Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega Haigusnähud • Suurenenud lihastoonus ja spasmid • Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini • Läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus • Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas Neonataalne teetanus Nakatutakse nabanööri otsa kaudu õib muutuda generaliseerunud teetanuseks urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja
tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. Generaliseerunud hoog • Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. Fokaalne hoog • Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos.
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus
Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid Generaliseerunud ehk ulatuslikud Osalised ehk paiksed hood eelneda iiveldus- või Teadvuse kaoga, millele pearinglushood järgnevad kohe krambid ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire Nägemishäire lühike teadvuse kadu lõhna- ja maitse elamus Krampe ei teki. Mida teha kui sul on epilepsia ? Käia pidevalt Perearsti juures Ei tarbi nii palju alkoholi Ei söö rämpstoitu vaid toitu tervislikult Ära tee liiga palju füüsilist
üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus.
ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1. Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne. 2. Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos
Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus • Lümfosarkoomiga looma korjus läheb hävitamisele • Kui surmajärgselt pole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosi panna, tuleb uurida laboratoorselt • Kui histoloogiline diagnoos on lümfisõlmede hüperplaasia, sobib lihakeha tarbimiseks • Seropositiivse veise liha käitlemisele kitsendusi ei kehtestata • Generaliseerunud kasvajalise leukoosi puhul kahjutustatakse kogu rümp ja siseelundid Esinemissagedus • 2012. a 3 juhtumit Võrumaal • 2011. a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas
kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob,
sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega) 1. Lihtsa partsiaalse alguse ja järgneva teadvuse-häirumisega 2. Algusest teadvuse häirumisega C. Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2. Komplekssed partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 3. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks, mis seejärel arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 8 II. Generaliseerunud hood (krampidega ja krampideta) A. Absaansid (absence) 1
liigesepõletik või konjunktiviit SÜÜFILIS · Kandub suguühte ajal üle koos bakteritega, kui ema nakatab lapse enne sündi platsenta kaudu, võib esineda ka kaasasündinud süüfilist · Kolm nädalat pärast nakatumist tekib tavaliselt häbemokkadele, tuppe või peenisele, tugevapõhjaline haavand, mis jääb sageli märkamata (primaarne süüfilis) · Bakterid võivad lümfi- ja veresoonte kaudu levida üle kogu organismi ja põhjustavad lümfisõlmede suurenemist ning paikset või generaliseerunud löövet nahal ja limaskestadel (sekundaarne süüfilis) · Üldsümptomid on palavik, isukaotus ja peavalud · Kaasnevad rasked neuroloogilised nähud, südame ja luude muutused ning siseelundite haaratus (tertsiaarne süüfilis) · Proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist · Süüfilist on võimalik ravida, kuid ainult esimeses ja teises staadiumis, võib lõppeda surmaga MÜKOPLASMOOS
Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle Sümptomid ehk avaldumine eristatakse kahte liiki hootüüpe osalised ehk paiksed generaliseerunud ehk ulatuslikud hood mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Diagnoosimine küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges.
tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud. Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune. Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid, selleks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib. Tingitud reflekside liigid: Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud
ja tahteelus esinevatele häiretele. Pildid Skisofreeniast Epilepsia ehk langetõbi Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Pole välja töötatud ravimeid, mille lühiajalise tarvitamise tagajärjel epilepsia täielikult taanduks. Epilepsia ravi on pikaajaline ja hooge ennetav. Epilepsiaravimid ei ravi epilepsiat, vaid aitavad epileptilisi hooge ära hoida. Epilepsiaravimeid tuleb tarvitada tavaliselt mitu aastat. Pildid Epilepsiast Kokkuvõte
Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata.
Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unetuteks võib pidada kõiki inimesi, kes ei ole oma unega rahul, sõltumata sellest, mitu tundi nad ööpäevas magavad. Une pikkus ei väljenda selle kvaliteeti. Seega võib tõsise uneaegse hingamishäirega norskaja magada päeval mitmeid unetunde lisaks, aga see uni ei ole täisväärtuslik. Unetus on laialt levinud probleem, selle esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes
vähendama mõttevabadust. o Vibroakustilise teraapiaga seotult on leitud see, et see: · Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga tõsiseks või kauakestvaks või ei ole olukorraga proportsioonis, hakatakse seda nimetama ärevushäireks. (Baldwin 2005) Ärevushäireid on mitut tüüpi, näiteks generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Kuna ärevushäire mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist, raskendab see igapäevaeluga toimetulekut nii kodus, tööl, koolis kui ka teiste inimestega suheldes. (Baldwin 2005) Ärevushäirete põhjuseks on ajus leiduvate kemikaalide tasakaalu häirumine. Tegureid, mis häire vallandavad, täpselt ei teata, kuid mõningad bioloogilised ja sotsiaalsed tingimused
välistemperatuuri korral, mis on kaitse reaktsioon organismi ülekuumenemise vastu. Liighigistamise tekkepõhjused. Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Sekundaarne generaliseerunud higistamine võib tekkida sagedamini hilisemas eas ning seda kogetakse tavaliselt ka öösiti. Sekundaarse higistamise taga võivad sageli olla mitmed meditsiinilised või muud põhjused: · Menopaus · Kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk) · Ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, podagra jne) · Neuroloogilised haigused · Palavikuga kulgevad haigused · Tuberkuloos (öine higistamine)
kleepuvus, naha õhenemine jms). UVB valgusravi jaotatakse raviks laiaspektrilise UVB-ga ja kitaspektrilise UVB-ga. Teraapia on ohutu väikelastele, rasedatele ja imetavatele emadele. UVB valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste fotosensitiivsete nahahaiguste raviks: · psoriaas · vitiliigo · atoopiline dermatiit Vähemal määral kasutatakse ka järgmiste nahahaiguste raviks: · Seenhaigused · Parapsoriaas · Generaliseerunud punane lame sammaspool · Roosa pitüriaas ehk kliiketendustõbi · Pruriitus ehk kihelus · Seborröadermatiit · Punane karva-kliiketendustõbi · Prurigo nodularis · Süsteemne skleroderma · Polümorfne ehm mitmekujuline valguslööve · Aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) · Hydroa vacciniforme · Porfüüriad Psoorias ja UVB: Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus
-Patsiendi tunnistust hirm käitumisteraapiat (KKT) informeerimine enneaegse surma ees -Manusta ravimeid tema haigusest ja (Herdman 2016: 334) (antidepressandid) arsti korraldusel tema sugulasi (Generaliseerunud ärevushäire ja... haigusest, 2014:18-19) millised on pärilikud 2.Rasvumus(00232), seoses keskmine -Konsulteeri dietoloogiga, sobiliku Patsient järgib dieeti
tuberculosis'e disseminatsiooni eest organismis 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogia, haigusvormid, ravi · Morfoloogia. Meenutavad TBC tekitajat. Morfoloogiliselt saledad, kergelt kõverdunud pulgad, esineb ka teralisi ja hargnevaid vorme. Algmaterjalis paralleelsete pakettidena. · Füsioloogia. Kunstlikel söötmetel ei kasva. Kasvavad katselooma organismis - Lõuna- Ameerikas vööloom ehk armadill. Generaliseerunud leepra areneb 18-35 kuu jooksul. · Epidemioloogia.Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget. Leepra levib õhu kaudu ja kontakti teel. Haigestub ainult vastuvõtlik kontingent peale pikemaajalist kontakti haige inimesega. · M. leprae on obligatoorne rakusisene parasiit, mis levib nakatumiskohalt lümfo- ja hematogeensel teel. · Leepra kemoteraapia on pikaaegne, kombineeritud ja sõltub leepra vormist Leepra ravis on
