Geen osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Ühel geenil on tavaliselt kaks vormi ehk alleeli. Alleelid võivad erineda või olla ühesugused. Dominantse alleeli olemasolu avaldub organismil selle alleeli poolt määrarud tunnus. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Ajalooliselt on välja kujunenud mitmed soo määramise viise. Kõige täiuslikum on soo määramine sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, niikeha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukroomid mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Iga naise sugurakkus on üks X kromosoom. Pooltes mehe sugurakkudes on X - kromosoom, pooltes Y- kromosoom. Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise
paaris on täpselt ühesugused. Ainsaks erandiks on üks meeste kromosoomipaar. Sellest kromosoomipaarist olenebki tema järglase sugu. Üks neist kromosoomidest on X-kromosoom, teine Y-kromosoom. Nende kromosoomide nimetus tuleneb nende kujust, mis meenutavad kirjatähti x ja y. Meeste keharakkudes on x- ja y-kromosoom, naistel aga kaks x-kromosoomi. X- ja Y-kromosoomid on sugukromosoomid, sest need on inimese soo tunnuseks. 23 paari kromosoome on inimese keharakkudes, aga sugurakkudes on neid poole vähem. Alles sugurakkude, milleks on seemne- ja munarakk, ühinemisel moodustub tavalise kromosoomide arvuga rakk, mille jagunemisel kujuneb järk- järgult välja uus organism. Sugurakkudes on igast kromosoomipaarist üks kromosoom, mis tähendab, et sugurakkudes on 22 kromosoomi ja siis veel 1 X- või Y-kromosoom, mis määrab lapse soo juba lootes. Soo määramine toimub tegelikult juba viljastumisel, olenevalt, kas munaraku viljastab X- või Y-kromosoomiga sperm.
tunnused. Lahksugulisus- Ühel indiviidil vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu Liitsugulisus- Ühel indiviidil mõlema sugupoole (nii emase kui ka isase) sugunäärmete ja elundite olemasolu. Ajalooliselt on välja kujunenud mitu soo määramise viisi. Kõige täiuslikum on soo määramine erinevate (X ja Y) sugukromosoomidega. Sugukromosoomid on inimestel kõikides rakkudes, nii keha kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. Neist ühe paari moodustavad sugukromosoomid, mis mehel ja naisel on erinevad, vastavalt XY ja XX Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes Igas naise sugurakus (munarakus) on üks Xkromosoom
tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid sugurakkudes on neid poole vähem. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x-kromosoomi ja siis veel kas x- või y- kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tüdruk või poiss. Uus organism saab välja kujuneda alles sugurakkude, (seemne- ja munaraku) ühinemisel, kus ss moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk. Paaris kromosoomid on täpselt ühesugused, erandiks on ainult 1 meeste kromosoomipaar. Naiste keharakkudes on
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne
Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemilised-ravimid,happed,lahustid,bensiin 3.bioloogilised-mikroorganismid,viirused
- es ja ristamisskeemides tähistatatakse väikeste tähtedega). Inimesel on retsessiivseteks tunnusteks nt. külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine jm. Tunnuse kujunemine sõltub sellest, millised alleelid organ. on. Kui emalt ja isalt saadud alleelid on erinevad, siis areneb selline tunnus, mille määrab dominantne alleel .Sugu määratakse tavaliselt sugukromosoomidega.sugukromosoomid on inim. Kõigis rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis mood. 23 paari. Neist ühe paari mood. Sugukromosoomid, mis mehel (XY) ja naisel (XX) on erinevad. Sugurakkudes on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Naistel on kõikides sugurakkudes üks X.kromosoom aga meestel on pooltes X- ja pooltes Y.kromosoom. Soo määrab see kumma kromosoomiga sperm munaraku viljastab. Muutlikus on organ. võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb 2-ks: 1.Pärilik-
1.Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või
2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh., mõned halogeenderivaadid(DDT) ja raskmetalliüh. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. , nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks. Genetatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. Somaatiline mutatsioon hulkrakse keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu sugulisel paljunemisel järg põlvedele edasi. Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi Kromosoome saab sarnasuse alusel jagada paaridesse, alati on paarist üks kromosoom saadud isalt teine emalt Organismi kõigis rakkudes on ühepalju kromosoome Sugurakkudes on aga igat kromosoomi ainult 1 Kui meil on keharakkudes 46 kromosoomi siis sugurakkudes 23 Mis on geen? Dna molekulid liigenduvad geenideks Geen on Dna lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises Geenid päranduvad dna koostises vanematelt järglastele geene on meie keharakkudes kahes korduses, üks emalt teine isalt Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli DOMINANTNE RETSESSIIVNE
Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel
lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga Kuidas erineb kromosoomide arv keha- ja sugurakkudes, mis on haploidne ja diploidne kromosoomistik ning miks on keha ja sugurakud erineva ploidsusega? *kromosoomide arv keha ja sugurakkudes erineb selle poolest, et sugurakkudes on 23 (92/4)kromosoomi, kuid keharakkudes 46(92/2) *haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad
10. Mitu rakku tekib meioosi tulemusel ja mitu mitoosi tulemusel? Meioosi tulemusena tekib phest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Mitoos-moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud 11. Mis on haploidne (n) ja mis on diploidne (2n)? Mida see "n" tähistab?! Haploidne- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne-kahekordne kromosoomistik. (n- kromosoomistik) 12. Mitu kromosoomi on sinu sugurakkudes? Aga sinu naharakkudes? 2n=46 (keharakkudes) n=23 (sugurakkudes) 13. Mitoosi tähtsus ja meioosi tähtsus. mitoosis toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Vajalik surnud ja hukkunud naharakkude asendamiseks. Meioos-et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, väheneb meioosi käigus kromosoomide arv sugurakkudes kaks korda Interfaas ja mitoos
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne
1. Mitu kromosoomipaari on inimesel? Kumb vanematest „määrab“ lapse soo? Inimese keharakkudes on 23 paari (46) kromosoome. Sugurakkudes on neid aga poole vähem. Selle on loodus kavalasti välja mõelnud. Alles sugurakkude, s.o. seemne- ja munaraku ühinemisel moodustub normaalse kromosoomide arvuga rakk, mille jagunemisel kujuneb järk-järgult välja uus organism. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x- kromosoomi ja siis veel kas x- või y-kromosoom, mis määrab ära, kas arenema hakkab tütarlaps või poiss. Erinevusest ainult ühes tibatillukeste kromosoomide paaris, väikeses ainekübemes piisab, et suunata tulevase lapse arengut ja määrata ära tema sugu. 2. Kirjelda „sotsiaalselt küpset“ inimest! Sotsiaalselt küpse inimese omaduseks peetakse: väärtusorientatsiooni olemasolu. Täiskasvanud inimene, kel see puudub, on juhuste ja
(ploom, kirss), juure tüki abil (mädarõigas) c) lehe abil nt aasjürilill, kalanhoe, pegoonia. Mittesugulise paljunemise eelised: 1)lühikese ajaga palju järglasi 2)uus organism saab alguse ühest vanemorganismist 3)uuel organismil säilib vanemorganismi geneetiline info Suguline paljunemine: toimub 1 organismi vahendusel. Toimub seemne- ja munaraku ühinemine, mille tulsemusel moodustub viljastunud munarakk e sügoot. Uuel organismil on mõlema vanema geneetilised tunnused. MEIOOS - sugurakkudes toimuv kromosoomide arvu vähenemine 2x. MEIOOS: loomadel ja inimstele toimub meioos sugurakkude küpsemise ajal. Koosneb kahest teineteisele järgnevast jagunemisest. Meioosile eelneb INTERFAAS, mille käigus suureneb raku organellide arv, toimub DNA replikatsioon, tsentrosoomis olevad tsentrioolid kahestuvad. PROFAASIS kromosoomid keerduvad lahti ja tsentrioolide vahele moodustub mitoosikääv. Toimub homoloogiliste kormosoomide paarikaupa liitumine
(nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Mittepärilik muutllikkus- ehk modifikatsiooniline muttlikkus- elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Modifik. Mu.- on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkeetsete tunnuste avaldumisele.Tunnsued ei pärandu päranduvad tunsute kujunemise piirid. Reaktsiooninorm- tunnuse muutumise määr .Variatsioonirida- tunnuste muutumise määr. Var.kõv. graafiline esitus
Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks. Kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nim indutseerituteks. Indutseeritud mutatsioonid ei erine oma olemuselt spontaansetest, kuid nende tekke sagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem. Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nim mutageenideks. Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nim kantserogeenideks Valdav osa mutageene on ka kantserogeenid. Kui mutatsioonid tekivad sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele siis nim neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nim somaatilisteks. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mutatsioonid Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübiliste tunnuste varieerumist nim modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.
