tseliprolol BEETABLOKAATORID · Kardioselektiivne- omab suhtelist eelistust kardiaalsete beeta1 retseptorite suhtes · ISA seesmine sümpatomimeetiline aktiivsus e. Sümpatomimeetiline omatoime · Alfa1 retseptorblokeerivate omadustega ravimid toimivad lisaks vasodilatatoorselt ja ei vähenda südame minutimahtu BEETABLOKAATORID: TOIME SÜDAMELE · Pärsivad katehhoolamiinide toimet retseptoritel ning vähendavad sellega sümpatoadrenergilist südamestimulatsiooni · Südame · Kontraktiilsus väheneb (neg. Inotroopne) · Löögisagedus aeglustub (neg. Kronotroopne) · Erutusjuhtekiirus aeglustub (neg.Dromotroopne) · Erutatavus väheneb (neg. Batmotroopne) · Südame hapnikuvajadus ning vererõhk langevad -BLOKAATORITE FARMAKOLOOGILISED TOIMED · Farmakoloogilised toimed sõltuvad sümp. närvisüsteemi aktiivsusest.
tagamine. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Erutusi juhitakse närviimpulssidena elektriliste signaalidena. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest
d) antiadrenergilist toimet 21. Ägeda bronhiaalastma hoo kõrvaldavad reeglina kõige efektiivsemalt … a) B2-adrenomimeetikumid c) H1-histaminoblokaatorid b) glükokortikosteroidid d) kromolüünnaatrium 22. Millise bronhiaalastma ravimi üledoseerimise korral on tõenäolisem krampide teke? a) terbutaliin b) beklametasoon c) kromolüünnaatrium d) teofülliin 23. Zafirlukasti toimemehhanismiks on a) antagonistlik toime leukotrieeni retseptoritel c) histamiini vabanemise blokaad b) leukotrieenide retseptorite blokaad d) glükokortikosteroidide sünteesi soodustamine 24. Allergilise nohu ravi võimalused rasedal? Antihistamiinikumid(H1 blokaatorid), glükokortikosteroidid. 25. Milliseid toimeid avaldavad glükokortikosteroidid astma puhul? Toimeaine näide! Glükokortikosteroididel on põletikuvastane toime, nad vähendavad alumiste hingamisteede seintes turset ja ärritust, leevendades seeläbi hingamisraskust, nt prednisoloon
Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest( juuksed,nahk, küüned). Tugielundkond võimaldab liikuda( kõõlused, liigesed,luud,lihased). Seedeelundkond lagundab toitu(maks,kõhunääre,suuava,söögitoru,magu jne) . Hingamiselundkond varustab
Nii pumpab terve süda alati täie jõuga. Närvikude Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehkneuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked – neuriidid – juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel).
kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis jällegi ajju, kus sellest saab teadvustatav info meie jaoks. Mustriteooria Kuulmismeel- kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta
toimub transduktsioon, mille tulemusena närviimpulsid ajju jõuavad. 6. Nimetage valguse omadused. Millist nähtava valguse lainepikkuste vahemikku suudab inimene eristada? (nm) Valgus on elektomagnetkiirgus 400-700 Nm 7. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub transduktsioon nägemismeeles? Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus muundada seda valgussignaali neuraalseks impulsiks, mida ka siinkohal nimetatakse transduktsiooniks( fototransduktsioon- protsess, mille käigus toimub valguse muutmine reetinal asuvates retseptorites elektriliseks signaaliks.). Retseptoriteks on siis kepikesed (heledus) ja kolvikesed v.koonused (värvid). Närviimpulss retseptoritelt liigub siis ajju, kus sellest saab teadvustatavaks infoks meie jaoks. 8. Mis on eristuslävi?
