umbes 5300 geeni. Geenid on pikemad, kui pärmidel (2.4 kb.). Intronid moodustavad 54% genoomist. Retroposonid puuduvad. *Aspergillus nidulans, Neurospora grassa, Tetrahymena (nukleaarne dimorfism!) ja mitmete patogeenide projektid Metazoa: *Hulkraksete organismide genoomiprojektid keskenduvad valdavalt:Arengulistele aspektidele. Haigustekke põhjuste selgitamisele. On juhitud kolmest motivatsioonist: Alusuuringud, Kommertsiaalsed huvid, Meditsiinikesksed huvid Caenorhabditis elegans: Ülitähtis mudelorganism arengubioloogias. Genoomi sekveneerimine lõpetatud 1999 a. Genoom ca 100Mb ja 20 000 geeni (1000 RNA kodeerivad). 9000 kohta eksperimentaalsed tõestused, ülejäänud ennustatud in silico. Kodeeriv osa 27%, intronid 26%. 32% kodeerivast osast sarnane inimese geenidega, 70% inimgeenidest sarnane C.elegansiomadega. Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse. Otsene HGP eelkäija (metodoloogia). Drosophila melanogaster Genoom 165 Mb (6 kromosoomi)
Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Hoovused · Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see
Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
kategooria kaitsealusteks objektideks. II kategooria kivistised II kategooriasse kuuluvad teaduslikult suurt huvi pakkuvad, kuid Eestis ja mujalgi väga harva leitavad kivistised. Käsijalgsed: Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata II kategooria kivistised Käsnad: Clathrodictyon regulare ja Plectostroma schmidti Okasnahkse Bothriocidaris'e neli liiki II kategooria kivistised Korall Mesofavosites dualis'e kivistunud koloonia Lülijalgne Phlebolepis elegans III kategooria kivistised III kategooriasse kuuluvad kõik meil tavalisel moel kogutavad kivistised: selgroogsed, okasnahksed, käsijalgsed, lülijalgsed, käsnad, molluskid, sammalloomad, korallid. Need kivistised, pärinedes puuraukudest või kaitse all olevaist paljanditest, kuuluvad säilitamisele Eesti Vabariigi teadusasutustes vastavalt nende eesmärkidele. Täname tähelepanu eest !
Aedkohhia Kochia scoparia 2 V 18 C 7-14 päeva Pärdiklill Mimulus 2 12 C 7-14 päeva Manglese päikesetiib Helipterum manglesii 2 18 C 14-20 päeva Lõhnav soolikarohi Tanacetum parthenium 2 18 C 20-30 päeva Tiivuline tunbergia Thunbergia alata 2 18 C 14-20 päeva Harilik pruudisõlg Zinnia elegans 2 21-23 C 5-7 päeva Lillkapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Keskvarane kapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Tomat 2 20-25 C 5-6 päeva Roosa päikesetiib Acroclinium roseum 3 18 C 14-20 päeva Lõuna-alonsoa Alonsoa meridionalis 3 15 C 14-21 päeva
tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike: Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vesikirbuline Cercopagis pengoi kümnejalaline Palaemon elegans kirpvähiline Gammarus tigrinus vaguviburvetikas Prorocentrum minimum Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) karbiline Mytilopsis leucophaeata vaguviburvetikas Prorocentrum minimum vesikirbuline Cercopagis pengoi Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri
Interneti aadress: http://goo.gl/hQAHwz 26. Nimi: Peiulill Ladinakeelne nimetus: Tagetes spp Sugukond: Asteraceae Interneti aadress: http://goo.gl/FZVdej 27. Nimi: Aed-raudürt Ladinakeelne nimetus: Verbena x hybrida Sugukond: Verbenaceae Interneti aadress: http://goo.gl/mCa65x 28. Nimi: Võõrasema Ladinakeelne nimetus: Viola x wittrockiana Sugukond: Violaceae Interneti aadress: https://goo.gl/50Rxvv 29. Nimi: Pruudisõlg Ladinakeelne nimetus: Zinnia elegans Sugukond: Compositae Interneti aadress: http://goo.gl/fVUq7r PÜSILILLED 1. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 2. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 3. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 4. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 5. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond: Interneti aadress: 6. Nimi: Ladinakeelne nimetus: Sugukond:
54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans (C.elegans)on väike ussike (ca 1 mm pikk), mida kasutatakse mitmerakkuliste organismide elutegevuse ja paljundamise uurimiseks. Caenorhabditis elegans omab paljud elundkonnad (nt. närvisisteem) ja ta on läbipasitev, mispärast on kerge jälgida temas toimuvaid protsesse. Caenorhabditis elegans on tähtis mudel
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikus...
