Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub eksudatsiooniprotsessi tulemusena. Eksudaat koosneb vedelatest osistest ja tahkest komponendist. Eksudaat võib koguneda serooskelmete õõntesse, limaskesta pinnale või immutada koed läbi. Eksudaadi väljumine põletikukoldesse põhjustab seal põletikulise turse. Järgneb proliferatsioon ehk põletikukoldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja alteratsiooniprotsessis tekkinud defekti täita. Proliferatsioon on suures osas reaktsioon sidekoe poolt, mis avaldub selle vohangus. Põletikukoldes tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude. Aja jooksul diferentseerub granulatsioonkude kiudsidekoeks ja armkoeks. See kude võib sõltuda tekitajast ja olla spetsiifilisuse morfoloofiliseks näitajaks.
reaktsioon, mille ülesandeks on lokaliseerida seisunditega ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav On seotud kolme protsessiga toime. Kudede kahjustus e alteratsioon Mikrotsirkulatsiooni muutus e eksudatsioon Rakkude vohamine e proliferatsioon Põletik inflammatio Põletik inflammatio Põhjused ALTERATSIOON Bioloogilised tegurid ALTERATSIOON koekahjustus parasiidid, seened, bakterid, viirused (va. marutõbi ja teetanus) Igasugune põletik algab alteratiivsete
Tunnused: · punetus · turse · temperatuuri tõus · valu · funktsioonihäire · põletikuline eksudaat Põhjused: · viirused · bakterid · seened · parasiidid · füüsikalised ja keemikalised mõjud · endogeensed ained 2. Hüperergiline põletik tähendab, et... (1) toimub ülitugev põletiku reaktsioon organismi kõrgenenud tundlikkuse tingimustes. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) · alteratsioon · eksudatsioon · proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüteerivaid rakke (2) Neutrofiilsed leukotsüüdid, makrofaagid e. histiotsüüdid. 6
laienemise ehk emfüseemia? · Siis tekib liigselt elastaasi, mis lagundab kopsude ECMi, eriti elastiini, mille puudus põhjustab alveoolide laienemise. Loeng 2. Rakkude proliferatsioon, rakutsükkel ja selle · Koosneb kahest valgust, p21 ekspressiooni rakus regulatsioon kontrollitakse transkriptsioonifaktori - onkogeeni valgu p53 kaudu, mis mõjutab p21 promootorit 1.Rakutsükkel ja rakutsükli faasid 6. Tuumori supressorvalk p53 ja tema funktsioon
5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud 5. Loetle põletiku koldes fagotsüteerivaid rakke Leukotsüüdid, makrofaagid. 6
tekkinud kaasasündinud või foolhappe ja mille puhul tekib kontrollimatu haigus, mis tekib rauapuuduse tõttu omandatud haiguste B12vitamiini palju valgeliblesid proliferatsioon vereplasma organismis tagajärjel tekkiv puudusest ehk leukotsüüte hüübimistegurite punaliblede organismis vaeguse tõttu enneaegsest
7. Kuidas liigitatakse haavu haavaparanemise perioodide alusel? Missugused on erinevates perioodides haavaravi põhimõtted, õendustegevus? 1. Inflammatsioon e. põletikuperiood Põletikuperioodis säilitatakse haava temperatuur ühtlasena. Seetõttu haavasidemed vahetatakse kiiresti ja puhastamiseks kasutatakse sooje lahuseid (haava paranedes PSI). Kõige parem haava puhastamismeetod on haava loputamine. Valuravi. 2.Proliferatsioon e. fibroplaasiafaas Proliferatsiooniperioodi haavaravis on tähtis soodustada granulatsioonkoe kasvu. Eesmärgiks on, et granulatsioonkoe moodustumist ei häirita. 2. Maturatsioon e. küpsemisfaas Maturatsiooniperioodis ei vajata haavasidet. Kui seda kasutatakse, siis selle ülesanne on kaitsta uut epiteelkude. Haavasideme kasutamine on põhjendatud siis, kui uus nahk on õrn. Paranevas haavapiirkonnas peab vältima naha hõõrdumist ja
· Neutrofiilid · Eosinofiilid · Basofiilid 2. Mononukleaarsed rakud- ümarad tuumad · Lümfotsüüdid · Monotsüüdid · Neutrofiilia: 1.Põletik · Bakteriaalne · Seened · viirused · Immuunvahendatud haigused · Neoplaasia (sekund. bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos · 4. Leukeemiaühe või mitmete leukotsüütide neoplastiline proliferatsioon ja tsirkulatsioon Trombotsüütide hindamine Trombotsütoosharva. (regen. Aneemiaerütrotsüütide produkts. suureneb, trombots. produkts. suureneb.) Trombotsütopeenia- · vähenenud produktsioon -FIV · suurenenud perifeerne hävinemine - immuunvahendatud trombotsütopeenia.
