üle termoregulatsioonikeskusele Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas verevoolu Vere temperatuuri tõus suurendab ka termilist higistamist Vere temperatuuri tõus põhjustab tahhükardiat, suurendab südame väljutusmahtu Väheneb vistseraalne perfusioon Akuutse faasi vastus Koordineeritud reaktsioon, hõlmab leukotsüüte, endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb koekahjustuse eest Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi, suurenenud akuutse faasi valkude sünteesi, HPA telje stimulatsiooni IL-6, mida toodetakse kuumastressi ajal, vahendab lokaalset ja süsteemset põletikulist vastust, kontrollides põletikuliste tsütokiinide taset Kuumasoki vastus Rakud reageerivad kuumusele, tootes kuumasokivalke ja stressiproteiine Kuumasokivalkude ekspressioon on kontrollitud geeni transkriptsiooniga
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
aktivatsiooni eest? Table 13-1. Malaaria ei peaida ennast asjata erütrotsüüdi eest. Alternatiuivne tee 6. loeng Tsütokiinid Immuunreaktsioonides signaali ülekande ja rakkude diferentseerumises osalevad valgud. Väikesed (8-30 kD) piko.-nanomolaarsed konts. Hormoonide sarnased. Hormoonidele sarnesed, aga me ei saa neid ühte patta panna, sest tsütokiinid ei levi üle organismi, vaid kõrvalolebvatele rakkudele tihti samale rakule mis sünteesib. Väga lühikese elueaga (RNA ebastabiilne) Sünteesitakse vastusena mingile spetsiifilisele signaalile Toimivad ainult läbi retseptorite. Peab kiirelt retseptorile seondma, kui ei seondu siis hävib. Leviku viisid Endorfiinse toime tulemusel tekib palavik. Levib verega. Kõige levinum on parakriinne toime, mõjub kõrval levatele rakkudele.
Gliiarakkudest on just astrotsüüdid CDV-DLi sihtmärkrakkudeks. Oligodendrotsüütidel ei esine märkimisväärseid kahjustusi pärast nakatumist, kuid nende metabolism on oluliselt muutunud. Mitmete müeliini geenide avaldumine on tõkestatud CDV-DLi ajal. (Lempp jt., 2014). CDL-DL ajal domineerivad proinflammatoorsed tsütokiinid, mida võib leida nii verest kui ka tserebrospinaalvedelikust. Kui tuumori nekroosi faktori (TNF) mRNA ekspressioonitase on infektsiooni ajal tõusnud, siis anti inflammatorsete tsütokiinide transkriptsioon hoopis vähenud. Juba enne leukotsüütide infiltratsiooni ajju vabastavad mikrogliia ja astrotsüüdid proinflammatoorseid tsütokiine: IL-8, IL-6, IL-1 ja TNF
Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus · omandatud immuunsus Vaata filmi ka!http://www.immunology-info.or...
Küünepsoriaas Riskifaktorid Võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 1145 eluaastal Võrdselt nii naistel kui meestel, siiski viimasel ajal on täheldatud vähest naiste ülekaalu. Haiguse ilmnemine suguvõsas. Psoriaasi tekitajad Naha lokaalne kahjustus (nt. päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained tsütokiinid põhjustavad haiguse ägenemise . Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. Ravimid: põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. malaariavastased ravimid vaktsiinid beeta blokaatorid südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol liitium, formaliin, neomütsiin vaktsiinid allergiatestid Füüsiline ja emotsionaalne stress
makrofaag B-lümfotsüüt B-lümfotsüüt lüsosoom Peptiidide Peptiid-MHC Antikeha IgG lammutusproduktid kompleks Humoraalne immuunvastus Esmane kokkupuude B-lümfotsüüt Helper T- makrofaag antigeen B-lümfotsüüt lümfotsüüt tsütokiinid B-lümfotsüütide proliferatsioon Teine kokkupuude Fc-retseptorid Fab Makrofaag opsonisatsioon Fc = vastus palju kiirem = antikehade tiiter tõuseb kiiresti 10-100x võrreldes varasema tasemega Rakuline immuunvastus
