Audentese Erakool ,,Keelevead meie ümber" Projekt Tallinn 2008 Vead televisioonis(filmides, seriaalides): · 05.09.07, TV3, Dokumentaalfilm 216 kilone teismeline ,,Ma tahaksin suura", õige: surra. · 18.01.08, Coca-cola plaza, PS!I love you ,,Ma arbastan Sind!", õige: ma armastan Sind! · 02.03.08 , TV3, Simpsonid ,,Olen sult palju asja laenanud" , õige: asju · 05.03.08, TV3, Dokumentaalfilm Dieet või surm. ,,Motlesin, et suren", õige: mõtlesin. · 12.03.08, TV3, Top Gear ,,Selle auto disaini britt.", õige: disainis. Internetist leitud vead: · 13.02.07, www.rollleriklubi.pri.ee ,, Kuigi loodsin, et saan kaks peeglit", õige: lootsin. · 27.02.07, www.osta.ee ,, Kas saaks teada kui vana on solaariumi lampid?", õige: Kas saaks teada kui vanad on solaariumi lambid? ·...
"Tehnika minu ümber" Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga vana,...
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle p...
Inimesed minu ümber Elas kord 17- aastane tüdruk nimega Shelby Inglismaa pealinnas Londonis. Ise oli pruunika nahatooniga, ilusate sirgete mustade juustega ja küllaltki sportlik, käies Westminster'i koolis korvpalli mängimas. Oma ala äss ta seal just ei olnud, aga mängis keskmisest edukamalt. Westminster'is oli talle juba pikemat aega silma alla jäänud kena noormees vanemast kooliastmest. Iga päev otsis ta pilguga, kus tema silmarõõm on. Neiu armastus piirduski kahjuks ainult vaatamistega, kuna poiss kui ka ta ise olid mõlemad väga häbelikud. Ega ta ei saanudki aru, kas poisil on samasugused tunded tema vastu. Tüdruku sõpruskond age ei teadnud sellest silmarõõmust midagi. Neiu sõbrad Stephanie ja Ashley käisid samuti Shelbyga ühes korvpalli trennis koolis. Tihti toimusid võistlused ja kambakesel oli traditsiooniks peale igat edukat mängu seda kuidagi täistada, oli see siis lihtsalt ...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus T...
VESI MEIE ÜMBER Vee leidumine looduses: * ookeanides * meredes * jõgedes * järvedes * maa sees * mägedes lumena ja jääna * elusorganismides FAKTE JA ARVE vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. 80% Maakerast on kaetud veega. Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Maailma Tervishoiu- organisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Inimorganism...
Pere Holdeni ümber Kevin Kiolein Kerli Lehes Markus Lapolainen 8c. Phoebe Josephine Caulfield 10 aastane Holdeni noorem õde Välimuselt kõhn, ilus ja punapäine Oma ea kohta arukas, hea kuulaja Oskas hästi tantsida Jonnakas Lahke Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Holden tundis temast puudust ja pidas teda omamoodi idealistiks Iseloomult kena Mängis pesapalli D.B Holdeni vanem vend Töötab Hollywoodis näitekirjanikuna Käib peaaegu igal nädalalõpul Holdenit vaatamas Isa Töötas advokaadifirmas Ükskõikne iseloom, kuna Phoebe väitis et ta tegi suitsu ja isa ei teinud sellest välja. Ema Oli kodune Hooliv, sest saatis Holdenile uisud Emal ei meeldinud külas käia Suhtlemine Holden suhtles Phoebel külas salaja Täname vaatamise eest! ...
Ohud meie ümber Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisep...
C.R.Jakobsoni nim. Torma Põhikool Tants aurukatla ümber Kokkuvõte Koostaja: Marvin Ojasalu Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2015 Mats Traadi raamat "Tants aurukatla ümber" viib meid ajas sajand tagasi. Raamat koosneb viiest eraldi tantsust(loost). Igas tantsus kirjeldatakse sügisest aega kui eesti inimestel on olnud tegemist viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp, kes seab masina tö...
