I osa Bioloogia (24.aprill) 1. Tüvirakud on vajalikud, sest nad on keha parandamise süsteemis, pidevas muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa ...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
1) Homöostaas stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust. 2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regul...
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse po...
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sideke...
Sünaps- ülekande hetk,info lihastele. Toitained lõhust.-suuõõnes süsives lõh süljens toimel- maos, kuni pH võimaldab, maomahla ens toimel, valkude,lipiidide lõh. 12-sõrmiks+ sapp+pankreasest kõhunäärmenõre,peensool soolenõre. Valgud- aminohapeteks, rasvad- glütseoorliks, rashapeteks, monoglüts. süsivesikud- monosahharidiiddeks. Endok nääre- skereet otse verre, eksokriin- sekreet väljub viimajuhadest.Lümf- värvitu, läbipaistmatu vedelik(koemahl)vahendab aineid vere-rakkude vahel.primaaruriin-valguvaba vereplasmaga sarn vedelik, põhineb vererõhul, ööp 160l.Kliirens-puhastusprotsess neerudes.nefron-neerufunkts põhiühik,neerukoes. Diartroos-vabaliiges: liigesekapsel, -õõs, liigenduvad pinnad(liigemokad, diski, meniskid, ligamendid) sünartroos, vähene liikuvus(koljuliiges).Pärasoole ülemisto savar. A rectalis sup. Pleura-kaitseb rindekeret, elundeid. Peritoneum- kaitseb kõhuõõnt ja elundeid( parietale, viscerale). NEErud- asuvad retroperiton...
"Alguses võtab mees ühe napsi, seejärel võtab naps napsi ja lõpuks võtab naps mehe." (Idamaa vanasõna) Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholismi tähistamiseks on kasutatud ka mõistet krooniline alkoholism. Kuid käibiva RHK-10 järgi oleks õige termim alkoholsõltuvus. Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi
Bioloogia kt-kõrgem närvitalitlus kordamine 1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – S...
Loomulikult tantsisid juba ennemuistsetel aegadel omavahel ainult naisterahvad. Tantsiv mees oli amoraalne ja selline heideti ühiskonnast välja. Mehed vaatasid pealt loomulikult. Aegade jooksul on nii mõndagi muutunud, kuid see jõulutraditsioon on jäänud samaks. Laulmisest seevastu vanad eestlased ära ei öelnud. Laulsid terve lauliku otsast lõpuni läbi. Seda muidugi selle pärast, et iga laulusalmi vahele saaks täiest kõrist möirata: "Selle peale vanad eestlased võtsid üks naps..." ja loomulikult teha juurde sobivaid illustreerivaid liigutusi. Kui aga hääled olid kähedaks karjutud, külakuhjad moodustatud, Leili tapetud ja pudelid tühjaks kaanitud, siis algas jäätmekäitlusteemaline pandipakendimäng. Mille käigus kükkide, kallistuste ja zongleerimise vahel võeti kokku ka mööduv aasta ning tehti suurejoonelisi plaane uueks
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga...
Sissejuhatus Uni on inimestele eluliselt vajalik füsioloogiline nähtus. Magades toimub inimese organismis hulk bioloogilisi ja füsioloogilisi protsesse, mistõttu on magamine vältimatu tegevus elus püsimiseks. Teooriaid kui palju, millal ja kuidas magada on mitmeid. Iga inimese magamise harjumus on aga unikaalne, sest inimeste organismid on erinevad ning toimivad neile omasel viisil. Une uurimine on võlunud paljusid tervisespetsialiste ja uneuurijaid. Iga järgnev uurimus on alguses nagu uus tõde, mida me peaksime oma magamisharjumuste juures teada võtma. Lühikesed uinakud on üks uurimisvaldkondadest, mida uuritakse ning millele nii pooldajaid kui ka vastuseisjaid leidub. Selleski referaadis on kirjeldatud üht mitmetest, uinakut ja selle mõjusid uurivat katset. Üritan leida vastust, kas tõesti on lühiajalisel uinakul selliseid positiivseid mõjusid, et see üks meie päevaplaani lahutumatu osa peaks olema. Mis on uinak? Enam kui 85% imet...