CD4+ lümfotsüüdid ehk T4 rakud ehk helper-rakud T4 lümfotsüüdid ehk helper-rakud tunnevad ära antigeeni koos MCH II kompleksiga T8 lümfotsüüdid vahendavad TCR ja MCH I seondumist T-lümfotsüüdid tunnevad antigeeni ära ainult seoses MHC kompleksiga Antikehad on peaaegu eranditult efektiivsed ainult väljaspool rakku. BCR ja TCR tehakse valmis enne kui rakk kohtub antigeeniga B-raku pinnal on tuhandeid identseid BCR koopiaid BCR-il on üks seondumissait epitoobile Lümfokiinid on tsütokiinid. TH1 ehk T41 - soodustavad eeskätt immuunvastust rakusiseste patogeenide ja seente vastu TH2 ehk T42– vastutavad antikehade tootmise ja immunoloogilise mälu eest Kuidas nimetatakse mononukleaarseid fagotsüüte veres ja kuidas kudedes? – veres monotsüütideks, kudedes makrofaagideks Mis on mononukleaarsete fagotsüütide ülesanded (nimeta 2)? – osalevad loomuliku resistentsuse kujunemisel, esitlev funktsioon Millised retseptorid asuvad dendriitrakkude pinnal
tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril. *gammatoksiin – leukotoksiin – ja leukotsidiin – valgud, mis koos kahjustavad
kasutatakse antikehade tootmiseks koekultuuris. Kasutatakse astma, autoimmuunhaiguste ja kasvajate ravis. Edukas ravim peab olema spetsiifiline- toimima ainult teatud rakkude grupile. Ei tohi olla immuunogeenne (ei tohi põhjustada enda vastast immuunvastust). Peab olema ilma kõrvaltoimeteta. Peab jõudma mõju avaldada enne kui ta organismis lagundatakse. Ei tohi ladestuda ja peab olema süsteemist täielikult kõrvaldatav. 12. Tsütokiinid. Kirjelda tütokiinide üldiseid omadusi. Pleiotroopia, redantsus. Nimeta pro- ja anti-inflammatoorseid tsütokiine ning kirjelda nende funktsioone organismis. Tsütokiinid on väikeste sekreteeritavate signaalvalkude üldnimetus, mis vahendavad immuunvastuse käigus kommunikatsiooni rakkude vahel. Omadused: 1. Tsütokiinid on mitte-spetsiifilised Spetsiifilisus on tagatud retseptori kaudu- retseptorid on ekspresseeritud ainult aktiveeritud rakkudel, rakkude lähikontakti kaudu- tsütokiinide
Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte. Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse intergriinideks. TNF ja IL-1 kutsuvad esile integriinide jaoks endoteliaalsete ligandite ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla ja moodustub fagosoom
korral. 2 58. B-lümfotsüütide aktivatsioon lümfisõlmedes. 4 59. Dendriidid APC-dena 2 60. Immunoloogilise tolerantsi põhiomadused, tolerantsi tasemed. 2 61. T-rakkude anergilisuse vormid. 2 62. Perifeerse tolerantsi tekkemehhanismid CD4+ T-rakkude korral.2 63. Tsütokiinide osast tolerantsi kujunemisel. 2 64. B-rakkude tolerantsi tekkemehhanismid ja vormid. 2 65. Suppresseerivad e. regulaator T-lümfotsüüdid. Suppressiooni mehhanismid. 4 66. Suppressorrakkude fenotüübid ja tsütokiinid. 4 67. Anti-idiotüüpne immuunvastus. 2 68. Antikehade poolt põhjustatud negatiivse tagasiside osa immuunvastuse regulatsioonis. 2 69. Viiruste evolutsioon „altruistliku antagonismi” vaatevinklist. 2
mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile. Makrofaagidel on neile opsoniinidele vastav retseptor. Fagotsütoos toimub kohe pärast opsoniseeritud partikli seostumist vastava rakuretseptoriga. Aktiveeritud makrofaagi sekreteerivad tsütotoksilisi valkem mis aitavad elimineerida viirus-infitseeritud ja tuumori rakke. 9