järgnevad protsessid. 59. Mis on eksudatsioon? Eksudatsiooni puhul püütakse kõrvaldada põhjus ja koedefekt. Alguses väikesed veresooned ahenevad, siis laienevad ja kujundavad kaks põletiku tunnust: punetus ja temp tõus. Vere vedelad osad väljuvad veresoontest ja tekib turse. Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad põletikukoldesse. Turse surub närvilõpmetele tekitades valu ja funktsiooni häire. 60. Mis on proliferatsioon? Proliferatsioon on põletiku puhul tekkiv reaktsioon sidekoe poolt, eesmärgiks täita koevigastus. 61. Millised on põletiku tunnused? Punetus RUBOR, temp tõus CALOR, valu DOLOR, turse TUMOR, funk häire FUNCTIO LAESA. 62. Millised on põletikulise reaktsiooni vormid? Adekvaatne e normergiline reaktsioon, mitteadekvaatne, hüperergiline/allergiline reaktsioon, hüperrgiline, anergiline reaktsioon, väärastunud e vale reaktsioon. 63. Kuidas jaotatakse põletiku kulgemise järgi?
lüsosoom Peptiidide Peptiid-MHC Antikeha IgG lammutusproduktid kompleks Humoraalne immuunvastus Esmane kokkupuude B-lümfotsüüt Helper T- makrofaag antigeen B-lümfotsüüt lümfotsüüt tsütokiinid B-lümfotsüütide proliferatsioon Teine kokkupuude Fc-retseptorid Fab Makrofaag opsonisatsioon Fc = vastus palju kiirem = antikehade tiiter tõuseb kiiresti 10-100x võrreldes varasema tasemega Rakuline immuunvastus · T-lümfotsüüdid on efektorrakkudeks · T tsütotoksilised lümfotsüüdid (CD-8) =>
Mittesekretoorsed melanotsüüdid ei anna oma melanosoome ära, vaid paigutavad neid perinukleaartsoonist dendriitidesse ja tagasi. (Kaur 1999: 6) 3. PÄEVITUS Päevitus mõjutab oluliselt UVK (ultraviolettkiirgus) bioloogilisi efekte. Epidermaalsel melaniinil on kaitsetoime: mida suurem on naha melaniinisisaldus, seda vähem kahjustab DNA Päevitus on melaniini produksiooni suurenemise tulemuseks. UVB-kiired (UVB - kiired 290-320 nm) toimel tekib melanotsüütide proliferatsioon nii riietega kaetud kui ka katmata kehaosadel. Pigmenteerumisprotsessis eristatakse 2 faasi: 4 1. Vahetu naha tumenemine (kiire päevitusfaas) 2. Hiline päevitusreaktsioon Vahetu naha tumenemine tekib mõne sekundi jooksul UVA (UVA-kiired 320-400 nm) ja nähtava valguse toimel ning kestab mõnest minutist mõne tunnini. On enam märgatav rohkem pigmenteerinud nahaga inimestel. Hiline päevitusreaktsioon algab 2-3 päeva pärast UVB ja UVA toimel, on kõige
proliferatiivsed muutused, põletikulises infiltraadis on ülekaalus ümarjatuumalised lümfotsüüdid ja plasmarakud ning sidekoe rohkenemine 37. Põletiku morfoloogilised tunnused :koekahjustus- 1)Alteratsioon ehk koekahjustus tekib patogeensete tegurite vahetu toime tulemusel. Adekvaatse põletiku korral kahjustus likvideeritakse või isoleeritakse. 2) Eksudatsioon ehk väljahigistus – veresoontega seotud muutused. 3)Proliferatsioon ehk vohamine Organisatsioon – põletiku koldes paljunevad rakud püüavad kahjustuskollet likvideerida või isoleerida ja koekahjustuse defekti täita. Proliferatsioon avaldub sidekoe vohanguna: tekib noor sidekude ehk põletikuline granulatsioonkude, mis aja jooksul muutub armkoeks. Patogenees-Koekahjustus kudede kahjustumine patogeensete faktorite vahetu toime tulemusena 38
Proteiin · alkaalne uriin * teiste proteiinide olemasolu kui Tundlikum albumiinile. · ammooniumühendid albumiini olemasolu Kõrge erikaal võib anda · kloorheksidiin jäljed. · hematuuria · mikroobid Nitritid * ebaõige säilitamine, bakterite * kui mikroob ei sisalda nitraadi Toidust pärineva nitraadi proliferatsioon reduktaasi muutumine nitrititeks Gram- * kui toit ei sisalda nitraate bakterite toimel. Kõrge * kui uriini inkubatsioon põies ei erikaal vähendab testi ole küllaldane tundlikkust. * askorbiinhape Glükoos * tugevad oksüdeerivad ained * askorbiinhape
