liberisatsioon, mis põhjustab peremeesrakkudes muutusi (raku hävimine). Abortiivne viirusinfektsioon ( mitteproduktiivne) katkenud, mittearenenud infektsioonid. Kõik abortiivsed viirus-rakk interaktsioonid on seotud latentsete ja persistentsete infektsioonidega. Latentsus (peidus olema, varjatud olema) peitumus, haigustunnusteta olek. Persistentne säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv. Tsütotsiidsed muutused viirusega infitseeritud rakus Tsütopaatilised viirused hävitavad raku, milles nad paljunevad. Selle tulemusena tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE). Abortiivsed viirused ei põhjusta raku hävingut, nad võivad organismis esineda isegi kongenitaalselt (kaasasündinud), näiteks veiste viirusdiarröa/mukooshaiguse tekitaja. Raku kahjustusi põhjustavad mehhanismid: 1. peremeesraku nukleiinhapete sünteesi inhibitsioon (pärssimine).
B-HEPATIIT ON ÜKS KÕIGE LEVINUMAID NAKKUSHAIGUSI MAAILMAS, OLLES 100 KORDA NAKKAVAM KUI HIV RAVI • B-HEPATIITI HAIGESTUNUTELE EI OLE EFEKTIIVSET SPETSIIFILIST RAVI, 85- 90% HAIGESTUNUTEST PARANEVAD 6 KUU JOOKSUL, AGA JÕUETUS JA ALKOHOLITALUMATUS VÕIVAD KESTA ÜLE AASTA. B-HEPATIIDIST VÕIB KUJUNEDA KROONILINE HEPATIIT, MIS VÕIB ARENEDA MAKSATSIRROOSIKS, MAKSAVÄHIKS NING PÕHJUSTADA SURMA VAKSINEERIMINE • KOLMANDIK MAAKERA ELANIKKONNAST ON INFITSEERITUD B-HEPATIIDI, KOKKU SUREB B-HEPATIIDI TAGAJÄRJEL ÜLE MILJONI INIMESE AASTAS. B- HEPATIIDI VASTU ON VÕIMALIK END VAKTSINEERIDA. KASUTATUD ALLIKAD: • HTTP://WWW.HIV.EE/ET/MUUD-SAGELI-HIV-GA-SEOTUD-HAIGUSED/HEPATIIT /HEPATIIT-B • HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/B-HEPATIIT
ISIKLIK HÜGIEEN Juhendaja: Kaja Rahu Koostas: Kaili Vill Kõik toidu käsitsemise alas töötavad inimesed peavad: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse, Kandma sobivat, puhast tööriietust, Vajadusel kaitseriietust. Toidukäitlemisse ei lubata: Nakkuse kandjaid: Infitseeritud haavad Nahahaigused Põletikud Kõhulahtisus Otsene või kaudse saastumise oht. Toiduainete suhtes kohaldatavad sätted Toidukäitleja ei võta vastu: Toidutooret või koostisaineid Töötlemisel ebavajalikke materjale Käitlemisettevõttes hoitakse: Sobivates tingimustes Tooraineid Koostisaineid Vältimaks riknemist ja saastumist
Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud. Nakkusülekanne Toimub puukidega, kes loomade vere imemisel saavad Toimub puugiga. Puuk imeb inimese verd ning viiruse. Nakatuda võib ka piimaga, kui lehmad või kitsed on inimese nahas liiga kaua. on infitseeritud. Haiguspilt Peiteperiood 7-14 (2-28) päeva. Kaks staadiumi: Inkubatsiooniperiood on 3-30 päeva, 1. 2-4 päeva. Tekivad gripinähud keskmiselt 7-10 päeva. Kolm staadiumi 1. 2. 20-30%-l tekib uus palaviku tõus-mengiit, estsefaliit Sümptomiteks on nahanähud. või mõlemad. Peavalud, iiveldus, oksendamine, Puugihammustuse kohale tekib punetav peapööritus, fotofoobia
Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksatsirroos, maksavähk). Nakkavad on kõik B-hepatiidi haige verd või plasmat sisaldavad eritised veri, sülg, seemnevedelik, tupeeritis, ka rinnapiim. Viirus võib püsida väliskeskkonnas mitmeid kuid. Läbi terve, vigastamata naha ja limaskesta see ei lähe.
