TOIDUHÜGIEEN HAIGUSED SALMONELLA salmonella on soolenakkus, millesse nakatutakse suukaudselt. salmonella on toidumürgituse tagajärg. salmonella siseneb organismiseedetrokti kaudu saastunud söögi või joogiga. Salmonellad säilvad eluvõimelistena külmutatud või kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu.
SALMONELLOOS 2016 Mis on salmonelloos? ■ Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust. ■ Salmonelloosi nakatutakse suukaudselt. Haigustekitaja ■ Haigus tekitajaks on salmonellad, millel on üle 2500 serotüübi. ■ Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Levik ■ Levib inimeste (haige, paranev, bakterikandja), kanade, kalkunite, veelindude, sigade, veiste ja erinevate lemmikloomade kaudu. ■ Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes. ■ Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Avaldumine ■ Salmonella puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.
niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme. SALMONELLOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning
Salmonelloos Ülevaade ● Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkus ● Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ● Salmonella-enteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus Nakatumisviis ● Seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga ● Määrdunud käed ● Koduloomad Haiguse olemus, sümptomid ● Bakterid paljunevad peensooles, lümfisõlmedes ● Levivad organismis vere ja lümfiga ● Ilmnevad kõhulahtisus, palavik, oksendamine ja kõhukrambid ● Haigus kestab 4–7 päeva Ravivõimalused ● Tavaliselt paranetakse 2-3 päevaga ilma ravita ● Oluline, et ei tekiks vedelikupuudus organismis ● Antibiootikumid ägeda salmonelloosi juhul ● Vaktsiin puudub Faktid ● 2013. aasta 6 kuu jooksul registreeriti Eestis 94 salmonelloosi haigestumise juhtu ● Salmonellad on ka üheks reisikõhulahtisuse põhjustaja...
tunnused kõhulahtisus, palavik Haiguse tüüp Viirus Tervisehäire Kuidas Toidu ja joogiga Toitumise teel, joomise teel... kehasse jõuab? Sümptomid 3-6 nädalat Paari tunni pärast, peale sisse söömist avalduvad... Mis põhjustab Mao (magu) bakterist Mikrooborganism salmonella haigestumist? Hulleim Surm Surm tagajärg Kuidas Vaktsineerimine p.m. polegi aga saab ennetada. Mitte süüa kaitsta? teadmatust. Kas haigus Jah, A, B, C, D, E Ei jagune. jaguneb Aon inimesele kõige lihtsam läbi omakorda? põdeda. Kahjustab magu Soolestikku, lümfisõlmi
Haigused SALMONELLA Salmonella on Vardakujuline bakter, mis põhjustab toidumürgitusi, haiguse nimi on Salmonelloos. Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust tekitavad bakteri alaliigid Salmonella typhi ja Salmonella paratyphi. Soolepõletiku ehk salmonellaenteriidi kõige sagedasemaks tekitajaks on Salmonella enteritidis. Salmonellaenteriit on maailmas kõige levinum salmonellade poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Iseloomulik on rohke vesine kõhulahtisus või siis limane ja/või verine väljaheide ning palavik. Clostridium perfringens Clostridium perfringens - gram- positiivne, rangelt anaeroobne ,eoseid moodustavad vardakujulised Clostriumi perekonna bakterid
...................................................................... 3 2.1.Aspergillus........................................................................................................ 3 2.2.Penicillium........................................................................................................ 3 2.3.Fusarium........................................................................................................... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse Salmonella bongori; Salmonella enterica Salmonellabakterid on eluvõimelised nädalaid nii mullas, vees, jääs, heitvees kui ka toidus. Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C 1.1.1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum....................................
lihasnõrkus progresseerub. Haigusseisund võib meenutada alkohoolset joovet. Tekitaja Salmonelle typhi Salmonella Koolera Salmonella enteritidis Vibrio cholerae parayphi Salmonella Salmonella typhimurium scottmuelleri Salmonella cholerasuis Inkubatsiooni 7-25 päeva Toidunakkuse 1-5 päeva periood puhul 6-24 tundi Kontaktnakkuse
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS........................................
typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehiehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ningpaljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidamasapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavadpõletiku. Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitabkõrge palaviku. Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda. Haigus algab palavikuga, mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni.
hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus,
purpurogenum. Penicilliosis on nakkushaigus, mille tekitajaks Penicillium marneffei.Isikud keda põhiliset tabab nakkushaigus on AIDS-is . Fusarium Fusarium on suur perekond kiuliseid seeni laialt levinud mullas. Enamik liike on ohutud saprobes ja on suhteliselt arvukas liikmed mulla mikroobikoosluse. Mõned liigid toodavad mükotoksiine aastal teravilja, mis võib mõjutada inimeste ja loomade tervist, kui need satuvad toiduahelasse. Peamine Pildid salmonella fusarium Penicillium Clostridium perfringens Bacillus cereus
MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
Bakterid Vadim Zenkovits KK15-PV3 Salmonella • Salmonelloos on paljude loomade (sh inimese) nakkushaigus, mida põhjustavad aeroobsed gramnegatiivsed bakterid Salmonella bakterite perekonnast Paljunemine Ravi • Pöörduge arsti poole ja võtta antibiootikume Clostridium difficile • raskekujuline infektsioon pärasoole sageli esineb puhul hävitamise soolestiku mikrofloora - antibiootikumide kasutamine . Ravi • Juhul, ravitava haiguse
faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens. 14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes,
marineeritud grill-liha pakenditest. Kuidas ennetada? Liha piisav kuumutamine (vähemalt 70 kraadi juures) tapab bakterid. Liha ei tohiks süüa pooltoorelt. Oluline on järgida hügieeninõudeid (pesta käsi pärast loomade või toiduga kokkupuutumist). Valmismarineeritud toote ostmise asemel tasuks ise liha marineerida. Salmonella Tegu on kõige sagedamini toidu kaudu leviva infektsiooniga. Eriti ohtlikud on salmonella bakterid rasedatele ja immuunpuudulikkusega inimestele. Salmonella võib põhjustada kõhukrampe ja rasket kõhulahtisust. 2013. aastal diagnoositi Saksamaal ligi 20 000 haigusjuhtu. Kus leidub? Paljudes toitudes, eriti aga linnulihas. Viimased teadaolevad juhtumid: saastunud peekon Hollandist, linnuliha Poolast, toorjuust Prantsusmaalt ja Saksamaa kanamunad. Kuidas ennetada? Linnuliha tuleb hoolikalt küpsetada (sulatatud linnuliha korral ei tohiks sulatusvesi toitude või kööginõudega kokku puutuda), tiramisut tuleks süüa värskest peast (mitte
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat
arv igale puuharule, leida kõige tõenäolisem sugupuu. d. Võrrelda tulemusi. 2. DNA järjestuste fülogeneetiliste puude arvutamine kasutades erinevaid fülogeneetiliste puude koostamise programme. a. Leida geeni rrsH (KEGG, iseloomustada lühidalt) järjestused järgmistele organismidele: 1. Escherichia coli K12 MG1655 2. Escherichia coli O157 EDL933 3. Salmonella typhimurium LT2 4. Shigella flexneri 301 5. Salmonella enterica serovar Paratyphi A b. Sooritada antud järjestuste MSA kasutades mõnda programmi (näiteks ClustalW, EBI). c. Moodustada nende järjestuste jaoks fülogeneetilised puud kasutades erinevatel arvutusmeetoditel (kaugusmeetodid, MP, ML) baseeruvaid fülogeneetiliste
unhealthy, in a way that is environmentally harmful and abusive of both animals and employees. The main problem is how the animals are raised, how they are slaughtered and how the meat is manufactured. Farms are controlled by big food industries. Cows are fed corn instead of grass, because corn is cheeper and makes cows obese more quickly. Because of the unhealthy environment animals are raised in, they get infected with salmonella and coliform bacteria. Salmonella and coliform bacteria infected food can lead to serious diseases and death. The chickens are raised in dark rooms, where there isn’t even room to move. They live in the middle of their own droppings and they eat each other. They are fed stuff that make them grow faster and bigger. The chickens can’t carry their own weight and fall down. Employees hit and toture them. I find horrifying how the chikens are treated as plain food not living creatures. Cows and pigs are treated in the same way.