Rakendusbioloogia Koostaja: Jalmar Aru AT-07 Mis on fundamentaal- ja rakendusteadus? Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteaduseda (e. põhiteadusega). Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rekandusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teeadmiste praktilise rakendamise printiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks. Rakendusbioloogia (tänapäevases mõistes) seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist j...
RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni Transkriptsioon ehk RNA süntees.
(Adamson, T. (2015), Äripäev) TurBliss on Eesti kosmeetikaturul uus tegija. Esimesed tooted tulid välja 2014. aasta septembris. Peamisteks konkurentideks on 80 aastat Eesti kosmeetika maastikul tegutsenud Orto, üle kümne aasta turul olnud Ingli Pai ning eestlaste seas väga populaarne looduskosmeetika bränd Joik. Samuti on konkurentide seas ka teisi uusi tulijaid nagu Vestige Verdanti ning Eesti kõige tuntum näonahahoolduse bränd Domina Elegans. (Patrik, P. (2015), Nuusi) 2.2. TurBliss’i konkurentsieelised TurBliss’i sihtgrupiks on kliendid, kellel on nahaga probleeme. (Adamson, T. (2015), Äripäev) Suur osa konkurentide toodangust on mõeldud hoolitsevate toodetena, kuid TurBlissi maskidel on ka ravivad toimeained. Unikaalseid orgaanilisi happeid sisaldav põhjamaine turbamask on ainulaadne kogu maailmas. Turvas toimib tõhusa kortsuvastase
28S, 5.8S ja 18S rRNA geenid sünteesitakse ühe transkriptsiooniühikuna, mis koosneb viiest klastrist. Igas klastris on 20-30 tandemkordust (kromosoomide 13, 14, 15, 21 ja 22 p õlgades), 5S rRNA paikneb 1q41-42. Samuti tandeemselt organiseeritud. Vähemalt 200-300 geeni. Esineb palju seotud pseudogeene, vähemalt 3000 5S rRNA puhul. tRNA geenid: Umbes 500 tRNA geeni ja arvukalt pseudogeene (324), vähem tsütoplasmaatilisi tRNA geene (497) kui C. elegans (584), Jaotatakse 49 perekonda vastavalt antikoodoni spetsiifikale (kolmanda aluspaari kõdumine!), Geenid kõikides kromosoomides v.a. 22 ja Y. Paiknevad klastritena. Üle poole asub 6. kromosoomi 4Mb sees. Teiste RNA-de geenid: Umbes 100 snRNA geeni. Väga T rikkad. Osalevad splaisosoomide moodustamisel. Geenid klastritena. Mõned esinevad multikoopiatena (U6 snRNA jaoks 44 geeni), Umbes 100 snoRNA geeni. Osalevad teiste RNA molekulide modifitseerimisel. Kaks peamist rühma: C/D box snoRNA
20 minutiga. E. Coli sisaldab ühte rõngasjat kromosoomi ja plasmiide. Ka pärmeid vastavad eelpool nimetatud nõuetele. Pärmitüved on nii haploidsed kui ka diploidsed. Haploidsed rakud paljunevad pungumise teel ja diploidsed nii mitootiliselt kui meiootiliselt. See võimaldab uurida retsessiivseid mutatsioone, tüvesid omavahel ristata, spooride eraldamisel uurida järglaskonda ja kombineerida erinevaid mutatsioone. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Drosophilia melanogaster ehk äädikakärbes võeti geneetika mudelobjektiks juba enne baktereid ja seeni. Äädikakärbse elutsükkel kestab vaid 10 päeva. Emane muneb sadu mune, areng toimub täismoondega. Drosophila eripäraks on tuhandete selgelt eristatavate fenotüübiliste tunnustega mutantide lihtne saamine. Ta on osutunud arengu- ja käitumisgeneetika uurimises asendamatuks.