Kõige täiuslikum viis on sugukromosoomidega. · Näiteks imetajatel esinevad X- ja Y- sugukromosoomid. Sugukromosoomide paar XX määrab ära emase isendi arengu, sugukromosoomide paar XY tagab isase isendi arengu. Inimese sugu määratakse viljastumisel: · Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem. · Sugukromosoomid on inimesel kõikides rakkudes, nii keha- kui ka sugurakkudes. · Inimese kõikides keharakkudes on 46 kromosoomi, mis moodustavad 23 paari. · Sugurakkudes on kromosoome poole vähem, kui keharakkudes. · Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom. · Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. · Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab. Mis on sooga seotud tunnused?:
13. Mutageen mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. 14. Biosfäär on maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. 15. Sugukromosoomid isendi soo määrav kromosoov, mille arv on erinevatel sugupootel erinev. Enamikiel loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome. - Inimese sugukromosoomid on XY - Inimese keharakkudes on 44 autusoomi + 2 sugukromosoomi. - sugurakkudes on 22 autosoomi + 1 kromosoom - sugukromosoomid sugupooltel erinevad. Sugurakkudes 1 keharakkudes 2. - Inimsel kromosoome. Sugurakkudes 23 keharakkudes 26. - meestel xy heterogameetne (22+x) (22+y) - Naistel xx homogameetne (22+x) (22+x) 16. DNA ehtius, tähtsus. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustanud kolme molekeli: lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Tähtsus: kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. 17
Mitoosi ja meioos Mitoos on päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Meioos on päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 kora. Mitoosi põhieesmärk on tagada organismi kasvamine ja aremg. Meioosi põhieesmärk on , et sugulisel paljunemisel kormosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, selleks peab nende arv sugurakkudes vähenema 2 korda. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Erinevuste tabel Mitoos Meioos 4 faasi 8 faasi keharakkudes sugurakkudes kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes kormosoomide arvu vähenemine tütarrakkudes
kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. (lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Downi sündroom.) Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes.
vohama. Seda põhjustavad verre erituvad hormoonid. Kui viljastust ei toimu, osutub kest tarbetuks ja see eraldub koos munarakuga, verega ehk menstruatsioon. 6 munarakku valmib ja eraldub 14p. peale mensi algust ehk mens.tsükkel. Eestlastel algab 1. mens 10-14 a. Erinevalt meestest, naiste munasarjade talitlus lakkab 40-50 a, kuna vananedes tomuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja järglane võib tulla väärarenguga. sugurakkude eripära: *spermatosoidid liiguvad, teised mitte *valmind sugurakkudes kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes *võime ühineda *valminud on kaotanud jagunemisvõime *viljastamisvõim. ei kuulu enam kudede hulka Mehepoolsed: *spermatosoidide vähesus spermas *spermatosoidide arengu või liikumishäired Naisepoolsed: *häired munaraku valmimisel *mitmete suguelundite seesmised häired. viljastumine on muna ja seemneraku ühinemine, mille tulemusel ühinevad rakkude tuumad. See toimub munaraku laienenud osas.