Tavaliselt on toiduks linnuliha, piim või must vesi. Kui inimene saab toidumürgituse kampylo-bakterist, siis tal on kõhulahtisus, palavik ja kõhuvalud. Listeria- Listeria elab maas, vees ja taimedes. See on tavaline bakter. See võib olla piimas, piimatoodetes, toores lihas, kalas, toorjuustus, külmutatud köögiviljades ja looduslikkudes veekogudes. Seda bakterit saab hävitada, kui kuumutada toitu üle 70 kraadi. Salmonella- Võib leiduda inimese või loomade väljaheidetes. Salmonella võib veel olla toores lihas, linnulihas, pastoriseerimata piimas, idudes, majoneesis ja toiduainetes või vees mis on olnud mustades oludes. Sümptomid puuduvad. Liha peab kuumutama üle 70 kraadi ja linnnuliha üle 75 kraadi. Stafylokokki- Stafylokokki kasvab inimeste ja paljude loomade nahal ja limaskestadel. Mõned stafylokokki bakterid tekitavad toidumürgitust. Need bakterid levivad pindadel ja läbi käte. Yersinia-bakteerit Yersinia baktereid on loomades
ohutuse kohta ka siis, kui analüüsitavate proovide arv on suhteliselt suur. Näiteks: 10 tonnisest piimapulbri partiist võetakse 60 proovi ning 250 gsest proovist analüüsitakse 25 grammi. Juhul, kui kõigi 60ne proovi puhul saadakse negatiivne tulemus, siis tegelikult eksisteerib ikkagi veel 30% ulatuses tõenäosus aktsepteerida partii, kus tegelikult 800 proovivõtuühikut sisaldab salmonellat. Eelnev interpreteering eeldas, et Salmonella jaotumine kogu partii ulatuses oli ühtlane ning teostati juhuslik proovivõtmine (tavaliselt see nii ei ole). PROOVIDE VÕTMISE OLULISED ASPEKTID · Proov peab olema küllaldane, et võimaldada soovitud analüüside teostamist · Proovis ei tohi tekkida muutusi enne analüüside alustamist · NB: Laboriga tuleb eelnevalt kokkuleppida ning labor peab eelnevalt olema teadlik proovide arvu ja tüübi kohta PROOVIVÕTMINE Võimalusel toimetada proov laborisse
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu
Aurutamine, keetmine, kuivatamine, põletamine, gammakiirgus Keetmine, aurutamine, kiiritamine, põletamine, kuivatamine (õige) 17. Mis on seadusandluse aluseks? Toiduseadus (õige) Rahvatervise seadus Tööohutus ja -tervishoiuseadus 18. Kui suur peab olema valmispakitud proov? 75 g 100 g (õige) 125 g 19. Mida on mõttekas uurida pagaritootedel? Salmonella, Escherichia coli, mükotoksiine tootvad hallitusseened (kakao ubade saastumine) Hallitus- ja pärmseened, Bacillus cereus, Staphylococcus aureus, Escherihia coli (õige) Hallitus- ja pärmseened, Listeria monocytogenes, Salmonella, enterotoksigeenne Staphylococcus aureus 20. Millal tuleks võtta puhtuseproov? puhastatud pindadelt tööpäeva keskel puhastatud pindadelt tööpäeva alguses( Õige)
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundav...
Tänapäevased probleemid Hädad Hullu lehma taud Suu- ja sõratud Linnugripp Salmonelloos Raske metallid Pestitsiidid Loomadega majapidamiste arv eestis Kokku veistega majapidamised sigadega majapidamised piimalehmadega emaküülikutega majapidamised majapidamised lammastega mesilasperedega majapidamised majapidamised kitsedega kodulindudega majapidamised majapidamised hobustega majapidamised VEISELIHA EI TOHI ENAM SÜÜA! Hullu lehma taud! SEALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Suu- ja sõratud! KANALIHA EI VÕI ENAM SÜÜA! Linnugripp KANAMUNASID EI VÕI ENAM SÜÜA! ...
Bakterid Salmonella- Bakteriaalne toidumürgitus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist
Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja
Enterobakterid - Fakult. anaeroob + Shigella - Fakult. Anaeroob + Salmonella - Fakult. Anaeroob + Kemoorganotroof Proteus - Fakult. Anaeroob + Yersinia - Fakult
Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ? Tsüanobakter + + + + + mõned Rikketsia + +...
ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 3.ohurühm võivad põhjustada rasket haigestumist, võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. · 4.ohurühm põhjustavad rasket haigestumist, põhjustavad nakkusohtu elanikkonnale, nende vastu puuduvad tõhusad ennetus-ja ravivahendid. Haigused · Tuberkoloos · Herpes · Hepatiit · Salmonella Kasutatud kirjandus · http://www.ti.ee/index.php?page=798& · http://osh.sm.ee/good_practice/bioloogia.pdf · http://www.ti.ee/public/files/bio%20ohutegur %20juhend%281%29.pdf · http://www.annaabi.com/Bioloogilised- ohutegurid-m70727.html
Haigused Kertu Tedremäe SALMONELLOOS • liikuvad bakterid • võivad põhjustada kõhutüüfust • salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku Salmonelloos Nakatumine Vältimine • Saastunud toidu või • Valides, mida sööd või joogiga jood • Koduloomad • Pestes käsi • Mikroobide sattumisel • Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus Listerioos Nakatumine Ennetamine • Küpseta korralikult kõik lihatooted • Loomsed toiduained • Väldi deli toitu ehk • Toores liha lihalõikeid • Väldi ...
pesta. · Hoolikalt pesta käsi(seebiga!). · Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult. · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest. Joosu E.(2008) Põltsamaa ametikool. Helmintoosid. Toiduainete riknemine. (27.09.10) 11 5 SALMONELLOOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis või- vad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud
hüpotiotsüanaat o Inhibeerib ensüüme nt laktaadi dehüdrogenaas, 6-P-glükonaadi dehüdrogenaas, heksokinaas, aldolaas oksüdeerides tioolrühmi (-SH) o Oksüdeerib NADH ja NADPH-d o Interakteerub membraanivalkudega inhibeerib aminohapete ja suhkrute transporti LPS antimikroobne toime: o Sagedamini bakteritsiidne toime GN-bakteritele (nt E.coli, Salmonella typhimurium, pseudomonaadid, Campylobacter jejuni) o Inhibeeriv toime ka GP-bakteritele: L.monocytogenes, Streptococcus sp. o Hüpotsüanaat resistentsetes bakterites NADH oksüdeeritakse ja OSCN- redutseeritakse II. Laktoferriinsüsteem Apolaktoferriin seob rauaioone o Holoensüüm o Glükoproteiin o 2 rauasidumisala o Fe3+ sidumiseks vaja 1 HCO-
resistentseid streptokoki tüvesid. Erütromütsiini suhtes resistentseid streptokoki tüvesid esineb harvem. Streptokokkide tundlikkus antibakteriaalsetele ainetele: · Beetalaktaamid · Makroliidid · Tsefalosporiinid (I p.k.) · Tetratsükliinid · TMP- SMX (trimetoprimsulfametoksasool) 8) Salmonellade morfoloogilised ja kulturaalsed omadused Salmonellad on gramnegatiivsed, liikuvad (v.a. serotüübid Salmonella Gallinarum ja Salmonella Pullorum), aeroobsed bakterid. Salmonellad ei ole toitumistüübilt nõudlikud, kasvades ka lihtsöötmetel. Salmonellade isoleerimise hõlbustamiseks teistest enterobakteritest kasutatakse spetsiifilisi selektiivse toimega rikastussöötmeid ja selektiivseid agarsöötmeid. Salmonellad on laktoosnegatiivsed ja ei põhjusta hemolüüsi. 9) Salmonellade virulentsuse faktorid 1) endotoksiin (LPS)- põhikomponendiks on fosforüleerunud
Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehi ehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ning paljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidama sapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavad põletiku. Tüüfust tekitav Salmonella eritab ka toksiini, mis tekitab kõrge palaviku. Selle tulemusena tekib inimesel kõhuvalu, kõhulahtisus, verine väljaheide. Halvemal juhul võib soolesein isegi rebeneda. Haigus algab palavikuga, mis tõuseb paari päeva jooksul 39-40° C-ni.