= kõrgeima paljunemisfaktori pool). Müosiin V mootor transpordib vesiikuleid mööda aktiini filamente schmoo kasv. Schmoo polaarsus on indutseeritud rakusiseses tsüklis, mis kogu aeg tagastab polaarsus fatkoreid (Cdc42’te) mööda aktiiinifilamente signaalisaiti. 76. Fundamentaalsed protsessid looma arengus (4). 1) Rakkude proliferatsioon – palju rakke ühest rakust 2) Rakk-rakk interaktsioonid – koordineerivad raku käitumist seoses ümbritsevate rakkudega 3) Rakkude spetsialiseerumine=diferentseerumine – loob rakke erinevate omadustega erinevates positsioonides 4) Rakkude liikumine – organiseerib rakke, et formeerida kudesid ja organeid 77. Nimeta ja kirjelda peamised
geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine
toodavad hormoone: tümosiini, mis on lümfoidsete rakkude paljunemist reguleeriv hormoon. Tüümuses toimub T- rakkude valmimine. Põrn: Veres leiduvate antigeenide vastu immuunvastuse initsieerimine, vanade ja defektsete RBC eraldamine, uute RBC ja Mo reservuaar, Fe varu. Põrna kude on pehme ja vererikas- punane üdi (pulp): erütrotsüüdid (RBC), vere filtratsioon, valge üdi (pulp): lümfotsüüdid, spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon ja diferentsioon ning antikehade süntees. Lümfisõlmed: Püüavad antigeene kudedest, vastavalt koele tuleneb ka nende nimetus. Aferentsoone kaudu saabub ag ja eferentsoone kaudu lahkuvad lümfivedelik, antikehad ja rakud. Lümfi funktsioon: Lümfisõlmede filtreerimine (bakterite, viiruste ja vähirakkude transport). Liigse vedeliku transport kudedest verre. Toitainete, eriti lipiidide transport. Lümfiringe ja vereringe võrdlus: Lümfiringes voolab lümf, vereringes veri.
subendoteliaalkihti on paratamatu - OxLDL aterogeensus - Otsene tsütotoksiline toime endoteelirakkudele (kahjustab endoteeli barjäär) - Põhjustab intima-media paksendite arengut ja teket - Vasodilatatsiooni häirimine - Põhjustab monotsüütide kleepumist endoteelile, soodestab nende migratsiooni subendoteliaalkihti ja muundumist makrofaagideks, makrofaagidest vahtrakkude tekke soodustamine - Veresoonte silelihasrakkude proliferatsioon ja intimasse migratsiooni soodustamine - Initsieerib ateroomis põletiku - oxLDL agregaatidel on otsene naastude põhisüdamike teket soodustav toime - Soodustab aterosklerootiliste naastude rebenemist, põhjustab trombotsüütide kleepumist endoteelile ja soodustab trombogeneesi - Immuunsüsteemi talitsluse häire - Ateroskleroosi patogeneesi põhilised momentid - Endoteeli barjääri kroonilised kahjustused - Endoteeli düsfunktsionaalsus
Sulefolliikulite lüseeritud epiteelirakkudes on leitud aga struktuurituid virione Viirus satub organismi hingamisteede limaskestade kaudu. 3 4. päeval jõuab ta leukotsüütidele kinnitunult verega lümfoidorganitesse, tüümusesse, kloakaalpauna, põrna. Viiruse kontsentratsioon organismis saavutab kõrgpunkti 4 7. päeval pärast nakatumist. IFM- ga on viiruse antigeene leitud nii rakutuumast kui ka tsütoplasmast. Viiruse toimel tekib äge lümfotsütoos, retikulaarrakkude proliferatsioon ja granulotsütaarne infiltratsioon ( lümforetikuliit ). Lümfotsüütide hävimine on seda intensiivsem, mida virulentsem on viirus ja vastuvõtlikum tibu. Lümfotsüütide massilise nekroosi tagajärjel tekib kloakaalpauna ja tüümuse atroofia. See põhjustab omakorda immunodepressiooniseisundi ja Mareki haiguse viirusega nakatunud linnud muutuvad vastuvõtlikuks mitmesugustele teistele patogeenidele.
