Organismidevahelised suhted • Milliseid organismidevahelisi suhteid looduses leidub? • Mil moel erinevad organismid üksteist mõjutavad? Konkurents • Kõigile osapooltele negatiivselt mõjuv suhe nii liigisiseselt kui erinevate liikide vahel. • Konkurents tekib, kui organismid on hõivanud mingis osas sarnase ökoniši. • Tugevam või paremini kohanev liik võib teise liigi välja tõrjuda. • Konkurentsi vähendamiseks liigid spetsialiseeruvad erinevatele ressurssidele. Konkurents • Konkurents mõjutab taimi rohkem kui loomi. • Taimed, mis on vähemnõudlikud, on konkurentsivõimelisemad. • Loomad vähem mõjutatud, kuna võivad
Vastused 1. Takson 2. Liik (Homo sapiens) Perekond (inimene) Sugukond (inimesed) Selts (esikloomalised) Klass (imetajad) Hõimkond (keelikloomad) Riik (loomad) 3. Teadusharu, mis uurib nii tänapäevaste kui ka väljasurnud organismide mitmekesisust ja omavahelisi sugulussuhteid 4. Carl von Linné 5. Bakterid, arhed, eukarüoodid 6. Antibiootikumide 7. Bakterid, arhed, protistid, taimed, seened, loomad 1. Mis moodustavad populatsiooni genofondi? 2. Kuidas mõjutab erinev keskkond liigisiseselt taimi ja loomi? Too näide. 3. Paranda valed laused õigeks. · Suguline paljunemine on iseloomulik kõigile hulkraksetele organismirühmadele. · Kombinatiivne muutlikkus on ainus muutlikkuse viis mittesuguliselt sigivatel organismidel. · Pudelikaelaefekt on isendite pikaajaline suure arvukuse periood, mis põhjustab olulisi muutusi populatsiooni geenifondis. 4. Mis on bioloogilised mutageenid? Too näiteid(2). 5. Nimeta üks füüsikaline ja üks keemiline mutageen
väga edukad, sest lühikeses perspektiivis ületavad teisi rakke. Kogu organismi tasemel on kasvaja mõju aga tihti surmav või paljunemist pärssiv. Seega on genoomis soositud muutused, mis takistavad kasvajate teket (nt pannes rakud üksteist 6 hävitama). Turuefekt On olukordi, kus erinevad organismid on spetsialiseerunud erinevatele ressurssidele ja kasutavad saadusi vahetuskaubana. See mehhanism toimib liigisiseselt ja ka erinevate liikide vahel. Näited: õistaimed ja tolmeldajad, mügarbakterid koos liblikõielistega, samblikud (foto- ja mükobiont). 7 Rohelise habeme efekt Rohelise habeme efekt sai oma nime Richard Dawkinsi mõtteeksperimendist, milles rohelist habet tekitav geen paneb geeni omavaid inimesi käituma hästi teiste inimeste suhtes, kellel on roheline habe. Hüpotees selgitab valikulist altruismi sama
Organismidev ahelised suhted Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos kommensalism konkurents parasitism kisklus herbivooria Sümbioos Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega. Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma toidujäänuseid. Lehetäi ja sipelgas. Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks. Mänd ja männiriisikas. Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja süsihappegaasist orgaanili...
ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks). Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng, see on kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Charles Darwin esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria 1859 aastal. Olelusvõitlus oleste ellujäämise sõltuvus abiootilistest ja biootilistest teguritest Abiootilised tegurid: Isendid peavad toime tulema kliima, kiirguse, soolsuse ja PH tasemega. Biootilised tegurid: Liigisiseselt eemaldab tugevam isend nõrgema (nt. kannibalism), liikidevaheliselt võitlevad liigid elukoha, toidu ja muude tegurite eest. Vastastikused kohastumised Saakloom *Varjevärvus *Tugevad kaitsevahendid (okkad, kilp, sarved, soomused) *Mürgisus Peremees *Aktiivne rünnak antikehadega parasiitide vastu *Parasiidi kapseldamine lubikapslisse *KK kasutamine (palavik, PH tõstmine) parasiidile sobimatuks Taim *Sisaldavad mürkaineid (eeterlikud õlid, alkaloidid (nikotiin, morfiin, oopium) )
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis. 28. Millisel juhul koostatakse maa-aluste torude skeem? Eraldi maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kas kaevud nummerdatakse? Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. Numbrid kantakse plaanile ja kaevuandmete tabelisse ning need peavad omavahel ühtima. Numeratsioon luuakse tehnovõrkude liikide kaupa ja liigisiseselt magistraaltorustikest alustades. Isevoolsete torustike kaevud nummerdatakse süsteemide kaupa voolamise suunas, esmalt magistraal, seejärel sinna suubuvad harud. 30. Joonista skemaatiliselt kaevude numbrite kujutamise maa-ala plaanil ja torude skeemil. Kanna peale ka torude numbrid, kui väljuv toru suubub lõunasse. 31. Joonista skemaatiliselt truup läbimõõduga 5000 mm. Materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52, sissetuleva toru kõrgus 3.67 ning maapinna kõrgus 5.12. 32
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi.