Arvestuse küsimused 1. Käte pesemine – mida saavutatakse? Kuna tuleb teha? Kätehugieen on standardsete ettevaatusabinõude peamine osa ning kõige efektiivsem meetod mikroorganismide ulekannete vältimiseks tervishoius. Käed pestakse seebi ja veega: • enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–6...
Kõripapilloomide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Sisuliselt on nad kõik isetaanduvad. Kasutatakse loomuliku immuunsuse ja põletikuvastuste stimulaatoreid. Cidofovir võib toopilisel manustamisel tappa selektiivselt HPV-infitseeritud rakke. On valmimas uus vaktsiin, mis sisaldab kapsiidivalku viiruslaadsetes partiklites. Praegu profülaktikas parim otsese kontakti vältimine infitseeritud koega. Viirused mõmm :) 05/06 Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed. Ümbriseta – inaktivatsioonile resistentne. Epidemioloogia. Üldlevinud (BK, JC), aga ei põhjusta tavaliselt haigust
• Hüdrolüütilised ensüümid võivad vahendada koe hävingut, bakteri süsteemset levikut. Hüaluronidaas – levikuks. Nuleaas. Neuraminidaas – levikuks. • Pinnaproteiinid suguteede ja seedekulgla epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. • β-hemolüsiinid. • Murray mingi kokkuvõtlik tabel: sisuliselt sama nagu Strep pyogenes, aga ilma kihnuta. ?. Haigused. • Varase algusega (early onset) neonataalne haigus: 7 päeva jooksul sünnist, infitseeritud vastsündinul pneumoonia, meningiidi, sepsise sümptomid. • Hilise algusega neonataalne haigus: hiljem kui nädal pärast sündi, bakterieemia ja meningiidi sümptomid. • Rasedate naiste infektsioonid: enamasti UTI, võivad esineda bakterieemia, dissemineerunud komplikatsioonid. • Teised täiskasvanud: baktereemia, pneumoonia, luude ja liigeste infektsioonid, naha ja pehme koe infektsioonid. Diagnostika.
Sissejuhatus Hepatiit on viirus, mis tekitab maksapõletiku. Teada on mitut erinevat hepatiidi viirust, mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Olenevalt hepatiidi tüübist, võib haigus olla kerge, raske või krooniline. Olemas on viite tüüpi hepatiiti – A, B, C, D ja E. Nendest B- ja C-hepatiit viiruseid on kõige raskem läbi põdeda ning võivad põhjustada kroonilist nakkust. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb umbes 500000 inimest sellega seotud haigustesse. Referaat on ülesehitatud järgnevalt: alguses tutvustades hepatiitviirust, siis selle levikut, erinevate viiruste sümptomeid ning kuidas kaitsta ennast. 3 1. Mis on hepatiit? Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik
"Torkavad ja lõikavad jäätmed". Torkavad ja lõikavad jäätmed võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistustatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Nakkusohtlikud jäätmed Jäätmed on nakkusohtlikud, kui on teada või kahtlustatakse, et need on infitseeritud järgmiste haiguste tekitajatega: katk, siberi katk, hemorraagilised palavikud (Ebola, Lassa, Marburger jt.) 5 Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas
et end suguhaiguste eest kaitsta. Sellisel juhul areneb tarvitajal bakter, mis on antibiootikumidele vastupidav ning seksturistid toovad haiguse ikkagi "koju". Kuna viimasel ajal gonokokid tihti ei allu tavalistele antibiootikumidele, peab gonorröad kindlasti ravima vastava väljaõppe saanud suguhaiguste arsti juures, kes on kursis kiiresti muutuvate raviskeemidega. "Nurga taga" ravimine võib tuua tervisele korvamatut kahju. Väga sageli on gonokokkinfektsioonidega patsiendid paralleelselt infitseeritud klamüdioosi tekitajaga, mistõttu ravitakse kõiki patsiente samaaegselt mõlemasse tekitajasse toimivate preparaatidega. Et vältida suguhaiguse levikut, peavad gonorröahaigete sekspartnerid saama analoogse ravi. Ravile ja kontrolli alla kuuluvad sümptomitega kulgenud gonorröa haige viimase kahe nädala sekspartnerid ja ilma sümptomiteta kulgenud gonorröa haige kolme viimase kuu partnerid. Suguelu ei tohi alustada enne, kui kõik asjaosalised on terveks ravitud.