Genoommutatsioon - homoloogilised kromosoomide arvu muutus 7. Kuidas tekib kombinatiivne muutlikkus? Tähtsus looduses? Kombinatiivne muutlikus tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustub kombinatiivne muutlikus põhiosa pärilikust muutlikusest. 8. Võrdle somaatilist/generatiivset mutatsiooni. Generatiivne - tekivad sugurakkudes, päranduvad muut. järglastele Somaatiline - tekivad keharakkudes, ei pärandu sugulisel paljunemisel, päranduvad vegetatiivsel viisil 9. Kromosoommutatsioonid – tunda liigid ära jooniselt, nende tähtsus. · Deletsioon – üks DNA-lõik või üksik nukleotiid läheb genoomist kaduma. Deletsioonid on oma toimelt enamasti surmavad, põhjustavad organismi eluvõime langust ja sigimishäireid. · uplikatsioon – DNA lõigu kahekordistumine
Interfaasis toimuvad protsessid : 1. DNA replikatsioon e kahestumine 2. ATP süntees (mitokondrites) 3. tsütoplasmas organellide arvu suurenemine 4. valkude süntees, mida kasut. Kääviniitide moodust. 5. rakk lõpetab kasvu 2. Meioos raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x; meioos esineb ainult sugurakkudes. Meioosil tomub 2 jagunemist, milles mõlemal on 4 faasi. Meioosi esimene jagunemine Profaas tuumamembraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavateks, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku nijg vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda protsessi nim. Ristsiire e krossingover Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile ja tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega
(niidi moodi valgud, raku tugi) (osaleb rakusiseses liikumises) Ilma membraanita. Aitab organellidel liikuda. 4. Ainete aktiivne ja passiivne transport rakku ja rakust välja. – Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks mitte. Toimub läbi membraani. Difusioon – ained liiguvad sinna poole, kus neid on vähem. Osmoos – lahus liigub sinnapoole, kus lahustunud ainet on rohkem. 5. Kromosoomide ehitus, arv inimese keha-ja sugurakkudes, asukoht. – DNA + valgud (histoonid). Nähtavad rakkude jagunemisel. Asuvad tuumas. Inimese keharakkudes 46, 23paari – partnerid. Sugurakkudes 23kromosoomi, igast paarist 1. 6. Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett. 7. Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt
vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi. Vegetatiivsel paljunemisel kandub muutus edasi, kui muutus toimub paljundatavas ehituslikus osas. Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline). On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid. b) Mutatsiooniline tekib raku geneetilise materjali muutumisena
genoomiga liidetakse vajalik geen ja viiakse üle inimese geneetiliselt vigastesse rakkudesse. Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi. Vegetatiivsel paljunemisel kandub muutus edasi, kui muutus toimub paljundatavas ehituslikus osas. Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline). On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid.
mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustest põhjustatud. 11. mutageen-on tegurid,mis kutsuvad esile mutatsioonide teket.
