5.Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton-koger-ahven-haug 6.Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Zooplanktonisse kuuluvad organismid reguleerivad fütoplanktoni populatsioonide arvukust. 7.Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Ökoloogiline tasakaal kujuneb välja tänu iseregulatsioonile. 8.Kuna hundid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud. Hundid on metsa sanitarid, nad ründavad ainult nõrgemaid ja vanemaid loomi, kes ei jõua eest ära jooksta, alles jäävad ainult tugevad loomad.
peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liblikaid on Maailmas ja Eestis rohkem kui lepatriinusid. Järelikult on liblikaid rohkem. Liblikad on taimtoidulised ja lepatriinud röövtoiduliseld. Liblikate ja lepatriinude toit on erinev. Liblika keha on sale aga lepatriinu keha on ümar ja külgvaates kumer. Mõlema keha on erinev. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised aga liblikad värvus tuleb mõnest värvainest, ning optilised soomused, mis murravad valgust. Järelikult on nende värvus erinev. Liblikad ja Lepatriinud arenevad samamoodi täismoondega. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/liblikad_ave.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/lepatriinu_liina.htm
rahuldava füüsilise vormi, et alustada iseseisvat elu. Paraku on palju juhtumeid, kui ema on salaküttide poolt maha lastud ja ilvesepojad ei saa iseseisvalt hakkama ning surevad. Viimaste aastatega on saanud suureks probleemiks keskkonnasaastatus ning haigused. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. Ilvese populatsiooni mõjutab ka kisklus. Vahel murravad ilveseid ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ning hundid. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. Hunt ründab ilvest enamasti söömise ajal. Margus Kaljund 10M
Kõige olulisem keskkonnategur, mis mõjutab selle populatsiooni arvukust on toiduvarude rohkus. Kui toitu on rohkem, mõjutavad metskitse arvukust kiskjad ja haigused. See on looduse naturaalne arvukuse määraja. Kitsede arvukust mõjutab ka lumekatte paksus. Mida paksem on lumekiht, seda raskem on metskitsedel hundi ja ilvese eest ära joosta ning nad saadakse kätte. Kiskjatest on kõige ohtlikumad ilvesed ja hundid. Rebased murravad ainult kuni kahe kuuseid metskitse tallesid. Andreas Preisfreund
muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda. Vahel lisandus nõue, et leiba pidi ulatama sepistatud rauast teraga, näiteks noa otsas. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale
Raamatu teisest osast juba tuttav Ameerika luureagent Brandon Scofield hakkab oma vihavaenlase, Nõukogude liidu KGB agendi Vasili Taleniekoviga likvideerima Matarese perekonda läbi takistuste ja inimohvrite. Koos murravad läbi nad perekonna mõistatustest, kuid kõik ei lähe viperusteta ja Vasili ning raamatu teises osas Brandoniga abielus olev Antonia röövitakse. Nüüd peab aga Brandon ise hakkama saama ja üksi avastab ta, et Matarese üheks nõuandjaks on tulevane president, ja ka selle, et kogu Ameerika ja Nõukogude Liidu tähtsamad isikud on Matarese perekonnas. Kui luureagent aga Shepherd Boy-ga kokku saab, kes on Matarese pealik, lubab ta vastutasuks Taleniekovi ja Antonia vabastuse eest anda ära kõik tõendid, mis tõestavad, et tulevane president on Shepherd Boy enda poeg. Riskides korduvalt oma eluga, tapab Scofield ära kõik Matarese nõukogu liikmed ning võtab sihi sinna, kus KGB agent ja ta tulevane naine lõksus on. Kuid kui Brandon s...