tagajärgedest hoolimata komistamist ja kallasime talle ämbritäie jalgadele. Ta märatses, aga mõõt sai täis“ - Kantorek oli vahest posite vastu sõbralik isegi kui keegi neist vastas ülbelt. Seevastu Himmelstoss polnud kunagi sõbralik, veel enam kui keegi oli üleolev. „Ta ulatab mulle oma käpa ja krooksub: „kanäe,mittelstaedt, kuidas käbarad käivad?“ Ma vaatan talle pikalt otsa ja vastan: „Maakäaitseväelane Kantorek, teenistus on teenistus ja naps on naps, seda peaksite ise kõige paremini teadma. Võtke valveseisang, kui te ülemusega räägite.“ Oleks sa ometi ta nägu näinud! Äädikakurgi ja pauguta pommi ristsugutis. Kõheldes püüdis ta ennast veel kord sõbrameheks teha.“ „Kropil aga läks kops üle maksa. "Enne seda aga juurdlus, ja siis laome meie ka kõik välja,“ sõnas ta. „Kuidas te räägite allohvitseriga!“ möirgas Himmelstoss „olete hulluks läinud?“ -Kantorek oli kordades leebem kui Himmelstoss
hakati juba suure naeruga jutustama, et vabariigi aastapaev on uks tahtsaim tahtpaev nende elus. Kusisime loomulikult, kuidas nemad seda siis tahistavad ning tuli vurinal pikk vastus proua Lindalt(75.a), mida iga inimene oleks voinud oelda, nimelt, tema arvates tuleb kokku kutsuda terve enda suguvosa, istuda uhiselt lauda ning tuleb kindlasti vaadata ulekandeid telekast, eriti oli massi seas mainitud paraad. Esines ka lahkarvamusi. Kui Arvid oli maininud, et kindlasti ka vaike naps ei teeks paha, siis ulejaanud 7 inimest olid alkoholi tarbimise vastu. Oli aeg lopetada kusitlemist ning koik see, mida peeti kohutavalt raskeks, osutus palju julgust andvaks ja monusaks. Nuud teame, et Jogeva linna kodanikud siiski tahistavad seda, kes votab seda taies hoos, kes veidi vahem, aga peaasi, et maletatakse vabariigi aastapaeva tahendust. Hea, kui osatakse hinnata meile tahtsaid paevi.
Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha. Nimis., tegusõna, omadussõna,nimis, kaassõna Laua ühes otsas istusid nooremad härrad, teise otsa kogunesid eakamad jahist osavõtnud. Toit ja selle juurde pakutud naps tegid oma töö. Nimis, sides, asesõna, kaass, nimis, Toas oli õdus ja sõbralik õhkkond. Nimis., tegus., omadus., sides, omadus, nimis. Tooli tõmmati lauast eemale nurka ja seal läks lahti hoogsaks kaardimänguks. Nimis, tegus, nimis,kaas, nimis, sides, määrs, määrs,omadus,nimis. NB!! Käändumatud omadussõnad: -võitu - ohtu -nud -laadi -karva -tud -verd -värki Nende lõppudega sõnad on käändumatud ja jäävad alati samasuguseks lauses.
Mats Traat - ,,Irdinimene" tegelased: Peategelane:Ollimar Arvik- tõsise olemisega mustapäine traktorist, kes tuli Karjamäe sovhoosi tööle. Kontoriplikad nuhkisid paberitest välja, et Arvikul on keskharidus ja mõlemad tema vanemad on surnud. Kuna tegemist oli uustulnukaga, oli huvi tema vastu suur. Mõnigi tundis varjamata huvi uue noormehe vastu, ent arvik oli niivõrd kinnine ja napisõnaline, et kõik lähenemiskatsed läksid vähemalt esialgu luhta. Ka viinamaias ei paistnud uus traktorist olevat ja kohalikud mehed, kelle elu sisuks oli töö, perekond ja pisike naps, pidasid teda uhkeks. Tema jaoks olid kõige tähtsamad töö ja traktor, millega ta töötas. Kuna ta oli ülesse kasvanud üksinda(vanemad surid ära, varsti ka tädi), oli tal probleeme inimestega suhtlemisel ning nendesse suhtumisel. Näide raamatust: Elna-,,miks te inimesi ei salli?" Arvik-,,Inimesed on hulga tüütumad kui mootorid. Mootori võib soovikorral välja suretada, kuid inimene ...