organismi siirdamist. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega. Näiteks kõhunäärme ( pankrease) rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastuda suhkuhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud tüvirkaud asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid. 6. Molekulaarbioloogia ja indiviidi areng. Pluripotentsus/totipotentsus. Nn ema-efekt. Rakkude proliferatsioon. 7. Rakkude programmeeritud suremine (apoptoos) Programmeeritud suremine ehk apoptoos. Apoptoos on raku geenide poolt ettemääratud suremine. Oluline on, et niisugune rakkude surm toimub aeglaselt ja lagunevad rakuosad ning tekkinud jääkühendid hoitakse kinnistes põiekestes (membraaniga ümbritsetult). Nii ei kuhju mürgiseid vaheühendeid ja naaberrakke mingi raku surm ei häiri. Apoptoosiga kaasnevad nähtused järjekorras: 1) raku ruumala väheneb;
· Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende ravimite eest rohkem kui 60 miljardit dollarit alates aastast 1989. Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile. · 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest Anti-VEGF vähiteraapia · Angiogenees uute veresoonte moodustumine · Etapid: endoteelirakkude proliferatsioon ja migreerumine, tubulaarsed struktuuride moodustumine, kapillaarveresoonte küpsemine Füsioloogiline: areng, reproduktsioon, haavade paranemine Patoloogiline: vähk, psoriaas, reumotoidartriit · Reguleerivad pro- ja anti-angiogeensed faktorid · Patoloogiline angiogenees tuumori kasvuks ja progresseerumiseks hädavajalik Pro-angiogeensete faktorite ekspressioon (VEGF) angiogenic switch Lisa verevarustus hapnik, toitained
Kõrvutades oma proovi meile teadaoleva pikkusega vöötidega, saame selle kaudu tuletada ligikaudse fragmendi pikkuse. 141. DNA visualiseerimine geelil Kuigi geelis olev DNA on palja silmaga nähtamatu, on võimalik seda teatud keemiliste ühenditega nähtavaks muuta. Kõige levinumaks ühendiks on etiidiumbromiid, mis seostub kaheahelalise DNA molekuliga ning kompleksis sellega helendab ultraviolettvalguse käes. PIIRSOO OSA Loeng 2. Rakkude proliferatsioon, rakutsükkel ja selle regulatsioon 1.Rakutsükkel ja rakutsükli faasid Rakutsükkel – raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Faasid: G1 - postmitootiline e presünteetiline period interfaasis, rakk kasvab, toodab ekskretoorseid aineid. S – DNA - replikatsioon, kromosoomivalkude süntees ja tsentrosoomi duplikatsioon. G2 – sünteesitakse peamiselt käävimaterjali ja mitoosiks vajalikku ATPd. M – mitoos (profaas,metafaas,anafaas,telofaas)
hemopoeetiline. Tüübid võivad teatud määral ka tagasi muutuda(kollasest punaseks). Punane paikneb täiskasvanul koljulluudes, selgrolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötm ludes, õlavarreluu ja reieluu peas. Tüvirakud Pluripotentsed tüvirakud muutuvad 2ks multipotentseks eelrakuks, sealt edasi unipotentseks eelrakkudeks. Kolooniat moodustav ühik CFU. Eelrakkude diferentseerumisvõimalused kitsenevad iga astmega. Vereloomet mõjutavad kasvufaktorid(proliferatsioon, diferentseerumine, küpsemine), igal faktoril on üks või mitu toimet, ka sünergilised efektid, vähem teatakse rakk-rakk interaktsioonidest. Strooma rakkudel on oluline roll vererakkude küpsemises. 6. loeng A. Arend Erütropoees Üldskeem: Tüvirakk pooltüvirakud unipotentsed eelrakud Proerütroblast (jaguneb) Basofiilne erütroblast (jaguneb) Polükromatofiilne erütroblast (jaguneb) Normoblast (küpseb) Retikulotsüüt (umbes 1%, noor erütrotsüüt, nende
