Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel · Tsütoplasma sisaldab hulgaliselt varieeruva suurusega sõmeraid, mis värvuvad basofiilselt ja metakromaatiliselt (metüleen- või toluidiinsinisega) · Nuumrakud produtseerivad hepariini (vere hüübimisvastane toime) ja histamiini (osaleb lokaalses põletikureaktsioonis ja turse tekkes suurendades kapillaaride permeaabelsust) Rasvarakud
TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud RETIKULAARNE SIDEKUDE LÜMFISÕLMEST Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid
Kas Killer ehk tapurrakkude poolt võõrantigeenide hävitamine on rakuline või humoraalne immuunsus? – Rakuline immuunsus. 22. Mis on antikehade ülesanne? – Ära tunda ja endaga siduda antigeene. Antigeeni avastamine hävitamine. 23. Millal hakkavad makrofaagid fagotsüteerima (so. funktsioneerima spetsiifiliselt)? – Kui on sisselülitunud rakuline immuunsus. (Makrofaagid hakkavad ründama neid mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt). 24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse
Kondroitiinväävelhapped (kõhre,sidemete,südameklappidete komponendiks).Hepariin – eritavad vere nuumrakud kopsudes,maksas). INSULIIN ↓ suhkru sisaldust,GLÜKAGOON ↑ Happeline keskkond peatab seedemisprotsessi,seega SÜSIVESIKUTE SEEDEMISE PÕHIKOHT PEENSOOL! Veresuhkru taseme( 3.3-6.1 mmol/l) säilitamises on keskne roll maksal.
komponendiks).Hepariin eritavad vere nuumrakud kopsudes,maksas). INSULIIN suhkru sisaldust,GLÜKAGOON Happeline keskkond peatab
varikoossete haavandite ning veenipõletiku ehk tromboflebiidi tekkeni. Oluline ohu märk on erinevad nahamuutused, nagu ekseem, naha kuivus, läikimine, paksenemine ja ninde tagajärjel kergesti tekkivad vigastused. Paljud veenilaiendite ravimid sisaldavad hepariini, mis see on? Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega glükoosaminoglükaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Hepariinid võivad pärssida trombotsüütide funktsiooni ning põhjustada trombotsütopeeniat. Hepariinid inaktiveeritakse maksas ning eritatakse uriiniga. Kokkuvõte Veenilaiendid on haigus, mis kimbutab väga paljusid inimesi. Kahjuks pööratakse sellele küllaltki vähe tähelepanu, mis aga ainult süvendab haigusekäiku. Kahjuks ei ole sellele ka 100%-st ravi. Vaevusi saab leevendada erinevate sukkade ja käsimüügi ravimitega, veidi
Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk: 1. Papillarderma, 2. Retikulaarderma. 2 Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks. Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid, makrofaagid ja nuumrakud. Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. (Kaur 1999: 4) 2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN Näha värvus sõltub hemoglobiini, korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin. Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi: 1. Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja 2. Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus Melaniin sünteesitakse melanotsüütides
-eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega -seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid -enamleiduv kude organismis TIHE SK ( Tihe regulaarne (kõõlustes) - Tihe ir-regulaarne (nahas) Kiud tihedalt pakitud -tihe regul - tihe irr-reg -tihe elastne
Põletik on tingitud skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde. Abi saab kompressioonist, regulaarsest käimisest, spetsiaalsete salvide või geeli dega määrimisest. Muhud kao vad mõne kuu jooksul. Prognoos Veenilaiendid võivad ka peale ravi uuesti tekkida. Oluline on ennetavate abinõude kasutamine. Hepariin Organismis pidevalt leiduv hüübimist takistav aine. On happeline mukopolüsahhariid, mida valmistavad Ehrlichi nuumrakud kopsudes, maksas jt. elundites. Üks organismi happeliseimaid aineid. Seedetraktis ta laguneb. Kasutatakse intravenoosselt (veenissiseselt) antikoagulandina. Välispidiselt kasutatuna takistab pindmiste mikrotrombide moodustumist ning suurendab nende lahustuvust. Hepariinil on verd vedeldav ja ka põletikuvastane toime, mistõttu kudede pinge ja sellega kaasnevad valu vähenevad. Mitte kasutada lahtistel haavadel ja limaskestadel. Kasutatakse peamiselt
Eosinofiilid sama suured kui neutrofiilid, sõmerad on roosakalt värvuvad. Eosinofiilid on liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Osalevad allergiliste reaktsioonide ja parasiitidest tekitatud infektsioonide parandamisel Basofiilid neid on alla 1%, keeruline leida. Sõmerad on suured, tumesiniselt värvuvad(sisaldavad histamiini ja hepariini), segmenteerunud tuum. Basofiilid on samuti liikuvad ja fagotsütoosivõimelised. Koes esineb samuti basofiile ,,nuumrakud". Agranulotsüüdid: Lümfotsüüdid sõmerus on olemas, kuid mittespetsiifiline lüsosoomid. Varieeruv suurus (7-12 µm), tagavad immunoloogilise kaitse(T(rakuline immuunsus)-ja B(humoraalne immunsus)-lümfotsüüdid, NK-rakud(otseründavad)) Monotsüüdid kõige suuremad(9-12 µm), rakutuum on neerukujuline, palju tsütoplasmat. Nad on aktiivselt liikuvad, väljuvad veresoontest sidekoesse, kus muutuvad makrofaagideks. Vereringes on nad ainult umbes 3 päeva. 5. loeng A
18. Kuidas jagunevad antikoagulandid? Milles seisneb rühmade erinevus? 1. Otsese toimega antikoagulandid (hepariin, madalmolekulaarne hepariin, faktor Xa inhibiitorid, faktor IIa inhibiitorid) 2. Kaudse toimega antikoagulandid (vitamiin K antagonistid-varfariin, uued suukaudsed antikoagulandid-dabigatraan,edoksabaan) Erinevus seisnebki toime osas, kas otsese või kaudse toimega. 19. Kus organismis sünteesitakse hepariini? Hepariini produtseerivad Ehrlichi nuumrakud kopsudes, maksas ja teistes organites. 20. Mille poolest erineb fraktsioneerimata hepariin madalmolekulaarsest hepariinist? Fraktsioneerimata hepariin - ATIII aktiivsus suureneb 1000x, IIa, VIIa, Xa, XIa, XIIa inhibeerimine. Madal biosaadavus -26%, Madalmolekulaarne hepariin - kiirendab trombiini ja Xa faktori inaktiveerimist. Poolväärtusaeg on pikem, mistõttu manustamise sagedus on väiksem. s/c biosaadavus 90%. 21. Hepariini kõrvaltoimed?