III- anafaas (kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid raku poolustele/ karüokinees) IV- telofaas (toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, tekib 2 tütarrakku) 4.Mis on mitoosi tulemus? Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taastuma normaalne kromosoomide arv (inimestel 46 kromosoomi) 7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga
(2) 5. Nimeta mitokondrite põhiline ülesanne. 6. Kirjelda rakutuuma ehitust. Nimeta rakutuuma ülesanne rakus. 7. Missuguseid ülesandeid täidab rakumembraan? (2) 8. Golgi kompleksi põhilised ülesanded. (2) 9. Nimeta organism, kes kuulub prokarüootide hulka.(1) 10. Nimeta organisme, kes kuuluvad eukarüootide hulka.(3) 11. Kirjelda tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Missuguseid ülesandeid täidab tsütoplasmavõrgustik? 12. Inimese kromosoomide arv keharakkudes ja sugurakkudes. 13. Nimeta ribosoomi ülesanne. 14. Millest koosneb tsütoskelett ja missuguseid ülesandeid täidab rakus? 15. Kus asub tsentrosoom ja nimeta ülesanne. 16. Korda jooniselt rakuorganellid. 1. a) kõik organismid koosnevad rakkudest b) iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust c) rakkude ehitus ja talitlust on omavahel kooskõlas 2. Rakke jaotatakse tuuma alusel: eeltuumsed ehk prokarüoodid piiritletud rakutuum puudub, päristuumsed ehk eukarüoodid tuum on olemas. 3
Rakutuumas paiknevad kromosoomid, kromosoom sisaldab sisaldab raku elutegevuseks vajalikku informatsiooni . Kromosoom koosneb DNA (desoksuribonukleiinhape) molekulist, mis on valgu molekulidega kokku pakitud, sest DNAmolekulid on raku mootmetega vorreldes väga suured. DNA molekuis on on kaks spiraalselt teineteise umber keerdunud ahelat. Geen on DNA loik, mis osaleb organismi uhe voi mitme tunnuse kujunemises. Organismi koigis keharakkudes on uhepalju kromosoome (46) sugurakkudes (23)igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomuik kuju. Uhel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleli. See alleel, mis valitseb teise ja mille poolt määratu tunnus organimil avaldub imetatakse dominantseks alleeliks ning allasurutud aleeli nimetatakse retsessiivseks alleeliks.
Rakutuum reguleerib raukus toimuvaid protsesse. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Sugurakkudes 23 kromosoomi. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks läbi rakumembraani on vaja kulutada energiat. Autotroofid sünteesivad eluks vajalikud ained väliskeskonnast saadavatest anorgaanilistsest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolismiks nimetatakse organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga
Kromosoom- üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Pärilikkuse kandja. Geen- DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Dominantne- valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, oled ühelt vanemalt saanud. Retsessiivne- allasurutud alleeel, oled mõlemalt vanemalt alleeli saanud. Mutatsioon- muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomi arvu muutsed Kombinatiivne muutlikkus- geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Geeniteraapia- asendatakse organismis vigane geen normaalsega Tehnogeneetika-geenide siirdamine Transgeenne organism-. Sünnieelne diagnostika- võimaldab lootel tuvastada kromosoom ja geenhaigusi(uuritakse loote rakke) Downi tõbi- ülearu üks 21.kromosoom, lühikesed, lühike eluiga, mongoliidsed näojooned, arenguprobleemid. Asendes, dieet, kirurgiline, eriõpe,
raskmetalliühendid. 2) Füüsikalised tegurid radioaktiivne, röntgen ja ultraviolettkiirgus 3) Bioloogilised tegurid Kantserogeenid on tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket. Valdav osa mutageene on samaaegselt ka kantserogeenid ja seetõttu tuleb vältida nendega looduse saastamist. Generatiivne mutatsioon tekib siis, kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgnevatele põlvkondadele. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks. Need võivad organismis tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad järglastele sugulisel paljunemisel, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus
Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed. 7.Võrdle mutatiivset ja kombinatiivset muutlikkust. Nimeta 1 sarnasus ja 1 erinevuste paar. MUTATIIVNE KOMBINATIIVNE erinevus sarnasus erinevus * vanemate sugurakkudes on *pärilik muutlikkus * vanemate geenide ja toimunud geenide või kromosoomide kromosoomide muutused või ümberkombineerumine on muutunud kromosoomide sugurakkudes ja viljastumisel arv 8.Võrdle pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Nimeta 1 sarnasus ja 1 erinevuste paar (peale järglasele pärandumist)