Raamatu teisest osast juba tuttav Ameerika luureagent Brandon Scofield hakkab oma vihavaenlase, Nõukogude liidu KGB agendi Vasili Taleniekoviga likvideerima Matarese perekonda läbi takistuste ja inimohvrite. Koos murravad läbi nad perekonna mõistatustest, kuid kõik ei lähe viperusteta ja Vasili ning raamatu teises osas Brandoniga abielus olev Antonia röövitakse. Nüüd peab aga Brandon ise hakkama saama ja üksi avastab ta, et Matarese üheks nõuandjaks on tulevane president, ja ka selle, et kogu Ameerika ja Nõukogude Liidu tähtsamad isikud on Matarese perekonnas. Kui luureagent aga Shepherd Boy-ga kokku saab, kes on Matarese pealik, lubab ta vastutasuks Taleniekovi ja Antonia vabastuse eest anda ära kõik tõendid, mis tõestavad, et tulevane president on Shepherd Boy enda poeg. Riskides korduvalt oma eluga, tapab Scofield ära kõik Matarese nõukogu liikmed ning võtab sihi sinna, kus KGB agent ja ta tulevane naine lõksus on. Kuid kui Brandon s...
"Viimasel hetkel tulnud pääsemine" 1. Kus elavad piisonid? Praegusel ajal elavad piisonid nii Euroopas, kui Ameerikas. 2. Kuidas on piisonid kohastunud eluga rohtlas? Too näiteid piisoni toimetuleku kohta preerias. Nad murravad puid maha, mis maas kuivavad ning seejärel süttivad, seepärast ongi preerias palju metsa tulekahjusi. Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohu juured. Peale tulekahjut kasvab maast võimas rohi ning nii saavad piisonid oma kõhu täis. Nad ajavad ka lund laiali, et oma toitu kätte saada, nii on nad abiks ka inimestele, inimesed ei pea enam ise lunf ära ajama neil on elavad lumesahad. 3
Tänavatel on palju prügikaste, kuhu praht visata, kuid ikka vedeleb see maas. On olemas ka tänavate koristajad, kes hoiavad tänavaid korras, kuid nende peamiseks ülesandeks on teha tänavad puhtaks näiteks lehtedest mitte inimeste maha vistaud prahist, aga nad peavad ka selle ülesse korjama, sest nende ülesanne on hoida tänavad korras. Metsas korralikult ringi vaadates võib märgata puudel või põõsastel murtuid oksi. Mõnikord on see tingitud tuulest või tormist, aga sageli murravad oksi lapsed, et mängida nendega, kuid vahest ka täiskasvanud. See kahjustab puid ja põõsaid ning seda ei tohiks teha. Hoidke loodus puhas ja ärge murdke puude ega põõsaste oksi ning osalege prügikoristus talgutel kui teile meeldib, et meie riigi loodus oleks puhas.
Nende kuhilpesad on ehitatud kuivanud taimeosadest ja okstest Aedades ja elamutes elavad mullamurelased. Sipelgad suhtlevad omavahel lõhnade abil. Paljunemine: Järglased nukkuvad kookonist. Emasid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Paljude sipelgate vastsed nukkuvad kookonis. Vähemalt kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid. Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Toitumine: Toituvad sipelgad peamiselt teistest putukatest, kes on kas maapinnal või kõdus, lehetäidemagusast nektarist ja taimemahlast, osa sipelgaid sööb ka seemneid võikasvatab pesas toiduks seeni. Ühiseluliste sipelgate peres on kõikidel sipelgatel
3. Õnn on looja rahuldus oma loomingust. 4. Õnnelik inimene on alati looja ega väsi iial loomisest. 5. Kui tahad oma õnne loojaks saada, siis avastad peagi, et vahest suurim osa taotlevast õnnest sõltub tugevasti sinu mina suhtest kõigi sinadega. 6. Sa ei saa tõeliselt õnnelikuks, kui sa oma suutlikkuse piirides ei loo teistele õnnevõimalusi ja sa hävitad teiste õnne, kui su mõtted murravad nagu metsikud pullid teiste inimeste hingelistesse lilleaedadesse. 7. Sa oled ise oma heaolu ja häda magnet. 8. Armastusõnn luuakse ainult siis, kui tõelise jonnakusega tahetakse saada armastatud inimesega kestvalt õnnelikuks. 9. Kelles on jõudu teha teist inimest õnnelikuks, sellel on ka jõudu teha ta väga õnnetuks. 10. Kes on otsustanud luua oma õnne, sellel ei ole enam ,,halli argipäeva", ühtki kartust ega muret! 11
Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Sigimine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4-5 poega aastas. Emane ja isane elavad koos ainult 90 kuni 170 päeva. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Jaaguar http://www.google.ee/images
Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu, samuti on meil palju vanu mõisu, losse ja teisi mitmete sajandite vanuseid ehitisi. Meil puuduvad küll mäed, aga meile kuulub Baltimaade kõrgeim koht Suur munamägi.
Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa sööb ka seemneid või kasvatab pesas toiduks seeni Meditsiin-sipelgavannid, sipelgapiiritus, ,,kummardamine" Pesa ja pere Enamik teeb pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades Emasid on peres üks kuni mõnisada, elavad ja munevad sügaval pesas Pärast lendlust ehk pulmalendu isased hukkuvad, emased murravad oma tiivad ja lähevad pessa tagasi või asutavad uue pere Vastsed nukkuvad kookonis Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus Pesa kaitsevad kõik töölised Kord aastas kasvatatakse põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased
Mis on luude hõrenemine ja mida see endaga kaasa toob? Osteoporoos tähendab sõna-sõnalt poorseid luid. Sa ei pruugi seda enne tähele pannagi, kuni murrad mõne luu või hakkad oma senist pikkust kaotama. Osteoporoos (ehk luude hõrenemine) on haigus, mis suurendab luude murdumise riski. Osteoporoosi korral väheneb luude mineraalne tihedus, luu mikroarhitektuur laguneb ja luudes olevate valkude kogust ja sortimenti muudetakse. Inimesed, kellel on diagnoositud luude hõrenemine, murravad luid olukordades, kus tavaline inimene seda ei teeks. Kõige õrnemad luud selles osas on tüüpiliselt lülisammas, ribid, puusad ning ranne. Luude hõrenemise peamine tagajärg on loomulikult luude murdumise sageduse suurenemine. Lisaks sellele aga mõjutab see haigus ka oluliselt eluiga ning elukvaliteeti. Mis põhjustab luude hõrenemist? Luude hõrenemist põhjustavad karastusjoogid, mis sisaldavad fosforhapet ning kofeiini. Lisakas
Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4 Toitumine Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. 5 Järglased Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud
Klassikirjand Tõeline sõber see on varandus Minu parim sõbranna on Inna, kes elab Tallinnas. Viie aasta eest ei teadnud ma temast veel midagi. Kõik see aga muutus siis, kui me Internetis ühes jututoas suhtlema hakkasime. Kohe alguses sain aru, et temaga on hea suhelda ning et meie jututeemad klapivad omavahel. Ta on ainulaadne isik ning tema isiksus ja karakter on fantastilised. Alguses arvasin, et virtuaalmaailma ei ole võimalik endale parimat sõpra leida, kuid see arvamus on aja jooksul muutunud, sest paari aasta jooksul olen endale Internetist palju sõpru leidnud, kellega suhtlen ka päriselus. Esimest korda nägime teineteist siis, kui ta minu juurde tuli. Me olime algul häbelikud ning ei julgenud midagi teha ega öelda. Aja jooksul võtsime julguse kokku ning peale seda vestlesime terve öö. Peale lobisemise naersime, mängisime kaarte ja erinevaid lauamänge. Väga meeld...
Aivar Siska 12.02.2012 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaagua...