Praktiline töö I Rakkude külmutamine/sulatamine 1. Milleks on söötmesse lisatud antibiootikumid? Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasva...
Palavik Tekitab anaeroob 13. Tõmba õigele(-tele) väitele (-detele) joon alla- tuberkuloos Tuberkuloosi korral on haiget võimalik isoleerida ca pool aastat Raviks kasutatakse OKR-i ja seetõttu on palju ravimresistentseid tüvesid Kasutuselolev vaksiin on efektiivne ja seetõttu vaksineeritakse käesoleval ajal vaid ühekordselt Tuberkuloos on sotsiaalne haigus, kuid kõik infitseeritud ei haigestu 14. Nimeta tekitajad Tuberkuloos- puukentsefaliit- shigelloos- difteeria- Nakkshaiguste kt III rühm 1. Organismi reaktiivsust tõstvat ravi võib teostada Antibiootikmidega Organismi reaktiivsust mõjutavate preparaatidega Immunglobuliinide manustamisega Vedelik piisava manustamisega 2. Latentne infektsioon on Pärast haiguse põdemist uue nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks
Parasiidid parasiteerivad peensoole alumises osas, jämesooles, Pärasooles. 3. Kirjelda lühidalt helmintiaaside etiopatogeneesi (põhjus ja tekkemehanism). Helmintiaasid on parasiitussid, mis tekitavad haigusi. Askaridaasi ehk solgestõbe tekitab limuksolge. Nakatumine toimub haige inimese väljaheidete kaudu, mille sisse parasiit muneb solkmemune. Munad kantakse edasi kärbestega, kes nakatavad toidu ja vee solkmemunadega. Inimene tarbib infitseeritud toitu või vett ja saab endale solgestõve. Enterobiaasi tekitajaks on naaskelsaba. Nakatumine toimub pesemata käte, mänguasjade ja tarbeesemete vahendusel suhu sattunud munade allaneelamise teel. Munad säiluvad esemetel kuu aega ja on vastupidavad kuivamisele. Kui munad alla neelatakse vabanevad munad kestast duodeenumis ja arenevad suguküpsed naaskelsabad. Emased ussid ronivad öösel pärasoolest välja ja munevad pärakuümbruse nahakurdudesse u 12000 muna. Pärast seda hukkub emasloom
viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks maailma haruldaseima koerlase – etioopia hundi – arvukuse languse põhjuseks on olnud koerte katku viirus (Gordon jt., 2015). Nakkuse levikus esinevad liigilised erinevused. Kodukoerte hulgas toimub nakatumine oronasaalselt, kuid metsikutel koerlastel infitseeritud liha söömise kaudu (Gordon jt., 2015). Pärast inokulatsiooni taastoodab viirus ennast hingamisteede lümfikudedes ja on leitav sinna migreerunud makrofaagides. Tekkinud esmane vireemia levib mööda sooni distaalsetesse lümfi- ja vereloomeorganitesse nagu näiteks põrn, punane luuüdi, tüümus, lümfisõlmed. Tulemuseks on lümfotsüütide vähesus ja immuunpuudulikkus. Kui selles faasis ei