). Mitootilised rekombinatsioonid tekivad klonaalselt paljunevas pärmi Candida albicans rakus kahe haploidse genoomi komponentide vahel (Fincham et al., 1979). Sellel liigil haploidiseerumist ei toimu (meioosi teine jagunemine puudub). Küll aga haploidiseerub sugulist paljunemist omav leivapärmseen, tehes vahepeal oma rakust eoskoti, milles toimuvad järjestikku mõlemad meioosi jagunemised ja moodustub neli eost. On andmeid, et rakutuuma ja mtGenoomi proliferatsioon ei ole sõltumatu. Klonaalsetelt paljunevatel parasiitsetel kottseentel, nii üherakulisel diploidsel pärmil Candida albicans (Xu et al., 1999) kui hüüfe moodustaval haploidsel taimede vahemädaniku tekitajal Sclerotinia sclerotiorum (Kohli & Kohn,1998), esineb nii mtGenoomis kui tuumagenoomis rekombinatsioone (retikulaarsus) (Kohli & Kohn,1998; Couch & Kohn, 2000; Anderson et al., 2001). Candida albicans kliinilistel tüvedel pole selliste rekombinatsioonide teke
- palliatiivne ravi (ikteruse korral nt. stent) Prognoos: väga tõsine Ägedad viirushepatiidid Difuusne maksapõletik (haaratus), mis on põhjustatud mitmete viiruste poolt Jaotatakse sageduse järgi: B, A, C, D, E Levik ja etioloogia: A ja E fekaaloraalne B, C ja D vere kaudu, suguline, perinataalne Inkubatsiooniperiood: A ja E 15-60 päeva B, C, D 30-180 päeva Patogenees: Kuppferi rakkude proliferatsioon üksikrakkude nekroos põletikuline reaktsioon, kuhu on kaasatud lümfotsüüdid ja makrofaagid pigmendi ja Fe++ fagotsüütides paranemisstaadiumis Ägedate viirushepatiitide kliiniline pilt ilma sümptomiteta Prodromaalstaadium (2-7 päeva) üldsümptomid ("gripisarnased", väsimus, vähene t°) isutus, iiveldus, surve paremal ülakõhus harva artralgia (B-hepatiit, immuunreaktsioon) Hepaatiline staadium (4-8 nädalat): juhtudest
põletikud. Ekstoopilise raseduse käigus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt. 6 Kirjeldage endomeetriumi ehitust menstruaaltsükli erinevates faasides. Millist rolli mängib sealjuures munasari? Endomeetrium ehk emakaseina limaskest. Fertiilses eas naistel jaguneb endomeetrium kaheks kihiks: basaalkihiks ja funktsionaalkihiks. Funktsionaalkiht on hormoontundlik ja allub igakuistele tsüklilistele muutustele – proliferatsioon, sekretsioon, nekroos ja irdumine. Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse kaheks faasiks – endomeetriumi proliferatiivseks östrogeenide poolt kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal
supressorgeenid, LoH ja Knudsoni hüpotees, genoomi stabiilsus. Onkogeen on geen mis on muutnud konformatsiooni, nt DNA kahjustuse tõttu, ning muutunud pahaloomuse kasvaja tekitajaks. Protoonkogeen on nomaalne geen, mis muutub aktiivseks onkogeeniks mutatsiooni tõttu. Osalevad tavaliselt rakutsükli kontrollis, aitavad reguleerida proliferatsiooni, diferentseerumist ja apoptoosi. Onkogeeni tekkimisel on see kõik häirunud – suureneb proliferatsioon, apoptoosi ei toimu. Tuumorsupressorgeen on nt p53. Tuumorsupressorgeenid osalevad rakkude ebanormaalse proliferatsiooni ja geneetilise ebastabiilsuse vältimisel. LOH – loss of heterosygosity – normaalne alleel on lookuses heterosügootses vormis kadunud, mutantne jääb alles. 57. Geneetiline triplettide analüüs, populatsioonide arvestamine, biopangad, DNA kasutamine isikutuvastamises). Triplettide korduste tuvastamiseks saab kasutada sekveneerimist.