Temperatuurid meie ümber Üldine Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Erinevad skaalad: Celsiuse skaala, Fahrenheiti skaala, Kelvini skaala, Rankine’i skaala, Réamuri skaala. Eestis on kasutusel Celsiuse skaala. Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi -273.15 oC on absoluutne null 0 oC on jää sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur Lisa: Päikese pinnal on 5 500 oC Päikese tuumas on 6 000 - 7 000oC Eksisteerib tähti, mille pinnatemperatuur on 20 000 oC (ülihiidud) Alaskal on tuulega -70 oC Volframist hõõgniit , mis on hõõgpirnides, on 3 422 oC Temperatuuri rekordid Eesti külmarekordiks on -43,5 kraadi, mis mõõdeti 17. jaanuaril Jõgeval aastal 1940. Eesti soojar...
Helid minu ümber Me kuuleme iga päev enda ümber erinevaid helisid. Ja iga heli on tekitatud erinevat moodi. Mõni on inimese tekitatud, mõni looduse poolt. Ja kõik kõlavad teistmoodi, mõni vaiksemalt või hoopis valjult. Kuid see oleneb kus sa elad, kas maal või linnas või hoopis kuskil mujal. Kuulasin mõne päeva jooksul enda ümber toimuvat ja panin tähele väga erinevaid hääli. Kuna mina elan linnas kuulen kõige sagedamini linnamüra- ja kära. Iga päev sõidavad teelt mööda autod ja bussid. Minu maja kõrval on bussijaam, seega peatub see mitu korda päevas ja siis käib selline vilin, mis lukustab mu kõrvad. Sõiduteel kihutavad autod mis tuhisevad mööda nagu tuul. Kõige kõvemat müra teevad mu arust mootorrattad, mida ei saa lihtsalt märkamata jätta. Sellist häält ei tahaks linna üldse, sest siis on tunne et see on ainuke hääl maailmas. Teisi hääli pole lihtsalt selle kõrvalt kuulda. Maakohas selliseid hääli pole ...
Kemikaalid meie ümber Ohtlikud ained on kõikjal meie ümber. Autosõiduks kasutame kergesti süttivat bensiini, majade kütmiseks ja toidu valmistamiseks eriti tuleohtlikku majapidamisgaasi, piimatööstuse külmutusseadmetes mürgist ammoniaaki jne. Kuigi need ained on oma omadustelt inimesele või keskkonnale ohtlikud, on nad meile sellegipoolest vajalikud.Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Ohust teades ja ohu korral õigesti käitudes saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi. Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, söövitav, kergesti keageeriv, plahvatusohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonale. Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad ...
Unistused ja väärtused Mats Traadi teoses ,,Tants aurukatla ümber" on lugejale tajutavad mitmed väärtushoiakud läbi terve teose. Mõningad väärtused muutuvad aastatega tähtsamaks või vähemtähtsamaks, olenevalt ümberringi toimuvast. Lisaks üldistele väärtustele on igal tegelasel teoses omad unistused, millest mõni rohkem ja teine vähem räägib. Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine. Lugedes teose esimesest lõigust lauset ,, Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis.", mõistame kui palju peeti lugu aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele.". M...
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tule...
Polümeerid meie ümber Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest. Näiteks polüeteenist võivad olla tehtud kõikvõimalikud plast- ja kilekotid ning ämbrid. Polüpropeenist, mis on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja kõrgema pehmenemistemperatuuriga, tehaks...
Vägivald mu ümber. Vägivald kohtab kõikjal, olgu see siis kodus, tööl, koolis, tänaval või veel mõnes teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui vi...