omavahel geneetilises suguluses olevad loomad ·Laiemas mõttes on omavahel geneetilises suguluses need isendid, kellel on üks või mitu ühist eellast Autbriiding (inglise outbreeding) ehk mittesugulusaretus (ka välisaretus) on taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Autbriiding toimub alati liigisiseselt. Autbriidingu oodatav tagajärg on vaadeldava organismirühma heterosügootsuse suurendamine, millega vähendatakse järglase tõenäosust haigestumisele ja geneetilistele anomaaliatele. Autbriidingul paaruvad omavahel loomad, kelle suguluskoefitsient on väiksem kui antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seepärast viibki autbriiding alati populatsiooni heterosügootsuse suurenemisele. Vastandina homosügootsuse suurenemisele
on muudetud looduses mittetoimuval viisil, et anda taimele uus omadus. Klassikaline sordiaretus vs geenitehnoloogia GMO ehk geneetiliselt muundatud organism Elusolendid (taimed, loomad, bakterid), kelle pärilikkuse ainele on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet või kelle pärilikkuse ainet on muul viisil nüüdisaegse geenitehnoloogia abil muudetud. Cisgenesis - liigisiseselt geneetiliselt muundatud taim (kasutatud on sama taime geene) cis-geen - geen, mis kodeerib konkreetset tunnust, mis on võetud samalt taimelt või taimelt millega ristumine on võimalik (millega ka traditsiooniline sordiaretus on võimalik). Geen samalt organismilt Cis-geeniga taim GM taim ainult cis-geeniga Amflora tärklise kartul. Modifitseeritud tärklis tootmise jaoks- amüloosi süntaasi geeni tagurpidi koopia, et geeni ekspressiooni vaigistada Transgeen Geen teiselt organismilt.
Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma. Lubatud nakkepüünised on: 1) nakkevõrk ehk võrk selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
aitavad kaasa taimede seemnelevikule. Meriroos ja erakvähk — erakvähk elab tavaliselt tühja teokoja sees, millele võib kinnituda meriroos, kelle kombitsad kõrvetavad. Meriroos kaitseb vähki vaenlaste eest ning vähk jätab toidujäänused meriroosile. 5. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm, mis võib viia sa organismide hukkumiseni. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Liikidevaheline konkurents sõltub keskkonnast ning ellu jääb liik, kellel on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad. 6. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Ühes tiigis elavad
Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kuid need võrgud kuluvad kiirelt ja nendega kalastamine kulub ära vaid seal, kus on rohkesti kalu(inglise keelne raamat). Ehitus: Seisevvõrk kujutab endast täisnurkset võrgulina , mis on rakendatud ülemise ja alumise selise ning küljeselise külge. Eri püügipiirkondades rakendatud võrgu pikkus võib olla 20-150 m . Madalates püügipiirkondades kasutatakse lühemaid ( 20-30m) võrke , sügavates piirkondades pikemaid.Võrgu kõrgust väljendatakse ka silmades
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kõrvalasuvalt jooniselt on näha, kuidas muutub Figure 1. The compos ition of annual catch of flounde r in e xpe rime nts in 1999-2001 according to me sh s ize piikuseline koosseis lestapüügil nakkevõrkudega, 650 sõltuvalt silmasuurusest A. Täpsemalt vaatleme
Inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi
Mitmekesisust tulebki määratleda korraga paljudel erinevatel tasanditel ja erinevates mõõtkavades. Eluskoosluste mitmekesisuse poolest rikkamad on kahtlemata troopilised vihmametsad. 1. Pärilikkuse kandjate ehk geenide hulk ja muutlikus: Pärilikkuse tegurite muutlikkust võib uurida liikide, alamliikide sees või vahel. Isendi tasemel tekib täiendav muutlikkus mutatsiooni tagajärjel. Teatud osa neist muutustest antakse edasi järgnevatele sugupõlvedele. Liigisiseselt on isenditevahelised erinevused selgelt märgatavad ja maailmas ei leidu kaht täpselt ühesuguse pärilikkusega isendit. 2. Liigirikkus- näitab erinevate liikide arvu antud alal. Kõneldes kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest, mõeldakse tavaliselt liikide arvu erinevates taksonoomilistes rühmades, näiteks hõimkondades või klassides. Kogu maakera loodusliku mitmekesisuse taustal sõltub antud liigi väärtus ka tema ökoloogilisest tähtsusest