Kolm olulist funktsiooni: fagotsütoos; Ag esitlemine T-lümfotsüütidele > APC rakud; tsütokiinide tootmine. Surmamine ilma fagotsütoosita Eosinofiilid, naturaalsed killerid (NK rakud) ja neutrofiilid on suutelised hävitama baktereid ka ilma fagotsütoosita. Eosinofiilid sekreteerivad antimikroobseid aineid, kinnitudes eelnevalt helmintidele (kaasenb eosinofiilia). Naturaalsed killerid (lümfotsüüdid) (NK rakud) toodvad toksilisi aineid, mis hävitavad infitseeritud rakke ja kasvajarakke; nad ei ole suunatud otseselt mitte patogeenide, vaid mittespetsiifliselt kõikide "võõraste", sealhulgas organismi enda nakatunud rakkude vastu. Naturaalsed Killerid (NK-rakud) NK rakud loomuliku immuunsuse rakud. n Funktsioonilt ja morfoloogialt sarnased tsütotoksilistele T-lümfotsüütidele. Suudavad lüüsida ilma spetsiifilise Ag aktivatsioonita. Tunnevad ära "muutunud" membraaniga keharakke > viirusega infitseerunud, kasvajaliselt muutunud rakud
võib põhjustada respiratoorprobleeme. Järgneb vireemia, viiruse paljunemine lümfoidkoes ning massiline replikatsioon toimub ~8 päeva jooksul munajuhas. Muutused munakoores tekivad samaaegselt. Munad sisaldavad pindmiselt ja sees viirust 8-18 päeva. Munajuha valendik on täidetud viirust sisaldava eksudaadiga, mis saastab ka sõnnikut. Erinevalt teistest lindude adenoviirustest, võib viirus paljuneda ainult üksikjuhtudel soolkanali epiteelis. Tibud, kes on koorunud infitseeritud munadest, võivad eritada viirust ja neil moodustuvad antikehad. Sagedamini jääb viirus latentseks ja antikehad ei moodustu kuni linnu munemiseni, sel ajal hakkab viirus reaktiveeruma ja paljunema munajuhas ning toimub tsükli kordumine. Kliiniline pilt: Haiguse esmaseks tunnuseks on munakoore pigmendi värvuse muutus (normist heledam), pehme koor või kooreta munad. Kuna linnud püüavad ise süüa kooreta mune, jääb haigus sageli märkamatuks
.. 200 (nukleotiidide arv 3 tuhat kuni 300 tuhat). HIV (human immunodeficiency virus) - inimese immuunpuudulikkuse viirus, kuulub retroviiruste sugukonda. HIV iseloomustus: infitseefib T-lümfotsüüte (tuntud kui T4 lümfotsüüdid), seostudes rakupinnal olevate retseptorite kaudu.; omab RNA-genoomi.; sisaidab ensüümi pöördtranskriptaas, mis RNA kui sablooni järgi sünteesi DNA-d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi. lnfektsioonijärgselt organismis tekkivad antikehad ei elimineeri infitseeritud rakke, viiruse DNA püsib rakus kuude, isegi aastate jooksul. Kui kehas tekib vajadus teiseseks immunoloogiliseks vastuseks, võib nakatunud rakk aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt
HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid...
