monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustesse nakkushaigustesse. 7)Antikehad kaitsevad organismi sissetungijate eest.Antigeen seostub antikehaga,mis tunneb ära haigustekitaja.Antigeenid moodustuvad leuokotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.
antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6 aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust. Ainult sel juhul, kui nad on seotud kõrgmolekulaarsele kandjale (näit
3. Pesta rakke 3 korda 5 minutit á 1 ml 1x PBSiga. II Neutraliseerimine ja permeabiliseerimine 1. Lisada rakkudele á 0,5 ml 50mM NH4Cl + 0,5% Triton X-100 PBSis, inkubeerida 15 minutit toatemperatuuril. 2. Pesta rakke 2 korda 5 minutit á 1 ml 1x PBSiga. III Blokeerimine Lisada rakkudele á 0,5 ml 2% BSA PBSis, millele on lisatud 0,1% NaN3, jätta seisma üleöö (üle nädalavahetuse) +4°C juurde. IV Inkubatsioon primaarse antikehaga 1. Valmistada primaarse antikeha lahjendused (kulub 200 µl ühe klaasi kohta) 0,2% BSA- PBS lahuses a. 40 µl 2% BSA lahust b. 360 µl 1x PBSi c. Mouse anti tubuliin 1:500 0,8 µl, segada. 2. Lisada rakkudele ja inkubeerida 60-90 minutit toatemperatuuril. 3. Pesta 3 korda 5 minutit á 1 ml PBS-Tweeniga. V Inkubatsioon sekundaarse antikehaga. 1. Valmistada sekundaarse antikeha lahjendused 0,2% BSA-PBS lahuses (vaja on kahe klaasi jagu, seega kokku 2x200=400µl). a. 40 µl 2% BSA lahust b
1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab t...
● Eriti hea ekspressiooni võrdlemiseks erinevate lahuste puhul Kiipide tüüpid II Funktsionaalsed valgukiibid ● Kasutatakse puhtaid valke ● Uuritakse valk-valk, valk-DNA, valk-RNA, valk-fosfolipiid vastastikmõju ● Samuti hindamaks ensüümide aktiivsust, leidmaks antikehasid ja näidata nende spetsiifilisust Kiipide tüüpid III Pöördfaasi valgukiibid ● Kasutatakse lüüsitud koeproovi ● Eksponeeritakse uuritavale valgule vastava antikehaga ● Tuvastatakse luminestsentsiga ● Prinditakse alusele, et määrata koguseid ● Saab tuvastada modifitseeritud valke Antikehadel baseeruvad valgukiipid ● Pinnale immobiliseeritakse antikeha ● Märgistatud proov kantakse kiibile ● Seondumine detekteeritakse fluorestsentsi mõõtmisega ● Tulemuste alusel saab võrrelda valkude ekspressioonitaseme muutusi erinevates rakkudes ja kudedes Milleks on seda tehnoloogiat vaja?
liigitatud funktsionaalseteks (kindla ülesandega) ja mittefunktsionaalseteks ensüümideks. Ensüümide abil veres saab mõõta veresuhkrut ja alkoholisisaldust ning avastada haiguseid ( probleeme organismis) VERE GRUPID AB0 SÜSTEEM Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B- antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. REESUSFAKTOR Kui punasel vererakud esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne ja kui puudub, siis
Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone...