Oma aladel uitab ta pidevalt ringi, tallates talvel endale kõvad rajad, sest lumes on tal raske liikuda. (Loomade elu, 1987) TOITUMINE Saagiks on tal mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed ning krokodillid, kilpkonnad, kalad, krabid jt. Sõralisetele peavad jahti hiilides või varitsedes. Meeldib supelda ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused. Tiinus kestab 95-112 päeva. Pesakonnas 2-4, harvem 1 ja veelgi harvem 5-6 poega. Kutsikad sünnivad mõnes varjulises kohas ja neid kasvatab ematiiger üksinda. Pojad kasvavad kiiresti ja juba kuuselt lähevad pesast välja. Paljud hukuvad esimestel elukuudel.
Edu töös või äris koosneb paljudest faktorist, üks neist on usu edu või usu ise ennasse. Aga selles faktoris on olemas ka segasfaktorid, mis segavad koguaeg healõpu täitmisele. Probleemid ja raskused elus murravad inimest kahe poole. On olemas elus niisugused ajad, millal asjad ei lahe nii nagu tahaks, nagu oli planeeritud varem: me komistame, kukkume, sageli katkestame uskuma ennast ja teisi. Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool. Ta kujundab meie elumõtteid, vormistab meie iseloomi ja juhib meie suhtedega. Ning usk on nagu tulepaak pimeduses ja udus, mis halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda.
kes pole iial rikkuses elanud, Mida rohkem raha on uusrikka käsutuses, seda enam mõistab ja tunnetab intelligentne inimene, et raha toob jõuetust, ta tunneb, kuidas rikkus justkui devalveerub ningmuutub kurvastavaks. Olen veendunud, et jõudu ega õnne ei saa mõõta rahaühikutes. Kahjuks on praegune ühiskond uskumatult välisele orienteeritud ning raha tõepoolest paneb rattad käima. Loodan, et üha rohkem inimesi murravad välja rikkuse näilisest lummusest ning õpivad hindama jõudu neis eneses, mitte rahas.
- 1955-56 Montgomery busside boikott -Rosa Parks- keeldub mustade kohale istumast, paljud järgivad eeskuju, keelduvad busside kasutamisest, luuakse neegrite taksod. Olukord sunnib muudatusi tegema -lõunaosariikides radikaalne eristamine- valgetel omad kraanikausid, mustadel omad Little Rock, Arkansas 1957 -valgetele mõeldud kooli tuleb 4 mustanahalist õpilast, 1000 relvastatut sõdurit valvavad, et mustanahalised ei saaks sisse - Eisenhower saadab föderaalväed, kes murravad läbi kaardiväest - kuberneri võimu kärbitakse Washingtoni marss, 1963 - u 200 000 inimest marsib Washingtoni Lincolni memoriaali juurde, kus Martin Luther King peab kõne Kodanikuõiguste Akt, 1964 - Johnson allkirjastab akti, millega sätestatakse kõikide kodanike võrdsed õigused olenemata värvusest, religioonist ja soost Nõukogude Liit - Nikita Hrustsov -1953-64 - Sula NSV Liidus- reziimi pehmenemine - 1956.aasta
Karud on aktiivsed videvikus ja pimedas, harva päevavalgel. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. 5. Toitumine Karud on segatoitulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Elusaid loomi murravad segedamini põhjapoolsematel aladel elavad karud. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, neeti, kaera jne. Palju söövad nad ka erinevaid putukaid (sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega. 6. Sigimine Jooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes
ö. võõraste kätega, kuna kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, selleks finantseeris oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti saata 70000- meheline armee. Sõja käik(rinded&lahingud): Läänerindel 1)Marne lahing ehk piirilahing(2.09.1914)*Prantslaste pealetung peatab Sakslaste edasitungi *Schlieffeni plaani nurjumine *algas positsioonisõda 2)Ypresi lahing(4.1915)*Sakslased kasut mürkgaasi *Inglased löövad rünnaku tagasi 3)Verduni lahing(2.1916)*Sakslased murravad prantslaste kaitseliinidest läbi *"Hakklihamasinas" hukkub ~miljon meest *Prantsuse armee "verest tühjaks laskmine" luhtus 4)Somme lahing(01.07.1916)*Inglaste, prantslaste pealetung suurtükitulega *Inglased kasutasid tanke *edu ei saavutanud keegi. Uued relvad: kuulipilduja Maxim, tankid, gaas, pommituslennuvägi, allveelaevad Sõja tulemused:+Impeeriumide lagunemine, uute riikide teke, demokraatia võidukäik,
Renessansiaja inimest iseloomustab teadmistejanu ning uurimise ja avastamise soov. Raamatus tõstetakse eriti esile armastust. Armastus on ülevamaid ja loomulikuimaid inimtundeid. Oma armastatu nimel näidatakse välja suuremeelsust, heldust ja ohvrivalmidust. Naerdakse välja neid, kes armusuhteid sõlmivad omakasu eesmärgil. Tauniti abielu, mis põhines majanduslikel kaalutlustel. Nimelt kujutati paljudes novellides ette abielunaisi, kes oma meestele truudust murravad endile armukesi soetades. Samuti rõhutakse teoses seda, et igal inimesl, vaatamata seisusest ja päritolust, on õigus isiklikule õnnele. Laidetakse ühiskondlikku ebavõrdust. Nimelt on kihistumine endaga kaasa toonud vargused ja pettused, mis on suunatud rikkamate vastu, et elus püsida. See kõik on aktuaalne ka tänapäeval. Novellis ülistatakse inimese taibukust, energiat ja pealehakkamist. Räägitakse kangelastest
1. Läätse ääred murravad kiiri tugevamini, kui oleks vajalik selleks, et nad läbiksid läätse keskosa poolt tekitatud kujutist. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. 3. Difraktsiooniks nimeta...
aastal ja on eesti torupillimuusik ning folkansamblite Ro:toro, Trad.Attack! ja Paabel liige. Jalmar Vabarna on sündinud 1987. aastal ja on eesti muusik ning ansamblite Zetod, Trad.Attack!, Gjangsta, Klapp, Viljandi Guitar Trio, Curly Strings, ja Vallatud Vestid liige. Lisaks on ta Eesti Pärimusmuusika Keskuse produtsent. Paar abiellus 2016. aastal. Mõlemad neist on kasvanud üles pärimusmuusika keskel, õppinud seda ülikoolis ning hetkel murravad nad koos piire pärimusmuusikast ainest saava ansambliga Trad.Attack!. Kahekesi on Sandra ja Jalmar pilli mänginud ja laulnud alates tutvumisest. Kontserti repertuaaris esitati lugusid ja laule nii Eestist kui mujalt, nt Rootsist. Kõik mängitud esitused kuulusid aga folkloorse muusika alla. Kontserti numbrid olid omavahel seotud erinevate lugudega, mis paari elus on toimnud. See oli omamoodi põnev ning kaasakiskuv lahendus kava ülesehituseks.
Selles võib olla mitukümmend looma. Kaslaste hulgas ainulaadselt moodustavad lõvid pikaajalisi lähedalt seotud ühiselulisi gruppe. Lõvide perekondlikku gruppi nimetatakse praidiks Lõvid otsivad toitu ka üksinda, püüdes pisinärilisi, jäneseid ja roomajaid. Täiskasvanud isased elavad üksinda või moodustavad rühma, kuhu kuulub 2-3 võõrast või 4-5 suguluses olevat (enamasti ühest ja samast praidist pärit) isa. Emaslõvid on praidis peamised kütid. Mõned loomad murravad teisi endale nii öelda sahvrisse. Väga harva juhtub, et lõvi läheb inimesele kallale. Lõvil sünnib tavaliselt 2-3 lõvikutsikat. Nagu kodukassidelgi on lõvidel pojad algul pimedad. Pojad on ligikaudu 30 sentimeetri pikkused. Lõvipõngerjad armastavad mängida vanemate sabatuttidega. Palaval päeval on lõvid varjus. Vanaloomad lösutavad, aga pojad mängivad. Kui õhtu saabub, teavad teised loomad, et lõvi läheb jahile. Nad teavad seda mitte nii väga õhtu pärast
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Sts...
Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik
samuti tõend. Organismide pärilikkusaine ja valkude sarnasus, veel kivistised, liikide sarnande DNA ja kehavalgud. 5. Miks on inimesel kõrvaliigutaja lihased? Millisel loomal neid väga vaja läheb? Inimesel seda vaja ei lähegi, loomad kuulevad nõnda paremini. 6. Miks on inimesel silmahambad? Millisele loomale neid väga vaja on? Toidu hammustamiseks inimestel, loomadel neid vaja rohkem, kuna murravad ja söövad kõvemaid asju.... 7. Mida nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 8. Järjesta järgnevad sündmused õigesse järjekorda. Tekita sõnadest õige järjestus (lohista sõnad üksteise järele õigesse järjekorda) Maa tekkimine
Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik
Enamik haigusi ei ole seotud pärilikkusega või on pärilikkuse osa haigestumisel ainult kaudne, olmetraumad, nakkushaigused. Kaasasündinud immuunsus on meie esmane kaitseliin patogeenide vastu, mis lülitab sisse neid hävitava põletikulise vastuse. Põletik kujutabki endast kõige lihtsamas mõistes immuunrakkude kiiret aktiveerumist võitluseks sissetungijaga. Kui sissetungijad sellest kaitsest ikkagi läbi murravad, käivitub organismi adaptiivne ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Omandatud immuunsus omab mälu, mis võimaldab sama patogeeni teistkordse invasiooni korral kiirelt efektiivse vastuse anda. Erinevalt kaasasündinud immuunsusest esineb omandatud immuunsus ainult selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka imetajatel. Immuunsüsteemi ülesandeks on hävitada kehasse tunginud haigusetekitajaid. Immuunsüsteemi
kolooniatena. Ühel pesitsuspaaril on tihti 1-2 abistajat. Esimene neist on tavaliselt otsene järglane eelmisest pesakonnast, mõnikord liitub tollega aga veel üks abistaja, enamasti mittesugulane. Esimene abistaja jääb koju niikauaks, kuni ta ise endale partneri leiab. Teine, mittesugulasest abistaja aga võtab juhul, kui pesitseva paari isalind juhuslikult hukkub, üle lesestunud emalinnu. Mõnikord aga lööb sekundaarne abistaja emase tolle paariliselt lihtsalt üle. Kui hundid murravad karjaga maha põdra ja söövad seda pärast üheskoos, siis sellisel juhul on tegemist ühiskasuga ehk mutualismiga, sest üksinda ei suudaks ükski hunt põdraga midagi peale hakata. Sel puhul saab abistaja, koostööpartner, ise samuti kasu, mis kaalub üles abistamise hinna. Näiteid mutualismist on loodusest tuua palju (grupid kaitsevad end efektiivselt vaenlaste eest, jagavad informatsiooni toiduallikate asukohast, noored lõvid hõivavad üheskoos emastest koosneva lõvisalga).