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
(MHC-TCR interaktsioonis) antigeeni T rakkudele. NK rakud-5-10% lümfotsüütidest, suured, granuleeritud. Puudub TCR ja MHC klass I/II restriktsioon. Reageerivad MHC I puudumisele teistel rakkudel. Ei vaja eelnevat aktiveerimist. Sihtmärkraku lüüsimine toimub perforiini abil. Toodavad tsütokiine: IFNgamma. Intratsellulaarsete infektsioonide ja kasvajate vastane kaitse. Mõningane immunoloogiline mälu. Esmaseks ülesandeks on kiiresti ära tunda ja hävitada kasvajarakke ja viirusega infitseeritud rakke. Teiseks tähtsaks funktsiooniks on immuunvastuse kulu regulatsioon tsütokiinide tootmise kaudu (IFNgamma). 6. Mis on lümfisõlme funktsioon? Kirjelda lümfisõlmes toimuvaid protsesse, rakkude tüüpe ja nende terminaalset differentseerumist, GC kujunemist, klonaalset selektsiooni ja FDC osa selles. Lümfisõlmede funktsiooniks on lümfi filtreerimine. Lümfisõlmedes toimub lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine
MRSA levib nende vahendite kaudu sama hästi, kui tiheda kontakti kaudu. Hoia haavad kaetuna. Hoia haavad ja marrastused puhtana, kaetud steriilselt seni, kui nad paranevad. Haavad võivad sisaldada mäda koos MRSAga, mis kaetuna ei levi edasi. Mine dussi ala peale sportimist. Kasuta vett ja seepi. Ära jaga rätikuid teistega. Väldi sportlike tegevusi, kui sul on mingi infektsioon hetkel. Juhul, kui sul on haav, mis eritub või näeb infitseeritud välja ( punetav, niiske, soe, puutumisel tundlik) väldi sportlike tegevusi, kuni haav ei parane. Pese linu. Kui sul on haav, siis pese linu ja rätikuid pesumasinas kuumas vees võimalusel koos valgendajaga ning kuivata neid kuumas kuivatis. Pese spordirõivaid iga kord, kui oled neid kandnud. Kontrolli ennast. Kui sul on nahapõletikke, mis vajavad ravi, konsulteeri oma raviarstiga MRSA kontrolli suhtes
· Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel organitesse: kops, lümfisõlmed. · Tuberkuloositekitajad on organismis rakusisesed parasiidid. Haiguse algstaadiumis paljunevad nad makrofaagides (mittetäielik fagotsütoos). · Tervetel inimestel tekib vastusena IV tüüpi allergiline reaktsioon ja rakuline immuunvastus. Hilistüüpi ülitundlikkuse reaktsiooni tõttu infitseeritud makrofaagid hävitatakse, teine osa aga transformeerub epitelioidseteks rakkudeks ja hiidrakkudeks, hiljem tekib tuberkul. · Pärast esmase tuberkuloosi põdemist ja paranemist võib haigestuda teisesesse tuberkuloosi. Sel juhul on tegemist: uue nakatumisega või esmase tuberkuloosi vanade kollete aktiveerumisega. · Teisese tuberkuloosi kulg on reeglina raskem. 8. Mükobakterite antibakteriaalse ravi · Tuberkuloosivastased preparaadid jaotatakse 2 gruppi.
dekompressiooniks. ERCP ei ole näidustatud, kui puuduvad viited pankrease juha ummistusele sapikivi tõttu. Profülaktiline AB manustamine steriilse nekroosi puhul ei ole näidustatud. Antibiootikumid infektsioonitunnuste olemasolul (püsiv palavik, gaas pankrease koes, üldseisundi negatiivne dünaamika jne): kinoloonid, karbapeneemid, metronidasool. Kirurgiline ravi on näidustatud põhiliselt tüsistuste ohjamiseks: raske sümptomaatilise või infitseeritud nekroosi debridement (minimaalinvasiivne perkutaanne või transgastriline drenaaz, avatud nekrektoomia). Biliaarse etioloogia korral laparoskoopiline koletsüstektoomia. Tüsistused: peripankreaatiline vedelikukogum, pseudotsüst, abstsess, infitseeritud nekroos, GI verejooks, intraperitoneaalne verejooks, soolesulgus, fistulid, abdominaalne kompartmentsündroom, peritoniit. 23. Pankrease tsüstid. Klassifikatsioon. Diagnostika. Komplikatsioonid. Ravi printsiibid.