Pulma stsenaarium I Noorpaar saabub 25 minutit enne tseremooniat. Külalised juhatatakse saali kas pulmavanema või vastav perekonnaseisuosakonna inimese poolt. Noorpaarile selgitatakse eelnevalt kõiki toiminguid-samme, mis neid ees ootab. Naine asub mehe paremal käel! II Ametlikule osale järgnevad õnnitlused, lilled (võib anda ka pulmamajas) ja pildistamine. Õnnitluste ajaks astub noorpaari kõrvale lilleneiu, kelle sülle antakse kingitavad lilled. Lilleneiu on eelnevalt kindlaks määratud. Peale pidulikku abielu registreerimist on kombeks grupipilt teha. Treppidest alla astudes võib pulmarahvas teie teele roosikroonlehti puistata ja värske abielumees võib ju naistki "kätel kanda"! III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver). Auto...
näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose türgi ja kreeka kogukonda eraldab nn roheline joon alates 1974. aastast, mil Türgi okupeeris saare põhjaosa. Küprost tuntakse ka armastus- ja ilujumalanna Afrodite saarena, kes legendi järgi siin sündis. Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Küpros on saar Vahemere idaosas
Peakohal iidne võlvikaar. Siis ilmub baaridaam Ja pikkamööda täitub baar, see Malemaja baar, Ja leti juurde astub, see Malemaja star. Käib Malemajas pingeline töö, on meister hoos. Seal midagi ei selgu üleöö ja pead on koos. On malemeistril kaamlinahast vöö, sees kõva doos. Ta Karpovitki malemängus lööb ja kogu moos. Jälle ees tal pingeline mats, on asi ``2''. Vastane on suur ja paks, ka Ehlvest pole laps. Enne mängu võetud naps teeb tuju rõõmsamaks. Otsaette laks ja võit on käes tal nagu naks. Siin malemeister viidab oma võidujärgset ööd Ja baaridaamil läbi öö on baaris palju tööd Ja malemeister kiidab oma kaamlinahast vööd. Ta hääl siis kajab läbi öö, siis kajab läbi öö.. Ronk Ma istun kolde ees ja see on siiski tõik, et olen tühjas lossis. Lahkunud on kõik. Mul ainsaks kaaslaseks on ronk. Mul pisut õudne näib see
koos salatiga). ● Kreeklaste magustoidud on idamaiselt magusad. Magustoitude sagedasteks koostisosadeks on mesi, rosinad ja pähklid näiteks baklava. Joogid ● Jookidest hinnatakse eeskätt veine. ● Tuntud Kreeka jook on veel ouzo, aniisiga maitsestatud viinamarjadest villitud piiritusjook, mis vee või jää lisamisel muutub piimjaks. ● Teine Kreekas levinud kangem jook on raki, mis on puhas viinamarjadest tehtud kange naps. Pinnamood ● Tervelt 1/5 Kreeka pindalast moodustavad saared. ● Rannajoon on Kreekal 13 676 km pikkune. ● 80% Kreeka territooriumist on mägine. ● Kesk- ja Lääne-Kreeka looduses on ulatuslikud kanjonid ja karstialad. ● Riigi kõrgeim punkt Olümpose mägi 2919m ● Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed. ● Järvi ja soid võib leida Kesk-Kreekast. Kliima ● Parasvööde, Suvi kuum ja kuiv, talv soe ja niiske.
4) Aken lahti 5) Kellad seisma 6) Kära vältimine 7) Surnu soovide täitmine 8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised ...
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
INIMENE 2. Inimese koed, nende üldiseloomustus -Kattekude - on nahk keha pinnal - kaitseb ja katab teisi kudesid. -Närvikude - asub peaajus, seljaajus, kehas - Võtab vastu ja kannab kehas edasi välisärritusi ehk välisinformatsiooni -Lihaskude - asub skelitil ehk luustikul; siseelundite lihased - võimaldab teha liigutusi -Luukude - on jäik sidekude - toetab keha, muudab luud jäigaks ja tugevaks -Rasvkude - asub naha all, siseelundite ümber - säilitab varuaineid, hoiab keha temperatuuri - Epiteelkude- katab organismi välispinda- kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. - Sidekude- täidab siduvat ja koondvat rolli, hoides teisi kudesid ja organeid paigal 3. Mis on ja kuidas toimub keemiline ja elektriline sünaps? Sünaps on närvirakkude omavaheline ühendus, või närvi- ja lihasraku vaheline ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti j...