N. DNA värvid propiidiumjodiid, Hoechst, DAPI jt • Immuunofluorestsents – kasutatakse fluorestseeruva märgisega (FITC, Alexa, Cy jt) konjugeeritud antikehasid. Enamasti tehakse kahekihiline reaktsioon, esmalt kasutatakse uuritava valgu vastaseid primaarseid antikehasid ja seejärel fluorokroomiga konjugeeritud sekundaarseid antikehi, mis seostuvad primaarse antikeha konstantsete regioonidega. See võimaldab signaali amplifitseerimist, sest ühe primaarse antikehaga saab seostuda mitu sekundaarset antikeha. Samuti kaob siis ära vajadus iga primaarse antikeha fluorokroomiga konjugeerimiseks. Esimene päev – rakkude fikseerimine Enne antikehadega värvimist tuleb rakud fikseerida, ehk töödelda neid kemikaalidega, mis peatavad neis bioloogilist protsessi, seega ka lagunemist. Rakud muutuvad vastupidavamaks. Antud juhul fikseerimiseks kasutame PFA lahust, kuid saab fikseerida ka teiste meetoditega,
Välimus / Koosneb: Ümbritseb KÕIKI rakke, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani 1. Passiivne ainete transport valgumolekulide vahel on kanalid, pääsevad läbi väikesed molekulid. 2. Aktiivne ainete transport transportrakkude abil, vajab energiat, transport rakk muudab enda kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule. Makrofaag hävitab antikehaga ümbritsetud bakterid Difusioon gaasiliste ainete liikumine läbi membraani kõrgemast kontsentratsioonist madalamale. Osmoos: lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt kõrgemalt. ( taime juurtest taime) INFOVAHETUS Retseptorvalgud edastavad info raku sisse. Ribosoomid Koosnevad: suuremadest ja väiksematest allüksustest, mis mõlemad sisaldavad RNA-d. Valgumolekulidest (valgu süntees) Golgi kompleks Ained satuvad sinna tsütoplasma võrgustikust.
Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk a...
kleepuvad, tekivad punased helbed ja ümbritsev vedelik muutub selgeks. Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Aglutinatsiooni tekkimise või mittetekkimise järgi saab veregrupi kindlaks teha. AB0 süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A- antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid
· Valkude ülekandmine geelist membraanile bloti aparaadis. Paneme bloti aparaadi anoodplaadi peale puhvris olnud filtri, membraani, geeli ja jälle filtri. Rullime kõik mullid välja ja paneme katoodplaadi peale. · Ülekanne toimub 15-25min, 10-15V. · Pärast ülekannet tuleb blokeerida membraani vaba osa, selleks asetame membraani 3% BSA , 0,05% TBS/Tween-20 lahusesse (piimalahus) üheks tunniks. · Meie primaarse antikehaga ei sidunud, panime otse sekundaarse. · Peseme membraani 4x5 min TBS/Tweenis · Sekundaarse antikeha sidumine, inkubeerimine ja pesemine 2x TBS/Tween ja 1x TBS. 3. Membraani visualiseerimine. · Tõstame membraani kiledele ja kanname peale substraadi (SuperSignal West mõlemad komponendid 0,5ml) ja inkubeerime 5 min. · Visualiseerime membraani arvutis. Tulemus näitab meile, et kogu meie valk on kondenseerunud ühte piirkonda ja katse oli
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
in),aeglustavad põhj.,anemia)Antikehi pöördtranskriptaasi)zid bakterite autoimmuunhaiguste ovudiin(sama, blok ka resistsentsusut AB vastu.Genereerida DNA suhtes. Nt mõne looma org-s., ja sünteesi)inimorganism asidotümidiin.atsükloviir eraldada,seejärel i enda . Digitalis purpurea seostada ravim vastu:aspirin(COX),zil steroidglükosiidid.Valgu antikehaga ja eutin(lipoksügenaas),si d sekundaar-tekib H- transportida ldenafil(fosfodiesteraas sidemete abil ühe ja sihtmolekulini.Ensüüm ),enalapril(AKE)Geeni sama peptiidahela katalüüs:1.Katalüsaato kontroll:tuumas1.trans lähestikku osade r koorendab kriptsiooniline vahel.tertsiaar- reacts.,alandades kontroll,2.RNA
2.1. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente. - Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? - Makroelementide hulka kuuluvad veel Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl). 3. Miks vajab organism makroelemente suhteliselt suurtes kogustes? - Sest need moodustavad suure osa organismi koostisest. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? - O, C, H, N on enamike organismide koostises. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? - Mikroelemendid on paljude bioaktiivsete (ensüümid, hormoonid) koostises. Vajab neid elutegevuseks. 6. Milline on anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete suhe rakkudes? - Anorgaanilisi aineid on kuskil 80% igas organismis ja ülejäänu on seega orgaaniline aine. 7. Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? - Vett (H2O) o...