Kromosoomid Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid värvimistehnoloogiaid on nad kõige paremini jälgitavad jagunevates rakkudes. Interfaasis ei ole individuaalsed kromosoomid eristatavad, difuusset materjali, mis värvub, nimetatakse kromatiiniks. Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem. Kromosoomide arv Liigisiseselt on kõigil isenditel kromosoome kindel põhiarv n korduses. Tavaliselt on kordsusaste 2. Inimese kromosoomide põhiarv on 23: sugurakkudes on 23 kromosoomi (22 autosoomi + X või Y kromosoom) - haploidse genoom (n) ning somaatilistes rakkudes 46 kromosoomi diploidne genoom (2n). Mõnedes maksarakkudes on kordsusaste 4 sel juhul on tegemist tetraploidse genoomiga (4n) ning sel juhul on rakus 92 kromosoomi. Kromosoomide põhiarv erineb liigiti, kuid ei sõltu organismi keerukusastmest
Kromosoomid Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid värvimistehnoloogiaid on nad kõige paremini jälgitavad jagunevates rakkudes. Interfaasis ei ole individuaalsed kromosoomid eristatavad, difuusset materjali, mis värvub, nimetatakse kromatiiniks. Kromatiini erinevad regioonid värvuvad erinevalt – nõrgemini eukromatiin ning tugevamini heterokromatiin, kus DNA kondensatsiooniaste on suurem. Kromosoomide arv Liigisiseselt on kõigil isenditel kromosoome kindel põhiarv n korduses. Tavaliselt on kordsusaste 2. Inimese kromosoomide põhiarv on 23: sugurakkudes on 23 kromosoomi (22 autosoomi + X või Y kromosoom) - haploidse genoom (n) ning somaatilistes rakkudes 46 kromosoomi – diploidne genoom (2n). Mõnedes maksarakkudes on kordsusaste 4 – sel juhul on tegemist tetraploidse genoomiga (4n) ning sel juhul on rakus 92 kromosoomi. Kromosoomide põhiarv erineb liigiti, kuid ei sõltu organismi keerukusastmest
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
Proxemics keskendub inimese ruumikäitumise uurimisele sotsiaalpsühholoogilisel tasandil PÕHIMÕISTED JA KONTSEPTSIOONID Isikuruum (Personal space) ja iskute vaheline distants (Interpersonal distance), I korda kasutati aastast 1937. Isikuruumi kontseptsiooni juured on etoloogilistes uurimustes ( see teadussuund üritas algselt kirjeldada loomade käitumist, hiljem tulnud ka inimetoloogia. Loomade käitumise uurijad on tähele pannud, et liigisiseselt säilitavad loomad võimalikult püsivat distantsi. Nt. pääsukesed traadil, jaotavad ennast sinna ühtlaselt, ei ole ükstise vastas) Loomadel on ka põgenemisdistants piiri olemasolu, mille ületamine teise looma poolt kutsub esile põgenemise. Ka inimese keha ümbritseb selline nähtamtu piiriga ala (human spacial), mida sissetungijad ei tohi ületada ja see ei pruugi igas suuans tema käsitluses olla ühesuunaline R. Sommer avaldas 1969 raamatu ,,Personal Space" Am
Eukarüoodi kromosoomi kondensatsioonil on eristatavad kolm astet. 1) DNA nukleosoomne struktuur. Iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud üks nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt. Nende pikkus varieerub 8 aluspaarist 114-ni. Nukleosoomide struktuur geneetiliselt aktiivsetes kromosoomi piirkondades erineb struktuurist geneetiliselt inaktiivsetes piirkondades. 2) Kromatiini kiud. Interfaasis on elektronmikroskoobi abil nähtavad 10 nm diameetriga nukleosoome sisaldavad kromatiini kiud. Meioosi- ja mitoosikromosoomide puhul on elektronmikroskoopiliselt tuvastatavad 30 nm diameetriga kiud, mis on tekkinud 10 nm kiudude baasil H1 osalusel
Kas kogu populatsiooni kohta sügavamale setetesse kaitseks külmumise (absoluutne) või ajaühikus ülejäänud eest, aga ka kuivamise vältimiseks. populatsiooni liikmete suhtes. · Populatsioonid ja nende Erinevad sigimisviisid võivad erineda isegi dünaamika liigisiseselt. Suguline- vähem soodsates · Korrapäratu isendite jaotumuse tingimustes, järeltulijad seega erinevamad. korral puuduvad isendite vahel erilised Soodsates oludes suguta sigimine (nt seosed. pungumine) või partenogeneetiline Parves parem märgata vaenlast, veetakistus sigimine (järglased arenevad viljastamata väiksem, kergem orienteeruda. Pimedas munarakkudest)
Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, valkjashalli seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit- näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor- sast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kollakas- sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt
Reproduktiivne isolatsioon teistest liikidest ◦ ökoloogiline isolatsioon ◦ etoloogiline isolatsioon ◦ mehaaniline isolatsioon ◦ gameetne isolatsioon ◦ hübriidide elujõuetus, viljatus, alakohasus Sama liigi isenditele ühine, kuid teistega võrreldes unikaalne genofond Liigiomane ökoloogiline nišš Liikide definitsioonid Liik on ajalooliselt evolutsiooni käigus kujunenud ühise päritoluga isendite rühm. Liigid on küll ajas muutuvad ja ka liigisiseselt varieeruvad, kuid siiski suhteliselt stabiilsed üksused, mida iseloomustab ühtne genofond. Ühe ja sama liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõulisi viljakaid järglasi; ei ristu aga teiste liikide esindajatega. Ühte liiki kuuluvad isendid on omavahel teatud määral sarnased, teistest liikidest eristab neid hiaatus (tunnuste selge üleminekuta erinevus). Igal liigil on talle omane levila ning teatud kindel ökoloogiliste nõudluste kompleks.
korraga võimelised elatuma ning paljunema suur hulk isendeid. K kujuneb evolutsioonis välja kui sündivuse ja suremuse tasakaal teatava populatsioonitiheduse juures. Mõlemad võivad sõltuda N-st ja mõlemad võivad olla ka N-st sõltumatud. 31 LIIGISISENE KONKURENTS – kahepoolselt kahjulik biootiline vastasseis. - konkurents lõplikule ressursile Suurimad konkurendid on üldiselt liigisiseselt. Konkurents jaguneb: 1. Sümmeetriline konkurents – kõik kaotavad võrdselt 2. Asümmeetriline konkurents – Joonistuvad välja võitjad/kaotajad nt: valguskonkurents Varjestatav vs mittevarjestav konkurents • Valguskonkurents: Suur varieeruvus, Pisike algedu viib suure ülekaaluni. PAR on varjestatav ressurss. • Juurte konkurents: varieeruvus on väiksem, kõik kaotavad võrdselt/proportsionaalselt. Mullaresursid ei ole varjestatavad. J
Üks HLA kompleks sisaldab mitmeid geenilookusi. I klassi geenide lookus sisaldab klassikaliste A, B, C ja mitteklasikaliste E, F, G, H geenide lookusi. II klassis sisalduvad klassikalised DP, DQ, DR ning mitteklassikalised DM, DO. Iga I ja II klassi HLA geeni lookused on populatsioonis esindatud mitmete alleelsete variatsioonidena, kuna igas geenilookuses sisalduvad veel omakorda erinevad geenid. Seega on HLA polümorfne. S.t, et sel on liigisiseselt palju alleele. See on oluline seepärast, et siis saab isend esitleda laia valikut Ag-e ja tõenäolisemalt tagada efektiivset immuunvastust. HLA I ja II klassi alleelid määravad ära peptiidid, mida esitatakse immuunsüsteemile, kusjuures peptiidi sobivuse konkreetse HLA-alleeliga määravad ära selle peptiidi vastavas positsioonis olevad aminohapped. HLA roll haiguste tekkes on seotud selle teatud alleelidega: Näiteks HLA-B27 alleeliga geeni omavatel
Eukarüootne kromatiin koosneb enamjaolt DNA-st ja histoonidest. Ümber histoonide keerdunud DNA-d nimetatakse nukleosoomiks, mis on kõige lihtsam DNA kokkupakkimise ühend. DNA nukleosoomne struktuur - iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud 1 nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt. (varieerub 8 aluspaarist 114-ni). 13. Mis on histoonid, oktameer, nukleosoomid Histoonid - struktuurselt tugevalt aluselised valgud, suure hulga positiivselt laetud aminohapetega. Osalevad kromosoomide DNA kokkupakkimisel ja geenide aktiivsuse regulatsioonil. - Histoone on 5 tüüpi mis jagunevad 2 rühma: 1) nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4 - osalevad nukleosoomi moodustamises); 2) histoon H1 - seondub linker-DNA-ga.