,,Marss. Planeet, kus on elu?" Ü.-I. Vetlman, ,,Valgus", Tallinn 1968 17 Lisad Lisa 1. Olympos Mons Foto: (http://olympus- mons.tripod.com/sitebuildercontent/sitebuilderpictures/.pond/olympus.jpg.w560h420.jpg) 18 Lisa 2. caenorhabditis elegans ehk varbuss Foto: Nasa (http://novaator.ee/galerii/2831_nasa3.jpg ) 19
1.2 Soolsus. Mõjutab füsioloogilisi protsesse. Eurühaliinsed mereliigid elavad hüpo osmootses keskkonnas oma tolerantsi alumisel piiril. Eurühaliinsed magevee-plankterid elavad hüperosmootses keskkonnas oma tolerantsi ülemisel piiril. Soolsus määrab ZP horisontaalse ja vertikaalse leviku. Väike arv merelisi liike elab püsivalt Läänemere süvikutes soolsusel 14-15 (aerjalgne süstur Oithona similis ja harjaslõugsete hulka kuuluv Balti nooluss Sagitta elegans baltica). 1.3 Hapnikureziim. Süvikutes (Landsorti süvik 459 m, Gotlandi süvik 249 m) kaasneb hapnikudefitsiidiga aga sagely väävelvesiniku sisalduse tõus. See on viinud süvikutes elustiku vaesumisele või hoopis selle puudumisele. Mereliikide kohastumused riimveelises Läänemeres · Mõõtmete vähenemine: aerjalgsete (putak, koodik, tavaline tömbik, oga-tömbik) ning ainuõõssete (meriristi ja mereseene) kääbustumine.
kaheks. Need teadmised on aidanud miljoneid inimesi, kuna paljud vähiravil kasutatavad ravimid töötavad rakutsükli häirimise põhimõttel. Katsetest pärmiga on selgunud ka, kuidas geene sisse ja välja lülitatakse. See teadmine aitab mõista, kuidas saavad rakud, mis sisaldavad samu geene, üksteisest nii palju erineda. Nii on omakorda võimalik mõista nii normaalseid arenguprotsesse kui ka haigusi, mis ilmnevad, kui geeni aktiivsuses esineb häireid. 59. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans ehk varbuss on mullas elav väike ussike, mida kasutatakse mitmerakuliste organismide elutegevuse ja paljundamise uurimiseks. Seda ussikest väga lihtne ja odav kasvatada, see on läbipaistev, ta talub hästi külmutamist. Ta toodab nii seemne, -kui ka munarakke. Kaasajal uuritakse varbusside abil näiteks vananemist, vähki ja neuroloogilisi haigusi.
56. Geeniteraapia. Vaata punkti 36 57. Miks tekib organismis vähkkasvaja. A cell's ability to instruct itself to die, a process called apoptosis <- see süsteem on nässus + 4-5samaaegset erinevat mutatsiooni raku geenides. 58. Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia mudelobjektid? Odavad kasvatada, paljunevad kiirelt, väikesed. Pagaripärm väga levinud (toiduaine)tööstuses, seega tuntakse läbi ajaloo hästi. 59. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav. Drosophila melanogaster ajaloovältel hästi uuritud ja väga detailselt kirjeldatud organism. Väike, paljuneb kiirelt. 60. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks. Hiir odav, paljuneb kiirelt, vähenõudlik
Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides. Üherakuline organism on ka toidutööstuses tähtis (leib, õlu, vein, ensüümid, ravimid). U 6000 geeni. Schizosaccharomyces pombe – poolduv pärm. Õlust. Some gene sequences are as equally diverged between the two yeasts as they are from their human homologues. U 4900 geeni. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans – paeluss. Uss eostatakse ühe rakuna. Sellel on närvisüsteem ja aju. Demonstreerib käitumismustreid ja on võimeline algeliseks õppimiseks. Toodab spermat, mune, sigib ja paljuneb. Eluiga 2- 3 nädalat, läbipaistev keha, kasvatatakse bakteritega Petri alustel. Ideal compromise between complexity and tractability (keerukus ja
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..........