,,Eesti terviseradadel... ümber maailma" Aire Ilves RK10 Kus? & Mis? Enam kui 70nel Eesti Terviserajal samaaegselt toimuv sportlik rekordiüritus. Osaleda said ja võisid kõik eestimaalased. Osaleda sai nii suusatades, sörkides/joostes kui ka kõndides (k.a. kepikõnd). Läbitud kilomeetrite kogusummast püüti kokku saada rekordarv kilomeetreid ümber maakera. Miks? Tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimalusi Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma Eestis on väga palju inimesi, kes kas vabatahtlikult või olude sunnil ei saa või ei taha end liigutada või ei tea sellistest võimalustest. Rekreatiivsus Rõõm ja hea enesetunne Väljumine nö. ,,tavalisest päevast" Nauding värskest õhust, seltskonnast Ühisustunne kuna pole individuaalne, osalejaid on palju ja tihti ka tuttavad Tervislikkus sest liikumine on kasulik Motivatsioon Miks ei võiks terviserajal liigelda ka muul a...
Kool Referaat KETTAHEIDE JA GERD KANTER Autor: 9.a Juhendaja: Asukoht, aeg Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Kettaheide............................................................................................................
Piirid meis ja meie ümber Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma. Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ? Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus. Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on...
Rütmid minu ümber Rütmid me ümber moodustavad tänapäeva inimese elust suure osa. Kohata võib neid nii linnas kui maal, nii tööl kui kodus. Rütmideks loetakse millegi regulaarset kordumist teatud aja möödudes. Niisiis on need kõige sagedasemad just metropolides, kus elu kaootiline ja kiire ning inimesed närvilised. Aastasadu tagasi oli elurütm palju aeglasem inimestel oli rohkem aega ja tahtmist, nii et kohati võime väita, et elurütm korraldab meie elusid. Valgusfoori tulede vahetumine, inimeste liikumine, bussigraafikud jne. kõik see on rütmiline ja korduv. Kaasaegse inimese kiire elu juurde võib rütm tuua tasakaalu ja rahu, kui liiga palju sama rütmi võib muutuda üksluiseks ja tüütuks ning seda nimetatakse rutiiniks. Inimene seevastu, seltskondlik ja seiklusiotsiv olend nagu ta on, võib hakata vaheldusrikkust otsima ning sedagi leidub eri kujudel. Elus esinevate takistuste ja probleemide ees ei ta...
Bovarism minus ja minu ümber Gustave Flaubert´i raamatus "Madame Bovary" kirjeldatakse bovarismi kui seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. Igas inimesed on natuke bovarismi. Arvan, et see on osa meie kõigi elust ning et seda ei saa muuta mitte keegi. Elus on palju muutmatuid asju- arvan, et bovarism on üks nendest. Paljud tänapäeva inimesed leiavad, et oleks hiiglama tore omada suurt maja, uhket autot, tipptasemel mobiiltelefoni jne. Nad elavad oma suures roosas mullis ning tegelikust elust nad ei hooli. Nad tahaksid elada igavest ülekülluslikku elu. Paljud inimesed tahavad olla maailmakuulsad ja üle mõistuse rikkad. Keegi neist ei mõtle selle peale, kui palju ohverdusi see kõik võib nõuda või kui "võimalik" see üldse on. Selliste lootuste ja mõtetega tekib paratamatult ülbus. Nad tunnevad, et on paremad kui teised inimesed. Minu meelest on see kõik vaid üks suur unistus. ...
Punane lint ümber mu maja Film"punane lint ümber mu maja" räägib AIDSist. AIDSi põhjustab HIV. Viimasel ajal pööratakse AIDSile väga palju tähelepanu, kuna sellest pole keegi kaitstud. Kahjuks vähesed võttavad seda probleemi tõsiselt enne, kui see on neid puudutama hakkab. Praegu pole olemas lõplikku ravimit ega vaktsiini HIVist , kuigi rohud võivad viiruse toimet aeglustada. Seepärast pannakse suuremat rõhku haiguse ennetamisele kui ravimisele. See väljendub ohutu seksi ja süstlanõelte vahetamise programmides. Selle filmi peategelane Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV positiivne, aga ta tütar Ntombi häbeneb seda, kartes olla diskrimineeritud ühiskonna poolt. Siin tekkib küsimus, kas sellest on vaja rääkida teistele või mitte? Pinki arvates see oli tema kohustus seletada inimestele, et HIVist pole keegi kaitstud ja ei olene sellest, kes sa oled, vaid sellest kuidas ...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda ...
