spetsiifikaga antikeha. (See on saavutatud sellega, et B-lümfotsüütide diferentseerumise ajal kombineeruvad omavahel erinevad geenide segmendid. See toimub aga igas konkreetses rakus isemoodi.) Kui B-lümfotsüüt on puhkeolekus (enne kui ta on kohanud antigeeni), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-lümfotsüüt saab aktiveeritud antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse
APC rakud – antigeeni esitavad rakud: esitab entigeeni T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele; Esinevad veres, lümfisõlmedes, põrnas, lümfifolliikulites, maksas, nahas jm Antigeeni epitoop – antigeeni suhteliselt väiksed piirkonnad. Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi. Antigeeni valentsus – Identsete epitoopide arv määrab ära antigeeni valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus
fragment) või T-raku retseptor (TCR). On lineaarsed ja ruumilised epitoobid. B-rakkudel on epitoobi suurus ca 15-22 aminohapet, T-rakkudel kuni 15 aminohapet. T-rakkudel on lineaarsed epitoobid, seovad valgulisi antigeene. B-rakkudel aga on ruumilised epitoobid, nad seovad erinevaid antigeenseid determinante. B-rakkudel pole epitoopi, vaid on epitoobiga seostumise ala (Fab), samuti T-rakkudel. Paratoop: idiotoop või antigeenne ala antikehal või T-raku retseptoril, mis on seotud antigeeni epitoobi seostamisega. B-rakkude poolt äratuntavaid epitoope iseloomustab: Ehituselt: polümeeri primaarjärjestus, st lineaarsed või korduva järjestusega determinandid; sekundaarne, tertsiaarne, kvaternaarne molekulstruktuur, st konformatsioonilised. Suuruselt: antikeha Fab-fragment seob 4-8 aminohappejääki.
annaabi.ee 
