Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8
keskkond) → tekib AP laine → K-kanalid lahti (neg. laenguga) → ioonpumbad taastavad olukorra e. membraanipinge (sees neg, väljas pos). depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke (laengute vähenemine raku pindade vahel?) repolarisatsioon - esialgse erutusseisundi taastamise etapp (sisepind negatiivne, välispind positiivne) hüperpolarisatsioon - membraanipotentsiaali taastamine, kuid joon läheb liiga madalale. membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui
väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad. vananedes juuste hõrenemine/välja langemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore rakkude hävinemine, kopsu ja südamemahu vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 16) Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 17) Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? Nad inimteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi. 18) Nimeta mälu liigid.
) RAKUS: VÄLJASPOOL RAKKU: + K+ K Cl- Cl- Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained). Ärritaja toimel tekkinud erutus avaldub rakul kiirete elektriliste muutuste tsüklina -
- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja ja lihas tundlikkuse.Kõrgem närvitalitlus. Vaheaju: reguleerib ainevahetust,paljunemist,keha temp. Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklik aju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi(hingam,südameteg) Keskaju: närviimpuls-de liikumine pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi. 2)Keemiline sünaps- teist rakku ärritatakse ülekandeaine abil. Hüpotalamus- Mõõdab ja hindab vere koostist(O2,CO2,veresuhkur, Hb, soola sisaldus, temperatuur). Sisenõrenäärmed: 1)Munandid- (testosteroon)- sihtorgan: paljud elundid, seemnerakkude teke,mehe sekundaar sugutunnuste arenemine. 2)Neerupealis(säsi)- (Aldesteroon, adrenaliin)-paljud
Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe. 1 glükoosi molekuli kohta saadakse 2 ATP. Piimhappe kandub verega maksa, kus seda lõhustatakse püroviinmarihappeks. 3. Neuromuskulaarne sünaps – selgita ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta joonis nimetustega. Koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nendevahelisest sünapsipilust. Tööpõhimõte: 1. Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid)
o rakk kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused o rasvkude sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
"Alguses võtab mees ühe napsi, seejärel võtab naps napsi ja lõpuks võtab naps mehe." (Idamaa vanasõna) Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi
– Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – Seisneb närviülekande mõjutamises. Narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis
Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks. Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi. Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja zongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks
või võidelda Pokemonidega keset tänavat! ADRENALIIN Käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. MELATONIIN Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv
*rakkude pooldumisvõime kaotamine(kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik enam kudesid regeneerida ja organism hakkab "kuluma") *keskkonnategurid(nt. Otsene päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist)| (Inimese vananedes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina.) 9.Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega. 10.Sünaps-koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku(66,67,98). Ka narkootikumide toimemehhanism seisneb närviülekande mõjutamises. Teatud narkootikumide tarbimisel võib kergesti tekkida sõltuvus: organismil tekib vajadus üha uute annuste järele. Sellised narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi
Samuti leiti, et taoline uinak aitab vähendada eksimusi ja ära hoida õnnetusi. (http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Stor y_on_Napping.htm) o National Institute of Occupational Safety and Health poolt tehtud uuringus 16 naissoost katseisiku poolt näitas , et päevane 30min. uinak mõjub positiivselt enesetundele ja heale tujule. (http://www.websciences.org/cftemplate/NAPS/archives/indiv.cfm?ID=20065945) Kokkuvõte Magamine on lahutamatu osa meie ööpäevasestest tegevustest. Teooriaid selle kohta kuidas magada on aga väga palju. Viimasel ajal on tähelepanu all olnud mitmeid uuringuid, kus päevaste uinakute mõju inimeste enesetundele ja füsioloogilistele protsessidele on testitud. Paljud tervisespetsialistid ja arstid siiski soovitavad lühikesi 20- 30min. keskpäevaseid uinakuid. Mitmetes uuringutes on leitud uinakute positiivse mõju kohta
tagajärgedest hoolimata komistamist ja kallasime talle ämbritäie jalgadele. Ta märatses, aga mõõt sai täis“ - Kantorek oli vahest posite vastu sõbralik isegi kui keegi neist vastas ülbelt. Seevastu Himmelstoss polnud kunagi sõbralik, veel enam kui keegi oli üleolev. „Ta ulatab mulle oma käpa ja krooksub: „kanäe,mittelstaedt, kuidas käbarad käivad?“ Ma vaatan talle pikalt otsa ja vastan: „Maakäaitseväelane Kantorek, teenistus on teenistus ja naps on naps, seda peaksite ise kõige paremini teadma. Võtke valveseisang, kui te ülemusega räägite.“ Oleks sa ometi ta nägu näinud! Äädikakurgi ja pauguta pommi ristsugutis. Kõheldes püüdis ta ennast veel kord sõbrameheks teha.“ „Kropil aga läks kops üle maksa. "Enne seda aga juurdlus, ja siis laome meie ka kõik välja,“ sõnas ta. „Kuidas te räägite allohvitseriga!“ möirgas Himmelstoss „olete hulluks läinud?“ -Kantorek oli kordades leebem kui Himmelstoss
hakati juba suure naeruga jutustama, et vabariigi aastapaev on uks tahtsaim tahtpaev nende elus. Kusisime loomulikult, kuidas nemad seda siis tahistavad ning tuli vurinal pikk vastus proua Lindalt(75.a), mida iga inimene oleks voinud oelda, nimelt, tema arvates tuleb kokku kutsuda terve enda suguvosa, istuda uhiselt lauda ning tuleb kindlasti vaadata ulekandeid telekast, eriti oli massi seas mainitud paraad. Esines ka lahkarvamusi. Kui Arvid oli maininud, et kindlasti ka vaike naps ei teeks paha, siis ulejaanud 7 inimest olid alkoholi tarbimise vastu. Oli aeg lopetada kusitlemist ning koik see, mida peeti kohutavalt raskeks, osutus palju julgust andvaks ja monusaks. Nuud teame, et Jogeva linna kodanikud siiski tahistavad seda, kes votab seda taies hoos, kes veidi vahem, aga peaasi, et maletatakse vabariigi aastapaeva tahendust. Hea, kui osatakse hinnata meile tahtsaid paevi.
Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha. Nimis., tegusõna, omadussõna,nimis, kaassõna Laua ühes otsas istusid nooremad härrad, teise otsa kogunesid eakamad jahist osavõtnud. Toit ja selle juurde pakutud naps tegid oma töö. Nimis, sides, asesõna, kaass, nimis, Toas oli õdus ja sõbralik õhkkond. Nimis., tegus., omadus., sides, omadus, nimis. Tooli tõmmati lauast eemale nurka ja seal läks lahti hoogsaks kaardimänguks. Nimis, tegus, nimis,kaas, nimis, sides, määrs, määrs,omadus,nimis. NB!! Käändumatud omadussõnad: -võitu - ohtu -nud -laadi -karva -tud -verd -värki Nende lõppudega sõnad on käändumatud ja jäävad alati samasuguseks lauses.
sovhoosi tööle. Kontoriplikad nuhkisid paberitest välja, et Arvikul on keskharidus ja mõlemad tema vanemad on surnud. Kuna tegemist oli uustulnukaga, oli huvi tema vastu suur. Mõnigi tundis varjamata huvi uue noormehe vastu, ent arvik oli niivõrd kinnine ja napisõnaline, et kõik lähenemiskatsed läksid vähemalt esialgu luhta. Ka viinamaias ei paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks. Tema jaoks olid kõige tähtsamad töö ja traktor, millega ta töötas. Kuna ta oli ülesse kasvanud üksinda(vanemad surid ära, varsti ka tädi), oli tal probleeme inimestega suhtlemisel ning nendesse suhtumisel. Näide raamatust: Elna-,,miks te inimesi ei salli?" Arvik-,,Inimesed on hulga tüütumad kui mootorid. Mootori võib soovikorral välja suretada, kuid inimene podiseb ka siis edasi, kui see natuke, mis tal öelda, on juba mitu korda läbi mäletsetud."
Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver). Auto esiistmele istub pulmavanem. Sõidutempo peaks olema selline, et kõik järgi jõuaksid IV Võimalusel sõitke ikka läbi tutvumispaigast, lapsepõlvekodust, koolimajast, töökohast. Traditsioonilised tegevused lõbusas autorongis on kurepesa külge tellimuslindi viimine/kaardi postitamine, neiupõlvenime ära saatmine, pruudipisarate joomine ühisest anumast, "võimu ja raha jagamine" jne.
näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil Türgi okupeeris saare põhjaosa. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Afrodite saarena, kes legendi järgi siin sündis. Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Küpros on saar Vahemere idaosas
Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar, Ja leti juurde astub, see Malemaja star. Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos. Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos. On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos. Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö.. Ronk Ma istun kolde ees ja see on siiski tõik, et olen tühjas lossis. Lahkunud on kõik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Mul pisut õudne näib see
koos salatiga). ● Kreeklaste magustoidud on idamaiselt magusad. Magustoitude sagedasteks koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid näiteks baklava. Joogid ● Jookidest hinnatakse eeskätt veine. ● Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää lisamisel muutub piimjaks. ● Teine Kreekas levinud kangem jook on raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps. Pinnamood ● Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared. ● Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune. ● 80% Kreeka territooriumist on mägine. ● Kesk- ja Lääne-Kreeka looduses on ulatuslikud kanjonid ja karstialad. ● Riigi kõrgeim punkt Olümpose mägi 2919m ● Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed. ● Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast. Kliima ● Parasvööde, Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja niiske.
4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne
keskaju tagab lihase pingeseisundi. Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini.
, homöostaas, öö ja päeva rütm (hüpotalamus ja ajuripats) Keskaju lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine. X. Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele Sünaps neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. Kui nende eritumine on häiritud võivad tekkida haigused nt. Parkinson
-Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule
Küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete tarvita- Loomsete rasvade osakaalu vähendamine mine Oomega-3-polüküllastumata rasvhapete tarvitamine Taimsete rasvade ja kalaõli osakaalu suurendamine Naised ei tohiks tarvitada üle ühe, mehed üle kahe napsu päevas. Alkoholi tarvitamine 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või väike pudel lahjat õlut. Ülekaalulisus (kehamassiindeks >25 kg/m2) Kaalulangus, vööümbermõõt meestel <102 cm, naistel <88 cm 30 minutit päevas vähemalt 3 korda nädalas, soovitatavalt 5 korda nädalas Kestvustreening (näiteks reipas tempos kõndimist)
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. N...
Traditsiooniline Küprose käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Kunstis on Küprosel välja tuua palju erinevaid tuntuid kunstnike, nt Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Traditsioonilisteks kohalikeks roogadeks on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose folkmuusikal on palju sarnasusi Kreeka rahvamuusikaga. Infrastruktuur: Küprosel puudub raudtee ühendus, kuna selle raudtee liit lõpetas tegevuse 1951. aastal. Küprosel on 10 633 kilomeetrit teid, millest 6 249 kilomeetrit on sillutisega ja ülejäänud 4 414 kilomeetrit sillutiseta. Küprosel on 2 rahvusvahelist lennujaama, Larnaca ja Paphos. Küpros on liidus järgmiste rahvusvaheliste oragnisatsioonidega: Austraalia Grupp,CN, CE, CFSP,
Põhjus oli väga lihtne, proge-muusika ei toonud piisavalt raha sisse. Ka publikut oli saalis vähemaks muutunud. Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu ,,Must lind" ja ,,Eesti muld ja eesti süda". Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest. 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus. Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid- joodi, möllati ja ropendati. Venemaal reisides oli rutiini vastu muudki rohtu kui kohalikud kõrtsid. Rujal oli kombeks, et tuuri kõige viimane kontsert oli ,,roheline". See tähendas, et bändiliikmed võisid üksteisele tünga teha. Näiteks kleepis Alender Garseniku süntesaatori kõik klahvid kokku. Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadzikistanis. Esineti veoauto kastis.