(organismi muundunud raku või võõrrakuga) ja hävitavad selle Arengu käigus T-rakud ekspresseerivad algul nii CD4 kui ka CD8 molekule, kuid küps rakk, lahkudes tüümusest kannab kas CD4 või CD8. CD4 ja CD8 molekulid juhatavad T-raku õige märklauani, mis vastavalt interakteeruvad MHC II ja I klassi molekulidega Loomulikud killerrakud (NK-rakud) Põhifunktsiooniks on viirusega infitseeritud rakkude ja kasvajarakkude äratundmine ja hävitamine Oma MHC molekule kandvad rakud on NK ründe eest kaitstud Toime erivormiks Ak kaudne rakuline tsütotoksilisus Aktiveeritud NK toodavad tsütokiine reguleerivad immuunvastust Efektormehhanismid sarnased T-lümfotsüütidele, aga märklaudraku äratundmine toimub teisiti: nad liiguvad kehas ringi ja otsivad nakatunud rakke. Rakkude pinnamarkerid:
Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibioo...
1. Algne vastuvõtlikus: peale algset replikatsiooni patogeeni levik piiratakse väikese hulga rakkudega esmase infektsiooni koha lähedal. Enamasti on see seotud HR-iga (taimede üldine reaktsioon patogeenidele ja kahjuritele). Patogeeni poolt nakatatud ala ja selle ümbrus nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2. Patogeen ei levi süsteemselt esmaselt infitseeritud lehest edasi. 3. Patogeen replitseerub ainult esmaselt nakatatud rakkudes (puudub levik taimes) 3. Täielik immunsus: patogeen pole võimeline replitseeruma isegi esmaselt nakatatud rakkudes. Peremeestaime resistentsus · Spetsiifiline · Vajalik R valke, mis tunnevad ära avirulentsuse faktorid (avr) patogeenis Näide: Põhja-Ameerika viljasääsk ja nisu (resistentsus aretuse läbi) *Nisu ja fusarioosid (Fusarium graminearum) Põhjustab ka kontrollimatut vahutamist õlles
· genitaalkondüloomidega emadelt sünnituse käigus. Sel viisil saadud infektsiooni korral tekivad papilloomid kõris, ilmenedes varases lapseeas; · trantsplatsentaarselt; · autoinnokulatsioon (inokulatsioon - mikroobide või muu antigeense materjali viimine organismi) sama lapse nahal olevatest tüügastest; · heteroinokulatsioon viiruse naha- või genitaaltüübist (seksuaalne või mitteseksuaalne kontakt infitseeritud isikuga). Siin mängib olulist rolli dermatiidi ravimine toopiliste kortikosteroididega Kui analüüsitakse lapse anogenitaalseid kondüloome, tuleb arvesse võtta ühes voodis magamist, ühiste saunalinade ja pesemisvahendite kasutamist. 2.2 Kondüloomide ravi Kuna papilloomviirustele toimivat antiviirusliiku ravimit ei ole, on kondüloomide ravi eesmärgiks eemaldada kaebusi põhjustavad kliiniliselt nähtavad genitaalkondüloomid ja
On kaks teed, endogeenne ja eksogeenne. Degradeeritud peptiidid seonduvad MHC molekulidega (raku sees) ja seejärel kompleks peptiid- MHC transporditakse raku membraanile ja paisatake (display) raku pinnale, seda nimetatakse antigeeni esitlemiseks e. antigen presentation. MHC I-ga on seotud endogeensed peptiidid, mis protsessitekse raku tsütoplasmas (ka norm. raku valgud, viiruse või bakteri valgud, mida toodetakse infitseeritud raku sees)- endogeenne rada. Endogeenset päritolu antigeen on pärit näiteks viiruselt, mis sisse tungis ja replitseerub rakus jne. Endogeensed antigeenid produtseeritakse viiruste poolt, replitseeruvad peremees rakus, protsessitakse proteolüütilises süsteemis ja esitletakse MHC I klass molekulide poolt. Intratsellulaarsed valgud lõigatakse lühikesteks peptiidideks multifunktisonaalse proteaasi kompleksi proteosoomi poolt. Proteiinid, mis lähevad degratsiooni on seondunud kovalentselt