2. Neoplastiliselt kroonilline lümfoidne leukeemia. Lümfotsütopeenia lümfotsüütide vähesus (< 1,5 x 109 /l). Võimalikud põhjused on: · neerukahjustus; · kaasasündinud südamerikked; · Cushingi sündroom, kortikosteroidravi, stressisituatsioonid; · tsütostaatikumravi; · Hodgkini tõbi, miliaarne tuberkuloos, AIDS jt. Neutrofiilia (neutrofiilide arv > 7,5 x 109 /l) põhjused: · lokaalsed ja generaliseerunud infektsioonid (kokilised, bakteriaalsed või viiruseliosed infektsioonid); · põletikulised protsessid; · intoksikatsioonid, kas metaboolsed (ureemia, diabeetiline atsidoos, eklampsia) või eksogeensed kemikaalidest või ravimitsest; · äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev
muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus 7 · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid 8 UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on
· Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood · Mitteklassifitseeritavad hood 12. Toonilis-klooniline krambihoog Tooniline faas (10 sek) Esmalt tekib nö tooniline kogu keha haarav kramp. Kui patsient on püsti, siis ta kukub. Patsient võib ebaloomulikult ja valju häälega röögatada. Tugeva lihastoonuse tõttu
Kaasuvana esinevad peaaegu alati termoregulatsiooni häired, mis on tingitud vähenenud higieritusest, palmoplantaarne keratodermia, armistav alopeetsia ning küünte muutused. Mittebulloosne kongenitaalne ihtüosiformne erütrodermia ... pärandub autosoom- retsessiivsel teel. Sagedus on 1/180000 ning arvatakse, et kongenitaalse ihtüosiformse erütrodermia arvel võib toimuda lamellaarse ihtüoosi hüperdiagnostika. Laps sõnnib kolloidbeebina. Hiljem kujuneb generaliseerunud erütrodermia peenikeste, valkjate soomustega, mis väliselt meenutab pigem naha ketendust. Lööbest haaratud võivad olla nii jäsemete sirutus- kui painutuspinnad ning kehatüvi. Kaasuda võivad armistav alopeetsia ja palmoplantaarne keratodermia. Harlequin-beebi ...on kongenitaalsetest ihtüoosidest kõige raskem ning sageli letaalselt lõppev. Pärandub autosoom- retsessiivselt ning keskmiseks sageduseks loetakse 1/300000. Patogenees on veel
depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja
Veel üks ärevakstegev haigus - epiglotiit! Ära puutu üldse kiirabi korras, katsu säilitada lapse asend liikumatuna ja nebulisaatoriga adrenaliini andes vii ruttu haiglasse ning kutsu reanimatoloog vastu! Ei soovita i/m ega i/v ravimite manustamist, kuna see võib viia taaselustamiseni. Palavikukrambid e. febriilsed krambid Esinevad 3-5% lastel vanuses 6 kuud - 3(4) aastat palaviku tõusu ajal, kestusega 1-2 minutit (mitte üle 15 minuti), generaliseerunud toonilised või toonilis-kloonilised krambid. tekivad tavaliselt väikelastel palavikuhaiguse foonil kehatemperatuuri kiire tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4
inimestel, kelle immuunsus on langenud. Arengumaades esineb teetanust sagedamini, sest puudub võimalus vaktsineerida ja adekvaatse meditsiinilise abi järele. Arvatakse, maailmas esineb üle 1 miljoni haigusjuhu ning suremuse määr on 30 – 50%. Vähemalt pooled surmadest moodustavad nakatunud vastsündinud (Murray et al., 2012). Inkubatsiooniperiood varieerub mõnest päevast kuni nädalateni. See on otseselt seotud esmase haavainfektsiooni kaugusest kesknärvisüsteemist. Generaliseerunud teetanus on haiguse kõige tavalisem vorm. See algab mälumislihaste kangestumisest, esineb suurenenud ilavoolu, higistamist, ärrituvust ja seljalihaste spasme. Haiguse tõsisema kulu korral on haaratud ka autonoomne närvisüsteem – esineb südame arütmiaid, dehüdratatsiooni, tugevat higistamist ja muutuseid vererõhus. Teine teetanuse vorm on lokaalne, mis püsib haavainfektsiooni piirkonna lihastes
kuigi see kätkeb mõlemale seisundile omaseid tunnuseid. Läbipõlemise põhjusi tuleks otsida eelkõige töökeskkonnast see on enamasti pikaajalise tööstressi tulemus, mis kujuneb ebaõnnestunud katsetest tulla toime erinevate negatiivsete stressoritega. Läbipõlemine erineb depressioonist lokaalsuse poolest: kui depressioon on generaliseerunud seisund, siis läbipõlemine on töökeskne. Uurimused on näidanud, et samamoodi nagu stressi saab pidada edu hinnaks, algab ka läbipõlemine headest kavatsustest. Läbipõlemine ohustab kõige enam tugevalt motiveeritud ja kõrge saavutusvajadusega inimesi, kellel on juba ette näidata saavutusi ning kellel on oma tulemustele kõrged ootused. See
_ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi _ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga _ Organismi vastav funktsionaalne sisund _ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest _ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) _ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud _ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune _ Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid _ Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib Tingitud reflekside liigid: · Naturaalsed e. loomulikud kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus)
meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkendlikkusena, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Unetuse sümptomid pole eriti spetsiifilised. Mõlema, nii ärevuse kui depressiivsuse korral võib esineda uinumisraskusi, une katkendlikkust, samuti ka liigvarajast ärkamist. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina
Veresuhkur langenud, liiga suur insuliini annus. Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus. Esmaabiks: teadvusel haigele 3-4 tükki suhkurt, 200 ml piima, mett, leiba, kartulit. Teadvuseta haigele suu limaskestale määrida mett või siirupit. AJUKOE ERUTUSHÄIRED Mis on epilepsia? Närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood Mis on generaliseerunud epileptiline hoog? Ulatuslik hoog. Algavad teadvuse kaoga, millega järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lhiajalise unega. Võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja urineerimine Kirjelda abi krambihoo ajal Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub
Eferentne F2; 7) Dünaamiline F3 Aju süvastruktuuride roll psüühilises tegevuses Kaks rolli: üldine ja spetsiifiline. 10 Üldine roll – üldise ärkveloleku kindlustamine. Eelkõige RF funktsioon. Tänu tasakaalustatusele (ülenev – alanev; erutav – pidurdav), on võimeline „kaitsma“ aju ülemäärase erutuse eest – näiteks generaliseerunud epilepsiahoo kulgemine: lokaalne erutus -> generaliseerunud erutus -> pidurdus pidurdavate süsteemide erutuse tõttu. Spetsiifiline roll: A. Sissetuleva info esmane töötlus a. Info koondumine taalamusse b. Orienteerumisreaktsioon (muutusele väliskeskkonnas) c. Uudsusreaktsioon (uudsusele mäluga võrreldes) d. Info valik käitumise alustamise märguandena (ülalt-alla töötluse realiseerimine) B
Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema
Käitumise iseärasused Ohuolukordade vältimine, turvalisuskäitumine- rahustuse otsimine, kontrollimine, füüsilise koormuse vältimine. Ärevushäire liigid Foobia- iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni. Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves- narrimine, kriitika, alandused. Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuste puudus
• Go stomatiit meenutab herpeetilist stomatiiti – hallikasvalged täpid, ebameeldiv lõhn, keel väga punane ja turses, haavandid sisaldavad tekitajat. Emaka või ureetra põletikulise vastuse tõttu tekib 2-5 päeva pärast nakatumist mädane eritis, uretraalinfektsiooni korral esineb valu urineerimisel. Meestel levib harva eesnäärmele, epididümisele, põhjustades steriilsust. Naistel võib dissemineeruda emakasse, munajuhadesse, põhjustades salpingiiti, PID, ovariaalabstsesse. Generaliseerunud haigus esineb sagedamini naistel palaviku, polüartralgia, mädase artriidiga (põlv, hüppeliiges, ranne). Go on tähtsaim septilise artriidi tekitaja täiskasvanutel (lapseea artriidist 85% S. aureus). Farüngiit on enamasti asümptomaatiline (enamasti bakteriaalset farüngiiti S. pyogenes). Dissemineerunud vormi (vere kaudu nahka, liigestesse) iseloomustab pustulaarne erütematoosse põhjaga lööve, liigeste mädane artriit.
Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvalt esinevad epileptilised hood. Kliiniline põhjus on et ajus on patoloogilised elektrilised laengud. Lapseeas rohkem primaarset epilepsiat ja banemas eas sekundaarset epilepsiat. Epilepsiat saab dianoosiada kui on kaks vüi enam provotseerimata hoogu Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kolmeks. 1) Generaliseerunud hoo korral kaotab haige teadvuse, kukub maha ja üle kogu keha tekivad kramplikud liigutused. Mõnikord võib haige hoo käigus keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida tahtmatu urineerimine. Hoo ajal valu ei tunta. * absansid, *kloonilised hood, *kloonilis- toonilised hood, *toonilised hood. Epileptilisest laengust haaratud kogu ajuteadvusekadu. Absanslühiajaline teadvusekadu, tõmblusi pole. Epiletptiline staatus- hood järgnevad üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu.
algab nende vabast servast, küüneplaat pakseneb, muutub kollakaks ja rabedaks. Dermatofüütia korral võivad tekkida sekundaarsed allergilised nahalööbed, mis võivad meenutada ekseemi. Teiseks seeneks, mis kahjustab samuti eelkõige jalgu, on Tr. rubrum. Haigestuvad peopesad, suured nahavoldid, kehatüvi ja küüned. Haigusest on haaratud kõik varvaste vahed ja küüned. Haigus kulgeb kuiva vormina naha vagudes esineb valkjas "jahune puuderdus", lööve on mokassiini tüüpi. Generaliseerunud vormi korral meenutab lööve ekseemi, atooopilist dermatiiti, psoriaasi, rõngasgranuloomi, Duhring' i tõbe jne. Kauakestnud jalgade dermatofüütia korral võib tekkida dermatofüütia kubemes. Soodustavateks faktoriteks on soe ja niiske keskkond, liibuvad riided, rasvumine. Tekivad punetavad laatunud naastud, millede keskel on kollakaspruun ala ja haiguskollet ümbritseb vall. Protsess on sümmeetriline ja nakkav.
- määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia Vee- ja elektrolüüdimajanduse generaliseerunud häired Silmas pidades organismi vee- ja elektrolüüdimajandust häirida võivate põhjuste mitmekesisust, on didaktiliselt osutunud otstarbekaks nende ainete bilansi formaalne süstematiseerimine. Kui veekaotus ületab sissevõtu, tekib negatiivne veebilanss koos dehüdratatsiooniga. Kehasse jääva vee ülekaal põhjustab positiivse veebilansi mahu suurenemise koos hüperhüdratatsiooniga.
kõik valusid põhjustavad haigused kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on
seksuaalkultuuri tase, nende suguelu on korratu, nad ei püsi kaua ühel tööl ning tarvitavad sageli alkoholi · 78% vägistajatest olid alla 30 aasta vanad, 60% olid algharidusega, 59% olid alkoholijoobes, 15%-l oli diagnoositud psüühikahäired, umbes 14%-l juhtudest on vägistajaks ohvri enda abikaasa · Vägistajatel esineb sageli seksuaalhäireid erektsiooni ja seemnepurske puudulikkus, probleemid abielus, kõigi naiste vastu generaliseerunud agressiivsus Paljud vägistajad valivad oma elukaaslaseks nende üle domineeriva naise, kellele nad perekonnas vastuvaidlematult alluvad. See aga omakorda rõhutab meeste alaväärsust, 3 mittevastavust mehe rolli ideaalile. Neil tekib frustratsioon (hingeline pingeseisund), mis leiab lahenduse agressioonis, mille nad kannavad üle juhuslikult kohatud naisele, naise sümbolile.