1. Monokristallilised päikesepaneelid – kõige efektiivsemad, kuid tootmise teeb kulukaks paneelis kasutatud suurte kristallidena toodetud räni. Kasutegur 11-18 protsenti. 2. Polükristallilised päikesepaneelid – väiksema kasutegurina, veidi odavamad; kasutataksesuurt hulka väikseid ränikristalle sisaldavaid elemente. Kasutegur jääb 15 protsendi juurde. (Ränil paiknevaid PV-paneele toodetakse Eestis alates 2000. aastast Soome firmas NAPS Solar tütarettevõttes NAPS Solar Estonia.) 3. Amorfse kilega päikesepaneele saab toota palju kiiremini, sest kile kantakse õhukese kihina otse erinevatele materjalidele ja neil pole kristallilist struktuuri. Seetõttu on nende kasutegur madalaim ja efektiivsus jääb vahemikku 3-11 protsenti. Neid päikesepaneele kasutatakse energiaküllaste piirkondade suurtes elektrijaamades suurtel pindadel. (Pinn jt, 2012)
Grappa eesmärk polegi niivõrd nautlemine. Peamise eesmärgi täidab jook digestiivina ning ta kuulub lahutamatult Itaalia köögi juurde. Itaalias võib osas restoranides endale ka ise grappat meisterdada. Lauale tuuakse väike vasest destilleerimistünder, vein pannakse sisse, tuli alla, ja kütadki endale väikse pitsikese, jagab Konksi muljeid Itaaliast. Kõrtsis leiab soovi korral aga ka ehedat talupoja-grappat. Itaalia kodudes võetakse naps grappat talveõhtul pärast õhtusööki, kus see on nagu stardipauk seedimisele. Grappat juuakse puhtalt. Kokteile sellest segada ei saa, sest see rikuks oma iseloomuliku maitse tõttu ära igasuguse joogi, ütleb Konksi. Küll aga kasutatakse grappat teiste jookide valmistamiseks. Pehmemast grappast tehakse limoncet, mille saamiseks lisatakse grappale suhkrut ja värskeid sidruneid. Itaalias teeb Peremehe sõnul iga kõrts endale ise suure purgiga sidruni-grappat
viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne
.......................................................................21 4.1Üldmõisted.......................................................................................................................21 4.2Närvisüsteemi skeem.......................................................................................................21 4.3Neuronid...........................................................................................................................22 4.4Sünaps ja refleks..............................................................................................................22 4.5Hallaine ja valgeaine........................................................................................................23 4.6Kesknärvisüsteem............................................................................................................23 4.6.1Seljaaju....................................................................................
salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest( juuksed,nahk, küüned). Tugielundkond võimaldab liikuda( kõõlused, liigesed,luud,lihased). Seedeelundkond lagundab toitu(maks,kõhunääre,suuava,söögitoru,magu jne) . Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga(hingetoru,nina,kurk,kopsud,kopsutorud). Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda,veresooned)
puhastatakse. Alkohoolsetest jookidest valmistatud segujoogid Aperatiiv · Alkohoolne jook (15-35%), mille koostisse kuuluvad erinevate rohtude ja juurte leotised. · Aperatiividena serveeritakse ka lahjemaid ja kangemaid veine ning muid alkohoolseid jooke. · Aperatiive serveeritakse enne sööki söögiisu tekitajatena. Digestiiv · Kange naps, mille eesmärgiks on soodustada seedimist ja panna punkt meeldivale söögiajale. · Digestiivina serveeritakse konjakit, viskit, likööre. Pikk jook ehk long drink · Jook, mis sisaldab rohkem kui 5 cl vedelikku. · Valmistatakse nii alkohoolseid kui alkoholivabasid jooke. Lühike jook ehk coctail ehk short drink · Valmistatakse kas segades või seikides. · Serveeritakse kokteiliklaasist, kogus alla 5 cl. Alkohoolsete jookide serveerimine
- destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid
1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate
kergestisüttiv, värvuseta vedelik, etanoolisisaldusega Eestis 96,6%. Valmistajaks Moe piiritusetehas, müüakse apteegis. DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mineraalidest vabastatud veega. Seejärel filtreeritakse söe- ja mehhaaniliste filtrite abil, millest oleneb viina puhtus ja kvaliteet. Valmistatakse kangusega 38%, 40%, 80%. Põhitootja AS Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps
veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses . Närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. · Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike pilu, mis takistab elektriimpulsi liikumist ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab
Kaelalülidest ristluuni. Kollageensed kiud. Nimeta lihased, mille kõõlused moodustavad kubemekanali seinad: 1. m. obliquus externus abdominis 2. m. obliquus internus abdominis 3. m. transversus abdominis Täiskasvanutel on lülidevaheketas, V: kaela, rinna ja nimmeosas Kuklataguseside asub kaelaosas (nim kehaosa) ja sealt algab (nimeta lihas) 2p Selgita neuromuskulaarse sünapsi ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta ka joonis nimetustega (10p) Neuromuskulaarne sünaps Erutuse ülekanne närvirakult lihasrakule-selleks et lihasrakk kontraheeruks, peab jõudma impulss membraanilaengu muutumise näol ehk aktsioonipotensiaali näol närvilõpmesse. Selle toimel vabanevad caltsiumi kanalid, ca ioonid sisenevad närvilõpmesse ja ühinedes aktiiniga hakkavad liigutama ülekandeainet sisaldavat põiekest närviraku membraani suunas. Eksotsütoosil vabanevad ülekandeaine osakesed(n: atsetüülkoliin) sünapsipilusse, ühinevad
Rakuvaheaine peaaegu puudub. Silelihaskude - Vooderdab organismi siseelundeid (sooni, soolt, magu). Rakud on ühetuumsed. Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased. Kiud Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsse vastu Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaator - Virgatsaine Närviimpulss - Närvirakkudes toimuv lühiajaline nõrk elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude Kollageen - Sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk Sidekude - hajuselt paiknev rakkude kude, ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi Rasvkude - Sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud Kõhrkude - Elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude
kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida Tingitud refleksid - Refleksid, mis kujunevad ümbritseva keskkonna toimel Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks
Õnnitluse käigus antakse üle kingitused ja soovitakse juubilarile õnne. Kui kõik on õnnitlenud juubilari, istutakse lauda. Pärast lauda istumist hakkavad toite kohale tooma toitlustusteenindajad. Nad toovad söögi lauda. Kui kõik on omale söögi saanud, valatakse klaasidesse või pitsidesse joogid vastavalt sellele, mis on laual ja mida külalised juua soovivad. Seejärel tõusevad kõik peale juubilari püsti ja laulavad sünnipäeva laulu ja võetakse õnnitlus-naps juubilari terviseks. Siis istutakse uuesti laua taha ja hakatakse sööma ning jooma. Sel ajal mängib bänd taustaks või kui bänd koos külalistega õhtustab, tuleb muusika plaadilt. Kui keegi tahab võib tantsima minna kas üksi või kellegagi. Ning seni kaua kestab pidu, kuni on veel inimesi, kes jaksavad ja suudavad peol olla ja kes ei taha koju või vastavasse magamiskohta magama minna. Kindlasti peaks peol olema ka õhtujuht, see lihtsustab õhtu käiku
· Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega -
SILELIHASKUDE: soolestiku seintes, nahas, veresoonte seintes jm, kontraheeruvad automaatselt. SÜDAMELIHAS, rakud veidi suuremad. Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, enamiku moodustavad lihasrakud. NÄRVIKUDE: 1.NEURON närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS kahe närviraku seos ehk "kohtumispaik" 7.GLIIARAKUD närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu
sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks.Müoneuraalne sünaps on koht kus motoneuron kohtub lihaskiuga.Motoorset lõpp-plaati ümbritseb sarkolemmist tasku, mis on moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist
Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine Vöötlihaskude-vt. Skeletilihased, südamelihased Ööpäevarütmid-maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talituses
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
annaabi.ee 