E110019] ref|ZP_00724252.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli F11] ref|ZP_00729559.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli E22] ref|ZP_00736248.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli 53638] ref|ZP_00921264.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Shigella dysenteriae 1012] ref|ZP_00924873.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli 101-1] Length=249 96% sarnasus esines: Järelikult Salmonella vastava valgu järjestus pole täpselt identne võrreldud järjestusega, kuid on väga sarnane. ref|YP_153001.1| triosephosphate isomerase [Salmonella enterica subsp. enterica serovar Paratyphi A str. ATCC 9150] ref|YP_001591179.1| hypothetical protein SPAB_05055 [Salmonella enterica subsp. enterica serovar Paratyphi B str. SPB7] ref|ZP_02349944.1| hypothetical protein Sententeri_08764 [Salmonella enterica subsp. enterica serovar Dublin str. CT_02021853] ref|ZP_02652409
Väsimus Peavalu Iiveldus Kehakaalu langus Palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Puugid levitavad kahte haigust Düsenteeria · Bakteriaalne nakkushaigus · Düsenteeria kutsuvad esile sigellabakterid · Levib saastunud vee ja toiduga · On tüüpiline troopikas ja arengumaades · Esineb kõige enam alla 10 aasta vanustel lastel Salmonelloos · Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. · Haiguse tunnused: kõhulahtisus, palavik, ägedad kõhuvaluhood ka peavalu. · Kestab on 4 kuni 7 päeva ja enamasti saadakse terveks ilma ravimeid võtmata. · Tugeva tervisega täiskasvanutel võib haigus kulgeda ka minimaalsete haigusnähtudega korraks on kõht lahti või ainult iiveldustunne. Salmonelloosi võib nakatuda süües toorest muna või kana ... Süüfilis · Tekitajaks on bakter Treponema pallidum
MICROORGANISMIDE JA VIIRUSTE PÕHJUSTATUD NAKKUSHAIGUSED Haigus Põhjustaja Haigustunnused Riski vältimine Salmonelloos Salmonella bakter Palavik, Vältida toorestest oksendamine, munadest toite, kõhulahtisus, linnuliha korralikult nõrkus kuumtöödelda. Düsenteeria Haigus levib Palavik kõhuvalu, Korralikult käsi ja nakatunud inimese oksendamine aedvilju pesta.
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. ...
tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid, stafülokokk. Parasiitidest kuuluvad II ohurühma –toksoplasma, laiuss, giardia (toksoplasma põhjustab naistel viljatust, raseduse katkemist on ka vesipea üheks põhjuseks levib kasside, koerte ja ka inimese kaudu. Giardia haigestumine toimub nakatunud vee ja toidu kaudu tulemuseks vesine kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam)
6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt(i) 7. Kuidas saab kindlaks määrata toidu keemilist saastumist? laboratoorselt (õige) metallidetektoriga (vale) visuaalselt (vale) käega katsudes (vale) 1Punkt(i) 8. Sügavkülmkapis toitu säilitades... mikroobid ei paljune kuid osal säilib eluvõime (õige) mikroobid paljunevad, kuid aeglaselt (vale) kõik mikroobid surevad (vale) ainult salmonella bakterid hävinevad ja teised jäävad ellu (vale) 0Punkt(i) 9. Salmonelloosi vältimiseks peab temperatuur liha kuumtöötlemisel lihatüki sees olema vähemalt... 60 kraadi (vale) 75 kraadi (õige) 80 kraadi (vale) 90 kraadi (vale) 0Punkt(i) 10. Mis on alljärgnevast bakteriaalsed saastajad? nitraadid (vale) pinnud (vale) stafülokokid (õige) helmintoosid (vale) 0Punkt(i) 11. Toiduohutusalaste õigusnormide eesmärk on... riigitulude suurendamine trahvisummade abil (vale)
(sest rakusein puudub), tähendab „pehme nahk“. Põhjustab subkliinilisi haigusi loomadel ja lindudel. Mikroaerofiilid (hapnikusisaldust eelistav organism). 5 perekonda on veterinaarselt tähtsad. Mükoplasmas on sada liiki, mõned põhjustavad kroonilisi haiguseid. Neil on peremehespetsiifilsus, liigispetsiifilisus, anatoomilise elundi spetsiifilisus (teatud elunditele adhereeruvad). Enamik on fakultatiivsed anaeroobid, va inimeste patogeen M. pneumoniae. Nad ei tungi rakku sisse nagu salmonella. Nad on pindmised. Hemotroopsed mükoplasmad – adapteerunud punalibledele, kahjustavad kleepumisega, surmavad ja tekib kassidel aneemia, punaliblesse sisse ei lähe (M. haemofelis). Limaskestade patogeenid (põhjustavad respiratoorseid, urogenitaal traktide haiguseid). Normaalseid mükoplasmasid on ka, mis häda ei tee. Kultiveerimine nõuab spetsiifilist selektiivsöödet - Mükoplasma selektiivsööde. Kindlasti on seal miski, mis laseb aint kindlal mikroobil kasvada