UVB valgus on steriliseeriva toimega, mis tapab naha pinnalt nahaparasiite ja seeninfektsioone. UVA kiired vähendavad UVB positiivset toimet. UVB on päevitamise kohalt väga efektiivne ning päevitamisel on võimalik doose täpselt kontrollida. UVB valgusravi kasutatakse kõige enam nahahaiguste raviks nagu: · psoriaas · vitiliigo · atoopiline dermatiit Vähemal määral järgmiste nahahaiguste raviks: · seenhaigused · parapsoriaas · generaliseerunud punane lame sammaspool · roosa pitüriaas e kliiketendustõbi · pruriitus ehk kihelus · seborröadermatiit · punane karva-kliiketendustõbi · Prurigo nodularis 8 · süsteemne skleroderma · polümorfne ehk mitmekujuline valguslööve · aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) · hydroa vacciniforme - eestikeelne vaste puudub - ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahahaigus
viibimine, järjekorras seismine, sillal viibimine, sõitmine ühistranspordiga. Olukordi välditakse või talutakse suure ebamugavustundega. Võib olla väga invaliidistav. Paanikahäire psühhoterapeutiline ravi Väga oluline on patsiendi informeerimine, mis juba iseenesest vähendab ärevust Hingamise kontrollimine Lõõgastumine Visualisatsioon Ekspositsioon Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia Generaliseerunud ärevus Iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus. Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele. Raske on kontrollida oma muretsemist, muretsemine muretsemise pärast. Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid. 60%- on lisaks mingil eluetapil ka depressioon. Pikaajaline ja sinusoidse kuluga. Medikamentoosne ravi sageli pikk. Sotsiaalfoobia
mishäirete ja raske temperamendiga, mis suurendab väärkohtlemise riski. Psüühilised sümptomid lapseeas Alkoholiprobleem võib olla üks osa juba lapsepõlves alguse saanud probleemide ahe- 19 last. Lapseeas avalduvad psüühilised sümptomid, eriti käitumishäired, hüperaktiivsus ja tõenäoliselt ka depressioon, suurendavad alkoholiprobleemide riski hilisemas elus. Mitmesuguste ärevushäirete mõju nähtavasti varieerub: kui generaliseerunud äre- vushäire all kannatavad lapsed hakkavad alkoholi tarvitama teistest varem, siis lahu- tusärevuse all kannatavad noored alustavad alkoholikasutust teistest hiljem. Mitme üheaegse psüühilise häire, näiteks käitumishäire ja depressiooni esinemine suurendab sõltuvusprobleemide riski. Lapseea vaimse tervise häirete, näiteks ADHD ja käitumis- häire ravi näib vähendavat sõltuvushäire väljakujunemise tõenäosust.