Mats Aniluik Kaarel Aniluik Jüri Aniluik Taavet Aniluik + Soola Roosi tütar Edgar Aniluik Mats Aniluik on Aiaste peremees, kes meeleheitlikult üritab oma kolme poja seast leida väärilist järeltulijat, sest tema enda parimad aastad on ammu möödas. Ta katsub oma poegadest aru saada ning neid aidata, kuid see ei tule tal kuigi hästi välja. Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma. Kaarel Aniluik oli vanim poeg peres. Erivenalt teistest vendadest õppis ta Tartus juurat, samal ajal kui teised koduaias tööd rügasid, ning kulutas isa saadetud raha. Kaarel oli teistsugune kui muud maainimesed, tal ei olnud tööde peale kätt ning see, et vanim vendadest üli...
Piirid meis ja meie ümber Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega, olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised. Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire, olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riig...
Headus ja kurjus minu ümber Headus ja kurjus ümbritseb igat inimest , igal ajal. Mõnda ümbritseb rohkem headus , mõnda kurjus. Kindel on see , et need ümbritsevad ka mind. Headus tuleb vanematelt ja parimatelt sõpradelt. Ükski vanem ei taha oma lapsele halba , nii ka minu vanemad tahavad , et mul oleks siin maailmas hea olla . Parimaid sõpru on aga erinevaid , nende peale ei saa vahel kindel olla , kas nad tahavad mulle head või halba . Ma loodan südamest , et nad ümbritsevad oma mõtetes mind heaga , sest mingil hetkel võib igaüks kellelegi kurja soovida . See on paratamatu . Kurjust on kindlasti minu ümber , kui palju , seda ei saa kunagi teada . Kurja võivad mulle kõik soovida , sest selliseid inimesi on minu ümber rohkesti . Inimestega tutvudes on alati esmamulje teistsugune , kui see inimene tegelikult on . Nii ümbritseme kurjusega pahaaimamatult teisi , ise inimest tundmata . Tihti arva...
"Punane lint ümber mu maja" See Lõuna-Aafrika Vabariigis vändatud film räägib sellest, kuidas elatakse perekonnas, kus ema on HIV positiivne. Ema Pinki, kes on ka vähihaige, oli saanud viiruse läbi vereülekande. Ta on avatud ega salga kellegi ees, et on HIV positiivne. Samas ta tütar Ntombi häbeneb, proovib seda varjata ja ei julge isegi endale sõpru külla kutsuda, kartuses, et ema paljastab neile oma haiguse. Lõuna-Aafrika Vabariik ise on kõige AIDSi rikkaim riik maailmas ning seal ei ole taoline perekond erakordne. Pinki on naine, kellel on missioon : tõsta teadlikkust haigusest, mis räsib tervet riiki. Ta teeb seda läbi avalike esinemiste, hoolimata oma tütre vastupanust. Kõige suurem vaenlane AIDSi vastases võitluses ongi teadmatus ja valearusaamad, just need samad asjad, mille vastu Pinki lahingut peab. Haigeid kardetakse ja neist hoitakse iga hinnaga eemale kartuses ise nakatuda. Kaitsevahendite vastu o...
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal,...
Laura Ristla 8T Autor: Jules Verne Jules Verne (8.veebruar 1828- 24.märts 1905) · Raamat on välja antud aastal 1872, romaan on tõlgitud Eesti keelde 1924. aastal. · Jules Verne on kirjutanud umbes 29 teost, raamat ,, 80 päevaga ümber maailma"oli üks kuulsamaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes ,, Le Temps". · Eesti raamatukogudesse ilmus raamat esmakortselt 1994. aastal. · On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale. Peategelased: Phileas Fogg, teener Jean Passepartout, agent Fix, Proua Auda. · Phileas Fogg oli üks suuremaid kõnemehi, väga silmapaistev elegantne härrasmees. Ta oli rikas härrasmees. Tema ajakava oli väga täpne ja ta oli väga vapper. · Jean Passepartout oli prantslane, kes oli pidanud erinevaid ameteid. Passepartout armastas täpsust ja korrektsust. Ta oli sõbralik ja korralik inimene. · Agent Fix oli agent kes oli kind...