IRES- elemendid (võivad erinevatel tobamoviirustel asuda MP ja /või CP geeni ees) ning võimaldavad vastavate valkude transaltsiooni otse genoomselt RNA-lt. Genoomi 3’ ots moodustab tRNA like struktuuri. Viiruse seisukohalt on tRNA-like struktuur negatiivse RNA ahela sünteesil promootoriks ja arvatavasti ka kaitseks raku ribonukleaaside vastu. TMV genoomi kodeerivad alad ORF1- 126 kDa valk, TMV replikaasi subühik, seondub infitseeritud rakkudes membraaniga. Osaleb viiruse genoomse ja sgRNA-de cap-imisel ja sisaldab RNA- helikaasset domeeni. ORF2- 183 kDa valk, TMV replikaasi katalüütiline subühik. Translatsioon toimub UAG terminaatorkoodoni mahasurumise teel (“read-through” strateegia). Mahasurumise efektiivsus on ca 5-10%. MP, movement protein, sünteesitakse sgRNA-lt: hüdrofoobne, seondub membraanide ja rakuseintega ning on TMV transpordivalguks: MP seondub kooperatiivselt viiruse RNA-ga ja moodustab
lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat • Neisseria gonorrhoeae (gonokokid). Levib inimeselt inimesele peamiselt otsesel seksuaalkontaktil, aga ka värske infitseeritud sekreediga. Põhjustab gonorröad. 38 Klamüüdiad Klamüüdiad on väikeste liikumatute gramnegatiivsete obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab genus Chlamydiae ja genus Chlamydophila liike. Nad pole võimelised kasvama söötmetel, küll aga koekultuurides. Chlamydia spp. hõlmab kaks inimpatogeenset biovarianti – trachoma ja lymphogranuloma venereum (LGV)
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................................
Eristatakse helper-T-rakud, tsütotoksilised T-rakud ja regulatoorsed T-rakud B-lümfotsüüdid diferentseeruvad imetajatel luuüdis, osalevad humoraalses immuunsuses, ekspresseerivad oma pinnal immunoglobuliine, mis funktsioneerivad antigeenide retseptoritena, toodavad antikehi NK-rakud (loomulikud tapjarakud) on võimelised hävitama muundunuid rakke (nt viirusega infitseeritud rakke) ilma otseste antigeenivahendatud mehhanismideta Lümfotsüüdid omandavad antigeenisõltumatuse primaarsetes lümfoidorganites ja antigeenidest sõltuva aktiveerumise sekundaarsetes lümfoidorganites TÜÜMUS Kompaktne organ, üheks oluliseks ülesandeks on T-lümfotsüütide selekteerimine, kuulub immuunsüsteemi tsentraalsete organite hulka
Kliinilistel uuringutel tuleb erilist tähelepanu pöörata patsiendi ülekaalulisusele kui ühele inkontinentsust soodustavale tegurile. Genitaalsfääri nahalööbed võivad kaudselt osutada inkontinentsusele. Günekoloogilistes uuringutes võib ilmneda vaagnahaliste lõtvus jne. Meestel tuleb uurida eesnäärme seisundit. Põhjalik neuroloogiline uuring võib näidata, et inkontinentsus on tingitud põieveast. Laboratoorsete uuringutega tuleb välja lülitada võimalus, et kuseteed on infitseeritud. Tuleb uurida neerude tegevust ja veresuhkru taset. Anamneesi selgitamist kergendab, kui patsient peab nn. urineerimispäevikut, kuhu ta mõni päev enne uuringutele tulekut paneb kirja urineerimistungi, - tahtmise ja tahtmatu urineerimise korrad, samuti arstimite võtmise hulga ja ajad. Samuti tuleb märkida kasutatud vedeliku hulk ja uriini hulk, kui seda on võimalik mõõta. Jääkuriini määramine ultraheliuuringuga või korduva kateteriseerimisega kuulub
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