11. Spontaansed mutatsioonid. - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid. 12. Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon. 13. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. 14. Kantserogeenid- põhjustavad vähkkasvajat 15. Generatiivne mutatsioon mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatelepõlvkondadele. 16. Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, 17. Geenifond Liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide(aleelide) kogum. 18. Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk. 19. Variatsioonirida mõõdetavate tunnuste ja nende esinemisageduste kasvav või kahanev jada, mis
järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse algüksus. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele
Replikatsioon toimub mitoosi: a) interfaasis b) profaasis c) metafaasis d) anafaasis c) telofaasis Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c)emakas d) tupes Täida lünk Inimese ontogenees algab viljastumisega ja lõpeb surmaga Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeeniks ja munaraku arengut ovogeeniks Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks Selgita pikemalt ja too näiteid. 1.On teada, et sugurakkudes on kromosoomide arv poole väiksem, kui keharakkudes. Mis on selle nähtuse bioloogiline otstarve? 2.Missugustel päevadel on rasestumine kõige tõenäolisem 21-päevase menstruaaltsükli korral? Põhjendus. 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovulatsiooni aeg ei sõltu menstruaaltsükkli pikkusest. 3.Nimeta kolm ebaefektiivset rasestumisvastast vahendit. Selgita nende kasutamisviise. Miks nad on ebaefektiivsed?
Kordamisküsimused: Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Millega tegeleb geneetika? Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. Kui inimesel on pärilik kurtus, ei saa teda kuulma õpetada. Samas rasvtõbi ei pruugi olla päritav. 6
Raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni. 21. Miks on vaja mitoos, miks meioosi ? Mitoosi ajal moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ning mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 22. Mitoosi alguses rakus 12 kromosoomi. Mitu kromosoomi on mitoosi lõppedes tütarrakkudes ? Kummaski 6. 23. Miks on sugurakkudes kromosoome poole vähem võrreldes keharakkudega ? Sugurakkudes on sisse pressitud dna ja pärilikkus. 24. Võrdle kehasisest ja kehavälist viljastamist. Kehaväliselt viljastamisel peab olema sugurakke palju, kuna paljud rakud võivad hävida. Kehasisese viljastamise puhul ei pea sugurakke olema palju, kuna nendele oht on väiksem. Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 25. Kus toimub inimesele viljastumine ja mis toimub edasi
Teratogeen - ained või tegurid, mis tekitavad lootel väärarenguid (viirused, bakterid, alkohol, nikotiin, narkootikumid jne) Kantserogeen - on ained, ühendid ja segud, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket/vähki või suurendada nende esinemissagedust Reaktsiooninorm - (omaduste ja nende avaldumisastmete kogum) on mingi genotüübi võimalike fenotüüpide hulk Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom; sugurakkudes 23 kromosoomi, aga keharakkudes 46 (viljastumisel 23 isalt ja 23 emalt seetõttu); (naistel XX ja meestel XY) Autosoom - kromosoom, mis esineb kõikidel liigi isenditel võrdarvuliselt, olenemata nende soost Suguliitelised geenid - sugukromosoomides asuvad geenid Minu lisatud, aga tunduvad väga olulised: Replikatsioon - rakutuumas toimub DNA süntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli
Kordamine ( 102 126 ). Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D
Jaotus: kombinatiivne, mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus vanemate olemasolev geneetiline materjal kombineerub, tekib järglase oma genotüüp. Mutatsioon muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Modifikatsioon muutus, mis on tingitud geenide ja keskkonna koosmõjul. Ei pärandu. Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur. Somaatiline mutatsioon keharakkudes tekkinud, sugulisel paljunemisel ei pärandu. Generatiivne mutatsioon sugurakkudes tekkinud, pärandub sugulisel paljunemisel. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid.