Punane lint ümber mu maja See Lõuna-Aafrika Vabariigis tehtud 26-minutiline film näitab, kuidas elatakse HIV positiivse perekonnas. Ema Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV positiivne. Tal on tütar Ntombi, kes häbeneb seda, et ta ema on HIV positiivne. Kas HIV viirusest rääkida või mitte? Kas vältida HIV viiruse olemasolu? Kindlasti igal inimesel oleks sellest oma seisukoht. Minu arvates peaks HIV viirusest rääkima ning inimesed sellega kurssi viima. Inimesed peavad teadma kõigist riskidest, mis neid ümbritsevad. Me ei saa maha salata seda, mis on olemas ja tohutul kiirusel on nakatamas inimesi. Maailmas on nakatunuid umbes 40 miljonit. Kõige kõrgem on AIDS-i levik Aafrikas, ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariigis elab 5,3 miljonit HI-viiruse kandjat. Filmi alguses Pinki läheb kaevandusse, et rääkida HIV viirusest. Oli hämmastav, kuidas täisealised mehed ei tea viiruse tõsid...
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte. Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest kõik näevad, kui palju viljakotte sel aastal kellelgi on. Teisest küljest annab aurukatla keskseks sümboliks võtmine lugejale hea pildi taluelust Eestis ...
Füüsika meie ümber Füüsika on kõikjal meie ümber ja meie sees. Ilma füüsikata ei oleks elu. Tänu füüsikale mõistame, kuidas esemed, asjad ja inimesed liiguvad ja töötavad. Füüsika on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab, kuidas esemed ja inimesed liiguvad ning töötavad. Tänu füüsikale saavad inimesed oma küsimustele, kuidas asjad toimivad vastuse. Igapäevases elus inimesed ehk ei mõista, miks me peame mõistma ja õppima füüsikat, aga kui me ei oskaks ega teaks füüsikast midagi oleks elu palju keerulisem ja me ei mõistaks paljusi asju. Füüsika selgitab kuidas asjad ja esemed töötavad ning tänu sellele saame aru, kuidas neid esmeid teha ja parandada. Kas või näiteks kuidas töötab külmkapp, enamus inimesi seda ei tea, aga kui ei oleks kedagi kes seda ei teaks, ei olekski meil külmkappi ega ka inimesi, kes neid parandada oskaks. Füüsika teeb ka elu palju lihtsamaks. Näiteks, selline igapäevane tegevus nagu ...
Mina ja maailm minu ümber Viies end kurssi igapäevaste uudistega on selgelt tunda, et maailm minu ümber muutub tohutul kiirusel ning seda mitte ainult paremuse suunas. On jäänud mulje, et aina enam süvenevad pinged riikide vahel, korruptsiooni osakaal võtab suuremaid mõõtmeid ning pea iga suurema eduka ettevõtte taga on jalga kinnitamas seadusevastane tegevus. Samuti ei saa mainimata jätta pagulaskriisi, mis paneb meid kõiki proovile eelkõige tolerantsuse suhtes välisrahvastesse. Iga uus tekkinud iseärasus mõjutab minu vaatepunkti maailmale arvestataval määral. Üks suurimaid aspekte, mis mind häirib on privaatsuse osakaalu vähenemine. Riigid kuulavad oma kodanike kõnesid pealt, internetiteenusepakkujad analüüsivad oma klientide sirvimisharjumusi ning suhtlusportaalid müüvad kasutajate andmeid ilma põhjaliku taustauuringuta kolmandatele isikutele, mistõttu võib sattuda delikaatne info halbade soodumuste...