võrgustiku o fibroblaste, makrofaage, lümfotsüüte o rakkudevahelisi ruume täidab vedelik, mitte amorfne põhiaine o Leidub luuüdis, neerus, maksas jne · Kohev sidekude o pehme, painduv, venitatav o sisaldab palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. o rakkudest esinevad fibroplastid, makrofaagid, nuumrakud, rasvarakud jne. o leidub: naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis, hingamisteedes, kuseteedes epiteeli all o ühendab elundeid ja kudesid omavahel o troofiline funktsioon o kaitsefunktsioon o paikneb kohtades, kus on suur infektsioonioht ja seetõttu satuvad patogeenid kõigepealt just kohevasse sidekoesse. Seetõttu esineb seal palju kaitserakke (makrofaage, nuumrakke, leukotsüüte)
Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud o Lümfotsüüdid- vastutavad spetsiifilise immunvastuse tekkimise eest 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude Tugifunktsiooniga- Tihe sidekude, kõhrkude, luukude Skeletikoed 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine, Lootelised koed- Mesenhüüm ja sültjas sidekude
valkusid (glükoproteiine). Patogeenid kleepuvad sinna kinni, ei saa edasi. Lisaks on lima koostises ka antimikrobiaalsed peptiidid (näiteks defensiinid- nahal, limaskestadel, lüsosüüm-pisarates, süljes), võivad lõhkuda bakteri membraani, aktiveerida ensüümid, peatada nukleiinhapete sünteesi Madal pH (nahal ~5.5, mao pH 2). Lima ja ripsmed. Antibakteriaalsed peptiidid. Mikrofloora. Immuunrakud epiteelkoes (alveolaarmakrofaagid, nuumrakud). Sülg ja pisarad, ensüümid. Kehatemperatuur. Retsptorid, mis võimaldavad infektsioone ära tunda - Mitte spetsiifiline (innate) TLR, LRR - Spetsiifiline (adaptive) TCR, BCR Signaali ülekande rajad Immuunsüsteemi aktivatsiooni teed Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku
Sidekoerakud on võimelised reageerima erinevatele ärritustele ja reageerides muutma oma kuju ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e
Sellest hüpoteetilisest haiguse patogeneesist lähtuvalt on AD mitmete faktorite ja asjaolude kokkulangemisel tekkinud põletikuline seisund, mida ei saa üksiku mediaatori, antikeha või tsütokiini esinemisega selgitada. (Marsella jt., 2012) Atoopiline dermatiit on keerulise patogeneesiga haigus, mille kujunemisel mängivad olulist rolli mitmete asjaolude koosesinemised. Seisundi kujunemisel osalevad mitmed immuunsüsteemi rakud (Langerhansi rakud, nuumrakud, T rakud, B rakud) ja nende rakkude poolt eritatud tsütokiinide tootmise muutused või defitsiidid. Kindlasti ei saa seda nahakonditsiooni selgitada lihtsustatud klassikalise histamiini hüpoteesiga, sest uuemad uuringud on näidanud vastakaid tulemusi. Berger, A. Th1 and Th2 responses: what are they? BMJ 2000; 321: 424. Izuhara K., Shiraishi, H., Ohta, S., Arima, K., Suzuki, S. The Roles of Th2-Type Cytokines in the Pathogenesis of Atopic Dermatitis. In: Editors: Esparza Gordillo, J
neerudes (vasodilatatsioon) ajus (valu, palavik) Eikosanoidide toimed Prostaglandiinid Vasodilatatsioon, neeru verevoolu tõus PGA, PGE2, PGI Vasokonstriktsioon PGF2 Põletiku sümptomid, valutundlikkus - PGE1 ja PGE2, leukotrieenid Maolimaskesta limaproduktsioon, maohappe eritumise PGE1, PGE2, PGA1 Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops) Trombotsüütide agregatsioon, vasokonstriktsioon Põletiku tunnused · Piirdunud põletikku iseloomustavad · Valu · Punetus · Turse · Temperatuuri tõus · Kahjustunud kehaosa funktsiooni häire · Põletikule viitavad üldised tunnused on · Nõrkus, väsimus · Isutus · Peavalu · Lihas- ja liigesvalud
Organismi vedelikuruumid 8.Hematokriti mõiste, tüvirakud kontsentratsioonid liitri kohta (gr% fibriini · Endoteeliumi sile pind · Loomade ja inimese kehamassist määramise viis ja füsioloogiline (võimelised moodustama ainult x 10). Algse Sahli väljenduse · Nuumrakud toodavad hepariini moodustab 60- 70% vesi normväärtus (H, B, E, S) ühte kindlat tüüpi vererakke) kohaselt määrati Hb sisaldus (Sahli · Proteiin C inaktiveerib · 1/3 veest asub keharakkudest Mõlemal juhul tuleb vere üldhulga · Erütrotsüüdid moodustuvad %) protsendina tinglikust normist ( verefaktorid Va ja VIII a
nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab veresoonte endoteeli läbitavamaks. Tema vabanemisel tekivad allergilised sümptomid, nagu veresoonte laienemine, punetus, kublad, bronhospasmid. Serotoniin – füsioloogilised toimed on valu retseptsioon, arterioolide ja bronhioolide
Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega.Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud: vereseerumi globuliinide sünteesijad (antikehad).Nuumrakud: mitmesuguse kujuga tsütoplasmarohked rakud. Rakutuum on väike ja mitokondreid on vähe. Kõrgelt diferentseerunud, sisaldavad hepariini, histamiini, serotoniini .Rasvarakud: Suured rasvatilku lamedat tuuma sisaldavad. Paiknevad sidekoes üksikult või rühmadena. Energiarikkad. Tiheda sidekoe rakud, kõhre- ja luurakud – haralised, täidavad luuõõsi 26. Lihasrakk ja lihaskude-Lihasrakud (koed) on võimelised kontraheeruma bioelektriliste impulsside toimel.