• Naistel suurem keha pind massiühiku kohta, mis tagab teiste mehhanismide efektiivsema toimimise • Summaarselt on soojuse äraandmise mehhanismid ühesuguse efektiivsusega • Eripäradest tingituna kuumas kliimas teatud eelised naisel Sportja menstruatsioon • Algab 12 – 14 aasta vanuses • Tsükkel kestab keskmiselt 28 päeva • Tsükkel jaguneb: – Menstruatsioon (1-4p) – Folliikulaarne faan e. Proliferatsioon – foliikulite valmimine munasarjas – toodavad östrogeene (5-11p) – Sekretoorne faas – lõhkenud folliikul muutub kollaskehaks – hakkab eritama progesterooni (12-22p) – Menstruatsioonieelne faas (23-28 p) Menstruatsioonieelne sündroom • Enesetunne halveneb • Töövõime langeb • Ärrituvus • Valu ja raskustunne kõhus, rinnas • Peavalu • Sümptomid kaovad verejooksu tekkel • Treeningu suhtes konsulteerida arstiga
Hüübimishäired · Liialt aktiivne hemostaas trombid ja trombembooliad · Puudulik hemostaas kergesti tekkivad ja raskesti peatuvad verejooksud Hemostaasi puudulikkus · Trombotsütopeenia · Hüübimisfaktorite defitsiit · Hemofiilia A (VIII faktori puudus) · Hemofiilia B (IX faktori puudus) · Vitamiin K defitsiit On oluline gamma-karboksüglutamaadi (gla) lisamiseks II, VII, IX ja X hüübimisfaktorile 5) Organisatsioon e. Proliferatsioon = sidekoe kohalik reaktsioon mesenhümaalse päritoluga rakkude vohamisena põletikulise granulatsioonkoe kujunemise ja armkoe tekkega; osalevad rakud: monotsüüdid; histiotsüüdid; retikulaarrakud; endoteelirakud; Kujuneb: veresoonterikas aktiveeritud histiotsüüte ja põletikurakke sisaldav : 1) granulatsioonkude; 2) noor sidekude; 3) küps sidekude (arm); Limaskestadel võib lisanduda ka epiteeli vohamine (polüüpide teke); Põletiku lõpe
Toll – retseptorid, leiti Drosophila arengut uurides alguses. Toll – saksakeeles kärbse vastse kuju järg. Polly Matzinger – Ohuteooria, Omandatud ehk adaptiivne immunsus Lümfotsüüdid ja nende spetsiifilised retseptorid B lümfotsüüdid-immuunoglobuliinid (sekreteerituna antikehad) T lümfotsüüdid -TCR retseptorid Antigeeni esitlevad rakud ja MHC I ja MHC II Immunoloogiline mälu-see on B jaT lümfotsüütide klonaalne proliferatsioon 2. loeng Kaasasündinud (Innate) immuunsuse elemente TOLL retseptorid ( PRR retsetorid) Avastati Drosophila m. arengut uurides 1985a. (toll saksa keeles kummaline,võigas, imelik 1997 tuvastati imetajatel, Bruce Beutler 1998 TLR 4 ja LPS seos –Nobeli preemia 2011 a. Käivitavad NF-κB ja MAP kinaaside aktivatsiooni raja Osa raku välismembraanil-osa endosomaalselt N-Formylmethionin MiIline on tähtsus eukarüootidele? Scavenger (prügivedaja, raisasööja, püüdur) retseptorid inimesel
genoomi on inkorporeeritud onc-geenid, mis sarnanevad lindude retroviirustele. Etiopatogenees: haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs), 2
Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt. Iga sagarik koosneb koorest (cortex) ja säsist (medulla) lümfotsüütide ja retikulaarrakkudega. Tüümuse säsis moodustavad tüümuse epiteelirakud ümaraid või ovaalseid kehakesi, nn tüümuse (Hassalli) kehakesi (corpusculum thymi Hassalli), mille keskel võib olla ka lagunevat rakumassi - detriiti. Funktsioon: Tüümuses toimub aktiivne lümfotsüütide proliferatsioon. T-lümfotsüüdid reageerivad viirus-, seen- ja teiste infektsioonide vastu (rakuline immuunsus). 8. Endomeetriumiga toimuvad muutused menstruatsioonitsükli ajal Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll
Kui allergilist rektsiooni ei teki, valitakse uus toiduainete kombinatsioon kuni põhjuslik toiduaine(d) on leitud 5. Põletik on organismi liitreaktsioon kahjulikele teguritele, mis kulgeb morfoloogiliste ehk ehituslike ja funktsionaalsete ehk talitluslike muutustega. Põletikule kaasnevad kolme liiki iseloomulikud muutused on: 1). kudede kahjustus ehk alteratsioon, düstroofia, 2). lokaalsed ja üldised vereringe häired, 3). rakkude ja rakuelementide paljunemine ehk proliferatsioon. Põletiku põhjused võivad olla välised ehk eksogeensed ja sisemised ehk endogeensed. Eksogeenseteks võivad omakorda olla infektsioone tekitavad bakterid või nende toksiinid, mehaanilised, keemilised ja termilised tegurid, endogeenseteks võivad osutuda koe nekroosist vabanevad ained, veresoone sulgus ehk tromboos, infarkt ehk verevarustuse lakkamine mingis piirkonnas, soolade ladestumine kudedes. Põletiku kulg võib olla äge, alaäge ja krooniline