Objektiivsus minu sees ja ümber. Sõna objektiivsus minu jaoks tähendab ausust, ausat suhtumist endasse kui ka oma kaaslastesse. Ootame ju kõik endasse ausat suhtumist ja peame ka andma teistele inimestele nende käitumisest tagasisidena objektiivseid hinnanguid. Objektiivne suhtumine on heade suhete aluseks. Kuid arvan, et liigne kriitiline objektiivsus alati , igal olukorral, ei tule kasuks. Mõnikord võib see olla solvav. Objektiivsuse puhul ei kaasne isiklikku arvamust või suhtumine eelarvamusega. Objektiivne suhtumine on eelkõige erapooletu. Otsuste langetamisel erapooletu suhtumine. Tegelik olukord. Objektiivsus on reaalsuses eksisteeriv tõde. Ei saa vaielda, meil on erinevad objektiivsed suhtumised. On olukordi ja seisundeid, kus inimene ei ole võimeline objektiivselt mõtlema, ega hindama oma olukorda. Ebameeldivate sündmuste puhul järelduste tegemine ja reageerimine. Lähenemine olukorrale ilma emotsioonide...
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele aga kui kuulis tagasi tulles,et poeg tahab Soola Roosit naiseks võtta, tahtis isa vankri ümber pööra...
Vesi meis ja meie ümber Koostaja: Tiina Oja Klass: 12 H Kool: Jüri Gümnaasium 2010 1. Sissejuhatus Vesi on meile eluliselt tähtis. Vesi on kõige levinum aine Maal kui Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal. Ta moodustab kolmveerandi meist ja katab ka kolmveerandi me koduplaneedi pinnast. Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriin...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber muutuvad iga meie elatud minutiga. Mõttemaailma muutudes ja arenedes muutuvad ka meie seatud piirid. Ning näiteks kes oleks võinud kunagi üldse seda arvata, et inimene saab sellelt maalt õhku tõusta või veel vähem mingile teisele planeedile jala maha panna? On piirid, mis määravad nii-öelda kaugust. Just täpselt viimane piir, kui kaugele saab minna maalt või näiteks riigipiirid. Maailmapiir, silmapiir, kuid suhtluspiir? Mõelda vaid, kes oleks eales uskunud, et oma kodust võid suhelda inimesega 10.000km kaugusel. Vihjan siinkohal muidugi interneti arengule. Ühed suurimad piirid meie elus on seadused. Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja oskuslikumad võivad mööda hiilida. Tegelikult saab siit ka välja lugeda, et meie elude piirid olenevad ka riigist, kus elame, kun...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su sõpradeks, ei tasu alati...
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja ...
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas. Muusika saatel on nii nutetud kui naerdud. Olgu see siis südamevalu...
Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Kaabeldus rajatakse reeglina ehituse või remondi käigus koos muude kaablitega. Arvutivõrke liigitakse 1. kohalikeks võrkudeks LAN (Local Area Network) ja 2) laivõrkudeks WAN (Wide Area Network) Kohalik füüsiline võrk on ta...
Toiteplokk Toiteploki ülesandeks on arvuti toitmine vajalike parameetritega toitepingega. Kuigi Elektroonikaseadmed tarbivad madalapingelist voolu, tuleb meeles pidada, et toiteplokis (ja veel võib olla mõnes seadmes) on kasutusel needsamad 220 volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jah...
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
Orgaanilised ained minu elus Kuna Maad tabas peale teket tihe meteoriidisadu, on teadlased seisukohal, et orgaanilised ained on Maale saabunud kosmosest. Lõppude lõpuks selgub, et orgaaniline aine pärineb ikkagi elusloodusest. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega ei kuulu orgaanilise aine hulka näiteks merikarpide kojad, samuti mitte tööstuslikud ja mittelagunevad orgaanilised ühendid. Mulla koostises olevat lagunenud orgaanilist ainet nimetatakse huumuseks. Millest minu keha koosneb? Räägin, kuidas minu keha sisaldab orgaanilisi aineid. Igas organismi, seega ka minu oma koostises on orgaanilisi aineid. Ilma nendeta polekski elu. Enamik orgaanilisi ühendeid koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Nende kõrval on enam levinud keemilised elemendid veel lämmastik ja fosfor. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, os...
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis strukt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