Allergia on seega ülitundlikkus mingi ärritaja suhtes. Allergiat põhjustavaks ärritajaks ehk allergeeniks võivad olla viirused, mikroobid, kunstlikud keemilised ained, nende hulgas ka ravimid, looduslikud taimedelt (õietolm) ja loomadelt pärit (karvad) ained. Kuidas allergiline seisund välja kujuneb? Allergeeniks oleva antigeeni mõjul sünteesitakse organismis immunoglobuliin E (IgE) tüüpi antikehi, mis kinnituvad nuumrakkude membraanidele. Nuumrakud paiknevad veresoonte epiteeli alumises kihis ja sisaldavad bioloogiliselt aktiivset ainet histamiini. Kui vastavad IgE antikehad on tekkinud, ongi allergiline seisund ehk valmisolek allergilise reaktsiooni tekkeks olemas. Kui nüüd antigeen (allergeen) taas organismi satub ja teda küllalt kiiresti nii öelda „heatahtlike“ antikehade (IgA, IgG või IgM ) poolt ei blokeerita, siis seondub ta IgE- tüüpi antikehadega ja põhjustab nuumrakkudest histamiini vabanemise
Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega. Organismile olulised heteropolüoosid on: hüaluroonhape - on põhiliseks rakkudevahelise aine koostisosaks. On sünoviaalvedelikus, silma klaaskehas. Osaleb veevahetuse regulatsioonis, on mikroobidele barjääriks. kondroitiinväävelhapped - on kõhre, sidemete, südameklappide, nabaväädi, vere antikoagulantide struktuurseteks komponentideks. Soodustab kaltsium ladestumist luudes. hepariin - eritavad vere nuumrakud kopsudes, maksas. Põhiliseks komponendiks on antikoagulant, kuid ka põletikuvastane, naatriumi- ja kaaliumiainevahetust mõjustav aine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostas M. Kolga Biokeemia Tinglikult saab toidu polüooside hulka lugeda ka toidu kiudaineid (kestained, ballastained)
läbinud raku osakesi. Seega mängivad fagotsüüdid olulist rolli hulkraksete organismide immuunsüsteemi funktsioneerimises.Teatud suuri õgirakke nimetatakse makrofaagideks. Erütrotsüüdid e. punased vererakud. LEUKOTSÜÜDID e. valged vererakud: 1. Granulotsüüdid a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid 3. Lümfotsüüdid 3.1. B-lümfotsüüdid ja plasmarakud - arenevad vereloome tüvirakkudest loote maksas ja hiljem diferentseeruvad luuüdis. Nendest arenevad plasmarakud kui antigeen seostub nende pinnal ekspresseeruva retseptoriga ning nad saavad T-abistaja rakkudelt signaali
Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega. ◦ hüaluroonhape on põhiliseks rakkudevahelise aine koostisosaks, mida leidub sünoviaalvedelikus, silma klaaskehas. Osaleb veevahetuse regulatsioonis, on mikroobidele barjääriks. ◦ kondroitiinväävelhapped on kõhre, sidemete, südameklappide, nabaväädi, vere antikoagulantide struktuurseteks komponentideks. Soodustab kaltsium ladestumist luudes. ◦ hepariini eritavad vere nuumrakud kopsudes, maksas. Põhiliseks komponendiks on antikoagulant, kuid ka põletikuvastane, naatriumi- ja kaaliumiainevahetust mõjustav aine. KIUDAINEID Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad omakorda kaheks: Kiudainete olulisus: ◦ vees lahustumatud - põhiesindaja on meie ◦ suurendavad toidukördi mahtu, tekitades planeedi kõige levinum orgaaniline ühend sellega täiskõhutunde, tselluloos