Kas nad annavad endale aru, et nad kirjutavad alla oma lapse surmaotsusele? Kindlasti ei saa süüdistada raseduses naise hooletust, sest ehk oli hoopis mees hooletu. Mina isiklikult olen abordi poolt täiesti õigustatud tervislikel põhjustel. (väärarengud, tõsised haigused nii emal kui lapsel). Kuigi lõpuks on abort ikkagi igaühe enda valik ning ei tohiks nimetada neid naisi mõrtsukateks, kes ei saa või mingil muul põhjusel ei taha sünnitada. Sest paljud naised murravad pead küsimustele, kuidas edasi elada, mida ette võtta, kas jah või ei, sest lapse kandmine ja rasedus on kõige kergem osa, lapse üleskasvatamine ja tema tuleviku kindlustamine on hoopis palju keerulisem. FAKTID! Miks aborte tehakse? 95% abortidest tehakse selleks, et kontrollida sündivust. Ainult 1% aborte tehakse vägistamise tagajärjel rasestunud naistel. 1% tehakse loote väärarengute pärast. 3% tehakse ema halva tervise pärast. Abordid üle maailma
Lysander ja Dermetrius lähvad tülli. Puck matkib poiste hääli, et need tema järel metsas jookseksid. Lõpuks jäävad nõlvakule kõrvuti magama Lysander ja Hermia ning Demetrius ja Helena. Puck niisutab võlulille mahlaga Lysandri silmi. 4) Neljandas vaatuses niisutab Obreon uuesti Titania silmi. Theseus, Hippolyta ja Egeus on metsas, Egeus märkab maas magavaid Lysandrit, Demetriust, Helenat ja Hermiat. Theseus kutsub noored endaga lossi kaasa. Teises tseenis murravad Quince, Flute, Snout ja Straveling pead kus Bottom olla võib, õnneks ilmub Bottom välja. 5) Viiendas vaatuses esitavad Ateena mehed lossos Thesesusele ja tema õukonnale näidendi. Tegelased: Theseus- Ateena hertsog Egeus- elatanud ateenlane, Hermia isa Lysander- Hermiasse armunud noormees Demetrius- Hermiasse armunud noormees Hermia- Egeuse tütar, armunud lysandrisse (lühike, brünett) Helena- armunud Demetriusesse (pikk, blondiin) Quince- puusepp Bottom- kangur Flute- lõõtsapaikaja
............................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................................................................6 Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.......................................................................................6 Paaritumine............................................................................................................................6 Käitumine.............................................
Ekvatoriaalne vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrgeproduktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanad...
Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet- sades elavad jaaguarid on tavaliselt väik- semad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. KAPIBAARA on maailma suurim
,, Elu eesmärk on enesearendamine " (O.Wilde) Enesearendamine on tänapäeval oluline teema, mille üle paljud noored ja ka vanad pead murravad. Noorte põhilised probleemid on: Millistele hinnetele peab õppima koolis? Kas pärast põhikooli minna kutsekooli või gümnaasiumisse? Ning mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist? Vanemad inimesed peavadend kursis hoidma areneva ühiskonna ja kaasaja muutuvate maailmavaadetega. Juba varajasest east hakkab pihta elutempo, mis aastatega muutub üha kiiremaks ja pingelisemaks. Me ei leia endale aega olla perega koos ja lähisuhted kaugenevad
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 Referaat Kährik Juhendaja: Sirje-Tiiu Kivilo Rakvere 2013 Kährik Kährik ehk kährikkoer on koerlaste sugukonda kähriku perekonda kuuluv imetaja. Kährik on pika karmi karvaga. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul. Levila Kähriku looduslik levila hõlmab Vaikse ookeani Aasia ranniku Indo-Hiina kirdeosast üle Ida- Hiina ja Korea poolsaare kuni Primorje ja Amuurimaa lõunaosani. Ta elab ka Jaapanis. Alates 1934 on kährikut korduvalt talutud Venemaa...