63. Mis on ELISA – meetodi põhimõte ja milleks seda kasutatakse (2 näidet)? Immunoensüümmeetod, mida kasutatakse selektiivsete valkude tuvastamiseks ja kvanitatiivseks iseloomustamiseks määramispiiriga alla 1 nanogrammi. On mugav ja kiire, kasutab sihtmärkide tuvastamiseks antikehi ja värvimuutust. ELISA toimib spektrofotomeetrilise meetodina tänu ensüümidele, mis katalüüsivad substraadist värvilise produkti teket. Ensüüm on kovalentselt seotud antikehaga, mis tuvastab spetsiifiliselt huvipakkuva antigeeni. Antigeeni olemasolu korral seostub sellega antikeha-ensüüm kompleks. Signaal tekib, kui uuritav lahus sisaldab antigeeni. Tavaliselt on signaaliks värvimuutus. Juhul, kui lahus ei sisalda antigeeni, ensüümi- antikeha kompleks pinnale ei seondu ning substraadi lisamisega signaali ei kaasne. ELISA katse läbi viimiseks peab vähemalt üks antikeha olema spetsiifiline konkreetse antigeeni suhtes. Teadmata hulgal antigeeni sisaldav
kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM antikehad, mille sihtmärgiks on kihnu polüsahhariidid, A-grupi streptokokkide M- proteiin ja bakterite rakuseina peptidoglükaan Tsütokiinid – immuunsüsteemi mediaatorid, nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel, lisaks süsteemsed põletikureaktsioonide mediaatorid Efektorlümfotsüüt – ehk aktiivne lümfotsüüt – on antikehaga kokku puutunud st aktiivsed ; T4 ja T8 ja B rakkude plasmarakud Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel sattumisel organismi, teatud ajavahemiku järel ilmub rakuline või humoraalne immuunvastus Sekundaarne immunvastus – immuunvastus, mis ilmneb antigeeni teistkordsel sattumisel organismi; tekib tunduvalt kiiremini kui primaarne vastus ja on tugevam
retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda antikehadele või TCRiga. Antigeen on seega igasugune substant, mis seondub antikehaga. Immunogeen on antigeen, mis tekitav immuunvastuse. Reeglina on nad makromolekulid. Kõik immunogeenid on ka antigeenid, aga vastupidine väide ei pea paika. Immunogeensus ei ole antigeenile kaasaantud omadus vaid sõltub teda mõjutatavatest teguritest ja selle bioloogilise süsteemi (organismi) omadustest, kuhu ta sisse tungib. Immunogeensus sõltub antigeeni sellistest omadusestest, nagu: võõraks tunnistamine (foreignness); molekuli suurusest
tuvatsada antigeene mis neile esitletakse makrofaagide poolt MHC kaudu. Tükeldatud bakter läheb MHCI ja viiruse poolt nakatatud rakk mis sünteesib viiruse valke MHCII. Mis ise see MHCII ja mis võõras MHCI. CD4 CD8 CD28 RETSEPTOR KOSTIMULAATOR B7-1(CD80) NK rakud. AVASTATI 1976, hilja võrreldes B ja Tdega. MÄRKLAUAKS ON MUUTUNUD MHC ESITLEMISEGA RAKUD (KASVAJA VÕI VIIRUSEGA NAKATUNUD) CD16( ANTIKEHAGA MÄRGISTATUD RAKUD), antikehade poolt opsoniseeritud sellised rakud. NK1-T -TCR,CD1 INTERAKTEERUMINE, CD16. Dendriit rakud Avastas Paul Langerhans 1865 a.kasutades kuldkloriidi naha rakkude värvimiseks. Jätkelised rakud, seotud immuunsüsteemiga. Tema arvas olevat närvisüsteemi osa. 1973 Ralph M. Steinman näitas, et nad on antigeene esitlevad rakud (APC). Mehhanismid mille kaudu kasvaja rakku NK rakud hävitavad. Perforiin lüüsib (vaatem hiljem).