Makrofaagide e. Retikuloendoteliaalne süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retik. sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakud (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole 1. Hüaliin e
mõlema segu konjugaadile. Dinitrofenüülfosfaat on aine, mille kaudu saab mõõta hinge piirkonna pikkust. IgE IgE tüüpi antikehasid on veres vähe, aga nad kutsuvad kohale kiire reaktsiooni. IgE on seostunud mast rakkude või basofiilidega ja ootab seal antigeeni. Nende tihedus rakupinnal on suur ja kui allergeen seob kahte antikeha raku pinnal ristseoseliselt, siis vabanevad graanulid, mis sisaldavad histamiine ja muid allergilise reaktsiooni vahendavaid ühendeid. Nuumrakud vabastavad histamiini ja mõningate minutite jooksel võivad tekkida kopsuturse jne. IgE tüüpi antikehad on spetsiifilstel rakkudel ja ootavad kokkusaamist antigeenidega. Paar slaidi lasime üle. Biotehnoloogias on antikehade kasutamisel probleem. Neid kasutades, võib juhtuda probleem, et mingi kude seondab antikeha, mitte antikeha ei seonda antigeeni. Selle vältimiseks saame rasked ahelad ära lõigata teatud ensüümidega. Alles jääb fab osa.
Need rakud liiguvad tsirkulatsiooni ja „home back” ehk lähevad tagasi elundite ja teiste difuusse lümfoidkoe piirkondade lamina propriasse (subepiteliaalne sidekoekiht), kus leidub peamiselt IgA plasmarakke. See pakub kaitset teiste mikrobiaalsete sisenemiste eest. Lamina propria sisaldab T rakke ja on rikas ka nuumrakkude poolest. CD8+ T rakke ehk Tc-rakke on leitud epiteliaalsete rakkude hulgas (intraepiteliaalsete rakkude) hulgas. Samuti on nuumrakud olulised, sest nad osalevad ussnugiliste vastases kaitses. Kuigi nugiliste vastases kaitses on peamised IgE antikehad, aitab nuumrakkude degranulatsioon tekitada ägedat põletikulist vastust, kui toimub ussnugiliste antigeenide presentatsioon. Lokaalsest immuunsüsteemist rääkides tuleb teda ruumiliselt lahterdada: perifeersed lümfisõlmed ja põrn; limaskestadega assotsieerunud lümfoidkoed; serooskelmetega kehaõõned (pleura, peritoneum); nahk
36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? *Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat. *Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest. Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega
Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta
Eosinofiilide funkts. Seedetraktis- Neid paikneb rohkesti limaskestas ja soole valendikus. Kaitsevad organismi soolenugiliste, bakterite viiruste ja seente vastu. Milliseid leukotsüüte on maksarakkudes- N neutrofiilsed granülotsüüdid, loomulikud tappurakud, makrofaagid. Põletiku sümptomaatilised tunnused-Punetus, turse, temperatuuri tõus ja valu(põhjustavad veresoonte suurem läbilaskus, põletikurakkude kogunemine) Kuidas tekib allergiline reaktsioon-Nuumrakud +IgE tüüpi antikehad, korduv võõrainele eksponeerimine võib viia organismi muundunud, enamasti suurenenud reaktsiooni valmiduseni. Üks ravi võimalus on hüposensibilatsioon. Tekivad IgG tüüpi antikehad. 71.Lümf Lümfaatiline süsteem-koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga väiksem. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikkesse üleläinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2liitrit. Lümfi voolamise kiirus on väike.