Rohkem leidabki rakendamist skopolamiini tsentraalne, rahustav, antiparkinsonistlik ja õhuhaigusevastane toime. 2.2.6. H1-histaminoblokaatorid: prometasiin. H1 retseptorite antagoniste kutsutakse ka antihistamiinikumideks, need on nö „klassikalised antihistamiinikumid”. I põlvkonna H1 retseptorite antagonistid on: 1) difenhüdramiin 2) prometasiin 3) kloorfenamiin Toimemehhanism: Konkureerivad, pöörduva toimega antagonistid H1 retseptoritel. Nende retseptorite blokaadist saame siis soovitava „toime”. Leevenduvad allergia nähud (punetus, sügelus, valu, turse). Lisaks avaldavad I põlvkonna antihistamiinikumid blokeerivat toimet m-kolinoretseptoritel, α1-adrenoretseptoritel ja K. Vahenõmm 2018 serotoniini retseptoritel nii perifeerias kui KNS-s (I põlvkond läbib seega HEB-i). Nende teiste retseptorite blokaadist saamegi kõrvaltoimed: 1) sedatatsioon 2) antiemeetiline toime 3) suukuivus
kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, sooltele, neerudele, K Õ R G E M N Ä R VI TALI TLU S Tingimatud refleksid - on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" Motoorsed (liigutuste) keskused pretsentraalkäär Sensoorsed keskused pretsentraalkäär Kuulmiskeskus - ülemise oimukääru keskosas Nägemiskeskus - kuklasagaras kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus - Kiirusagara tagaosas M Ä L U meeles pidada, säilitada ja meenutada tahteline protsess Lühiajaline inf. Säilitamine 1-2 tundi, siis infokas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule
XII keelealune närv keele lihas, kaela eesmised lihased Seganärvid V kolmiknärv VII kolmiknärv IX keele-neelunärv X uitnärv Kõrgem närvitalitus Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega Refleksid jaotuvad: Tingimatud refleksid pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid Tingitud refleksid elu jooksul omandatud refleksid, millega organism kohaneb pidevalt muutuvate välistingimustega Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores nn vastuvõtutsoonid: Motoorsed keskused pretsentaalkäär Sensoorsed keskused posttsentraalkäär Nägemiskeskus kuklasagar Kiirusagara tagaosa lugemiskeskus Mälu Meeles pidada Säilitada Meenutada Taasäratamine/taasäratundmine Tahteline protsess Eristatakse lühiajaline ja pikaajaline Uni Uni ajukoore ja selle alumisele osale levinud üldine oidurdus, mille dunktsiooniks on KNSi,
100%-liselt eestimaise päritoluga ja on edukalt läbinud sensoorse ja laboratoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Retseptoritel on võime vastu võtta ainult kindlaid impulsse. Iga retseptori liigi jaoks on oma spetsiifiline ärritaja, mille suhtes vastavatel retseptoritel on eriti madal ärrituslävi, s.o. kõrge tundlikkus. Näiteks maitsmisretseptorite ärritamise teatud keemiliste ainetega tekib maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele).
norkodeiin Tekkinud metaboliidid inaktiveeritakse metaboliseerides kodeiin-6-glukuroniidiks(C6G) valdavalt ensüüm uridiindifosfaatglükoronosüül transferaasi (UGT2B7)vahendusel ◦6–10% valgest rassist ja 2% asiaate on “aeglased metaboliseerijad“ ◦0.5-2% populatsioonist on “ülikiired metaboliseerijad“ (polümorfismi tõttu toodetakse palju CYP2D6) Dekstrometorfaan Levometorfaani derivaat Toime nõrgem kui kodeiinil Dekstrometorfaan suurendab morfiini jt agonistide toimet retseptoritel Kõrvaltoimeid vähe, kui jälgida raviskeemi Kuritarvitamine Toimemehhanism: täpselt teadmata, kompleksne toime ◦NMDA retseptori antagonist ◦Opioidretseptorite sigma 1 ja vähesel määral ka sigma 2 retseptori agonist ◦β2-janACh retseptori antagonist ◦μ-,δ-jaκ-opioid retseptoriagonist ◦Vähelel määral ka serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitor Tsentraalselt toimivad köhavaigistid Terapeutilises annuses ei vähene ◦hingamiskeskuse tundlikkus ◦ainevahetus
II VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinsus, dissotsatsioonikonstant. Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on K a arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreakstiooni parameetrid Vmax ja Km. Km kineetiline aktiveerimiskonstant, avaldub EnsüümSubstraat kompleksi moodustumise ja lagunemise kiiruskonstantide kaudu: , (M)
Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia - Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide) regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul. Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekrets...
tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega). VALKUDE INTERAKTSIOONID 1. Ligand, sidumissait, afiinuss, dissotsatsioonikonstant Ligand on valguga spetsiifiliselt interakteeruv molekul (polüpeptiid või mittevalguline). Ligandi seondumine toob märklaudvalgus esile konformatsioonilisi muutusi. Afiinsus on ligandi (k.a ensüümi) spetsiifilisuse mõõt. (ligandi siduv sait retseptoritel, substraati siduv sait ensüümidel, atiivsait ensüümidel) Dissotsiatsioonikonstant on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub (laguneb ioonideks), st seda kangem on hape. 2. Ensüümreaktsiooni parameetrid Vmax ja Km Vmax – ensüümi teoreetiline maksimaalne töökiirus antud kontsentratsiooni jm tingimuste juures Km – Michaelise konstant; substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümi
Tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves. * Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete)
• Staatilise- ja dünaamilise jõu erinevused: – Staatilise jõu lihasrühmad suhteliselt sarnase treenitavusega (kõhulihased, rindkere) – Dünaamiliste liigutuste lihasrühmad meestel parema treenituvusega • Lihaskontraktsioonis – Erinevusi lihaskontraktsiooni biokeemias ja kontraktsiooni kiiruses ajaühiku kohta ei ole – Meestel lihashüpertroofia suguhormoonide abiga suurem – Naistel lihaskiudude pindala väiksem – Naistel lipolüüsi retseptoritel suurem tundlikkus • Suurimad soolised erinevused: – Maksimaaljõus 22,6 – 30% – Kiirusjõus 15,9 – 17,3% – Aeroobse ja anaeroobse jõu kombinatsioon 11,6-13,2 • Väikseimad soolised erinevused: – Maksimaalses kiiruses 7,1% – Aeroobses vastupidavuses 8,1 – 5,1% • Meeste eelised – Antropomeetrilised – Aeroobne töövõime o Parem hapniku tarbimise võime – suurem aktiivne lihasmass
retrograadselt, vesiiklite teke initsieeritakse ARF valkude (GTP-d siduv valk) seondumisega retseptoritele · Transporditavad valgud interakteeruvad samuti kattevalkudega · Vesiikli moodustumine põhjustab ARF-l GTP hüdrolüüsi · Kuidas sorteeritakse transporditavad valgud? - Sorteerimissignaalid transmembraansetel retseptoritel · Klatriinkaetud vesiiklid transpordivad valke trans-Golgist ja membraanist endosoomidesse · Koosneb kolmest raskest (Mw 180 kDa) ja kolmest kergest 35-40 kDa) ahelast, fibroosne triskelion on 36 korduses, sisekiht sisaldab adaptervalgu komplekse (AP, 350 kDa) · AP valgud on transporditava retseptori spetsiifilised, see on tagatud erineva valgulise koostisega
Tingitud refleksid ● omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel kogemuste ja õppimise varal. ★ Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. ● Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga - refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. ● Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. ● Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid” - - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused ● peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus - kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. ● kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete),
selektiin) jne. NLR (NACHT-LRR) on perekond tsütoplasmaatilisi molekule, mis on olulised intratsellulaarse bakteriaalse infektsiooni vastu võitlemisel. NLRid seovad tsütoplasmas bakteri derivaate, nt peptiidoglükaani. RLR (RIG-1 like receptor) on samuti perekond tsütoplasmaatilisi molekule, mis on olulised viirusinfektsioonide vastu võitlemisel. Äratuntavaks viiruste molekuliks on dsRNA. Osadel RLR retseptoritel on CARD (caspase activation and recruitment domain) domään, mille kaudu aktiveeritakse signaalirajad, mille tulemusena sünteesitakse tüüp I interferoone. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Kaasasündinud immuunsüsteemi rakkude poolt toodetud tsütokiinid aktiveerivad leukotsüüte ja
