessa, Poltava, Rivne, Sumõ, Zaporizzja, Zitomõri, Taga-Karpaatia, Ternopili, Tserkassõ, Tsernigivi, Tsernivtsi, Vinnõtsja ja Volõõnia. Majandus Kaubad Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ukraina ekspordib nisu,
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
Ukraina riigi keeleks on ukraina. Levinud on ka vene, poola, ungari ja rumeenia keeled. Linnad Ukraina jaotub 24 oblastiks, 1 automaatseks vabariigiks ja 2 linnaks. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elab 2,7 miljonit inimest ja mille suurus on 839 km2. Teiseks suureks linnaks on Sevastopol, kus elab üle 350 000 inimese. Krimm on poolsaar ja autonoomne vabariik Ukraina koosseisus. Seal elab pea 2 miljonit inimest ja selle pindala on 26 100 km2. Krimmi pealinnaks on Simferopol. Ukraina oblastid on Dnipropetrovski , Donetski, Harkivi, Hersoni, Hmelnõtski, Ivano-Frankivski, Kiievi, Kirovogradi, Luganski, Lvivi, Mõkolaivi, Odessa, Poltava, Rivne, Sumõ, Zaporizzja, Zitomõri, Taga-Karpaatia, Ternopili, Tserkassõ, Tsernigivi, Tsernivtsi, Vinnõtsja ja Volõõnia. Majandus Kaubad Ukraina impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle. Ukraina ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemeid, põllumajandus- ja
Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel. · puudulikus kaadrivalikus
(valla- ja külanõukogude juhtide küsimus oli NSVLis suureks probleemiks, sest kaader oli vahetuv ja ebastabiilne. Uued haldusüksused ei sobitunud kohe olemasolevasse süsteemi, sest vallatasand oli ajaloolise pärandina olemas olnud juba pikk aega. Enamikes piirkondades olid vallad ka optimaalsed haldusüksused. 1950. aasta haldusreform. 1950. aasta haldusreform. Rajoniseerimine, rajoonide rajamise reform. Juba 1946. aastal tegi A.Aru ettepaneku moodustada ENSV oblastid ja rajoonid, sellele olid selgelt vastu Karotamm jm juhid. 1949. aastal hakati sisuliselt rajoonide rajamist ette valmistama. 1944. a piiriõgvendused toimusid Moskva sunnil ainult kaarti aluseks võttes, siis rajoonide loomisel hakati läbi töötama võimalikke erinevaid variante rajoonide rajamiseks. 26. september 1950 – ENSV ÜP seadus „Maarajoonide moodustamise kohta ENSV-s“, millega: Likvideeriti maakonnad ja vallad; Teostati rajoniseerimine;
Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val- dade asemele külanõukogud. 1952-1953 olid Eestis koguni oblastid, kuid siis saadi Moskvas nende mõttetusest aru ja nad likvideeriti, vaata kaardil c) kõige suurem võim oli EKP-l, mida juhiti Moskvast, kommunistlik partei oli ka ainus lubatud partei, d) Riigikogu asemel oli ENSV Ülemnõukogu, kuid sellel puudus igasugune võim, e) valitsust nimetati Ministirte Nõukoguks (kuni 1946. kandis see nimetus Rahva- komissaride Nõukogu) f) põllumajandus käis alla, sest talud lõhuti ja inimesi aeti sunniviisiliselt kolhoosidesse
Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.. 1952-1953 jagati Eesti kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva ) ja 30 rajooni. Rajoonide arvu ja piire muudeti veel 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · umbes 24 alevit · umbes 27 väiksemat linna
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
(3p) 7-8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p 1.2. Paigutage järgnevad haldusüksuste nimetused õige perioodi/ seletuse juurde: (3p) 7- 8 õiget 3p, 5-6 õiget 2p, 3-4 õiget 1p KULTUUR/ELUOLU HALDUSÜKSUS 1. Esimese eestikeelse raamatu ilmumine 1. Komtuurkonnad 2. Uue Testamendi tõlkimine eesti keelde 2. Kubermangud 3. Kolhoosid 3. Oblastid 4. Laulupeod 4. Rajoonid 5. Tartu ülikooli asutamine 5. Külanõukogud 6. Talurahvakoolid 6. Vabariikliku alluvusega linnad 7. Hansalinnad 7. Piiskopkonnad 8. Uus ärkamisaeg 8. Kreisid (maakonnad) 2. Millist sündmust seostatakse: (3p) 2.1. Eesti keskaja lõpuga:……… 2.2