Vereloome toimub ka platsentas ja nabaväädis. Hiljem liiguvad tüvirakud mõlemast piirkonnast loote maksa ning seejärel luuüdisse, lümfisõlmedesse, põrna ja harknäärmesse (e. tüümusesse), kus nad jäävad vererakkude allikaks organismi edasise elu jooksul. Inimese vererakkude tüübid. Erütrotsüüdid II. Leukotsüüdid 1. Granulotsüüdid. a) Neurtofiilid e. polümorfonukleaarsed leukotsüüdid b) Basofiilid ja nuumrakud c) Eosinofiilid 2. Monotsüüdid ja makrofaagid. 3. Lümfotsüüdid: a) B-lümfotsüüdid ja plasmarakud b) T-lümfotsüüdid: *T-abistajad (ingl. k. T-helper) *T-allasurujad (ingl. k. T-supressor) *Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid (ingl. k. cytotoxic T- lymphocytes) c) Loomulikud tapjarakud (ingl. k. natural killer cells) III
Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse. 10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid)
endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane b) parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Tüüpiline lokaalne mediaator on histamiin, mida eksotsüteerivad sidekudedes olevad nuumrakud. Huvitav lokaalse mediaatorina toimiv signaalmolekul on NO, mis käivitab tsüklilise GMP-ga seotud signaali ülekande raja. Seda ainet kasutatakse juba üle 100 aasta stenokardia raviks. Normaalselt organismis sünteesitakse NO-d ensüümi NO süntaasi poolt, mis deamineerib arginiini. NO toimib lokaalse mediaatorina, ta difundeerub läbi membraanide ja mõjutab naabruses asuvaid rakke. Närvikasvufaktorit e. NGF-i (nerve growth factor) sünteesivad kõik koed, mis on innerveeritud
vabastatakse raku väliskeskkonda peale signaali. Sekretoorsetes vesiikulites toimib pidev küpsemine ning transporditava molekuli kontsentreerumine ning proteolüütiline modifitseerimine. 102.Eksotsütoosi roll närviimpulsi ülekandel, allergiate tekkel ja tsütotoksilistes T-rakkudes. - Närviimpulsi ülekanne - sekretoorne vesiikul ootab rakumembraani lähistel signaali ning paiskab siis transporditava raku välisruumi. - Allergiad - nuumrakud deponeerivad histamiini, mis eksotsütoosi teel ümbritsevasse keskkonda vabaneb; allergeen vallandab histamiini vabanemise nuumrakkudest, tekib allergiline reaktsioon - tsütotoksilised T-rakud - toodavad tsütotoksiine, mis stimulatsioonil paisatakse naaberrakku. Kinnitudes kahjustatud rakule puurib tsütotoksiline rakk selle membraani kanaleid ja transpordib sinna eksotsütoosi teel tsütotoksiinid, mis kahjustunud raku hävitavad. 103
peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud Toetav ja toitainetega varustamise funktsioon. Vahendavad ka väljaspoolt tulevaid androgeenseid signaale arenevatele seemnerakkudele – otsustab, kes jääb tüvirakuks, kes läheb apoptoosi, kes diferentseerub. 4. Leydigi rakud 1 Paiknevad seemnetorukeste vahel, toodavad testosterooni 5. Müoidsed rakud Makrofaagid + dendriitrakud – testikulaarne immuunsus
annaabi.ee 