manifestatsiooni põhjus – patoloogilised elektrilised laengud ajus, Epilepsia – kaks või enam provotseerimata hoogu. Põhjused: primaarne (krüptogeenne, essentsiaalne), ajutuumor, infektsioonid, trauma, vaskulaarne, ainevahetushäired. Juhuslikud hood. Haigestumus: 40-70/100 tuh/ aastas, mehed rohkem kui naised, vastsündinud, 10 esimest ea-d, vanuritel sagedamini. Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi. Sclerosis multiplex, kliiniline sümptomatoloogia, diagnoosimine ja ravi. Pea ja seljaaju mitmekoldeline demüeliniseeruv haigus, etioloogia pole teada, patogenees- demüelinisatsioon
põletust varem kaetud piirkondadesse. · NÄIDUSTUSED UVB valgusravi kasutatakse kõige enam järgmiste fotosensitiivsete nahahaiguste raviks: * psoriaas * vitiliigo ja * atoopiline dermatiit (eeskätt raskemad juhud) - L20, In k atopic dermatitis, lad k Dermatitis atopica vähemal määral järgmiste nahahaiguste raviks: * seenhaigused * parapsoriaas * generaliseerunud punane lame sammaspool (lad k, in k lichen planus) * roosa pitüriaas e kliiketendustõbi - (L42), In k, lad.k. pityriasis rosea, * pruriitus ehk kihelus (pruritus): * seborröadermatiit (L21), In k Seborrheic dermatitis, Lad k dermatitis seborrhoica * Punane karva-kliiketendustõbi (L44) In. k. Pityriasis rubra pilaris * Prurigo nodularis * süsteemne skleroderma (L94) InK Scleroderma, lad k scleroderma systemica
Tüüpilisemad situatsioonid: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas viibimine, järjekorras seismine, sillal viibimine, sõitmine ühistranspordiga. Olukordi välditakse või talutakse suure ebamugavustundega. Võib olla väga invaliidistav. Paanikahäire psühhoterepeutiline ravi: Väga oluline on patsiendi informeerimine, mis juba iseenesest vähendab ärevust. Hingamise kontrollimine, lõõgastumine, visualisatsioon, ekspositsioon. Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia. Generaliseerunud ärevus: iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus. Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele. Raske on kontrollida oma muretsemist, muretsemine muretsemise pärast. Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid. 60% on lisaks mingil eluetapil ka depressioon. Pikaajaline ja sinusoides kuluga. Medikamentoosne ravi sageli pikk. Sotsiaalfoobia: Kartus: esineda, (lastel hirm suuliselt vastata), olla õnnitletav, kõnetada
Antikehad suudavad blokeerida viiruse ja haiguse edasiarenemist. Pikk inkubatsiooniperiood võimaldab ekspositsioonijärgse ravina aktiivset immuniseerimist. Haigused. Vaktsineerimiseta alati surmav (on kolm surmata juhtu teada). Prodromaalperioodis palavik, peavalu, valu või sügelus hammustuskohal, väsimus, GI nähud, anoreksia (2-10 päeva). Algavad neuroloogilised sümptomid: hüdrofoobia (20…50% juhtudest), fokaalsed ja generaliseerunud krambid, orienteerumishäired, hallutsinatsioonid, paralüüs > hingamispuudulikkus. Patsient pärast neuroloogilist faasi komatoosseks (2-10 päeva selleni). Surm neuroloogiliste ja kopsutüsistuste tõttu. Diagnostika. Infektsioonist märke pole, enne kui vahelesegamiseks liiga hilja on. Diagnoosi kinnitamiseks või postmortem loomal tehakse. Viiruse antigeen määratakse KNSist või nahast, isoleeritakse viirus, määratakse genoomi, kasutatakse seroloogiat. RT-PCR, ELISA
aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Kirjelda epileptilise hoo avaldumist? Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus-või pearinglushood, erinevad aistingud. ● Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal.
· mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud alal. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli
). Närviergutitest eristab lisatest liikumisaktiivsuse mõõtmisega, Odav & kiire - AD toimivad ühe-kolme manustamise pealt 32 Tümostabilisaator (tümoleptikum) - meeleolu stabiliseerimine 33 Nootroopikum - mälu, kognitiivsete võimete jm parandaja, « nutikas ravim » 34 John Cade 1949 Li kui tujustabilisaator & bipolaarse häire ravim ; tõestus & edasiarendus Morgens Shou 1954, 1967 35 Karbamasepiin jt nimetatud - rambivastane ravim, mida kasutatakse nii generaliseerunud kui partsiaalsete hoogudega epilepsia & ka kolmiknärvi neuralgia ravis. Suukaudsel manustamisel imendub kiiresti, kuid farmakokineetika & -dünaamika võivad olla indiviiditi küllaltki varieeruvad. Üledoseerimisel nüstagmid, ataksia, nägemishäired, unisus. Kõige ohtlikum toksiline toime on luuüdi supressioon ning aplastilise aneemia teke Vähemmääratletud psühhotroopikumide rühmad (puudub selgus toime spetsiifilisuse & mehhanismi osas)
annaabi.ee 
