Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuvant - aine, mis stimuleerib organismi immuunvastust manustamisel komleksis antigeeniga. Freund'i täielik adjuvant, mille koostisse kuuluvad mineraalõli ja mükobakterite komponendid. Vaktsineerimisel kasutatakse laialt alumiinium hüdroksüüdi - Al(OH)3 ja mõningaid teisi ühendeid. Rekombinant-vaktsiinid
funktsioneerivad hapteenidena. Hapteen + kandjamolekul (BSA) abiga saab tekitada hapteen-spetsiifilisi antikehasid. Viimaste abil võib organismis tuvastada vastavate hapteenide olemasolu. Mõned organismis tekkivad (ravim + valk)- konjugaadid võivad tekitada nö ravimi allergiat (vahel eluohtlikud). B- ja T rakud tunnevad ära antigeeni teatud piirkonda, mida nimetakase eipitoobiks, ehk antigeenseteks determinantideks. Epitoobid on immunogeeni immunoloogiliselt aktiivsed piirkonnad, mis seostuvad antigeen-spetsiifiliste membraani-retseptoritega või sekreteeritud antikehadega. B-ja T-rakud tunnevad ära erinevaid epitoope samal antigeeni molekulil. B-rakud tunnevad soluble antigeeni (antigeen on vabalt lahuses), äratuntavad epitoobid on surface exposed, lineaarsed või konformatsioonilised. T-rakud tunnevad (peptiid+MHC). Esitletav peptiid on sisemine , lineaarne
T-sõltumatud antigeenid on polüsahhariidid. Ehituselt on T- sõltumatutele antigeenidele iseloomulik polümeerne struktuur. T-sõltumatud antigeenid on resistentsemad degradatsioonile, mistõttu nad püsivad organismis kauem ja stimuleerivad immuunsüsteemi ka kauem. Epitoop - antigeenne determinant, koht antigeeni molekulil, millega reageerib B-raku retseptor (Fab fragment) või T-raku retseptor (TCR). On lineaarsed ja ruumilised epitoobid. B-rakkudel on epitoobi suurus ca 15-22 aminohapet, T-rakkudel kuni 15 aminohapet. T-rakkudel on lineaarsed epitoobid, seovad valgulisi antigeene. B-rakkudel aga on ruumilised epitoobid, nad seovad erinevaid antigeenseid determinante. B-rakkudel pole epitoopi, vaid on epitoobiga seostumise ala (Fab), samuti T-rakkudel. Paratoop: idiotoop või antigeenne ala antikehal või T-raku retseptoril, mis on seotud antigeeni epitoobi seostamisega.
– seostuvad antigeeniga, fagotsüteerivad, muutuvad küpseteks rakkudeks ning vabastavad tsütokiine Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele Millest sõltub antigeeni immunogeensus? Too näite tugevast immunogeenist. – molekulmassist, keemilisest struktuurist, päritolus, resorptsioonist ja lammutamisest organismi, geneetilistest teguritest.. nt valgud Mis määrab antigeeni spetsiifilisuse? – antigeeni epitoobid ehk determinandid Miks kujunevad autoimmuunhaigused? – kõrvuti võimega reageerida antigeenidele peab immuunsüsteemi arenemisel kujunema tolerantsus organismi enda kudede suhtes – kui ei kujune, tekivad autoimmuunhaigused Kuidas tekib aktiivne loomulik immuunsus – peale nakkushaiguse läbipõdemist või haigustekitajaga kokkupuudet/ Aktiivne kunstlik immuunsus – vaktsineerimise järgselt/ Passiivne loomulik immuunsus – imik emalt transplantaarselt või
Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: · uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, · viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, · viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, · hormoonid (östrogeen), · ravimid, · ristreaktiivsed antigeenid, · mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi.
tähtedega. Imetajatel on viis. Gamma (IgG), delta (IgD), alfa (IgA), müü (IgM), epsilon (IgE). Kahte tüüpi kergeid ahelaid kappa või lambda. Antikehade funktsioon ei sõltu sellest kas nad on glükosüleeritud või mitte. Sellest sõltub nende eluiga. Et püsiks orgaismis (nt kui toodame bakterites) peab olema glükosüleeritud. Variaable domään – halliga eriti varaablid domäänid. Mustaga on tähist kahe tsüsteiini vahel ole disulfiidsild. EPITOOBID – piirkonnad millele antikehad seonduvad 1.STRUKTUURSED – see võib olla struktuur, mingi jupp valgust mida ära tuntakse, pole oluline kas on natiivne või denatureeritud, enamus antikehasid 2.KONFORMATSIOONILISED – tunnevad ära anult natiivseid antigeene, tunnevad ära struktuuris olevaid aminohappeid mis ona struktuuris üksteise kõrval. 3.NEO – avanevad kui oleme antigeeni proteaasidega töödelnud, midagi avanud ära lõiganud. Müoglobiin ja tema antigeensed piirkonnad.
annaabi.ee 