immunotolerantsust adluminaalses osas. 8. Spermatogeneesi definitsioon Isase sugunäärmetes (testised e munandid) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermatosoidid e spermid. Nii kasvamise kui küpsemise faasid. Algab puberteedis Spermatogenees algab ja lõpeb keskseinandis Sertoli rakkude vahel väänilises seemnetorus. 9. Imetaja spermatogeneesi etapid (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid. Spermatotsüüt speramtiid Spermiogenees – moodustuvad spermid (järelküpsemine), muutuvad liikumisvõimeliseks, tekib vibur. Spermatiid sperm, Kapatsitatsioon – kui spermatogenees lõpeb, liiguvad küpsed spermid munandimanusesse, kus toimub lõplik küpsemine. Kapatsitatsioon
T- ja B- rakkudele ühine Tsirkuleerivad kehas verest kudedesse ja sealt tagasi verre. Lümfisõlmedesse lahkuvad lümfotsüüdid tsirkulatsioonist homing retseptorite abil, nad võivad tagasi vereringesse tulla kohtades, kust leiavad antigeeni, millega seostuda. Lümfotsüütidel on individuaalsed retseptorid, mis muudavad ta spetsiifiliseks teatud antigeeni suhtes Kui retseptor aktiveeritakse spetsiifilise antigeeniga, algab klonaalne proliferatsioon. Neil on mälu, mis tagab suurenenud immuunvastuse sama antigeeniga kohtudes. B-rakud B-rakkudel on immuunoglobuliinid (Ak) pinnal, mis talitlevad Ag retseptoritena. Kui B-lümfotsüüte stimuleerida nende antigeen-retseptorite kaudu, arenevad neist antikehasid sekreteerivad plasmarakud. Plasmarakud on normaalselt leitavad lümfoidkoes ja väga vähesel hulgal vereringes. Stimuleeritud B-rakk võib areneda B-mälurakuks.
Kui PrPSc agregeerub, toimib ta šabloonina, konformatsioon kantakse edsi kõigile uutele PrPsc-dele. Erineva konformatsiooniga tüved võivad tingida erinevused inkubatsiooniperioodi kestuses. Spongiformne entsefalopaatia kirjeldab vakuoliseeritud neuronite välimust, nende funktsioonikaotust, põletiku ja immuunvastuse puudumist. On täheldatav neuronite vakuoliseerumine, fibrillide ja tärkliselaadse katu moodustumine, astrotsüütide proliferatsioon ja hüpertroofia, neuronite ja kõrvalasuvate gliiarakkude sulandumine. PrPSc haaratakse neuronitesse ja fagotsüütidesse, kuid neid on raske degradeerida. Prioonide kontsentratsioon võib oluliselt tõusta. • In vitro tsütopatoloogiline efekt puudub • Kahekordistumiseks kulub vähemalt 5,2 päeva, inkubatsiooniperiood on pikk • Põhjustavad neuronite vakuoliseerumist, tärkliselaadset kattu, glioosi • Sümptomid: lihaskontrolli kaotus, värisemine, dementsus
VEGF-A sektersioon organitest. Uued veresooned moodustuvad olemasolevatest veresoontest uute harude välja kasvamisel (VEGF tundlikud tipurakud) või olemasoleva veresoone lõhenemisel. Uute harude välja kasvamisel toimub kõigepealt veresoone seina destabiliseerimine – peritsüüdid kaovad, seejärel basaalmembraani lagundamine maatriks metalloproteaaside (MMPs) poolt ja tipuraku migratsioon ECMi ning tipuraku migratsioonile järgneb järgnevate rakkude proliferatsioon ja uue veresoone pikenemine, lõpuks moodustub uus basalmembraan ja peritsüüdid stabiliseerivad moodustunud veresoone. Veresoone lõhenemisel tekivad esmalt olemasoleva veresoone keskele sambad, mis järjest suurenevad. Selle tulemusel tekib ühest olemasolevast veresoonest kaks uut veresoont. Mis on hemangioblast? Hemangioblast on vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane. Hematopoeesi toimumise kohad
Põrnas toimub vereringesse sattunud patogeenide kahjustamine ja vanade-kahjustunud vererakkude fagotsütoos. Põrn jaguneb punaseks ja valgeks pulbiks. Punases pulbis toimub kahjustatud vererakkude fagotsütoos makrofaagide poolt. Valge moodustavad lümfoidkoe kogumikud, koosnevad peamiselt B ja T lümfotsüütidest. Valges pulbis toimuvad spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon, diferentsioon ning antikehade süntees. · Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid).