haigus, mille tähelepanuta jätmine või pikaks veninud paranemine võivad luua soodsa pinnase vähi tekkeks. Vähi üheks tekkepõhjuseks on ka muudatused rakutsüklis. Kui see nn süsteem lakkab perfektselt töötamast, siis võib see põhjustada vähki. 57. Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia mudelobjektid? Odavad kasvatada, paljunevad kiirelt, väikesed. Pagaripärm väga levinud (toiduaine)tööstuses, seega tuntakse läbi ajaloo hästi. 58. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans lame uss, väga lihtsa ehitusega, suhteliselt vähe geene. Läbipaistev, lihtne (mikroskoobiga) uurida, väike. Odav. Drosophila melanogaster ajaloovältel hästi uuritud ja väga detailselt kirjeldatud organism. Väike, paljuneb kiirelt. 59. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks. Hiir odav, paljuneb kiirelt, vähenõudlik Rott käitumine keerulisem, kui hiirel
kasvukohta. Õitseb septembrini. VIOLA X WITTROCKIANA – VÕÕRASEMA (AEDKANNIKE) • Külmakindel. Olenevalt sordist 20- 25 cm kõrgused. Püstised harunevad varred, ovaalsed kuni ümarad rohelised lehed. Aprillist augustini suured kuni10cm läbimõõduga lõhnavad kõikvõmalikes värvitoonides õitega. Eelistab niiskemapoolset toitaineteriast mulda päikeselisel kasvukohal. Talub ka poolvarju. Põua ajal kasta. Talub külma, tuult, vihma. ZINNIA ELEGANS – HARILIK PRUUDISÕLG BIDENS FERULIFOLIA – FEERULALEHINE RUSE • Varred on tugevad, rohkelt harunenud, laiuvad. Lehestik on roheline, tugevalt lõhestunud. 'port royal' Võrsed on õitega kogu hooaja rikkalikult ehitud. Õie läbimõõt 2-4 cm. Vähenõudlik, eelistab viljakaid, parasniiskeid muldi. LATHYRUS ODORATUS – LÕHNAV LILLHERNES • Üheaastane ronitaim kõrgusega kuni 180 cm. Õitseb juulist septembrini. Suured õied lõheroosa
Tuumorsuppressor gee on kasvaja teket maha suruv geen, kui selles tekivad mutatsioonid, siis see võib viia raku kontrollimatule jagunemisele. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike- kasvab väga kiiresti, 20min uus järglaskond, genoom sekveneeritud. Pagaripärm- genoom sekveneeritud, pooldub umbes 2h jooksul, meioos, Leivahallitusseen- genoom sekveneeritud, suguline paljunemine. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans ehk varbuss- elutsükkel 3 päeva, saab lihtsalt agarsöötmel kasvatada, uss on läbipaistev, genoom on sekveneeritud, talub hästi külmutamist, lihtne kasvatada, 6 paari kromosoome, 1000 rakku, millest kolmandik on närvirakud. Drosophila melanogaster ehk äädikakärbes- elutsükkel 10 päeva, lihtne mutante saada, genoom on sekveneeritud, kerge kasvatada, suur viljakus, 4 paari
λ EksamEksam 1 Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; Bit Eksam/ EksamBitt 1 or 0 Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse: ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zen...