Escherichia kuuluma ühte perekonda. E. coli detekteerimine ja isoleerimine. Kuna E. coli esineb pidevalt soolestikus ja arvati olevat mittepatogeenne ja väliskeskkonnas küllalt hästi vastupidav organism, hakati teda kasutama sanitaarse indikaatorina. Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed diagnostilised söötmed. Et eristada E. colit teistest laktoosi fermenteerivatest bakteritest töötati välja indooli-, metüülpunase, Voges-Proskaueri ja tsitraadi testid. Tüvi loeti E. coli'ks, kui ta oli indool- ja metüülpunase testi järgi positiivne ja V-P ja tsitraattesti järgi negatiivne. Praktiliselt kõik tüved eritavad beeta-glükuronidaasi ja selle järgi on neid ka hea testida. E
Koloniseerib haiglas patsiente. Väga ravimresistentne mikroob, raske ravida. Põhjustab nosokomiaalset pneumooniat, haavainfektsioone, uroinfektsioone, bakterieemiat. Enterobacteriaceae Gram-negatiivsed_pulkbakterid Morfoloogia ¨Gram negatiivsed väikesed pulgad ¨Ei moodusta eoseid ¨Liikuvad (peritrihhaalsed viburid), mõned ka liikumatud. Füsioloogia. Kõik on fakultatiivsed anaeroobid n Kasvavad lihtsöötmel, fermeenteerivad glükoosi. Osa on resistentsed sappahapetele,eriti Salmonella ja Shigella. Osa lõhustavad laktoosi punased pesad MacConkey söötmel, võimaldab eristada laktoos-negatiivseid soolepatogeene (Salmonella; Shigella) teistes enterobakteritest. Reservuaar. Pinnases, vees, taimedel, loomade ja inimese mikroflooras. Osa liike alati seotud haigustega ¨ Shigella, Salmonella, Yersinia pestis. Osa normaalse mikrofloora osa, käituvad opurtunistidena ¨ Escherichia coli, Klebsiella pneumoniae, Proteus mirabilis. Epidemioloogia
Kuna põllumajandus ja toitlustus on omavahel tihedalt seotud, siis enamus toiduained tulevad saadustena põllumajandusest. Samas on põllumajanduses kasutatavate saaduste tarbimine ka riskantne, kuna seal kasutatakse erinevat keemiat ja kasvuhormoone ning need võivad mõjutada inimese tervist. Levida võivad igasugused bakterid ja mürgitused, haigused (salmonelloos). ,,Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku." (Terviseportaal- http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a). Kokkuvõtteks Iga tööandja kohustus on tagada oma töötajatele ohutu ja tervislik töökoht. See on igati
Tekib mürgist ainet botulotoksiini tootva bakteriga saastatud toidu sissesöömisel. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine toota õhukindlas, suletud keskkonnas. Neid võib esineda näiteks saastunud purgis, lihakonservis, suitsutatud toiduainetes. Toksiin muutub kahjutuks kuumutamisel 15 minuti jooksul 100 kraadi C juures. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve (nt purgi kaas on sisemisest rõhust kumer). Botulism Botulismus (ld.k) Salmonelloos Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Haigestumise oht on põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha (sagedamini linnuliha), tooreste linnumunade söömisel, kui need on salmonellatekitajatega saastunud. Salmonelloosi haigestumise esimesed nähud (oksendamine,
Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 kuud. Düsenteeria Tekitaja Shigella dysenteriae. Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori ei talu. Nakatumine toimub saastatud toidu ja veega. Haigustekitajad tungivad sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad toksiine. Haiguse tunnused ilmnevad 1-2 päeva pärast nakatumist. Tunnused: kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Väljaheidetes esineb lima ja verd. Salmonelloos Peamine tekitaja Salmonella enteritidis. Taluvad hästi külmutamist. 60´C juures hävib tunni aja jooksul, 100´C juures kohe. Nakatumine toimub saatunud toiduga, põhiliselt munade ja kanaliha vahendusel. Haigustekitajad tungivad sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad toksiine. Haiguse tunnused ilmnevad 1-2 päeva pärast nakatumist. Tekivad kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Väljaheidetes esineb lima ja verd. E.coli nakkused E. coli kuulub soole mikrofloorasse, osad tüved põhjustavad haigusi.
jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist. Fekaalis elavad Salmonella Botulismi tekitaja Katkubakter Kummis liha- ja kalakonservist Streptokokk Tuberkuloositekitaja Bakterirakud paljunevad pooldumisega kromosoom Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit? Millised on soodsad tingimused? Petri tassidel kasvatatakse baktereid Eosed e. endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