ilvese rada põhjalikult uurida. Konkurents teiste liikidega: Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. -7- Arvukus Ilvese arvukus oli viimase 100 aasta (võimalik et veel tunduvalt pikema perioodi) kõrgeimas seisus aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. aastal kütiti 216 isendit, mis on
aastal royal Academys. See esitlus oli suursündmus, seda sorti maalipolnud varem nähtud, see maal ei kuulunud ühtegi katekooriasse , millesse toona maale paigutati (ajaloo-, zanri-, portree- ja maastikumaal.). Õigupoolest ei olnudki see pilt kavandatud publikule meelejärgi olema. Aine poolest oli see küllsuguluses õudusteemadega mis olid Inglismaal 18. sajandi lõppul väga moes, kuid "luupainaja" ei viita ühelegi antiikallikale ning Füssili koletised murravad sisse kaasaaegses interjööris.. Kunstnik tahtis vaatajat segadusse ajada ;Horace Walpole taipas seda hästi ning nimetas maali "shokeerivaks." kuid teost ei mõistetud hukka vaid seda saatis hoopis tohutu menu , mis tagas talle ülemaailmse kuulsuse : gravüüridena levis see pilt üle kogu euroopa ning kogu tema karjääri jooksul kuni aastateni 1810-1820 saatsid luupainajast tehtud reproduktsioonid, koopiad ja variandid. See teos oli üks oma aja
tihti ka tõusevad karud tagajalgadele. Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine ja koore nühkimine. TOITUMINE Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda.Värskele loomale eelistab karu raibet. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Näljane karu lammutab sipelgapesi ja kände, mesitarusid. SIGIMINE Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud emakarudel võib olla järeljooksuaeg. Tiinus kestab 195225 päeva
Liblikalised Kris Korn Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Tiibputukad (Pterygota) Infraklass: Uustiibsed (Neoptera) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Ehitus Pea Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks kedriklased, mõned surulased) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel...
Üldjoontes mõjutab osteoporoos mingil moel 20% naistest ja 8% meestest UURINGUD · Luu tiheduse mõõtmine röntgenikiirgusel (DEXA). · Luu tiheduse mõõtmine kannast ultraheli abil on suunav. · Natiivülesvõtted (röntgenipiltidel on nähtav vaid raskekujuline osteoporoos, luu on tumenenud ja kaotanud Kuigi meil on kümneid tuhandeid haiglaslikult läbipaistvuse). hõredate luudega inimesi ja tuhanded murravad just luuhõrenemise tagajärjel luid, said osteoporoosi ravi bifosfonaadiga 2003.aastal ainult 780 inimest. Probleem on ühelt poolt osteoporoosi vähene diagnoosimine, mille põhjus on inimeste vähene teadlikkus osteoporoosist kui haigusest. Sama hästi kui inimesed teavad oma kolesterooli taset veres, võiksid naised teada oma luutiheduse väärtust.
Libahunt on tuntud ka Eesti rahvausundis võimalik ,et tulnud germaani või slaavi rahvastelt.Eestlaste uskumuste jargi võis saada libahundiks kas nõia loitsutamise abil või enese teatud maagilisi toiminguid sooritades. Libahundiks saamise maagilised tomingud olid kas hundinaha selga panek ,ümber nõiutud kivi kolm korda käimine, erilise nõiutud võidega määrimine või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi. Usuti, et libahunti eristab tavalisest hundist valge märk kaelas mis oli jäänud kas mõnest ehtest või kaelast kantud sulest. Usuti, et libahunt muutub tagasi inimeseks kui anda talle noa otsast leiba. Libahundiks nimetati ka hundi kümnendat poega kes pidi murdma koduloomi mitte kõrri hüpates vaid tagat rünnates. Veehaldjas e. Näkk Näkk on Eesti mütoloogias enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend kes elab vees. Näkk elab
Tavaliselt sööb hunt päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igal hundil on oma ülesanne. Talvel toitub hunt sõralistest, jänestest ja ka pisematest kiskjatest. Suvel kütitakse koduloomi ning närilisi, ära ei põlata isegi putukaid ja linnumune. Hunt võib spetsialiseeruda ka kindlale saakloomale, sealhulgas koerale. Hundid meelitavad koeri inimestest eemale ja murravad siis neid. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha
ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga sarnane vahaga, kuid on viimasest raskem( valge fosfori tihedus on 1,84) . Külma käes on fosfor rabe, toatemeratuuril aga suhteliselt pehme ja noaga kergesti lõigatav. Valge fosfor sulab 44C juures ja keeb 280,5C juures. Oksüdeerudes õhuhapniku toimel helendub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