interaktsioonides AG-ga ja äratundmisel. 1) vahetud (ekspresseeritakse 30' peale AG äratundmist); kodeerivad transkriptsioonifaktoreid c-Fos, c-Myc, c-Jun, NF-AT, NF-kB. 2) varajased (1-2h jooksul); kodeerivad erinevaid tsütokiine: IL-2; IL-3; IL-6; IFN jt). 3) hilised geenid ekspresseeritakse enam kui 2p hiljem st.peale AG tundmist; kodeerivad adhesioonimolekule. Aktiveeritakse erinevad signaalirajad. BCR ja TCR Kuna mõlemad retseptoritel on väga lühike tsütoplasmaatiline domään, peavad nad assotsieeruma invariantsete signaali ülekande molekulidega, selleks, et genereerida rakusisene signaal. IgIg BCR jaoks CD3 TCR jaoks. BCR on raske ahel ja kappa/lambda ahel. BCR retseptoriks on antikeha. Multivalentsed antigeenid saavad otse seonduda BCR ja sellega põhjustada BCR cross-linki, mis tagab signaali ülekande. TCR on alfa/beeta/gamma/delta ahelad. TCR on heterodimeer. Kaks ahelat on disulfiid sidemetega seotud T-raku
antikehade tüübi määramiseks, mida tootma hakatakse. TD korral toodetakse kõrge afiinsusega antikehi, see tuleb sellest, et annavad b rakule edasi signaali, et nad toodaksid kõrge afiinsusega antikehi. TI korral on madal afiinsusega antikehad. Th1 IL2, IL12, IFN, TNF (suurendavad makrofaagide aktiivsust st. rakuline im.vastus). Th2- IL4,IL5,IL6,IL10,IL13 (B-rakkude aktivatsioon, humoraalne im.vastus). 22. BCR ja TCR (iseloomusta sarnasused ja erinevused) Kuna mõlemad retseptoritel on väga lühike tsütoplasmaatiline domään, peavad nad assotsieeruma invariantsete signaali ülekande molekulidega, selleks, et genereerida rakusisene signaal. IgIg BCR jaoks ja CD3 TCR jaoks. BCR on raske ahel ja kappa või lambda ahel. BCR retseptoriks on antikeha. Multivalentsed antigeenid saavad otse seonduda BCR ja sellega põhjustada BCR cross-linki, mis tagab signaali ülekande. TCR on alfa, beeta või gamma ja delta ahelad. TCR on heterodimeer. Kaks ahelat on disulfiid sidemetega
neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel - Ravimitega on võimalik mõjutada sünaptilist erutuse ülekandumist ühelt närvirakult teisele - Agonist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab sarnase efekti endogeensele mediaatorile - Antagonist – ravim mis reageerides retseptoriga ei tekita ise bioloogilist efekti kuid blokeerib või vähendab agonisti või endogeense ligandi poolt vahendatud efekti. Piirab kehaomast liigset molekuli vm
oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist virgust pole, siis kas magatakse või minestatakse vmt. Ajukoore keskel on vaheaju ehk talamus. Võiks öelda, et talamus on kui aju närvikeskuse veel omakorda närvikeskus. Talamuse neuronitel on seos hästi paljude teiste aju piirkondadega ja osaleb paljude funktsioonidega. Nt retseptoritel võetakse vastu signaalid, mis kodeeritakse keerulisemaks, ja saadetakse seejärel aju eri piirkondadesse. Lisaks sellisele spetsiifilisele infotöötlusele, on ta oluline ka virguse, tähelepanu ja teadvuse tagamisel. Talamus on oluline ka mälu jälgede tekitamises ja teadvustamises, ta osaleb liigutus- ja emotsioonide tekkes ja regulatsioonis. See tähendab seda, et väikese struktuurüksuse raames on eri piirkonnad, mis on samuti jaotunud ära eri funktsioonideks
Vähemalt 25 korral tekkinud. Sellega pidi ka arenema ka altruism osad loovutavad järglaste saamise. 2. Mis tüüpi sensorid, retseptorid on evolutsiooniliselt vanimad? Millistest organismidest alates võime rääkida ,,iseenda äratundmisest"? Kas olfaktoorne süsteem? Kemoretseptorid (haistmis- ja maitsmismeel? Kaasasündinud immuunsus suudab eristada nakkuslikke võõraid ja mittenakkuslikke enda struktuure. See põhineb retseptoritel, mis tunnevad ära vaid mikroobidel leiduvaid kindlaid molekule. Selle süsteemi elemente leidub ammu lahknenud hõimkondades (putukad ja selgroogsed. Iseenda äratundmine ehk QS ehk kvooriumitunnetus, hulgatunnetus esineb bakterid, amööbid, seened, kolooniaid moodustavad selgrootud, selgroogsed. 3. Milliste sensoorsete võimete arenguga seostatakse imetajate aju suurenemist 170...190 miljonit aastat tagasi? Imetajate aju ei suurenenud selle pärast, et mõtlesid rohkem, vaid nad nuuskisid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