spermideks transformee- rumiseni. Oska kirjeldada alljärgnevaid protsesse: Imetaja (hiir, inimene) spermatogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine, spermiogenees ja kapatsitatsioon (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?). a. spermatogenees - isase sugunäärmetes (imetajal testised) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermid i. paljunemine - spermatogoonide mitootiline proliferatsioon ii. kasvamine ja küpsemine - meiootiline rakkude jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid iii. spermiogenees - spermide moodustumine, järelküpsemine iv. kapatsitatsioon (millal toimub, kus toimub ja mis toimub) - toimub spermatogeneesi lõppedes munandimanuses - lõplik küpsemine, mille käigus
• sünniks on refleksid põhiliselt ajutüve kontrolli all, vähe kortikaalset kontrolli Aju areng toimub gestatsiooniperioodis (ehk looteperioodis) ja lapse-eas AJU ARENGU 8 ETAPPI • Sünnimomendiks ajustruktuurid “valmis” 1. Moodustub neuraalplaat- 3-4 GN • Pärast sündi: aju kasv ja küpsemine 2. Rakkude lokaalne proliferatsioon (koe rakkude vohamine) • Väikelapse aju ei sarnane täiskasvanu ajule- 3. Rakkude migratsioon lõpp-punkti – igas vanuses sobivad funktsioonid 4. Rakkude agregatsioon (kokkukuhjumine) ajuosade moodustumiseks • Arenev aju v.plastiline, kuid: 5. Neuronite diferentseerumine
(Cdk inhibiitor valk).p21 inaktiveeri G1 faasi Rb valgu poolt teostatav rakutsükli kontroll. Retinoblastoom tekib kui organismi üks retioblastoomi valku kodeeriva geeni alleelidest on inaktiivne ning toimub ka teise alleeeli muteerumine. Rb valk on geeni rgulatoorse valgu inhibiitor. Kui aktiivne Rb kinnitub geeni regulaator valgule, siis S-faasi geenid inhibeeritakse (rakk ei prolifereeru) Kui rb valk on inaktiivne, siis toimub geeni ekspressiooni ja raku proliferatsioon Kuus võimalust kuidas rakk võib kaotada tuumorsupressor geeni Rb normaalse koopia. Kromosoomi lahknemisel on üks kromosoom kaduma läinud, kromosoomi kadumisel duplikeeritakse kromosoom, mitootiline rekominatsioon, geeni konversioon, deletsioon, punkt mutatsioon Papilloomi DNA viirus aktiveerib rakkude jagunemist E6 ja E7 valkude kaudu. Papilloomiviirused on DNA viirused. Emakakaela epiteeli rakkudes on nad latentsel kujul
Sinna saabunud veri denereeritakse läbi lümfoidkoe võrgustiku. Põrnas toimub vereringesse sattunud patogeenide kahjustamine ja vanade ja kahjustunud vererakkude fagotsütoos. Põrn jaguneb punaseks ja valgeks pulbiks. Punases pulbis toimub kahjustatud vererakkude fagotsütoos makrofaagide poolt. Valge moodustavad lümfoidkoe kogumikud, koosnevad peamiselt B ja T lümfotsüütidest. Valges pulbis toimuvad spetsiifilised immuunreaktsioonid, lümfotsüütide aktiveerumine, proliferatsioon, diferentsioon ning antikehade süntees. Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid
I faas – follikulaarfaas – on erineva pikkusega (tsükkel võib varieeruda) o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B) emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab III faas – sekretsioon – päevad 15-28; langeb ajaliselt kollakehafaasiga kokku (I ja II faas langevad follikulaarfaasiga kokku) Enamasti on tsükkel 4 nädalat, aga võib olla ka 3 või 5 nädalat. Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt
I faas – follikulaarfaas – on erineva pikkusega (tsükkel võib varieeruda) o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B. emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab III faas – sekretsioon – päevad 15-28; langeb ajaliselt kollakehafaasiga kokku (I ja II faas langevad follikulaarfaasiga kokku) Enamasti on tsükkel 4 nädalat, aga võib olla ka 3 või 5 nädalat. Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib
· neurogeniin-1 deletsiooni kandvatel hiirtel puuduvad trigemiinsed ganglionid, muud närvisüsteemi struktuurid on aga normaalsed, mis viitab, et neurogeniin-1 ja neurogeniin-2 on vastastikku funktsionaalselt kõdunud. Imetajate skeletilihaste müogenees jaguneb kolmeks põhistaadiumiks: · lihasrakkude prekursorite (eelasrakkude) e. müoblastide determinatsioon · müoblastide aktiivne jagunemine (proliferatsioon) ja mõnigail juhtudel ka migratsioon · ja sellele järgnev müoblastide eristumine (diferentseerumine) küpseteks lihasrakkudeks. 49 40. Mis vahe on totipotentsel, pluripotentsel ja multipotentsel rakul? Totipotentne võib olla eellaseks kõikidele rakkudele. Viljastatud munarakk on totipotentne, st ta sisaldab
annaabi.ee 