Liiki, kellele selline kooselu on kasulik, nimetatakse kommensaaliks. Nt: mõned mardikalised elavad sipelgapesas- see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Konkurents. Seda esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse- enamasti ei jätku neid aga kõigile ja tekib konkurents. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast, samuti võivad isasloomad konkureerida emasloomade pärast. Nii liigisisene kui ka liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism. Selle korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist osalist. Nt:
nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega, mis on nukleaaside poolt atakeeritavad. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud 1,75 korda ümber histoonidest moodustunud oktameeri. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt. Nende pikkus varieerub 8 aluspaarist 114-ni. Nukleosoomide struktuur geneetiliselt aktiivsetes kromosoomi piirkondades erineb struktuurist geneetiliselt inaktiivsetes piirkondades. 2) Kromatiini kiud (ingl. k. fibers). Interfaasis on elektronmikroskoobi abil nähtavad 10 nm diameetriga nukleosoome sisaldavad kromatiini kiud. Meioosi- ja mitoosikromosoomide puhul on elektronmikroskoopiliselt tuvastatavad 30 nm diameetriga kiud, mis on tekkinud 10 nm kiudude baasil H1 osalusel
nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega, mis on nukleaaside poolt atakeeritavad. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud 1,75 korda ümber histoonidest moodustunud oktameeri. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt. Nende pikkus varieerub 8 aluspaarist 114-ni. Nukleosoomide struktuur geneetiliselt aktiivsetes kromosoomi piirkondades erineb struktuurist geneetiliselt inaktiivsetes piirkondades. 2) Kromatiini kiud (ingl. k. fibers). Interfaasis on elektronmikroskoobi abil nähtavad 10 nm diameetriga nukleosoome sisaldavad kromatiini kiud. Meioosi- ja mitoosikromosoomide puhul on elektronmikroskoopiliselt tuvastatavad 30 nm diameetriga kiud, mis on tekkinud 10 nm kiudude baasil H1 osalusel
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
kui tegelikult tuvastatud üleminekutel, sest sel juhul tulnuks “astuda” ühe asemel korraga tervelt kaks evolutsioonilist “sammu”. Fülogeneesipuude koostamine käitumuslike displeide alusel – Displeideks nim. etoloogias mitmesuguseid loomade poolt kasutatavaid spetsiaalseid poose, tantse, rituaalseid häälitsusi, lõhnu, mustriornamente jms, mis toimivad loomade omavahelises suhtluses biosignaalidena. Displeid kalduvad olema • liigisiseselt fikseeritud, invariantsed • liikidevaheliselt väga selgelt eristuvad • keskkonna poolt suhteliselt vähe mõjutatavad, seega vastavad nad suhteliselt hästi sellistele käitumismustritele, mida varases etoloogias nimetati fikseeritud tegevusmustriteks ehk FAP-ideks. Parsimoonia printsiibi kohaselt • kaks liiki, millel esineb mingi ühine keerukas käitumuslik displei, on suurema tõenäosusega sugulased omavahel kui kolmanda liigiga, kel see omadus puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