120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127
120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127
46. Millised on inimese genoomis leiduvad kordusjärjestused? Kirjeldage neid detailselt. SINE, LINE, transposoonid, retroposeerunud pseudogeenid, mini- ja mikrosatelliidid, tandeemsed järjestused (nt ATTCG ATTCG ATTCG), intronid keskmiselt 2000 bp. 47. Millised on kõige olulisemad mudelorganismid mida molekulaarbioloogiliste uurimistööde läbiviimisel kasutatakse (nimeta vähemalt 5 eesti- ja ladinakeelset nimetust)? Pärm Saccharomyces Cerevisiae, varbuss Caenorhabditis elegans, kolibakter Escherichia coli, puuviljakärbes Drosophila melanogaster, koduhiir Mus musculus. 48. Millised on teadaolevalt suurimad ja väikseimad genoomid? Varem oli suurim teadaolev marmorjal (?) kopskalal (133 miljardit bp), nüüd aga protist Polychaos dubium (670 mld bp). Taimeviirus rice yellow mottle virus satellite (220 bp) väikseim. 49. Mis on antikeha? Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride
transpordis teistesse keharakkudesse. Kahe apoB tüübi rakutüüpspetsiifiline ekspression on apoB pre-mRNA editing'i tagajärg. Nukleotiid positsioonis 6666, s.o C konverteeritakse deamiinimise tagajärjel U-ks. See muutus, mis toimub vaid soole rakkudes, muudab CAA koodoni UAA poolt kodeeritud Stop koodoniks ning lõpeb poole lühema valgu apoB-48 sünteesiga. 51. RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA, miRNA. RISC kompleks. MikroRNAd (miRNAd) avastati nematoodi C. elegans geenide lin-4 ja let-7 mutatsioonide analüüsil, kus selgus, et lin-4 ja let-7 ei kodeeri valke, vaid RNAsid, mis on vaid 21 ja 22 bp pikad ning seostuvad märklaud-mRNAde 3' UTRidele. Selle interaktsiooni tulemusena nad represseerivad märklaudgeenide ekspressiooni. Arengu käigus lin-4 miRNA ekspressioon väheneb, let-7 miRNA ekspressioon on samuti arenguliselt reguleeritud. Tänaseks on leitud nematoodil ca 100 miRNAd ja vähemalt samapalju on leitud miRNAsid ka inimesel
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia E...
• • • Homoloogsete genoomilõikude liikidevaheline võrdlus: etapid, väljakutsed • • Konserveerunud genoomilõigud ja suured nn. ‘homoloogia blokid’ liikide vahel • • Klassikaliste mudelorganismid geneetikas/genoomikas (iseseisev materjali omandamine, sest 03.04 on lihavõttereede ja loengut ei ole) – teada ainult iga liigu põhieeliseid genoomi uuringutes: • • Saccharomyces cerevisiae (pagaripärm) • • Caenorhabditis elegans (varbuss, sireuss; nematood) • • Drosophila melanogaster (äädikakärbes) • • Arabidopsis thaliana (harilik müürlook) • • Danio rerio (sebrakala) • • Mus musculus (koduhiir)
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
schmidti; 3) korall (Anthozoa) Mesofavosites dualis; 4) okasnahksed (Echinodermata) Bothriocidaris pahleni, B. eichwaldi, B. parvus ja B. globulus; 5) selgroogne loom (Vertebrata) Phlebolepis elegans. II kaitsekategooria kivistised: 1) käsnad (Spongia);* 2) korallid (Anthozoa);* 3) sammalloomad (Bryozoa); Ürgse teo kivistis Saxby rannas. 4) käsijalgsed (Brachiopoda);* 5) limused (Mollusca);
See näitab homoloogia olemasolu või ka geenikoopiate arvu. Northern Blot: Põhimõte sama mis Southern blotil, aga kasutatakse RNAd DNA asemel. Mõõdetakse mRNA suurust, määratakse erinevusi promootor ja terminaator saitide vahel jne. Kasutatakse geeni ekspressiooni uurimisel, kui palju ja millistes kudedes, millises rakutsüklis jne. geen on ekspresseeritud. Inimese genoom: Hinnanguliselt 24 -32,000 geeni (sinnani arvati, et50,000-100,000). Ainult 50% rohkem kui nematoodil C. elegans. Ainult 1-1.5% genoomist kodeerib valku. 50% genoomist on kordus DNA. Inimesel ja bakteritel 233 ühesugust geeni. Muutlikkus - Pärilikkus põhineb eeldusel, et geenid antakse järglastele usaldusväärselt edasi. See on liigi säilimise eeltingimus. Sellest aga ei piisa elusa looduse arenemiseks. Evolutsiooni alusmaterjaliks on just muutused geneetilises materjalis. Muutlikus võib olla fenotüübiline, kombinatiivne ning mutatsiooniline.