Tuumakeste ülesandeks on RNA süntees ja ribsoomide moodustamine. Ribsoome sünteesitakse tuumas asuvates tuumakestes ja nad liiguvad sealt läbi tuumamembraanis olevate pooride tsütoplasmasse. Ribosoomide kogumikku nimetatakse polüsoomiks ja nad on vajalikud valgusünteesiks. DNA, RNA ja aluseliste valkude kogumikke nimetatakse kromosoomideks. Mikroskoobis on need nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Kromosoomide kuju ja arv on liigiti erinev. Inimese igas keharakus on 46 krmosoomi, sugurakkudes 23. Keharakkude 46st kromosoomist 23 on homoloogilised ehk kahekordsed. Raku jagunemine Et hulkraksed organismid saaksid kasvada ja areneda, järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine. See tagab ka hukkunud rakkude asendamise ja vigastuste parandamise. Tekkinud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Rakkude jagunemisel eristatakse kaht erinevat viisi: mitoos ja meioos. Mitoos
Tsükli kestvus 80 päeva +/- 4 28 +/- 7 Tulem 4 sama staatusega rakku 1+3 eri staatusega rakku Toimumise eeldus Munandite algmete eristumine Munasarjade ja –rakkude looteeas eristumine looteeas Sugurakkude geneetiline eripära: 1)Viljastumisvõimeline on haploidne rakk 2)Muutunud on tuuma ja tsütoplasma suhe 3)Sugurakkudes on allasurutud ainevahetus 4)Sugurakud ei jagune 5)Sugurakud pole koelise kuuluvusega 6)Nad on organismile kehavõõrad teatud arenguetapis Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naisel lõpeb ovogeenide paljunemine juba looteeas.
2. Inimese rakkude kromosoomide arv? Vastus: 46 3. Miks sõltub lapse sugu ainult isast? Vastus: Sest isal on mõlemad kromosoomid, nii X-kui ka Y-kromosoom, kuid emal on ainult X-kromosoomid. 4. Mis ja millal määrab areneva lapse soo? Vastus: Lapse soo määravad sugukromosoomid ning see määratakse viljastumisel, kui ühinevad isas- ja emassuguraku tuumad. 5. Miks ei pärandu kõik mutatsioonid järglastele? Vastus:Sest ainult inimese sugurakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad edasi, keharakkudes toimunud mitte. 6. Miks pakuvad ühemunakaksikud pärilikkuse uurijatele suurt huvi? Vastus: Sest ühemunakaksikutel on samasugused geenid ning neid saab uurida, et kui palju kujutab tunnuste kujunemist keskkond. 7. Võrdle ühemunakaksikuid ja kahemunakaksikuid. Vastus: Ühemunakaksik Kahemunakaksik * 1 sperm viljastab 1 munaraku * 2 spermi viljastavad 2 munarakku
vead replikatsioonil, mutageenid mitoosil, meioosil keemilised füüsikalised radioaktiivne benseen kiirgus raskmetallid röntgenkiirgus UV-kiirgus Kantserogeenid - tegurid, mis kutsuvad esile vähktõve teket mutatsioonid keharakkudes sugurakkudes embrüogeneesis, sugurakkude postembrüogeneesis moodustumise käigus kanduvad järglastele päranduvad järglastele vegetatiivsel sugulisel paljunemisel paljunemisel somaatilised mutatsioonid generatiivsed mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt fenotüübi järgi raske vahet teha Spontaansed mutatsioonid - normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid
surm järgneda kiiremini. Väikeste ja pikaajaliste kiiritamise tagajärjel on võimalused järgmised: · Mida suurem on kiiritusdoos,seda suurem on vähki haigestumise tõenäosus · Kiiritus võib põhjustada ka lootekahjustusi- kiiritus häirib juba arenevas oleva loote arengut. · Inimesed on oma kiirgustundlikuse poolest väga erinevad · Pärilikke kahjustusi-täiskasvanud inimese sugurakkudes kiirituse toimel muutus, mis võib mitte avalduda nende inimeste lastel, kuid võib kanduda edasi tulevaste sugupõlvedeni.
annaabi.ee 