o Nad satuvad organismi nt bakterite ja viiruste koostises Antikehad on kaitsevalgud o Moodustavad kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite (antigeenide) vastu. Antikeha seondub antigeeniga ja takistab selle toimimist. Igal antikehal oma molekul (nt katk) Antigeen tuntakse ära signaalmolekuli järgi o Organism peab end oskama kaitsta o Omandatud immuunvastuse tekkeks peab organism enne antikehaga tutvuma o Mälurakud teavad antigeeni koostist PÕHJENDA VAKTSINEERIMISE VAJALIKKUST o Vaktsineerimise abil hoitakse ära igal aastal 2,5 miljoni inimese surm o Vaktsineerimine võib aidata grupiepideemiate ajal o See takistab nakkushaiguste levikut o Me ei pea haigust ise läbi põdema, et ekiks antikeha selle vastu. o See kaitseb raskete haiguste eest. BAKTERIAALSED HAIGUSED Normaalne mikrofloora
15 min ning pesta rakke 2 korda 5 minutit (kokku) 1 ml 1x PBSiga. 4. Blokeerimine: lisada rakkudele 0,5 ml blokklahust, jätta seisma +4°C juures. Blokeerimise eesmärk on BSAga katta ära need kohad, kuhu igasugused valgud kleepuvad. Kuna antikehad on ka valgud, siis see etapp takistab antikehade ebaspetsiifilist seondumist. 153. 154. 155. 156. Teine päev – immuunotsütokeemia 1. Inkubatsioon primaarse antikehaga. Valmistada 0,2% BSA-PBS lahus (200 μl): 20 μl 2% BSA lahust + 180 μl 1x PBSi + Mouse anti tubuliin 1:500 0,4 μl, segada. Lisada lahus rakkudele ja inkubeerida 60-90 min toatemperatuuril, mille jooksul primaarne antikeha seondub oma sihtmärgiga. Pärast pesta 3 korda 5 minutit 1 ml PBS-Tweeniga seondumata antikeha eemaldamiseks 2. Inkubatsioon sekundaarse antikehaga. Valmistada 0,2% BSA-PBS lahus (400 μl): 40 μl 2%
Konvertaas käitub analoogselt klassikalise raja konvertaasiga, lõigades C3 molekulid C3aks ja bks. Moodusutb C5 konvertaas ja samamoodi sarnaselt klassikalise rajaga moodustub lõpuks MAC. · letiini tee. ELISA, SDS-PAGE, WESTERN BLOT Immunoensümaatiline test mõõtis antikeha hulka lahuses. Peamised immunotestid on ELISA, SDS-PAGE elektroforees ja Western Blot. Sandwich ELISA: 1. Plastiku pind kaetakse esimese antikehaga 2. Lisatakse proov mis sisaldab uuritavat antigeeni ja lastakse antikehal antigeeniga seostuda. 3. Seostumata antigeen pestakse ära. 4. Lisatakse ensüümiga märgistatud teine antikeha ja lastakse sellel reageerida antigeeniga, mis on seostunud esimese antikehaga. 5. Seostumatud, märgistatud antikehad pestakse minema. 6. Lisatakse ensüümisubstraat, reaktsioon substraadi ja ensüümi vahel põhjustab substraadilahuse värvimuutuse.
kasvusöötmele, mis on tahkestatud agar-agariga 2. Meristeemkoe rakkudest hakkavad arenema uued võrsed 3. Võrsed pannakse juurdumisöötmele, et aidata juurekasvu 4. Taime hoitakse nii kaua, kuni ta on istutamisvalmis Meristeempaljunduse tähtsus seisneb selles, et taimed on viirusvabad ja neid saab kiiresti ja palju aretada. Viirusvabad taimed on lopsakamad ja annavad rohkem vilja. Hübridoomitehnoloogia ja monokloosed antikehad: 1. Hiir immuniseeritakse mingi antikehaga 2. Hiire põrnast eraldatakse lümfotsüüdid 3. Lümfotsüüdid pannakse kokku kasvajarakkudega, millel on piiramatu paljunemisvõime, tekib hübridoom 4. Rakud viiakse selektiivsöötmele, milles alles jäävad hübridoomrakud 5. Hübridoome kloonitakse lahjendusmeetodil 6. Kasvatatakse elusorganismis või kunstlikes tingimustes 7. Monokloonsed antikehad eraldatakse kasvukeskkkonnast Tähtsus: haiguste tuvastamisel, kasutatakse meditsiinis ja veterinaarias, ainete
Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon. Mittespetsiifilist reaktsiooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised
omakorda seob ensüümiga seotud antikeha, tuleb substraat ning tekib värvusreaktsioon. Uriin hCG hormooniga liitub sidumata tracer Ab1 (värvainega märgitud), kompleks liigub edasi seotud Ab2-te, kus tekib sandwich kompleks, riba värvub. Reageerimata Ab1 liigub kolmandale (kontrollribale) ja reageerib Ab3-ga, käivitades värvusreaktsiooni. Kui toimub vaid viimane, ei ole rase. Mehel kas sisaldub seda hormooni veres või mõni muu hormoon, mis võib antikehaga seonduda? Kui liiga vara testi teha, siis ei pruugi anda õiget tulemust, kuna hormooni pole veel tootma hakatud piisavas koguses? Tahke faasi ekstraktsiooni protseduur (38) Padrun ekstraktoriks, väike kromatograafiline kolonn (100-1000 mg materjali). Automatiseerimine, mitmete proovide paralleelne töötlemine. 1. Padruni puhstamine eluendiga 2. Proovi voolutamine analüüt-maatriksi seguga (proovi rakendamine) 3. Elueerimine; padrunist desorbeeritakse analüüt, voolutades seda eluendiga.
Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele Angiogeneesi inhibeerimine bevacizumab -erinevate vähkide vastu, VEGF signaali blokeerimine Radiatsiooni vahendamine radioaktiivne osake kombineeritakse antikehaga Ibritumomab - Mitte-Hodgkini lümfoomi vastu Kasutus diagnostikas toksiinide ja hormoonide väikeste koguste detekteerimiseks inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes immunofluoresentsis Neurobiotehnoloogia Aju uurimise eesmärgid Aju uurimise eesmärgid · Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit)
· Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppide süsteemi sadade erinevate allgruppidega · ABO- ja Rh-veregrupi süsteeme tuleb arvestada vere ülekandel, mittearvestamine võib põhjustada sobimatu veregrupi erütrotsüütide hävimise. ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). · Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Selle tagajärjel inimene haigestub raskelt. Veregrupi nimetus Genotüüp Aglutinogeenid Aglutiniinid (fenotüüp) (erütrotsüütide (seerumis) pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A
· Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppide süsteemi sadade erinevate allgruppidega · ABO- ja Rh-veregrupi süsteeme tuleb arvestada vere ülekandel, mittearvestamine võib põhjustada sobimatu veregrupi erütrotsüütide hävimise. ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). · Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Selle tagajärjel inimene haigestub raskelt. Veregrupi nimetus Genotüüp Aglutinogeenid Aglutiniinid (fenotüüp) (erütrotsüütide (seerumis) pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A
fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti B antikehaga, vastasel juhul punalibled kleepuvad kokku ja sellega kaasneva homolüüsi tõttu ei saa punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja organism võib hukkuda. Veregr. - A-B-O süst genotüüp - antigeenid elektrolüütidel antikehad vereplasmas
lamina proprias seondub IgA polü-Ig retseptoritega ja transporditakse endosoomide kaudu luumeni ehk valendiku pinnale. Mitte vähem kui 3g transporditakse päevas gastrointestinaaltrakti, millest 1/3 läheb maksa ja sapi kaudu. See kaitseb mukoosseid pindu mikrobiaalse invasiooni eest. Sekretoorset IgAd leidub pisarates, süljes, rinnapiimas, kolostrumis jne. Tänu sellele, et teatud sekretoorne osake on seotud IgA antikehaga, väheneb proteolüütiliste ensüümide poolt degradatsiooni oht intestinaalses keskkonnas. IgA esineb nii monomeerses kui ka dimeerses (kahte monomeeri hoitakse koos J-ahela abil) vormis. Monomeerne vorm on tsirkulatsioonis ja ta omab kahte alaklassi. Dimeerne vorm osaleb primaarses kaitses lokaalsete infektsioonide vastu, olles süljes, pisarates, bronhiaalsetes sekreetides, nina limas, prostata vedelikus, vaginaalsetes sekreetides ja mukoossetes peensoole sekreetides.