kodeerivad mingit valku. Keskmiselt on inimesel kuni 300 teatud geeni funktsiooni kadumisega seotud mutatsiooni, millest 50 100 on seotud haigustega (eelsoodumusega teatud haigustele). Eeldatavasti on 2011. a. lõpuks teada juba 30000 inimese genoomi järjestused. Praeguseks on sekveneeritud ka geneetikas mudelorganismidena kasutatavate organismide genoomid. Nii teame me DNA nukleotiidset järjestust bakteril E. coli, pärmil S. cerevisiae, nematoodil C. elegans, äädikakärbsel, hiirel, rotil, taimedest müürloogal Arabidopsis thaliana. 2 Genoomi primaarjärjestuse teadasaamine aitab oluliselt kaasa genoomi funktsioonide uurimisele. Mis funktsioon on ühel või teisel DNA järjestusel, selgub geneetilistest katsetest sama järjestuse mutantidega. Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool.
Seega on valku kodeerivaid järjestusi ligikaudse hinnangu alusel 1-2% genoomist. 2003. a. aprilliks, DNA kaksikheeliksi kirjeldamise 50-ndal aastapäevaks, esitas HGP inimese genoomi nukleotiidse järjestuse, kus 98% geene sisaldavatest aladest oli sekveneeritud 99,99%-lise täpsusega. Praeguseks on sekveneeritud paljude geneetikas mudelorganismidena kasutatavate organismide genoomid. Nii teame me DNA nukleotiidset järjestust bakteril E. coli, pärmil S. cerevisiae, nematoodil C. elegans, äädikakärbsel, hiirel, taimedest müürloogal Arabidopsis thaliana. 2004. a. aprillis teatati roti genoomi DNA järjestuse määramisest. Genoomi primaarjärjestuse teadasaamine aitab oluliselt kaasa genoomi funktsioonide uurimisele. Mis funktsioon on ühel või teisel DNA järjestusel, selgub geneetilistest katsetest sama järjestuse mutantidega. Viimastel aastatel leiavad üha enam rakendust ka uued molekulaarsed meetodid, millest põgusalt tuleb juttu allpool.
RNA-sid - Pärilik DNA modifitseerimise muster - päritav histoonide koht-spetsiifline modifitseerimine - prioni nähtus (valguline pärilikkus) - Hsp 90 osa vaikivate mutatsioonide kogunemisel – heatshock proteins, tekitab fenotüübilise vaigistamise. Mutantne geen avaldub, aga mutantne fenotüüp mitte. Muul ja hinni täiesti vastandid. Hinnis on kokku saanud halvad omadused. Muul: isaseesel ja emashobune. Hinni on vastupidine. mRNA vaigitamine C. elegans rakkudes - 2-ahelaline RNA suunab RNA lagundamist - DICR I toodab väiksemad jupikesed sellest 2-ahelalisest RNA-st lagundatakse → üheahelalised RNA-d. Märklaud RNA-sse tehakse auk sisse, ei saa midagi edasi toimuda RNAi - dicer valk (Rnaas III ortoloog) seondub 2-ahelalise RNA-ga 41 - dicer lagundab RNA 20-24 bp tükkideks (siRNA) - siRNA suunatakse RISC kompleksi (RNA induced silencing complex)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