Küllastunud rasvhapete ja transrasvhapete tarvita- Loomsete rasvade osakaalu vähendamine mine Oomega-3-polüküllastumata rasvhapete tarvitamine Taimsete rasvade ja kalaõli osakaalu suurendamine Naised ei tohiks tarvitada üle ühe, mehed üle kahe napsu päevas. Alkoholi tarvitamine 1 naps on 12 cl veini või 4 cl viina või väike pudel lahjat õlut. Ülekaalulisus (kehamassiindeks >25 kg/m2) Kaalulangus, vööümbermõõt meestel <102 cm, naistel <88 cm 30 minutit päevas vähemalt 3 korda nädalas, soovitatavalt 5 korda nädalas Kestvustreening (näiteks reipas tempos kõndimist)
Bioloogia kontrolltöö Villu Inimene Inimese üldiseloomustus Inimene kuulub loomariiki imetajate klassi, primaatide seltsi ja inimlaste sugukonda. Inimesele iseloomulikud tunnused: - Suur aju, püstine asend, S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, suur varvas ei vastandu. - Kahel jalal liikumine, artikuleeritud kõne. - Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. N...
Traditsiooniline Küprose käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Kunstis on Küprosel välja tuua palju erinevaid tuntuid kunstnike, nt Kaasaegse kirjanduse alal paistavad silma Kostas Montis (poeet ja kirjanik) ning Demetris Gotnis (kirjanik). Evajoros Karageorgis ja Marios Tokas on tuntud oma heliteoste poolest. Traditsioonilisteks kohalikeks roogadeks on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps. Küprose folkmuusikal on palju sarnasusi Kreeka rahvamuusikaga. Infrastruktuur: Küprosel puudub raudtee ühendus, kuna selle raudtee liit lõpetas tegevuse 1951. aastal. Küprosel on 10 633 kilomeetrit teid, millest 6 249 kilomeetrit on sillutisega ja ülejäänud 4 414 kilomeetrit sillutiseta. Küprosel on 2 rahvusvahelist lennujaama, Larnaca ja Paphos. Küpros on liidus järgmiste rahvusvaheliste oragnisatsioonidega: Austraalia Grupp,CN, CE, CFSP,
Põhjus oli väga lihtne, proge-muusika ei toonud piisavalt raha sisse. Ka publikut oli saalis vähemaks muutunud. Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu ,,Must lind" ja ,,Eesti muld ja eesti süda". Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest. 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus. Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid- joodi, möllati ja ropendati. Venemaal reisides oli rutiini vastu muudki rohtu kui kohalikud kõrtsid. Rujal oli kombeks, et tuuri kõige viimane kontsert oli ,,roheline". See tähendas, et bändiliikmed võisid üksteisele tünga teha. Näiteks kleepis Alender Garseniku süntesaatori kõik klahvid kokku. Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadzikistanis. Esineti veoauto kastis.
1. Monokristallilised päikesepaneelid – kõige efektiivsemad, kuid tootmise teeb kulukaks paneelis kasutatud suurte kristallidena toodetud räni. Kasutegur 11-18 protsenti. 2. Polükristallilised päikesepaneelid – väiksema kasutegurina, veidi odavamad; kasutataksesuurt hulka väikseid ränikristalle sisaldavaid elemente. Kasutegur jääb 15 protsendi juurde. (Ränil paiknevaid PV-paneele toodetakse Eestis alates 2000. aastast Soome firmas NAPS Solar tütarettevõttes NAPS Solar Estonia.) 3. Amorfse kilega päikesepaneele saab toota palju kiiremini, sest kile kantakse õhukese kihina otse erinevatele materjalidele ja neil pole kristallilist struktuuri. Seetõttu on nende kasutegur madalaim ja efektiivsus jääb vahemikku 3-11 protsenti. Neid päikesepaneele kasutatakse energiaküllaste piirkondade suurtes elektrijaamades suurtel pindadel. (Pinn jt, 2012)
Grappa eesmärk polegi niivõrd nautlemine. Peamise eesmärgi täidab jook digestiivina ning ta kuulub lahutamatult Itaalia köögi juurde. Itaalias võib osas restoranides endale ka ise grappat meisterdada. Lauale tuuakse väike vasest destilleerimistünder, vein pannakse sisse, tuli alla, ja kütadki endale väikse pitsikese, jagab Konksi muljeid Itaaliast. Kõrtsis leiab soovi korral aga ka ehedat talupoja-grappat. Itaalia kodudes võetakse naps grappat talveõhtul pärast õhtusööki, kus see on nagu stardipauk seedimisele. Grappat juuakse puhtalt. Kokteile sellest segada ei saa, sest see rikuks oma iseloomuliku maitse tõttu ära igasuguse joogi, ütleb Konksi. Küll aga kasutatakse grappat teiste jookide valmistamiseks. Pehmemast grappast tehakse limoncet, mille saamiseks lisatakse grappale suhkrut ja värskeid sidruneid. Itaalias teeb Peremehe sõnul iga kõrts endale ise suure purgiga sidruni-grappat
Närvisüsteemi ülesanded: kooskõlastada organismis kõikide elundite tööd, tagada Vananemise tunnused: luud muutuvad nõrgemaks, nahk muutub vähem elastseksm kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja v...
Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon. Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas tood...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi kesk...
puhastatakse. Alkohoolsetest jookidest valmistatud segujoogid Aperatiiv · Alkohoolne jook (15-35%), mille koostisse kuuluvad erinevate rohtude ja juurte leotised. · Aperatiividena serveeritakse ka lahjemaid ja kangemaid veine ning muid alkohoolseid jooke. · Aperatiive serveeritakse enne sööki söögiisu tekitajatena. Digestiiv · Kange naps, mille eesmärgiks on soodustada seedimist ja panna punkt meeldivale söögiajale. · Digestiivina serveeritakse konjakit, viskit, likööre. Pikk jook ehk long drink · Jook, mis sisaldab rohkem kui 5 cl vedelikku. · Valmistatakse nii alkohoolseid kui alkoholivabasid jooke. Lühike jook ehk coctail ehk short drink · Valmistatakse kas segades või seikides. · Serveeritakse kokteiliklaasist, kogus alla 5 cl. Alkohoolsete jookide serveerimine
Liviko, veel AS Onistar, AS Ofelia NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides - magusad napsud rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi- ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel. Sisaldavad kuni 10% suhkrut (Cherry, Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged LIKÖÖR Valmistatakse laias valikus ja valmistamisel kasutatakse samu komponente, mis napsude
Sisesekretsioon, erutuvuse füsioloogia, kesknärvisüsteem 1. Hüpofüüs, hormoonid, nende ülesanded Hüpofüüs alumine ajuripats, mis asuv aju põhimikul ning koosneb ees-, vahe- ja tagasagarast. Hormoonid: 1) Adenikortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste tööd 2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi nä...
NAPS Sisaldavad võrreldes viinaga rohkem komponente ja jaotatakse - kibedad napsud siia kuuluvad ka maitsestatud viinad. Sisaldavad piirituseleotist, mahlu, ekstrakte, aroomiaineid.. ( Viru valge mustsõstra, Pipra viin 35%;.Akvavit maitsestatud köömnete, tilli ja koriandriga. Tervisenapsud Stroh 60 ja 80%, balsamid, mis valm. 33 ravimtaime baasil, dzinn( kadakamarja leotise baasil valmistatud naps. Aluse tootmisele panid Hollandlased Sobib lahjendamaks toonikutega, samuti koksides - magusad napsud rektif.-tud piirituse, mahlademorsside, aroomi- ja maitseainete, värvainete ja vee segamisel. Sisaldavad kuni 10% suhkrut (Cherry, Metsmaasikas, Pihlakas konjakil, 21% kanged LIKÖÖR Valm. Laias valikus ja valm. Kasutatakse samu komponente, mis naosude valmistamisel, kuid üks toode sisaldab tavaliselt rohkem komponente ja on magusamad
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõu...
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine pe...
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
Autehnika õppesuund Autotehnik Juubel Kuressaare 2010 Teemas käsitleme juubelis toimuvat ja kõike sellega seonduvat. Valisime selle teema kuna me lootsime, et äkki me oskame selle teema kohta midagi kirjutada. Juubelit korraldama hakkates tuleb kõik üksikasjalikult läbi mõelda. Näiteks tuleb mõelda, kus juubelit korraldama hakata, kõik kaunistused ja muu sellega seonduv, fotograaf ja piltide saamine ning teistele edastamine, söök, jook, kes tuleb esinema, kui palju külalisi tuleb ja kus vajadusel külalisi saaks majutada, kus saadakse raha peo korraldamiseks ja kui palju kogu üritus maksma läheb. Juba hommikul hakkavad kokad süüa tegema. Juubilar läheb vaatab peo koha üle, et kas kõik on nii nagu tema tahab või võiks midagi muuta ning enne külaliste tulekut viimased viimistlused teha. Kui see on valmis, pannakse peoriided selga ja hakatakse külalisi ootama. Külalised hakkavad vaikselt kohale tulema. Siis kui kõik k...
Histoloogia ja embrüoloogia 12. loeng Närvikude Närvikude · Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikn...
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