Antikehad on valgud, mis seonduvad antigeenidega ja märgistab selle, et kaitserakud (n makrofaagid) selle hiljem ära tunneks. Organismil on võimalik toota trillioneid erinevaid antikehasid, seega ükskõig millele, eeldusel, et see on kehavõõras. Äratundmis spetsiifika on äärmiselt kõrge. Kui meil on valgumolekulid, siis ükskõik millise nende molekuli vastu, kui meil on olemas antikeha, siis me võime värvida või hübridiseerida seda geeli konkreetse antikehaga, siis antikeha seondub selle valgu molekuliga, mida ta ära tunneb. Kui antikeha ise oli märgitud fluoriseeruva ainega, siis nüüd on valk näha. Neid kõikvõimalike antikehasid toodavad meile hiired. Et neid vajalikke antikehi teistest eraldad, siis teeme sellise kolonni, kus meil see antigeen on seotud kolonni ja katselooma seerum lastakse kolonni ja vajalikud spetsiifilised antikehad seonduvad antigeeniga.
Immunofluorestsentsmeetod(IF). Viiruste poolt nakatatud rakkudes olevate viirusantigeenide reageerimisel spetsiifiliste fluorestseeruvate antikehadega moodustunud kompleksi immunofluorestsentsmikroskoopia. • Otsese immunofluorestsentsmeetodi korral on fluorestseeriva värvainega märgistatud otseselt viirusantigeeniga reageeriv antikeha. • Kaudse immunofluorestsentsmeetodi puhul reageerib antigeen esmalt temale spetsiifilise antikehaga, mis pole märgistatud. Tekkinud Ag-AK kompleksile lisatakse märgistatud antikeha, mis on saadud esimesena reaktsioonis osalenud antikeha kui liigispetsiifilise valguga katselooma nakatamisel (teine antikeha reageerib esimese antikeha epitoopidega). Immunofluorestsentsmeetodit kasutatakse: • marutõve viiruse määramisel süljenäärmete eritises, • herpesentsefaliidi diagnoosimisel, • respiratoorseid infektsioone põhjustavate viiruste määramisel
Mis tagab kiire immunoloogilise vastuse. ·B-lümfotsüüte on umbes 15% lümfotsüütide üldarvust. B-lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B-mälurakkudeks. VEREGRUPID ABO-süsteem: ·1901. a kirjeldas Karl Landsteiner nelja põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A-ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). ·Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad. Punalibled ei saa kokkukleepumise ja sellega kaasuva hemolüüsi tõttu täita oma põhiülesannet hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärjeks on elutähtsate organite talitlusehäired ja organism võib hukkuda. ·Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppi ja sadade erinavate allgruppidega. VERE ÜLEKANNE EHK HEMOTRANSFUSIOON
Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti B antikehaga, vastasel juhul punalibled kleepuvad kokku ja sellega kaasneva homolüüsi tõttu ei saa punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja organism võib hukkuda. Veregr. - A-B-O süst genotüüp - antigeenid elektrolüütidel antikehad vereplasmas *0 (I) - 00 - anti - A, anti - B ; *A (II) - A0 või AA - A - anti -B ; *B (III) - B0 või BB - B - anti
0 (universaalne doonor väikse vereülekande Ei ole Anti-A ja anti-B korral) A A Anti-B B B Anti-A AB (universaalne retsipient väikse vereülekande A ja B Ei ole korral) Kui peaks juhtuma, et A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga (sama ka B’de puhul), siis punalibled kleepuvad kokku –aglutinatsioon - ning selle tagajärjel ei saa täita oma põhifunktsiooni, milleks on hingamisgaaside transport. See toob kaasa elutähtsate organite talitluse häired ning pikas perspektiivis organismi huku. Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor:
0 (universaalne doonor väikse vereülekande Ei ole Anti-A ja korral) anti-B A A Anti-B B B Anti-A AB (universaalne retsipient väikse A ja B Ei ole vereülekande korral) Kui peaks juhtuma, et A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga (sama ka B’de puhul), siis punalibled kleepuvad kokku – aglutinatsioon - ning selle tagajärjel ei saa täita oma põhifunktsiooni, milleks on hingamisgaaside transport. See toob kaasa elutähtsate organite talitluse häired ning pikas perspektiivis organismi huku. Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