mitte sellega seotud antigeen. Kogu T-rakkude repetuaar valitakse välja tänu MHC molekulidele. MHC valke kodeerivad geenid koonduvad lookustesse, mida kokku nim. MHC kompleks. MHC kompleksi nimetatakse inimesel HLA kompleksiks, (asub 6-ndal kromosoomil). MHC geeni koonduvad lookustesse. Klass I ja klass II lookuste vahele jääb komplemendi valkude lookus, mis on klass III lookus. On komplemendi valgud (C4;C2;BF ) ja põletiku vastuses osalevad tsütokiinid TNF- ja TNF-, samuti heat-shock valgud. MHC valke ekspresseeritakse kõigil kõrgematel selgroogsetel rakkude pinnal. MHC geenide lookused on kõrgelt polümorfsed st. et antud populatsiooni igas lookuses eksisteerib palju ühe geeni alternatiivseid vorme e alleele. Geenid MHC lookuses paiknevad tihedalt koos, seetõttu pärib indiviid MHC lookuste alleelid, st. mõlemilt vanemalt. Iga alleelide set'i nim. haplotüübiks. Indiviid pärib ühe haplotüübi emalt, teise isalt
rinnaalused, kubeme- ja genitaalide piirkond. Viimastel juhtudel võib psoriaas näida pigem helepunane ja läikiv kui ketendav. Nahk on väga kuiv, kõrvalsümptomitena võivad kaasneda naha mõranemine, sügelus, naha valulikkus. Joonis.Number puudu! Terve ja psoriaasikahjustusega nahk Psoriaasi vallandajad · Naha lokaalne kahjustus (päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained - tsütokiinid - põhjustavad haiguse ägenemise · Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. · Ravimid: - põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. - malaariavastased ravimid -vaktsiinid -beeta blokaatorid - südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol -liitium, formaliin, neomütsiin
Fagotsüütide lõpe: hävivad varem/hiljem proteolüütiliste ensüümide vabanemine kudedesse; Nuumrakk struktuurne rakk sidekoes ja limaskestadel. - Oluline roll allergiliste haiguste korral, anafülaksia. - Osaleb: haavade parenemisel, kaitsemehhanismides patogeenide vastu. - Nuumrakkude aktiveerimisel toimub raku degranulatsioon. Aktiveerimine: 1) Otseselt (füüsikalised, keemilised tegurid) 2) IgE poolt 3) Komplemendi süsteemi poolt. Põletiku mediaatorid: 1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-, IL-6 ja kemokiinid 2. Plasma ensüümide aktivaatorid Kiniinid, bradükiniinid (vasoaktiivsed peptiid) 3. Komplemendisüsteemi aktivatsioon: C3a, C4a, C5a 4. Lipiidsed mediaatorid. (Arahidoonhappe metaboliidid) Nuumrakkude aktivatsioonil vabanevad: Deponeeritud mediaatorid: Histamiin, kiniinid, trüptaas, kümaas, hepariin Uuesti sünteesitud: 1)Tsüsteinüülleukotrieenid(cysLT): LTC4, LTD4, LTE4 2) Prostaglandiinid: PGD2, PgF2; 3) PAF, 4) Adenosiin
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine, abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine Etüleen Lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine
neuronite ja märkrakkude vahel (teised 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP
Lämmastik on inimkeha üks põhibioelemente, domineerivalt on see aminohapetes. Seetõttu on lämmastiku metabolism sisuliselt AH käive ja AH metabolism. Positiivne N bilanss – keharakkudesse tuleb N rohkem kui väljutub, iseloomulik väikelapsele, rasedale. Negatiivne N bilanss – väljub rohkem kui sisestub, esineb ägedate infektsioonide puhul raske vähi korral, peale traumat või operatsiooni, nälgimisel, põletuste puhul. Seda põhjustavad stresshormoonid (kortisool, adrenaliin) ja tsütokiinid. Valkude käibeks nimetatakse valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas. ATP- sõltuv valkude lõhustumine toimub tsütoplasmas. See lõhustab anormaalseid ja lühikese elueaga valgud, osaleb ubikvitiin. Membraan-seotud ja pika elueaga valgud lõhustatakse lüsosoomides, katepsiinide toimel. 4. Selgita, miks on tasakaalustatud segatoit vajalik normaalseks valkude käibeks/AH metabolismiks Tasakaalustatud segatoidu puhul on lämmastiku ringlus tasakaalus