Oli vaja ka nendes liiduvabariikides, kus seni oblasetid ei olnud, moodustada oblasteid. Eestis jõutakse selleni 1952. aasta 3. mail võeti vastu vastav Eesti NSV ÜP seadus - oblasti idee looja ei olnud Karotamm ja ka tema järglane Käbin, see oli väga selgelt Moskva poolt peale pandud. Õnneks see oblasti eksperiment väga pikalt ei kehtinud, pärast Stalini surma tuldi Kremlis selle küsimuse juurde tagasi, selle tõstatajaks oli Beria, väiksemates liiduvabariikides oblastid likvideeriti - 4. aprillil 1953. Uus juhtkond pandi Kremlis paika tund aega enne Stalini surma - kolmevõimu ühiskoosolekut ei ole NSV Liidus ühelgi teisel perioodil koos olnud. Eestis loodi Pärnu, Tartu ja Tallinna oblast, samaaegselt Eestiga loodi oblastid ka Lätis (Daugavpilsi, Liepaja, Riia). Leedus oli see eksperiment alguse saanud juba 1950. aastal (Kaunase, Klaipeda, Siauliai, Vilniuse). Moskva jaoks oli oluline, et kõik liidumaad oleks unifitseeritud. See tõi kaasa selle, et see
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...
39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia Pärast Jossif Stalini surma hakati likvideerima Eestis oblastid. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat: Nõukoguliku haldusjaotuse korrastamine 1954-1964: Uute alevite ja linnade moodustamine. Külanõukogude arvu kärpimine. - Kõige olulisem muudatus, vähendas oluliselt ametnike arvu ning kergendasid valitseda riiki. Rajoonidevõrgu vähendamine. - Kaotati Loksa ja Pärnu rajoonid. Hiljem taastati Pärnu rajoon. 1959. a, 37'st rajoonist likvideeriti 13 maarajooni. Kirde-Eesti põlevkivipiirkonna väljakujundamine.
hääleõigus riigi keskorganite töös) 3 2) Korparatiivne autonoomia (keelekoosluse olemasolu, teatud arv kohti riigiaparaadis, selles keeles toimub kohtupidamine ja õppetöö koolis) 3) Territoriaalne autonoomia a. Etnoterritoriaalne e. poliitiline (etnilised rühmad asuvad kompaktselt, autonoomsed vabariigid, oblastid jne., oma konstitutsioon, seaduste andmise õigus kohaliku elu küsimustes, mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, oma parlament ja täidesaatva võimi organ, tal ei ole oma kodakondsust ega kohtusüsteemi) b. Kultuuriautonoomia (elavad hajutatult, kultuuri ja keele hoidmine, osalevad seaduses määratud ulatuses riigi poliitilises elus) Õiguse mõiste
rajoonide väljaanded. Siit pärineb suuresti ka meie praegunegi eesti ajakirjandussüsteem. Näiteks, kohalikud lehed ja meie haldussüsteem. See erineb mõneti sellest, mis oli Esimeses vabariigis, mille õigusjärglaseks ennast peame. Omaaegses Eesti Vabariigis praegust nelja maakonda polnud, ehk siis ka nelja maakonna ajakirjandust: Jõgevamaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa. Või teine näide 1952-53 aastal, lühikest aega, olid ka Eestis oblastid. Kolm oblastit Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Püsisid nad kolmandik aastat, sest see oli absurdne kopeerida nii väikeses vabariigis suurte haldussüssteemi. Terve meie vabariik on väiksem kui Vene Föderatsiooni enamik oblasteid, ent selliseid narrusi tol ajal tehti, kõike püüdi ühe vitsaga lüüa. See mõjutas lehtede ilmumissagedust enamik oblastilehti ilmus 5 korda nädalas, "Edasil" võttis kaua aega sõdimist, et tagasi saada neljapäevane leht. Maakonnalehena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