(puukentsefaliit),vaktsineerimine. Kasutatakse nõrgestatud organisme, surmatud organisme 31. Kirjeldage ülitundlikkuse reaktsioone. - I tüüp – väga tavaline. Kiire reaktsioon. II tüüp – harv .Tsütotoksiline või antikehast sõltuv reaktsioon Tekivad kompleksid, mis aktiveerivad komplemendi süsteemi. Autoimmuunne aneemia. III tüüp-Väga aeglane reaktsioon (tunde-nädalaid). Tekib komplemendi aktivatsioon. Süsteemne lupus .IV tüüp-Hiline reaktsioon.Vabanevad tsütokiinid, tekib põletik, rakusurm ja koekahjustus.Äratõuke reaktsioonid Ravimallergia- 20% ravimite kõrvaltoimetest, I tüüpi kiire hüpersensitiivsuse sündroom, IV tüüpi - aeglane hüpersensitiivsuse sündroom 32. Omandatud immuunpuudulikkus AIDSI näitel- Tekib T-helper rakkude (CD4+) kahjustus.Sümptome pole kuni CD4+ rakkude arv 200 rakku/μL või madalam. Tekib T-rakulise immuunsuse puudulikkus. Erinevad infektsioonid 33
Lipiidide metabolism inimkehas Põhiülesanded - Lipiidid annavad umbes kolmandiku toitelisest energiast o Rasvkoe TG annavad 83-87% inimkeha energiavajadusest - Rasvhapete ja regulaatormolekulide süntees o Eikossanoidid - Kehaomaste TG, liitlipiidide ja tsükliliste lipiidide süntees - Ketokehade süntees ja lõhustamine - Lipiidsarnaste biomolekulide süntees o Kolesterool, steroidid, vit D3, sapphapped - Vere lipoproteiinide süntees Milleks inimkeha kasutab rasvhappeid? - Metaboolse energia substraat - Pikaahelalised rasvhapped kasutuvad peamiselt kehaomaste TG sünteesiks ja TG-de tagavarade loomiseks adipotsüütides - Toiduga saadud asendamatud PUFA-d (LA ja ALA) kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks, mis on vajalikud regulaatormolekulide sünteesis - Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja ka uute kehaomaste li...
Psoriaasi sagedasemad avaldumiskohad Riskifaktorid • Võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 11-45 eluaastal • Võrdselt nii naistel kui meestel, siiski viimasel ajal on täheldatud vähest naiste ülekaalu. • Haiguse ilmnemine suguvõsas. Psoriaasi vallandajad on näiteks: • Naha lokaalne kahjustus (nt. päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained - tsütokiinid - põhjustavad haiguse ägenemise • Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. Ravimid: • põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. • malaariavastased ravimid • Vaktsiinid • beeta blokaatorid - südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol • liitium, formaliin, neomütsiin • Vaktsiinid
. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine
Pro-angiogeensete faktorite ekspressioon (VEGF) angiogenic switch Lisa verevarustus hapnik, toitained Vascular Endothelial Growth Factor (VEGF-A) · Peamine pro-angiogeenne faktor stimuleerib vaskulaarse endoteeli rakkude kasvu, vohamist, elujõulisust · Oluline mediaator patoloogilises angiogeneesis vähk · VEGF-i produktsiooni stimuleerivad: hüpoksia tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen) kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1) onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud
mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG. * rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8).
Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht.
Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitaba antikehi haiusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärme kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht
stressis rakud ning hävitavad need. NK rakud sisaldavad põletikulisi tsütokiine, mille abil on nad võimelised sihtmärkrakke hävitama. Lisaks sisaldavad NK rakud interferoon gammat, mis on oluline makrofaagide aktiveerimiseks. NK rakkude aktivatsioon on reguleeritud inhibeerivatelt ja aktiveerivatelt retseptoritelt tulenevate signaalide tasakaaluga 5. TLR keskne tähendus. NLR ja RLR. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Tolli laadsed retseptorid ehk TLR on mustrit äratundvad retseptorid (pattern recognition receptors), millel on oluline roll kaasasündinud immuunvastuses. TLR ekspresseeritakse makrofaagide, dendriitrakkude, neutrofiilide, mukoosa epiteelrakkudel ja endoteelrakkudel. TLR kodeerivad geenid on evolutsioonis kõrgelt konserveerunud ning on leitud nii C.elegans’s, Drosophila’s kui ka imetajates. Inimeses on 11 TLR geeni,
- Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11. Immuniteet ja allergilised reaktsioonid. Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele
2.8.3. Leukotsüütide loome. Leukotsüüdid tekivad punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud – ühest (müeloblastist) rakuliinist saab alguse granulotsüütidele ja monotsüütidele, teisest lümfotsüütidele. Suurem osa küpsemata lümfotsüütidest rändavad looteea lõpul ja pärast sündi kohe lümfaatilistesse organitesse ja paljunevad mitootiliselt. Valminud leukotsüütide varu säilitatakse tekkepaigas seni, kuni neid vaja läheb. Leukopoeesi reguleerivad tsütokiinid. 2.8.4. Neutrofiilid. Granulotsüüt. 40-75%. Elavad põletikulises hapnikuvaeses koes, fagotsüteerivad. Tõuseb ainult bakteriaalsete infektsioonide korral! Produtseerivad tsütotoksilisi aineid. Mäda ongi surnud neutrofiilid koos surnud koejäänustega. Veres eluiga 4-8h, põletikulises koes 3-4 päeva. Jagunevad kepptuumalised ja segmenttuumalised. 2.8.5. Monotsüüdid. Agranulotsüüt. 2-10%. Veres on monotsüüdid, kudedes küpsevad histiotsüütideks (makrofaagid)
Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik. Ravi on alati kirurgiline, kuna hukkunud nahka ei ole võimalik taastada. Hüübimissüsteem koagulatsioonisüsteem, mille ülesanne on kaitsta organismi liigse verekaotuse eest. Inflammatoorne tsütokiin signaalimolekul, mida sekreteeritakse immuunrakkudest ja teatud teistest põletikku soodustavatest rakutüüpidest. Inflammatoorsed tsütokiinid algatavad inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. Inhibeerimine mingi protsessi aeglustamine. Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida rakk võib sekreteerida väliskeskkonda. Paraneoplastilline sündroom kasvajast põhjustatud immunoloogiline reaktsioon, mis algselt kujutab endast organismi kaitsemehhanismi kasvaja vastu, kuid tabab n-ö ekslikult keharakke.
aktiveerib komplemendi klassikalise raja. Vesinikperoksiid teeb reaktiivse osakesena kahju. Fosforüülkoliin seostub raku fosfodiesteraasi aktiveeriva faktoriga, lubab peremehe rakku siseneda. Fagotsütoosi vältimine. Kihn on fagotsütoosi vältiva toimega. Pneumolüsiin pärsib oksüdatiivset purset. On võimeline läbima hematoentsefaalset barjääri! (1) polüsahhariidkihn; (2) teihhoiinhape; (3) IgA proteaas; (4) pneumolüsiin O. Toimivad makrofaagidele proinflammatoorsed tsütokiinid endoteelirakud HEB-s kahjustuvad mikroobid liikvorisse Epidemioloogia. Enamikku infektsioonidest põhjustab endogeenne levik ninaneelu või oropharynx’i kolonisatsioonipaigast distaalsele (kopsu, siinustesse, kõrva, verre, ajukelmetesse). Kolonisatsioon on kõrgeim noortel lastel, väheneb ea kasvades; täiskasvanutel 20…30%. Levik inimeselt inimesele on harv. Kopsuhaiguse risk tõuseb eelneva viirusliku hingamisteede haigusega või muu hingamisteedeprobleemi korral
oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga
oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga
rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. 14. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
reguleeritakse suures osas transkriptsiooni tasemel mõnes organism muutub transkriptsioon iga vähimagi muutuse peale. Seda tehakse näiteks erinevate signaaliradadega (põhilised on Notch, Wnt), mis määravad transkriptsiooni- faktorite tootmise. Differentseerumine toimub raku sugupuu alusel. Transkriptsiooni faktorid koordineerivad diferentseerumist aktiveerides või represseerides transkriptsiooni. Rakuvälised kasvufaktorid tsütokiinid reguleerivad diferentseerumist andes signaalirajale signaali. Lihasraku moodustamises on väga oluline roll HDAC-itel (inhibeerib) ja HAT-idel (aktiveerib). Kui HDAC on fosforüleeritud, asetseb see tsütoplasmas ja ei saa inhibeerida. Kui DNA-d metüleerida, siis ei saa sealt ka transkriptsiooni teostada. Põhimehhanism ühe raku poolt toodetud ligand seondub teise raku ekstratsellulaarses regioonis asuva retseptori külge, muutes retseptori struktuuri
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organism...
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
